Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Feodalism-Kas oli hea või pööre ühiskonnas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
salll, feodaal, senjöör, talupoeg, feodalism, lest, feodaalkorra, feodaalkord, varustus, feodaalid, kuningavõimu, pärisorjus, orjad, varakeskajal, tomus, lõplikult, sajandiks, kandus, isand, sõjamees, lagunes, valitsejad, jagama, elavate, soetama, senjööriks, võimusüsteem, seisust, vaimulikud, rüütliseisus, töötegijadliteet1689 (Türgi ülemvõimu murdumine). Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all. 2. Feodaalkorra kujunemine Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas** ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3 kerges relvastuses ratsanikku luureks jm kiirust nõudvate ülesannete täitmiseks ja 1-3 jalaväelast valvuriteks
Kuna keskajal valitses naturaalmajandus, olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Keskaja inimene tajus maailma ebakindlana ja kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, kogudusse, seisusesse või siis ametialasesse ühendusse pakkus turvalisust. Killustatuse, pidevate konfliktide ja ebakindluse olukorras kujunesid ühiskonnas uued suhted, mis pidid pakkuma kollektiivset ringkaitset feodaalsuhted, feodalism. Feodalismi mõistest Feodalism on mõiste, millel on kitsam tähendus ja terve hulk laiemaid tähendusi. Kitsamas tähenduses ja klassikalisemas mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse keskaegset feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallisuhted, mõismajandus ja pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku kirik. Kui aga feodalismist räägitakse 18. ja 19
Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest levitamine vabastatud II seisus Elukutseliste sõjameestena I Privilegeeritud, feodaalid (aadel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased Varakeskaeg jaguneb omakorda kahes perioodiks. 1. periood – 5. sajand kuni 9. sajandi algus. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutusteajastu algusega, mida võib nimetada nii varakeskajaks kui ka hilisantiigiks
administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus
Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus
Kontolltöö 21.11.2016 Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3 kerges relvastuses ratsanikku luureks jm kiirust nõudvate ülesannete
Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2
Kirjelda linnade allakäiku keskajal. Varasel keskajal käis linnaelu alla, koos sellega ka kaubandus, käsitöö ja haridus. Vanad linnad jäid aga siiski alles, ehkki käisid alla, ning püsisid oluliste keskustena. Nende elanikkond küündis aga kõigest mõne tuhande inimeseni. Keskaegne ühiskond oli eelkõige põllumajanduslik. Valdav osa elanikke elas maal. Toimis naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati ja tarbiti kohapeal. 6. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? Vasallivanne. Maaisandatel ehk senjööridel ehk suurfeodaalidel oli vaja sõjaväge, et oma maa-alasid suurendada, kuid kuna rahal polnud väärtust ning toimis naturaalmajandus, siis parimaks viisiks palgasõdurile teenistuse eest tasumiseks oli talle maalapikese andmine. Isik, kes sai feodaalilt maad ehk lääni ehk feoodi, oli selle feodaali vasall ning pidi andma vasallivande ja
Kui üks pool kohustusi ei täida siis vasallisuhe katkeb. HIERASRHILINE: lepingu pooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. ISIKULINE: Vasall oli kohustatud täitma ainult selle senjööri käsku, kellega oli leping. * 5. süserään- ehk kuningas senjöör- isik, kelle kaitse alla vasall end andis. Vasall- isik, kes oli senjööri kaitse all domeen kuningate maavaldused. Benefiits maatükk, mille senjöör oma vasallile kasutada andis. Sõlmiti leping ja tavaliselt sai vasall selle eluks ajaks. Siis tuli see edasi läänistada tema pojale. allood -on täielikus omanduses olev maatükk, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Feood vabalt pärandatav maatükk ning senjööri kinnitust polnud vajagi. Immuniteedikiri- sellega läks muist riigivõimufunktsioone, näiteks kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass FEODAALKORD JA RÜÜTLISEISUS Referaat Tallinn 2016 1. Feodaalkord 1.1 Feodalism Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga läänistas talle maatüki koos talupoegadega (Läänidest said perekonna pärusvaldused, kui neid pärandati isalt-pojale). Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tegelikult kujunesid feodaalsuhted sageli küllalt keerulisteks ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla.
feodaaltsivilisatsiooni tunnused. Tunnused · Uute rahvaste ilmumine ajalukku (germaanlased ja slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub vahemere äärest põhjapoole (Lääne-ja Lõuna-Euroopast Kesk-Euroopasse) · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga (kogu kultuur keskajal on seotud ristiusuga) · Paavstide ja keisrite ainuvõimu taotlused (paavstid ei taha alluda keisritele ja vastupidi) · Feodalism ehk läänikord (seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik- poliitiline kord) Perioodid Keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (5-10.saj), kõrgkeskaeg ehk keskaja hiilgeaeg (11-13.saj) ja hiliskeskaeg (14-15/16.saj). Kõrg- ja hiliskeskaja vahel toimusid muutused, eelkõige katku tõttu. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid hõimud, keda üldkokkuvõtlikult nimetatakse keltideks. Keltide tekke kohta on kaks teooriat. Esimese kohaselt
tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena. PÄRISORI - Talupojad, kes on allutatud maaisanda võimu alla. Nad olid sunnismaised ning neid müüdi maast ja perest lahus.
jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus vaimulikud Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, seisustele jumalasõna levitamine maksudest vabastatud II seisus feodaalid Elukutseliste sõjameestena I ja III Privilegeeritud, (aadlel) seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus talupojad I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11.saj algas Lääne-Euroopas kuningavõimu tugevnemine, mille eelduseks oli linnade taaskujunemine. Linnaelanikud olid huvitatud rahust ja korrast, sest pidevad
Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest levitamine vabastatud II seisus Elukutseliste sõjameestena I Privilegeeritud, feodaalid (aadlel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11.saj algas Lääne-Euroopas kuningavõimu tugevnemine, mille eelduseks oli linnade taaskujunemine. Linnaelanikud olid huvitatud rahust
saavad juba karolingide ajal päritavateks (dux, markkrahv, krahv). Olid suured ja võimsad perekonnad kui ka väiksemad, vähemtähtsad, lokaalsed. Kujunes läänipüramiid: kuningas-vürstid-rüütlid-talupojad. Vasalliteet: Võimu- ja alluvussuhe kahe inimese vahel. Vasall, astudes senjööri eeskoste alla, annab talle truudusvande ja tõotab teda kõiges aidata, kaitsta teda vaenlase eest, täita ta käske ja kanda talle usaldatud teenistust. Senjöör omaltpoolt kohustus kaitsma vasalli, hoolitsema tema eest eba lubanud vasalli solvata. Vastastikuse tõotuste ja lubaduste vahetamisega võis kaasneda lääni annetamine, mille eest vasall pidi kandma rüütli- või mõnd muud teenistust. Läänistamine seisnes tavaliselt lääni kinkimises. See võis aga ka seisneda õiguses lääni sissetulekutele ilma lääni ennast kinkimata või maksude ja andamite kogumise, kohtuõiguse ja -sissetulekute jt. õiguste üleandmises.
ning neljakordistati riigi kaitsekulutusi, riiki valitseti despootlikult Tagajärjed: linnaelu pidev allakäik ning ida- ja lääneprovintside erinevuse süvenemine; Maksude suurenemine ja barbarite rüüsteretked vähendasid talupoegade julgeolekut, kes otsisid kaitset latifundiumites; vabad talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat. Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele
Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killustatus- riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt Frangi keisririik 3.ks 843a.) Naturaalmajandus -kõik eluks vajalik valmistati kohaliku talupoja poolt või ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt
maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil langes Lääne-Rooma. Keskaja lõpuks on välja pakutud 3 aastat: 1453 a. Ida-Rooma e. Bütsantsi langus 1492 a. Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517 a. Algas luterlik reformatsioon. varakeskaeg: 5-10 saj. kõrgkeskaeg 11-13 saj. hiliskeskaeg 14-15 saj. Keskaega piiritletakse ka ruumiliselt: 1) paigad, kus levis katoliiklus
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused.
a. vallutas frankide kuningas Chlodovech Gallia (enam-vähem kaasaegne Prantsusmaa) ning asutas seal Frangi kuningriigi. 568. a. vallutasid langobardid Põhja-Itaalia (langobard - Lombardia) idagootidelt. Järgnevalt jäid Lõuna- ja Põhja-Itaalia erinevate riikide koosseisu pea 1300 aastaks, kuni Itaalia ühendamiseni 1860. a. Feodaalkorra kujunemine Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas** ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3 kerges relvastuses ratsanikku luureks jm kiirust nõudvate ülesannete täitmiseks ja 1-3 jalaväelast valvuriteks
sündmusi: maailma otsustavat muutumist ja 1453 Konstantinoopoli langemine ja uue maailmapildi kujunemist. Ida-Rooma häving. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Reformatsioon Saksamaal c. Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine. Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine.
