minevaid toiduülejääke sinna saata, sest Euroopas toidu ületootmine ei vähenda näljahäda Aafrikas, kuna vaesed riigid ei saa endale lubada rikastest riikidest toidu ostmist. Aafrika riikides on palju viljakat põllumaad, seega on lahenduseks sealse põllumajanduse arendamine. Selle asemel, et näiteks suurtel aladel eurooplastele lõikelilli kasvatada, saaks Aafrikas kasutada põllumaad inimeste toitmiseks. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel kaotatakse või raisatakse globaalselt ühes aastas umbes 1/3 inimtarbimiseks toodetud toidust ehk ca 1,3 miljardit tonni. Arenenud riigid on halvas mõttes eeskujuks, sest Euroopas ja USAs raisatakse toitu 10 korda rohkem inimese kohta kui näiteks Aafrika ja Aasia vaestes riikides. Mõistlik tarbimine, liigseks osutuvate toiduainete andmine heategevusele, ümbertöötlemine söödaks või väetiseks on kõik head moodused mitme probleemi leevendamiseks
Loodi 1995.a.Peadirektor Pascal Lamy (2011), peakorter Genfis (Sveits). Eesti WTO liige 13.11.1999 WHO Maailma Terviseorganisatsioon. Loodi 7.04.1948.a. (7.aprill tähistatakse maailma tervisepäeva). Eesti WHO liige 1993.a. UNICEF United Nationts International Children's Fund ÜRO lasteorganisatsioon. Loodud 1946.a., Eesti 1994.a. Rahvusvaheline UNICEFi päev 31.10. Eesmärk: läbi heategevuse toetada laste sotsiaalsete vajaduste paremat rahuldamist ning kodanikuühiskonna arengut FAO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon UNESCO - Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon. Allkirjastati Londonis 16.11.1945, jõustus 04.11.1946. Tegevuse eesmärk: ülemaailmne koostöö hariduse, kultuuri, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas. Eesti Unescos 14.10.1991 ILO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Loodud 1919.a. Pariisi rahukonverentsil. Eesti ILO liige 1921, taasiseseisvunud EV 13.01.1992 OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
Agriculture and Natural • Riis Joonis 8. Suhkruroog Resources (allikas: Vikipeedia) Loomsed põllumajandussaadused • Lehmapiim • Kanaliha • Loomaliha Joonis 9. Brasiilias toodetud suurima väärtusega põllumajandussaadused (allikas: FAO) Ekspordiartiklid • Suhkur • Kohvioad • Apelsinimahlad ja -kontsentraadid • Tubakas • Sojaoad ja -tooted • Kanaliha Joonis 10. Rohelised kohvioad (allikas: Daily Doffee News) Põhjused Tingimused taimekasvuks: • Pikk vegetatsiooniperiood • Kõrge temperatuur • Suur sademete hulk Tootmisvormid: • Põhjaosas intensiivne kaubanduslik
piiramiseks ei ole riiklikult suudetud või tahetud midagi olulist ette võtta. Rahvusvaheline huvi ja surve on metsade säästmise koha pealt suurem kui siseriiklik huvi. Käesolevas referaadis räägingi Indoneesia metsadest üldisemalt, seejärel puidutoodete impordist, ekspordist ja illegaalsetest raietest. 1 Ülevaade indoneesia metsadest Indoneesia on saarestik Kagu-Aasias, mille pindala on 1 910 930 km2, sellest 1 811 570 km2 on maismaa. Maismaa on FAO andmetel jagatud kolmeks, põllumaa, metsamaa ja muu maa, nagu võib näha tabelist 1.1. Joonis 1.1 näitab nende alade protsentuaalset jagunemist. Tabel 1.1. Indoneesia maismaa ala jagunemine maa sihtotstarbe järgi 2012 seisuga Liik Pindala km2 Põllumaa 565 000 Metsaalad 930 620 Muu maa 315 950 Maismaa (kokku) 1 811 570 315950; 17% 565000; 31%
Brasiilia asub kolmes ajavöötmes. (Reisiguru 2013) Brasiilia loodus on äärmiselt liigirikas: taime- ja kahepaikseliikide arvu poolest on ta maailmas 1., linnuliikide arvu poolest 3. ning liblika- ja roomajaliikide arvu poolest 4. kohal. Brasiilias on 394 liiki imetajaid ja 686 liiki pesitsevaid linde. (Reisiguru 2013) 4 Brasiilia metsainfo Vastavalt FAO-le on Brasiilia metsasus 62,4% (519 522 000 ha). Graafikul 1 on ära toodud metsa pindala muutumine 1990-2010 aastatel. Sellest 91,7% (476 573 000 ha) klassifitseerub kui põlismets – bioloogiliselt kõige mitmekesisem ja süsinikurikkam metsavorm. Brasiilia metsad jaotatakse kuute bioomi: Caatinga, Cerrado, Pantanal, Atlandi mets, Papma ja Amazonas. Istutatud on Brasiilias 741 8000 hektarit metsa. Aastatel 1990 – 2010 kaotas Brasiilia keskmiselt 2 765 850 ha (0,48%) metsa aastas
Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust: kohane või kattesaadav toiduvaru; stabiilne toiduvaru ilma koikumisteta või sesoonsusest või aastatest tingitud kitsikuseta; juurdepääs toidule või võimalus seda endale lubada; kvaliteetne ja ohutu toit 3. FAO: Toidu ja Põllumajandusorganisatsioon WHO: Maailma Terviseorganisatsioon CAC: toiduhügieeni alused DG SANCO: Tervise ja Tarbijakaitse Peadirektoraat FDA: USA Toidu ja Ravimiamet ISO: Rahvusvaheline standardiorganisatsioon YOPI: Riskiruhmadesse kuuluvate inimeste arvukuse kasv EFSA: Euroopa Toiduohutusamet RASFF: Toidu ja sööda ohuteadete süsteem HACCP: ohu analüüsi ja kkp ohje KKP: kriitiline kontrollpunkt 4. Toidust tingitud haiguste arvukuse kasvu põhjused. 1
kultuurilise koostöö arendamine. Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapur ja Filipiini. UNICEF: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond on Peaassamblee loodud hädaabifond, mille eesmärgiks oli varustada Teise maailmasõjas laastatud riikidest pärit lapsi hädavajaliku toidu ja meditsiinilise abiga. Greenpeace on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. FAO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon on ÜRO hallatav ja juhitav rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. FAO põhiülesanneteks on näiteks prognoosida globaalseid toiduvarusid, arendada, parandada ja viljeleda uusi ja efektiivsemaid taimesorte, arenenumat ja keskkonnasõbralikumat agrotehnikat. FAO tegeleb ka mitmete maaelu arengu ja sotsiaal-majanduslike pilootprojektidega.
- riis (27%). • Kokku moodustavad need kolm kultuuri 87% maailma teraviljatoodangust. 4 • Eesti peamised teraviljakultuurid moodustavad maailma kogutoodangust: oder - 6,0% kaer - 0,9% rukis - 0,7% • Eesti osakaal maailma teraviljatoodangus on ca 0,04%. 5 Teraviljakultuuride osakaalud teraviljatoodangus maailmajagudes ja Eestis 2009. aastal (allikas: FAO ja Statistikaamet) 6 Maailmajagude osakaal teraviljatootmises 2009. aastal (allikas: FAO) 7 Teravilja kogutoodang 2009. aastal (allikas: FAO, R. Šank) 8 Teravilja tootmine toiduks 2009. aastal (allikas: FAO, R. Šank) 9 Teravilja tootjad 2009. aastal (allikas: FAO, R.Šank)
juba seetõttu suur, et Soome riigi territoorium on vägagi suures osas kaetud metsaga. Metsatööstus on riigis üks tähtsamaid tööstuharusid. Kuna Soomes toodetakse palju puitmaterjale ja paberit, siis üheks suurimaks metsaga seonduvaks probleemiks on metsasuse vähenemine. ' Kasutatud kirjandus http://www.forest.fi/smyforest/foresteng.nsf/0/BE3C5576C911F822C2256F3100418AFD? Opendocument#popup http://www.hot.ee/mst1/fin.doc ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04b.pdf ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04d.pdf ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04e.pdf http://www.google.ee
Siseminister: Marko Pomerants Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Rahvusvahelised organisatsioonid ÜRO- (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. Eustis ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991 . Ban Ki-moon FAO- ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon , mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. 8. augusti 2008. aasta seisuga oli FAO-l 193 liiget FAO asutati 16. oktoobril 1945 Quebecis Kanadas. Aastal 1951 viidi FAO peakontor Washington DC-st Itaaliasse Roomasse. Dr Jacques Diouf peadirektor IBRD- Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) on rahvusvaheline finantsasutus.
