ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. ● Miks on sugu nii olnuline ? vast: ● Kuna sugu on alati kohal olev nähtus ● soo mõiste on universaalne ● kõikide kultuuride kesksemaid jooni. ● On kirjutatud eelkõige meeste poolt, valdavalt on peategelased meessoost ning ka suunatud meessoost lugejale. Naised on kõrvaltegelased, teisese positsiooni omaksvõtjad. ● Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud ? Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. ● Uurivad naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. ● Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke.
Usun, et lähtuvalt demokraatia, võrdsuse ning ühiskonna arengule, oli väga oluline tuua päevakorda küsimus: ,,Miks meeste ja naiste vahel oli nii suur erinevus ja kas see tõesti pidi nii olema?". Selle küsimusega hakkasidki esimesed feministid tegelema. Kuni 18.sajandi teise pooleni tõmmati võrdusmärk mõistete ,,inimene" ja ,,mees" vahele. Kuid pärast Prantsuse ja Ameerika revolutsiooni tekkis küsimus, kas see mõiste haarab enda alla ka naised? Tolle aja esimesed feministlikud mõtlejad (nagu näiteks Mary Wollstonecraft) tõstatasid küsimuse, kas naine on samaväärne inimene, kui mees ning seadsid eesmärgiks analüüsida, miks ühiskond peab naisi alaväärtuslikeks. Nad hakkasid otsima võimalusi, kuidas kaasata naisi liberalistliku filosoofia sõnastatud ühiskonna ideaali. Wollstonecraft, John Stuart Mill, Harriet Taylor ja teised liberaal- ehk võrdsusfeministidest mõtlejad rõhutasid, et naised saavad täisväärtuslikuks vaid siis, kui neil
......................................................................................5 Feminism.....................................................................................................................................6 Esimese laine feminism 1880-1920........................................................................................6 Teise laine feminism 1960+....................................................................................................6 Feministlikud teooriad............................................................................................................7 Liberaalne feminism...........................................................................................................7 Marksistlik feminism..........................................................................................................7 Radikaalne feminism.....................................................................................
valesid stereotüüpe. Näiteks, et naised vihkavad mehi, feministid on lihtsalt vihased naised ja nad teevad kõike ainult selleks, et meeste elusid rikkuda. Selle päris tähendus on just vastupidine: feminism ei toeta kummagi soo vastast seksismi ja see töötab võrdsuse, mitte naiste paremuse poole. Feministid austavad individuaalseid, teadlikke valikuid ja usuvad, et inimeste hindamisel ei tohiks olla topeltstandardeid. Feministlikud liikumised toetavad naiste õigusi, ametikoha pidamist, töötamist, õiglase palga teenimist, soolise palgalõhe kaotamist, hariduse omandamist ning rasedus- ja sünnituspuhkust. Nad töötavad ka selleks, et tagada juurdepääs seaduslikele, turvalistele abortidele ning kaitsta naisi ja tüdrukuid vägistamiste, seksuaalse ahistamise ja koduvägivalla eest. Üle maailma on naised ja noored tüdrukud silmitsi suure hulga väljakutsetega - kõigil pole ligipääsu