2) Ameerika avastamist 1492 aastal 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism; Kristlus (Kuradi ja Jumala võitlus); Naturaalmajandus varakeskajal; Konflikt ilmaliku (keisri) ja vaimuliku (paavsti) vahel kõrgkeskajal; Ristisõjad; Linade ja kaubanduse arenemine ja linnakultuuri teke; Kriis kirikus ja ühiskonnas; Tsentraliseeritud riikide teke 3) Feodalism, feodaalkorra kujunemine Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 9.sajandil. Karl Martell viis süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra tegi ta sellepärast, et olla edukam võitluses araablaste vastu. Võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, seetõttu andis ta oma vasallidele ehk sõjameestele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Selline maatükk= lään e feood. Selle maatüki valdajat nimetati vastavalt läänimees või feodaal. Feodaalkord lagunes
* Tähtsaimal kohal pontifeksid, kelle eesotsas seisis pontifex maximus- riigi ülempreester. Nad pidid korraldama pidustusi ja pidama järge tähtpäevadel. * Flaamenid- hoolitsesid kindlaks määratud konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest. * Augured- tegelesid tuleviku ennustamisega Keskaeg 476a - nim keskaja alguseks, kuna siis hukati viimane keiser Varakeskaeg 1. (5saj-9.saj) * Muutusteajastu algus, nim ka hilisantiigiks * Tekib feodaalkord * Frangi riik sünnib 2. (9. saj-11.saj) * Lääne-Rooma aladel demograafiline kriis * Karolingide impeerium laguneb * Katoliiklus ja roomakatolik kirik seovad ühiskonda Vahekeskaeg (11.saj-14.saj) * Õitsenguperiood Kõrgkeskaeg * Uuskriis ja üleminekuajastu algus * Kliima halvenemine * Saja-aastane sõda * Reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Hiliskeskaja teekond varauusaega. Feodaalsuhete kujunemine
piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid. Linnade mõõtu asulad püsisid peamiselt administratiivsete ja usuliste keskustena. Naturaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Sügavaim madalseis tekkis 9-10 sajandil, feodaalsete kodusõdade ja võõraste rüüsteretkede tulemusena. FEODAALKORRA KUJUNEMINE. o Feodaalkord arenes järk-järgult ning kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks 11 sajandil seisnes võimukorralduses isanda ehk senjööri ja sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtekorraldusel. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis Karl Martell 8 sajandil oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään ehk feood
rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord feodalism ehk läänikord Keskaja ajaline piiritlemine: Algus: 476. aastal Lääne-Rooma riik langes Lõpp: 1453. aastal lõpetas eksisteerimise Bütsants ehk Ida-Rooma 1492. aastal Columbus jõudis Ameerikasse 1517. aastal algas luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: Varakeskaeg (5-10 sajand) Kõrgkeskaeg (11-13 sajand) Hiliskeskaeg (14-15 sajand) Keskaja ruumiline piiritlemine: · Keskaja puhul saame rääkida territooriumidest, kus oli levinud katoliiklus ja feodalism.
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui
Keskaja lõpuks peetakse Eesti ajaloos Liivi sõja algust 1558. Just Liivi sõda tegi lõpu Eesti keskaegsele poliitilisele jaotusele (kadusid Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi - varane keskaeg 476-1000; - kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) - hiline keskaeg 1350-1453 (1500). Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: · teema võtab kokku katoliiklus ja feodalism · Kristlaste ühiskond vanulik kõigi teiste uskude suhtes (muhamedlased, panagad, ketserid jt.) · Keskaja vaimseks sisuks oli Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kristlase hinges · Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. · Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust
Keskaja lõpuks peetakse Eesti ajaloos Liivi sõja algust – 1558. Just Liivi sõda tegi lõpu Eesti keskaegsele poliitilisele jaotusele (kadusid Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi - varane keskaeg – 476-1000; - kõrgkeskaeg – 1000-1300 (1350) - hiline keskaeg 1350-1453 (1500). Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: • teema võtab kokku katoliiklus ja feodalism • Kristlaste ühiskond vanulik kõigi teiste uskude suhtes (muhamedlased, panagad, ketserid jt.) • Keskaja vaimseks sisuks oli Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kristlase hinges • Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. • Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust
XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks XI. XIII. Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord
Hakkas domineerima naturaalmajandus. Riigiametnikele toetuv võimukorraldus hakkas asenduma isanda ehk senjööri ja sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Karl Martell hakkas oma sõjameestele maatükke jagama, et nad suudaksid endale ratsamehe ja vastava varustuse soetada, see tagas omamoodi nende usalduse, sest nad said palka. Maatükki, mida jagata nimetati lääniks, ehk feoodiks, ja vastavalt siis läänimees või feodaal. Ratsnike osatähtsus suurenes, nii et varsti moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. Aja jooksul suurenes feodaalide sõltumatus valitsejast. Nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad ja läänidest pärusvaldused.. feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja arvatakse, et see võib olla üks Frangi riigi lagunemise põhjustest. Kui varem olid olnud talupojad vabad siis nüüd moodustasid nad koos orjadega ühise klassi.
c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja
viikingite rüüsteretked, 9.saj. Lõpul lisandusid Aasiast tulnud ungarlaste sissetungid. Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Käsitöö ja kaubanduse allakäik jätkus, Bütsantsis oli see lühiajaline, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas puudus üldse, vastupidi, oldi tihedates suhetes idamaadega. Kubandus ja linnaelu soikusid, domineeris naturaalmajandus. Varakeskajal arenes välja feodaalkord, milles vasallidele anti maatükk raha teenimiseks, seda nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal. Aja jooksul saavutasid feodaalid suurema sõltumatuse kuningast ja pääsesid riigivõimu organitesse. Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu. Naturaalmajandusega ja feodaalkorraga arenes välja ka pärisorjus. Talupoegade ja orjade vaheline
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. nean
annaabi.ee 