(Ridell, Rembold 2002) Nimetatud vahendid on ka oluliselt lihtsustanud kodanikuosalust maakorralduslike küsimuste lahendamises kuna olles avatud avalikuks kasutuseks, on nende kasutamise läbi võimalik igal konkreetse maatüki suhtes huvitatud isikul täpselt uurida spetsiifilisi maatüki kohta käivaid andmeid mis varasematel aegadel oleksid olnud märgatavalt tülikamad. (Ridell, Rembold 2002) Jätkuks eelnevale olid teemaks ka ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni(FAO) peamised tähelepanupunktid seoses Ida- ja Kesk-Euroopaga. Esiteks vaadeldi pärandamist, mis on kahtlemata üks põhjus, miks maatükid killustuvad, seejärel linnastumine, mis on üheks määravaks asjaoluks maatükkide esialgu hülgamise ja seejärel liitumise juures(linna kolides oma maa nö hüljatakse, pannakse see müüki ja kui mainitud maatükk ära ostetakse siis saab see eeldatavasti osaks mõnest muust kinnistust või jääb üksikuna teiste maatükkide vahele)
infrastruktuurile võimalik osutada kiiret ja tõhusat abi. Ent palju tõsisem probleem on inimeste aastaid kestnud alatoitumus, mis kuulub paljude arengumaade suure rahvastikuosa elulaadi juurde. Kuigi alatoitumuse ja nälja vahel tehakse vahet, puudub spetsialistidelgi üksmeelne arusaam sellest, mis eristab esimest teisest. Brasiilia õpetlasest endine ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (U.N. Food and Agriculture Organization, FAO) Täitevkomitee esimees J. de Castro käsitleb alatoitumust nälja erilise varjatud avaldumisvormina, mille hulka ta arvas kõik kalori-, valgu-, vitamiini- ja mineraalivaeguse juhtumid. Tegemaks kindlaks nälja ja alatoitumuse ulatust, peab teadma inimeste energeetiliste vajaduste norme. Need sõltuvad inimese east, soost, kehakaalust, kasvust, füüsilisest aktiivsusest ja elukeskkonna klimaatilistest tingimustest. FAO ja Ülemaailmse
Kolm kala eluiga läheb kalavarude taastumiseks. Käesoleval ajal on praktiliselt kõik kalapüügiga seotud inimesed, s.h. teadlased veendunud, et veekogude elusressurssid on küll taastuvad, kuid mitte lõpmatud ja vajavad selleks, et rahuldada maailma aina kasvava elanikkonna toiduvajadust ka tulevikus, mõistlikku korraldamist. Maailm on nüüd silmitsi ülemaailmse kalapüügi kriis enneolematu taseme. Vastavalt ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO), 70% maailma kaubanduslikult olulist mere kalavarud on täielikult püütud, liiga intensiivselt, või kahanenud. Aastal kolmandik maailma suurima mere püügipiirkondade, saak on vähenenud 20% või rohkem, maksimaalne aastat Fueled by suurenev nõudlus, kiiresti arenev tehnoloogia ja massiline valitsuse subsiidiumid, globaalse kalalaevastiku on jõudnud, ning paljudes valdkondades ületatud, piirid jätkusuutlikkust ohustamata oluline toiduaine kogu maailma jaoks
Milleks raiutud puitu nendes riikides peamiselt kasutatakse? (Koostage struktuuridiagramm, et riike omavahel võrrelda ja analüüsida.) Mis riik neljast suudab ennast ise puidu ja puidu ning paberitoodetega varustada, mis riik sõltub impordist? Mis riigi osatähtsus on maailma metsatööstuses suurim? Mille põhjal otsustasite? Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid nendes riikides? Andmete kogumine Leidke vajalikud andmed metsatööstuse kohta FAO aruandest (forestry statistics): ÜLLE LIIBER, TÜ LOTE 2011 Ühiskonnageograafia gümnaasiumis ARVUTITUND http://www.fao.org/docrep/013/i2000e/i2000e05.pdf Andmete töötlemine ja analüüs Sisestage andmed Excelisse ja koostage nende põhjal võrdlevad diagrammid. Tulemuste kokkuvõte ja järeldused
õigus omada vähendamisele on nad tihti ja maad ja võtta laenu, et osta toiduturvalisuse heaolu kasvule aktiivsed võti kohalikul kogukonna paremaid põllutööriistu või tasandil. liikmed. väetisi. © UNHCR • FAO 2010–2011 aasta aruande kohaselt • Samas Naisedtakistab mängivad moodustavad naiste naised ligimadalam olulist sotsiaalne rolli maailma poole toidu ja hankimisel majanduslik oma peredele, farmeritest, seisund kuid ollesarengumaades
Maailma peamised põllumajandustooted Peamised tootjad* ja tarbijad** riigid (toodangu ja tarbimise hulgalt) FAO andmed (2009* ja 2007**) Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss
Hoiuraamatukogu – Eesti Rahvusraamatukogu ÜRO struktuur Peaassamblee Julgeolekunõukogu Majandus- ja sotsiaalnõukogu Rahvusvaheline Kohus Hooldusnõukogu Sekretariaat ÜRO katusorganisatsioonid ● spetsialiseeritud valitsustevahelistele •ning ÜRO abiorganisatsioonid: organisatsioonidele: •ÜROLastefond(UNICEF), •ÜROToitlus-jaPõllumajandusorganisatsioon •ÜROArenguprogramm(UNDP), (FAO), •UNEP, •RahvusvahelineRekonstrueerimis-ja •UNCHR, Arengupank(IBRD), •UNCTAD, •MaailmaKaubandusorganisatsioon(WTO), •UNDCP, •MaailmaTerviseorganisatsioon(WHO), •ÜROUimastitejaKuritegevuseBüroo •RahvusvahelineMereorganisatsioon(IMO) (UNODC) jm. •ÜROHariduse,TeadusejaKultuuri Organisatsioon(UNESCO) jm) Täname kuulamast