ühiskondades, samuti ütlevad nad, et allasurutus on kõige raskemini kõrvaldatav allasurutuse vorm, seega pole seda võimalik kaotada teiste sotsiaalsete muutustega (näiteks klassiühiskonna likvideerimine). Sotsiaalfeminism näeb naiste allasurutuse peamiste põhjustena lisaks patriarhaalsusele ka klassisüsteemi. Lahendusena näevad nad ühiskondlike institutsioonide muutusi. Kultuurfeminismi eesmärgiks on luua eraldiseisev naiskultuur, mille iseloomustuseks oleksid feministlikud rituaalid, sümbolid ja uus keel. Poststrukturaalne feminism toob esiele, et naisel pole võimalik põgeneda ei „naiseksolemise“ eest ega ka piirangute eest, mida ühiskond naistele seab, seega on nad keskendunud individuaalsetele lahendustele- naine peab olukorra parandamiseks murdma end ise läbi sotsiaalsetest kitsendustest. Essentsialistlik feminism kõrvutab poliitilise võrdsuse ja hariduse omandamise juurde ka võrdväärselt naiselikud arusaamad ja õigused
1525-Lübeckis trükitakse I teadaolev eestikeelne raamat 1876- Bell leiutas telefoni 1979 - otsene sidumine 1895- esimeste filmide demonstreerimine postindustriaalühiskonnaga. Ühiskondlik 1201-Riia linna asutamine 1816- Pärisorjuse kaotamine Eestis 1960-1970- feministlikud liikumised struktuur, 1819-Liivimaal pärisorjuse kaotamine 1960- aastatel said alguse suhted 1356- Hansapäev 1861-Venemaal kaotatakse pärisorjus hipiliikumised Lübeckis (Hansa liidu loomine) 1963- M.L.Kingi marss Washingtonis
juuli 1972 kl 15.32. Postmodernistlik kunst Postmodernistlikus kunstis pole ühtset tõde, vaid kõik põhineb kontekstil. See oli vastureaktsioon modernismile. Selle tekkele aitas kaasa globaalne majandustõus, külma sõja lõpp, rassiküsimused, feminismi esiletõus. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. 1980-ndad: postmodernistliku teooria ja kunsti läbimurre Läänes. Philip Johnson. AT&T (Sony) Building. 1984. Feministlikud näited: Mare Tralla Louise Bourgeois (Veneetsia biennaali elutööpreemia) Guerilla Girls 1989 Postkolonialistlik kunstiteooria- legitimeeris mittevalgete kunstnike loomingu Lääne maailmas. Y.Shonibare ,,Kuidas kaks pead korraga minema lüüa" 2006 1980-ndate alguse debati peateemaks oli KONSENSUS. Van Gogh, Picasso ja Pollock said märklauaks angoameerika kunstiteaduses. E
tähtsust: „Maastiku-uurimine on seotud laiemate teadusfilosoofiliste küsimustega, mis suunavad meie ja teiste arusaamu maastikust. Mõisted on olulised vahendid, mille abil on võimalik arutada ontoloogilisi küsimusi olemise mõistest ja selle põhilist iseloomu elamise raamides.“ (Jauhiainen 2001) Läbi autori silmade on kirjeldatud ka maastiku uurimise suundi Eestis. Põhiliselt on need seotud kultuurigeograafilise lähenemisega konstruktivistlikud, poststrukturalistlikud, feministlikud ja postkolonialistlikud tõlgendused maastikust. „Kaasaegse geograafia olukorda iseloomustab mitmete, isegi vastandlike lähenemisviiside samaaegne esinemine.“ (Jauhiainen 2001) Autor mainib ka artikli lõpus, et Eestis on vaja uusi lähenemisviise , et maastiku-uurimine areneks ka edaspidi. Kolmandas artiklis juurdleb autor kolme erineva vaatevinkli üle: 1) maastik on vaateväli ehk peisaaz, mis ümbritseb vaatajat; 2) maastik on suvalist taksonoomilist järku looduslik-