(Mäkelä 2009). 2009. aasta esimeses kvartalis vähenes kõikide Venemaa metsatööstuse sektorite toodang, kaasa arvatud puidumassi, paberi, saematerjali ja puidupõhiste plaatide. Venemaa Riikliku Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli saematerjali toodangumaht 24% madalam kui eelnenud aasta samas kvartalis, puidumassi tootmine vähenes 26% ning puidupõhiste plaatide tootmine vähenes pea 40% (UNECE/FAO 2009). 2.1. Okaspuupuidu saematerjal Okaspuupuidu tarbimine on SRÜ-riikides oluliselt kasvanud ja seda eriti Venemaal, kus viimaste aastate majanduskasv on tekitanud ulatusliku ehitusbuumi (vt. joonis 2.3). 2008. aastal ületas elamuehitus pindala poolest esimest korda 1990. aasta taseme (vastavalt 63.8 ja 63.1 miljonit m2/aastas). Puitkarkassiga majade ehitus on viimase viie aasta jooksul rohkem kui kahekordistunud, ulatudes 6,62 miljoni ruutmeetrini aastal 2008 ning
htm#W see on sait, sealt saad infi! Data On October 11, 2010, it was reported that the number of malnourished people in the world exceeded 1 billion people Six million children die of hunger every year Most of the malnourished people live in Africa, Asia and South-America. Almost 1 in 7 people are hungry The United Nations has three agencies that work to promote food security and agricultural development Food and Agriculture Organization (FAO) World Food Programme (WFP) International Fund for Agricultural Development (IFAD) All three of these agencies are based in Rome,Italy. How can we help? Website Freerice Donationsites Begun voluntary Pane juurde, mis heaks arvad, ja võid ka maha võtta mis ei sobi
C - lähtekivim; C2 (C2); C'; C'' - mitmekihiline D - aluspõhja kivim V Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid (g) gleistumistunnustega, g gleistunud, G gleihorisont, (g); g; G ülaveeline, (g); g; G põhjaveeline VI Liithorisondid AC; AB; EB; EaB (ElB); BC; BCg jne. E(B) - kui tunnust on alla 20% Muld tuleb määrata vastava süsteemi määrajaid kasutades. Tähtsaimad rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid on: 1. WRB (World Reference Base for Soil Resources) FAO,1974; 1988; ISRIC, 1994; 2. FAO-UNESCO (FAO-UNESCO Soil Map of the World) 1974; 1988; 3. USDA Soil Taxonomy (United States Department of Agriculture Classification Soil Taxonomy) 1993; 4. RSC, 1997 (Venemaa muldade klassifikatsioon). WRB süstemaatika Algus 1980, rahvusvahelisel tasemel mullateaduse viimase aja saavutusi arvestav mullaressursside klassifitseerimise süsteem. Baseerub suures osas varasematel FAO- UNESCO ja USDA mullaklassifikatsioonide ühikutel ja ülesehitusel.
Kohalikud nomeklatuuride rahvuskeeltes,need ei ole osteselt tõlgitavad,on välja kujunenud pika aja joosul.PRUUNMULLAD-riigi piiriga ei lõppe-1960...ka eestis.RAHVUSVAHELISED MULDADE KLASSIFIKATSIOONID-Vajadus-objektiivne mõistetav info välisriikide spetsialistide eestis esinevad muldade kohta.Mitte kunagi ei piisa mulla eestikeese nime tõlkimisest.mulda tuleb määrata vastaa süsteemi määrajaid kasutades.Tähtsaimad ravusvahelised mulaklassifikatsioonid on :1)FAO_UNESCO(FAO-UNESCO Soil Map of the World 1974,1988)2USDA Soil Taxonomy-(United States Department of Agriculture Vlassification Soil Taxonomy 1993)3.WRB(World Reference Base for Soil Resources FAO,1988,ISRIC1944)4RSC-1997(venemaa muldade klassifikatsioon)WRB SÜSTEMAATIKA-algus 1980,baseerub suues osas varasematel FAO-UNESCO ja USDA mullaklassifikatsioonide ühikutel ja ülesehitusel. WRB-s-muldade eristamisel aluseks on:a)mulla diagnostilised horisondid b)diagnostlised tunnused c)diagnostilise
Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. ---------------------- ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid, sh: ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) jm
Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. • Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. • Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. VALITSUSTEVAHELISED ORGANISATSIOONID • ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid, sh: • ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), • Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), • Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), • Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), • Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), • ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) jm TÄNAME KUULAMAST!
• Tuberkuloos • Aktinomükoos • Kasvajad Inimesele ülekandumine • Haigelt loomalt – pole tuvastatud • Toore liha tarbimisel – pole tuvastatud • Töödeldud liha – ei levi Kasutatud kirjandus • Alaots, J., Saar, T., Viltrop, A. Eriepizootoloogia, 2006 • Vetnext: http:// www.vetnext.com/search.php?s=aandoening&id =73254760997%20126 • http:// www.fmv.utl.pt/atlas/linfoide/pages_us/linf036_ing .htm • http://en.wikipedia.org/wiki/Bovine_leukemia_virus • FAO: http:// www.fao.org/docrep/003/t0756e/t0756e03.htm • Riigi Teataja, Veiste enzootilise leukoosi tõrje eeskiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/12798767 • VTL: http://www.vetlab.ee/? a=page&page=42f088c48f3e323aa1bbc
mööblidetailid. Eesti puitplaaditööstus on viimastel aastatel tootnud maksimumvõimsustel, kuid tootmismahtude laiendamisega ollakse väga ettevaatlikud. (Eamets et al. 2005) 4 Nagu graafikult (Joonis 1) näha võib on tootmismahud pidevalt kasvanud, tehes seda viimastel aastatel keskmiselt 8% aastas. Eesti Statistikaamet esitab puitkiudplaatide andmed kahjuks ruutmeetrites nii, et võrdlus FAO-ga muutub keeruliseks. Puitkiudplaatide toodangu langemine poole võrra FAOSTAT andmetes on arvatavasti seotud andmete esitamiskorra muutustega - tuuletõkkeplaat arvati eraldi kategooria alla kuuluvaks. Statistikaameti tabelist ( joonis 2) joonistub ilmekalt välja AS Repo Vabrikute 2006. aasta otsus puitkiudplaatide tootmine lõpetada ja keskenduda oma põhitootele puitlaastplaadile. Joonis 1. Puitplaatide tootmine Eestis 1992-2006 FAO ForeSTAT 2008 300000
Julgeolekunõukogu - on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest, ennetab ja surub maha agressioone, tagab rahu. Allorganisatsioonid - FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO, ÜRO abiorganisatsioone: UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNIDO, UNDCP 2) Euroopa Nõukogu- Regionaalne, rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. 3) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE)
t, veiseliha 9 mln t, kanamunad 3 mln t, rasvata piim 3 mln. Tootmise efektiivsus: Austraalias kasvatakse suhkrurooga (25 mln t), lehmapiima (9,8 mln t), odra (8 mln t), rapsi (2,3 mln t), otra (4,1 mln t), veiseliha (2,3 mln t), sorgo (2 mln t), viinamarja (1,7 mln t), puuvilla seemneid (1,2 mln t), kanaliha (1 mln t), puuvillakiud (843 tuh t) jms. Austraalias peetakse loomasid ka. Loomade arv seisuga 2011. aastal FAO andmetel: veised 23 mln, lambad 70 mln, hobused 260 t, kitsed 4 mnln, sead 2 mln. Allikad: Info (Wikipedia): https://et.m.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Didiidii/Austraalia_põllumajandus Illustratsioonid: https://giphy.com/gifs/king-kong-RUvEtwi3IL5Di http://www.xfdrmag.net/kong-skull-island-review/kong-ace/ https://uproxx.com/viral/a-tribute-to-ray-harryhausens-life-and-work-in-gifs/ https://www.pinterest.com/pin/698480223427411272/ https://tenor.com/search/monkey-gifs https://www.pu
mullatekkeprotsessides. Liik - alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi välja-kujunemise astme järgi. Erim - lõimise järgi eristatakse kõigi tüüpide piires. Mõnel tüübil on vähe erimeid, mõnel aga väga palju (kleimullad). Lõmis ehk erim on oluline kuid mitte peamine tunnus. Lõimis muutub mullatekkeprotsessi käigus. Tuleb teha vahet vertikaalses jaotuses. Koostatakse lõimise valem. Muldade klassifikatsioonid Globaalsed: FAO/UNESCO või FAO/iSRiC 1990;1994 USDA Soil Taxonomy 1994 Kohalikud: ? Klassifikatsioonide põhjal muldade nimetused ehk nomenklatuur. Tüüpide nimetused kreeka, ladina, või maailmas laialt levinud nimetustest. Kohalikud nomen-klatuurid rahvuskeeltes, ei ole otseselt tõlgitavad, välja kujunenud pika aja jooksul. Eesti-keelsetel nomenklatuuridel palju vene keele mõju. Muldade leviku seaduspärasused. Ei paikne juhuslikult - poolused - ekvaator Globaalsed: a
Uurimistöö Eesti hobuste kohta. Omadused Eesti hobused paistavad silma suhteliselt suure veojõu ja kiiruse poolest. Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmis-ja pidamistingimustega ning paistab silma vähenõudlikkuse, hea söödakasutuse ja vastupidavuse poolest. Tänapäeval on eesti hobune universaalne väikehobune, keda saab kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Puudusena esineb vahel jalgade ebakorrapärast seisu ja hobuste nõgusat selga. Kehaehitus Eesti hobune on suhteliselt madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, kelle: pea proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega. kael suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. turi mad...