valitsuse valitud perepoliitika tõhus, eesmärgipärane ning jätkusuutlik. 5 1. PEREPOLIITIKA OLEMUS 1.1. Perepoliitika eesmärgid Perepoliitika eesmärgid võivad olla sõnastatud erinevalt. Sageli on samade sõnade varju peidetud erinevaid mõtteid. Saksa sotsioloog Kaufmann jt on välja toonud seitse erinevat perepoliitika motiivi: perekonna kui institutsiooni toetamine, rahvastiku kasvu taotlemine, majanduslikud, sotsiaalsed, feministlikud põhjused ja laste huvid. (Eesti Inimarengu... 2001) Eesti Vabariigi perepoliitika eemärkidega tutvumiseks on vajalik tutvuda dokumendiga ,,Rahvastikupoliitika alused 2009-2013". Laste- ja perepoliitika all mõeldakse riiklikku poliitikat, mis on suunatud lastele ja lastega peredele. Kitsamas tähenduses võib mõista perepoliitikana meetmeid, mida riik kasutab laste ja lastega perede majandusliku heaolu tõstmiseks laste kasvatamise ja
Feministe peeti meestevihkajateks, perelõhkujateks ja ilu mitte sallivateks, neid nimetati ka hulludeks ning alaväärsuskompleksi põdevateks naisteks. Tänapäevase postmodernistliku feminismi algus on seotud vasakpoolsusega, sellest lähtuvalt võib mõista, et endises nõukogude ühiskonnas hästi sellist vaatenurka ei aktsepteerita. Sootu nõukogude aeg katkestas meie feminismi kultuuri. Meie naispoliitikud oma valimisdebattidel toovad feministlikud ideed välja ettevaatlikult ja sõnu valides, esindades justkui oma erakonna vaateid, mitte isiklikke seisukohti. Osutatakse sellele, et naised poliitikas teevad selle perekesksemaks ja nii oleks ka naiste huvidest lähtuvad seisukohad riiklikul tasemel tehtavates otsustes olemas. Selline ähmane, üldistav ja kontreetset eesmärki mitte sõnastav jutt naiselikest väärtustest võib õhutada arusaamu naiste- ja meestevahelisest looduse poolt tingitud erinevustest
aastal. Selle kohaselt annab kromosoom XX naistele suurema vastupanuvõime kriminaalsete ahvatluste suhtes kui meestele 5 nende XY kromosoom. Bioloogilistele teooriatele võib vastu väita, et need ei suuda ikkagi seletada, miks mõned mehed kõigest hoolimata kuritegijateks ei hakka. Sotsiaalteaduslikud seletused Siin võib leida mehelikke, feministlikke ja emantsipeerumise teooriad. Feministlikud ja emantsipeerumisteooriad näevad kuritegevuse põhjuseid ühiskondlikes tingimustes. Gipser ja Stein-Hilbers näevad oma 1980.aasta kirjutises ´´Kui naised kaotavad oma rolli´´, et naisi rõhutakse kahekordselt nii palgatöö kui domineeriva mehe poolt. Soorollide jaotuses laduvad naised enam probleemide passiivse lahendamise kui kuritegevuse poole. Selle all on arvatud põgenemist haigusse ehk alkoholismi. Sellest hoolimata vaadeldakse üles kerkivat
• Kavatsuslik: kirjeldada probleemi, mida arvatakse, et kirjanik on tahtnud rõhutada. • Tundmuslik: seotud emotsionaalsusega, mida loetu lugejas tekitab. • Lähilugemine e eksplikatsioon – detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Feministlik kirjandusteooria. Feminismi põhilähtekohad. Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) • Põhilähtekohad: 1)lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne 2)naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia. Tulemus: oma soo alahindamine ja allumine meeste võimule 3)naine kui „teine“, kui mehel põhineva vormi negatiivne poolus
Naiste sisenemispalgad madalamad Naised, kes plaanivad pikemalt tööturul olla: eelistasid erialasid, kus ülekaalus mehed; pole seost palneeritud karjääri pikkuse ja erialavaliku vahel Ei ole tõsi, et naised töötavad erialadel, kus vaja vähe inimkapitali Kriitika - diskrimineerimine: Värbamisel mehi ei võeta tööle erialadele, kus naised on enamuses ja vastupidi Palga osas erialadel, kus naised on ülekaalus, on keskmine palgatase madalam 3. Feministlikud käsitlused Nõudlus Ametikõrgenduse lõhe (promotion gap) naiste võimalik kajääriredel on enamasti lühem kui meestel Juhtimisgeto (managerial ghetto) kõrgematel juhtimispositsioonidel on enamasti mehed; kui naised on juhid, siis anamasti teiste naiste üle. Pakkumine Inglismaa, Hispaania, Belgia, Saksamaa, Tsehhi, Rootsi, Jaapan. Naiste tüpoloogia kodule ja karjäärile orjenteerituse järgi Kodule keskendunud Prioriteetne pere ja lapsed