Fishery resources Capture fisheries resources are highly diverse. FAO landing statistics refer to about 2 500 species or group of species most of which are finfish. By far the most numerous fish species, and those most important to aquaculture and fisheries, are teleosts, or bony fish, which in the sea extend from small "grazing" species such as anchovy to large active predatory fish such as tuna. A similarly wide range is also found in freshwater, with the most important species from a production point of view belonging to the carp family
kuid sellegipoolest pakub Nååtåmö jõgi häid elamusi lõhe- ja harjuseküttidele. Enamus kalamehi käivad Lapimaal jahtimas punast kala, kuid seal saab hästi püüdi ka siiga, suurt haugi ja ahvenat. Allikas: http://www.kalaportaal.ee/opetused-ja-artiklid/260-kalapuuk-soomes Kasutatud allikad Elektrooniline materjal http://www.forest.fi/smyforest/foresteng.nsf/0/BE3C5576C911F822C2256F3100418AFD? Opendocument#popup http://www.hot.ee/mst1/fin.doc ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04b.pdf ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04d.pdf ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04e.pdf http://www.google.ee http://www.kalaportaal.ee/opetused-ja-artiklid/260-kalapuuk-soomes http://kalakoht.ee https://annaabi.ee/
TRIIN VAINO MY11 Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (WHO) WHO asutati 7. aprillil 1948 ja selle peakorter asub Šveitsis Genfis 193 liikmesriiki Eesti esindaja Maailma Terviseorganisatsioonis on Jarno Habicht. Eesmärgiks on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu. Koordineerib meetmeid võitlusel nakkushaigustega nagu SARS, malaaria ja AIDS ning on ka projekte tubakatarbimise vähendamiseks. Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) Tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. Asutati 16. oktoobril 1945 Quebecis Kanadas. 191 liikmesriiki Peakorter asub Roomas. Põhiülesanneteks on prognoosida globaalseid toiduvarusid, arendada, parandada ja viljeleda uusi ja efektiivsemaid taimesorte, arenenumat ja keskkonnasõbralikumat agrotehnikat. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon Loodi 1945
on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. Tihumeeter Ruumimeeter ? Kellel on metsa palju, kellel vähe? % andmed puuduvad Nimeta riike, kus metsad moodustavad üle 70% territooriumist? Mis riikides on metsa alla 10%? http://foris.fao.org/static/data/fra2010/fig0.2.jpg ?Kuidas on muutunud metsa pindala riikides? Aastane muutus ajavahemikus 2005-2010 Kahanemine (tuh ha) Suurenemine (tuh ha) Väike muutus (kasv või kahanemine) Nimeta riike, kus metsa pindala kiiresti väheneb? Miks? Mis riikides metsa pindala suureneb? Miks? http://www.fao.org/forestry/fra/62219/en/
Liik alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi välja- kujunemise astme järgi. Erim lõimise järgi eristatakse kõigi tüüpide piires. Mõnel tüübil on vähe erimeid, mõnel aga väga palju (kleimullad). Lõmis ehk erim on oluline kuid mitte peamine tunnus. Lõimis muutub mullatekkeprotsessi käigus. Tuleb teha vahet vertikaalses jaotuses. Koostatakse lõimise valem. Muldade klassifikatsioonid Globaalsed: FAO/UNESCO või FAO/iSRiC 1990;1994 USDA Soil Taxonomy 1994 Kohalikud: ? Klassifikatsioonide põhjal muldade nimetused ehk nomenklatuur. Tüüpide nimetused kreeka, ladina, või maailmas laialt levinud nimetustest. Kohalikud nomen- klatuurid rahvuskeeltes, ei ole otseselt tõlgitavad, välja kujunenud pika aja jooksul. Eesti-keelsetel nomenklatuuridel palju vene keele mõju. Muldade leviku seaduspärasused. Ei paikne juhuslikult poolused ekvaator Globaalsed: a. horisontaalne tsonaalsus - vöönditena
Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15. liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. ÜRO allorganisatsioonid: ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) 2. Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad 18.02.2012
Roheline Saar; Tumehall Must lepp; Heleroheline Haab; Kollane Hall lepp Allikas: Lietuvos misku institutas 2009 4 Leedu metsad on enamjaolt segapuistud või lehtpuistud. Riigile kuulub 66% metsadest ning ülejäänud 34% on erametsad. Metsade tagavara kokku on 470 miljonit m³, millest 274 miljonit m³ on okaspuupuistud ja 196 miljonit m³ lehtpuupuistud. Metsandussektor annab tööd umbes 10 000 inimesele (FAO 2010). 5 2. Leedu metsaseadus 2.1. Ülevaade Esmakordselt jõustus Leedu metsaseadus 1994. aastal 22. novembril. Hiljem on metsaseadust uuendatud aastatel 1996, 1999 ja 2001. Peale 2001. aasta metsaseaudse jõustumist on tehtud väikseid muudatusi, kuid mitte palju. Leedu metsaseadus koosneb seitsmest peatükist ning on jaotatud kahekümne viieks paragrahviks (FAO 2010).