Scott uuris,mispärast naised õieti tahavad meest alistada,teda orjana kohelda või teda roosaga tagumikule lüüa.Vastus on lihtne: nende naiste jaoks on see erootiline.Domineerimine annab nende seksuaalelule lisavärvi,see tundub põnev ja selle kaasabil tunnevad nad tugevamat erootilist naudingut kui tavalisest seksist.Domineerimismängust huvituv naine võib olla ka loomu poolest dominantne,aga ta võib olla ka hoopis väga passiivne. Scotti andmeil võivad ka väga õrnaloomulised ja feministlikud naised domineerimisest huvituda. See võimaldab neil kogeda tavaelus täiesti kättesaamatut võimutunnet,autoriteeti ja kontrolli teiste inimeste üle. Loomu poolest dominantsed naised on sageli väga edukad ärimaailmas. Neil on tugev identiteet ja seksis domineerimine moodustab loomuliku osa nende seksuaalsest minast.Tavaliselt on domineerimisest huvitatud inimesed väga hea haridusega. Fetisid Arst Emile Laurenti väitel oleme me kõik suuremal või väiksemal fetisismid.
pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele). 2 Perepoliitika eesmärgid Perepoliitika eesmärgid võivad olla sõnastatud erinevalt. Sageli on ka samade sõnade varju peidetud erinevaid mõtteid. Saksa sotsioloog Kaufmann jt on välja toonud seitse erinevat perepoliitika motiivi: perekonna kui institutsiooni toetamine, rahvastiku kasvu taotlemine, majanduslikud, sotsiaalsed, feministlikud põhjused ja laste huvid. Kernthaler jt (1999) jagavad Euroopa riigid neljaks: Skandinaavia maad, kus perepoliitika on tihedalt läbi põimunud sotsiaalpoliitikaga ning tugevalt kõigi poolte võrdsust taotlev; saksakeelsed riigid, kus pere kui institutsioon on suure tähtsusega; anglo-saksi maad, kes algselt toetasid vaid kõige enam abi vajajaid, ning väga noore perepoliitikaga Lõuna-Euroopa riigid. Euroopas puuduvad riigid, kes loeksid oma praegust sündimuse taset liiga kõrgeks.
"Kui tahame ära kaotada erinevuse, ähvardab meid oht jõuda välja sellise võrdõiguslikkuse määratluseni, kus mõõdupuuks on edasi mees ja väärtustatud lähtekohaks meeskirjanike teosed. Kui aga tahame rõhutada erinevust, luues näiteks naiskirjandusest oma erilise valdkonna vältimaks meheliku maailma väärtusi, on oht luua eriline naiste geto, kust naiste hääl ei kostu kaugemale kui enne." (Rojola, 148) Prantsuse feministlikud teooriad püüavad väljuda sellest ummikust omal kombel. Nad rõhutavad küll erinevust, kuid samas püüavad muuta erinevuse mõistet ennast. Feministliku diskursuse järgi varjub ratsionaalse ja autonoomse mina- käsitluse taga tegelikult mehe kui (üld)inimlikkuse esindaja paradigma. Küsimus erinevusest ei taandu bioloogiliseks erinevuseks, vaid samavõrra on oluline, kuidas seda erinevust taasluuakse kultuurilisel tasandil. Nii seostub seksuaalse erinevuse
redigeeritavatele andmebaasidele ja meediatööstuse ajakirjandusele. Katset kasutatakse naiste aktiivse esinemise indikaatorina filmides ja muus ilukirjanduses ning tähelepanu juhtimiseks soolisele ebavõrdsusele ilukirjanduses. Bechdeli sõnul pidi algne koomiks olema “väike lesbi-nali alternatiivses feministlikus ajalehes”, kuid hiljem muutus selle mote teistele ning seda kirjeldati kui standardit, mille järgi feministlikud kriitikud hindavad televiisorit, filme, raamatuid ja muud. • Esimese laine feminism – naiste organiseerumise algus ja võitlus kodanikuvabaduse eest 18-20 saj. Selle algust tähistab Mary Wollstonecrafti raamatu ilmumine, milles ta isiklike läbielauste põhjal kirjeldab 18.saj lõpu rasket olukorda naiste jaoks, milles ta ei näinud ette kodu mahajätmist või hääeõigust, vaid muretses selle üle, kuidas ühiskond loob feminiinsust ja