54. Kores kõik osakesed, mille läbimõõt on üle 2mm. 55. Savi osakesed läbimõõduga alla 0.002mm. 56. Tolm osakesed läbimõõduga 0.002-0.063. 57. Liiv osakesed läbimõõduga 0.063-2mm. 58. Füüsikaline savi mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 64. Veeris korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 65. Klibu korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 66
54. Kores – kõik osakesed, mille läbimõõt on üle 2mm. 55. Savi – osakesed läbimõõduga alla 0.002mm. 56. Tolm – osakesed läbimõõduga 0.002-0.063. 57. Liiv – osakesed läbimõõduga 0.063-2mm. 58. Füüsikaline savi – mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv – mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus – korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi – korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 64. Veeris – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 65. Klibu – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 66
Metsanduse arengu võimalused Maailma metsaressursi kohta on värskeim andmestik kogutud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (UN Food and Agriculture Organisation (FAO)) poolt metsaressursside hindamise protsessi (Global Forest Resources Assessment) käigus. Eestis on umbes 2,3 mln hektarit metsa, millest majandatavaid metsi on umbes 1,5 mln hektarit, mis teeb umbes 70%. Kolmandik on aga erinevate kaitsereziimidega metsad. Euroopas oleme 4. Kohal metsasuse poolest. Eesti osakaal maailma metsade aastases raiemahus on umbes 0,17 %. Metsal on omad püsiväärtused, nagu see, et mets on paljude elusolendite kodu, mets annab meile
2.keem.reakts.kiirusHomogeense reaktsiooni kiirus -molekule on ruumalaühikus e.mida suurem -on aine kiiruse seaduse parameetrid -katseandmetest k1>k2, siis on -võimalik läbi viia jadareaktsioonid Olgu antud FAO, CAO, k, E, Cpi, HR-Praktikas esineb on kiirus, millega keemiline ühend kaotab oma molaarne kontsentratsioon C. Järeldust, et vähim ruutude meetodil?-Vähimruutude meetodi küllalt -hea saagisega YB. Oluline on aga valida -õige kaks põhiülesannet:-a)antud protsessi parameetrite
kodumasinatele ka Hugo Boss, Adidas, Nivea, Quelle jne. Tuntud rahvusvahelised firmad Saksamaalt: Mobiilitootmisfirma Siemens, kodumasinatetootjad:Grunding, Bomann, Braun, autotootjad: Audi, BMW, Opel, Mercedes, Porche, VW jne. Välismajandus sidemed Saksamaa kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: ADB,AfDB, Arctic Council,Australia Group, BIS, BSEC, CBSS, CDB, CE, CERN, EAPC, EBRD, EIB, EMU, ESA, EU, FAO, G-20, G-5, G-7, G-8, G-10, IADB, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, MIGA, NAM , NATO, NEA, NSG, OAS , OECD, OPCW, OSCE, Paris Club, PCA, Schengen Convention, SECI, ÜRO, UNCTAD, UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNMIL, UNMIS, UNOMIG, UNRWA, UNWTO, UPU, WADB, WCO, WEU, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC. Kokkuvõte Üle 20 aasta estnud ökovõitluse tulemusena otsustas Sasamaa valitsus 1998
United Nations Development Program (UNDP) : World Commission on Environmentand Development 3) 1 ( ) · Food and Agriculture Organizations (FAO) 2 ( ) 1 : World Wildlife Fund (WWF) 3 · 1 International Register of Potentially Toxic Chemicals (IRPTC) (2) 4 · , 1518
New York City, especially Manhattan, is a shopper's paradise. There are over 30 department stores in New York. Among them is Macy's, the world's largest. It opened on Broadway in 1858, where it still stands. Clothes, cosmetics and other goods are sold on its ten floors. Many New York stores specialize in clothes. Designers suck as Christian Dior have shops on and around Fifth and Madison Avenues. Children can find plenty of places to spend their money. They include the FAO Schwarz toy store in Fifth Avenue, one of the world's biggest toy shops. At the entrance there is a singing clock and an actor dressed as a toy soldier who greets visitors. Inside, staff demonstrate many of the games and toys for sale. Niketown is another store that is popular with children. It sells all sorts of stylish sportswear. New Yorkers love their food. Thanks to the many immigrant communities, there is a huge variety of cooking