Feminism analüüsib kriitiliselt ja püüab muundada tänapäevast sotsiaalsüsteemi. Feministlik kirjandusteooria tegeleb samuti üldiselt kahe laia alaga. Esmalt on oluline sotsioloogiliste struktuuride kriitika ja samal ajal ka alternatiivse kirjutamise ja lugemise mudel. Erinevalt naisõiguslaste liikumisest feministlik kirjandusteooria mitte ainult ei taha muuta sotsiaalset kihistust, vaid ka inspireerib leiutama uusi aseaineid lugemis- ja kirjutamisviisidele. Feministlikud kirjandusteoreetikud on omaks võtnud olemasolevad feministide perspektiivid ja nad rakendavad neid uuel viisil ning loovad seega üha laiemat uurimisala. Feministlik kirjandusteooria on naisõiguslastele suure tähtsusega, sest rakendab ja arendab feministlikke väärtusi aidates sellega kaasa naiste ühiskondliku positsiooni paranemisele. Mina arvan, et feministlik kirjandusteooria on väga vajalik naiste õiguste eest võitlemiseks ja nende olukorra parandamiseks kirjandusmaastikul
Teadlikuks taotluseks romaani ,,mitmehäälsus" ja mitmetähenduslikkus teosel ei pidanudki olema mingit üht kindlat võtit, mille abil tähendusi avada. · Filosoofilisus (nt Kafka). Selle läbipõimitus kirjandusega sai eksistentsialismis valdavaks. · Romaanis hakati kasutama teadvuse voolu ja seda edasi andvat sisemonoloogitehnikat (nt Joyce, Proust). Teostes leidus rohkelt psühhologiseeritust (nt Woolf). · Kalduvus lüürilis-kujundliku proosa poole. · Feministlikud jooned (nt Woolf) Franz Kafka (18831924) sündis Austria-Ungari keisririigis jõukas peres. Isa ei mõistnud poja vaimseid püüdlusi. Isa survel pidi ta juurat õppima minema, kus tutvus kirjaniku ja kultuurifilosoofi Max Brodiga. Ülikooli lõpus ilmnesid Kafkal kopsuhaiguse sümptomid. Pärast juurapraktikat töötas Kafka tööõnnetuskindlustuse seltsis. Samal ajal aga tõmbus järjest enam ühiskonnast ja seltskonnas eemale ainult vahel harva reisis Brodi ja ta naisega
Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt) *põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel *tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süžee ega ideed. Feministlik kirjandusteooria. Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse „ideoloogia“ pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine.
lugeja ja keele vahel) ja strukturalism; müüdikriitika, arhetüübikriitika; uuskriitika (põhimõiste on lähilugemine. Oluline on objekt, tõlgendamine); dekonstruktsioon (tekstikeskne tekst on nagu telliskivimüür, lammutus ja ülesehitamine on teksti protsess) ;semiootika. Lugejast lähtuvad kirjandusteooriad: retseptsiooniteooria. Kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad: kirjanduslugu; uushistoritsism, feministlikud kirjandusteooriad, sooteooriad; kultuuriuuringud; postkolonialistlik teooria; ökokriitika. 5.Mis on tõlgendamine? Tõlgendamine on üks kirjanduse uurimise põhipraktikaid. Oluline on mõistmine, see on esmane tase ehk loeme teksti hoolikalt läbi. Konkreetse teksti puutuva informatsiooni kogumine, nt tegelased, miljöö, sündmused, retoorilised ja narratiivsed võted, vaatepunkt jne. Kirjandusteadlane eelkõige tõlgendab ehk pöörab tekstile intensiivset tähelepanu.
Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud, keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn
Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud, keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn ,,tumedamat poolt" ehk sellist käitumisviisi, mis on
toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud, keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn
b) 1960ndatel algas feminismi teine laine. 1963 aastal avaldas Betty Friedan raamatu `Naismüstika', mis pani uue aluse feministlikule teooriale. Ta ütles, et tema eesmärgiks on uurida probleemi, millel ei ole nime - frustratsioon ning ahistatus, mida naised tajuvad seoses sellega, et neile on jäetud vaid ema ja koduperenaise roll. Teise laine feminism teadvustas, et poliitiliste ja juriidiliste ôiguste saavutamine ei ole naisküsimust lahendanud. Feministlikud ideed muutusid radikaalsemaks ja isegi revolutsiooniliseks. Teise laine feminismi eesmärgiks ei olnud enam lihtsalt poliitiline emantsipantsioon, vaid naiste vabastamine - see vajab mitte ainult poliitilisi, vaid ka laiemaid sotsiaalseid ümberkorraldusi. Feminismi olemus - Peamine joon on, et soolist erinevust käsitletakse poliitilise, mitte loodusliku nähtusena. Selles môttes sooline jagunemine peegeldab vôimusuhteid meeste ja naiste vahel
psühhoanalüüs. Pandora laegas 2000. Feministlik teooria on olnud 20. Sajandi mõjukaimaid, kuid samas ka üks enim poleemikat tekitanud mõttesuundi. Olles dialoogis teiste mõttevooludega , seab feminism kahtluse alla lääne ühiskonnakorraldusese alustalasid .Feministliku teooria juured on 19.saj klassikalises liberalismis, mis kasvas välja valgustusajastu mõttest ning keskendus kõigi inimeste loomulikele õigustele ja vabadustele, mis tulenevas nende inimeseks olemisest.Esimesed feministlikud mõtlejad, nagu nt.Mary Wollstonecraft (1759-1797), tõstatasid küsimuse, kas naine on samaväärne inimene kui mees, ning seadsid eesmärgiks analüüsida , miks ühiskond peab naisi alaväärtuslikeks ja otsisid võimalusi, kuidas kaasata naisiliberalistliku filosoofia sõnastatud ühiskondlikku ideaali.W arvates saavad naised täisväärtuslikeks inimesteks/kodanikeks vaid siis, kui neile on tagatud juurdepääs haridusele ja avalikule tegevusele
- Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) - Inimese teadvustatud kogemus on vaid „jäämäe veepealne osa" - Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele - Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel Feministlikud teooriad Feministlik teooria – feministlik kunst (võrdsus- ja erinevusfeminism, kolmanda tee feminism) Pildist puuduv naine Fotol: prantsuse eksistentsialistlik filosoof Sartre Nõukogude Leedus 1965. Aastal Sutkuse foto Fotol olev vari kuulub Simone de Beauvoir’le [Fotonegatiivil on naine olemas, kuid fotolt on ta välja
indiviidi põhiõigused ja tema printsiip, et inimese tegevusvabadust võib piirata ainult siis, kui ta tegevus muutub othtlikuks teistele. Ta rõhutas rahvusliku printsiibi olulisust. Ta toetas õnne teooriat, kuid rõhutas, et kõik ei peitu ainult naudingus. Tööandja peab tagama töötajate õigused. 10 a hiljem kirjutas ta ,,The Subjection of Women". Pole ühtegi põhjendatud alust, et naised omaksid vähem õigusi kui mehed. Selleks ajaks oli naisliikumine euroopas kogunud hoogu. Feministlikud liikumised olid edukad ameerikas. 1888 a kokkutulnud naiskonverent Washingtonis, kus moodustati Rahvusvaheline Naiste Nõukogu. Sinna kuulus 7 miljonit naist. Esimesena saavutasid naised valimisõiguse uus- meremaal, austraalias, euroopas esimest korda soomes ja SBs 1918. seal rajati Woman's Social and Political Union (WSPU). Sylvia Pankhurst oli üks kuulsamaid naisõiguslasi. Esimesel perioodil ehk 19. saj esimesel poolel oli otsustavaks teguriks, kuidas erinevad
koristama ja nõusid pesema; mõni teine aga arvab, et naised peaksid sarnaselt meestele sõjaväeteenistusest osa võtma. Tänane seadusandlus lubab juba lapsehoolduspuhkust võtta nii mehel kui naisel, samas pole ma ise hetkel kindel, kuidas tänapäeva ühiskond sellele reageeriks, kui mees lapsepuhkusele otsustaks jääda. Tänane Eesti ühiskond on selles suhtes veel suures osas juhinduv traditsioonilisest lähenemisest mehe-naise soorollidele. Siiski on feministlikud ideed vaikeslt arenemas, kuid ühiskonna üldine reaktsioon neile tundub olevat paraku veel ignoreeriv. Jääb mulje, et üldlevinud suhtumine praegusel hetkel on siiski järgmine - läbi aegade on eksisteerinud tüüpilised rollid ja tegevused, mis meestele ja naistele omased. Nii näiteks on naiste ülesanne lapsi kasvatada, kodu korras hoida, süüa teha jne, mehe ülesanne on aga perekond finantsiliselt kindlustada ja end kodus mugavana tunda. Ja
Palju on teda mõjutanud erinevad ida õpetused (nt zen budism). Teistele ei meeldinud see, et ta klassikalist ameerika viisi jälgides üritas viia psühhoanalüüsi massideni. Seda lihtsustamise tendentsi talle andeks ei antud. Freudil on selline arvamus, et naistel on peenise kadedus. Horney vaidleb sellele vastu ja ütleb, et naistel on pigem sõltumatuse, edu ja vabaduse kadedus (see on meestel rohkem lubatud). Sellest tulevad ka tema feministlikud tiitlid. ???Pärast Freudi surma hakkas ta teda kritiseerima ja ta ei nõustnud seksuaalsusteooriaga. Nagu ka teised neofreudistid toob ta juurde muid põhjuseid isiksuse arengule. Ta pakub seksuaalteooriale asenduseks sünnipärast rahutustunnet, mis paneb inimese isiksust arenema. Kui laps sünnib siia maailma, siis algab tema jaoks võitlus ellujäämise eest. See, mis oli enne sündi oli niivõrd erinev. Ta väidab, et see
toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. 16.1.2. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud, keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad 119 ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn ,,tumedamat
kirjanduslike meetodite ja teooriate valikul just sellepärast, et iga lähenemisviis, mida nad saavad edukalt kohandada oma poliitilistele eesmärkidele, on alati teretulnud. Tunnussõnaks on siin kohandamine loova ümberkujundamise mõttes. Et feminism rõhutab patriarhaalse võimu valitsevust ja ja kõikehõlmavust senises ajaloos, siis peavad feministid olema pluralistid: ei ole olemas ainult puhtfeministlikku või naiste ruumi. Kõik ideed sealhulgas feministlikud, on selles mõttes patriarhaalse ideoloogiaga määritud. Asi ei ole niivõrd mitte selles, kas antud teooria on mehe või naise sõnastatud, vaid kas tema mõju saab antud olukorras nimetada seksistlikuks või feministlikuks. Poliitiliste tegutsemismotiividega kriitikutena püüavad feministid oma tööde poliitilist konteksti ja tagamõtteid selgesti välja tuua, just nimelt selleks, et seista vastu patrialhaalse
annaabi.ee 