Tubaka tarvitamine Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16aastast inimest. Iga viies 14-18aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Võrdluses 1990
three times as large as needed to take present day catches of fish and other marine species. On a global scale we have enough fishing capacity to cover at least four Earth like planets. Overfishing have a large impact on the basic functioning of our marine ecosystems. These unselective fishing practices and gear cause tremendous destruction on non target species. WHY IS OVERFISHING A PROBLEM? The FAO scientists publish a report (SOFIA) on the state of the world's fisheries and aquaculture. 52% of fish stocks are fully exploited 20% are moderately exploited 17% are overexploited 7% are depleted 1% is recovering from depletion WHY IS OVERFISFING A PROBLEM Serious problems: We are losing species as well as entire ecosystems. As a result the overall ecological unity of our oceans are under
MAAILMA METSAD JA NENDE TÄHTSUS Inimene on puitu läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ning muuks tarvilikuks. Seega on inimesed juba väga ammusest ajast teadlikud, mis on mets ja milline see välja näeb. ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgit leotakse metsaks puittaimedega kooslus, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ja puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Tänasel päeval on 4033 miljonit hektarit ehk 31% kogu maailma maismaast kaetud metsaga, millest 93% on looduslikud ning 7% istutatud. Metsadel on planeedil Maa väga oluline roll. Metsadesse on koondunud 8090% maismaa orgaanilisest ainest. Need on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Sealt saab
METSAMAJANDUS METSATÖÖSTUS METSAVARUD · Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru · Metsasus metsamaa pindala osatähtsus (%des) mingi piirkonnas üldpindalas Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). Food and Agriculture Organization of the United Nations ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi on mets: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). www.fao.org/forestry/en/ Riikide metsasus Metsa suhe rahvaarvu Suurema metsamaa pindalaga riigid maailmas (mln ha) 900 800 700 600
(1) 13 5. Euroopa maades suureneb metsande pidala Euroopa pindalast on metsaga kaetud ligikaudu kolmandik kokku 370 miljonit hektarit (koos Venemaa Euroopa-osaga; European Forest Information Scenario Model, 2004). Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide metsade kogupindala on 170 miljonit hektarit, sealhulgas Euroopa Liidu senise 15 liikmesriigi metsade kogupindala oli 2001. aastal 114 miljonit hektarit (State of the World Forests. FAO, 2001). Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt, ligikaudu ühe miljoni hektari võrra aastas; aastatel 19801995 on see suurenenud kokku 4,1%. Sama perioodi jooksul on metsade pindala vähenenud näiteks Aafrikas 10,5%, Ladina- Ameerikas 9,7% ja Aasias 6,4%. Kokku hävitatakse aastas maakeral 12 miljonit hektarit metsa (State of the World Forests. FAO, 2001). Seega tasakaalustab Euroopa (sealhulgas ka väikese Eesti) metsasuse suurenemine mingil määral globaalset metsade hävitamist
hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihekõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsa kohta on mitmeid definitsioone: Eesti Metsaseaduse järgi: mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi: maaala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maaalast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku, aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). Metsad jagunevad: Nõmmemetsad Mänd on neis pea ainuke puuliik, põõsaid pole üldse metsaalune on valgus ja õhurikas. Ka rohttaimi on
Koosneb 15 liikmest, kellest viis Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. * ÜRO allorganisatsioonid: · *Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (WHO) · *Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) · *Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · *ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) · *Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) · *Maailmapank · *ÜRO Lastefond (UNICEF) EUROOPA NÕUKOGU Euroopa Nõukogu (lühendatult EN) on rahvusvaheline e. globaalne organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on: · inimõigused · sotsiaalõigused
annaabi.ee 
