· Instinktide teooria Ajalooliselt üks vanemaid seletusi inimkäitumisele. Kaasasündinud käitumisviis või -mudel on instinkt loomadel. Sigmund Freud :"Inimest paneb tegutsema kaks tungi seksuaalinstinkt ehk loomistung, hävitav tung ehk agressiivsuse instinkt ehk surmatung." Tema meelest on need kogu aeg segunenud ja panevad inimesi tegutsema erinevalt. Annavad käitumusliku aluse. · Tunge taandavad teooriad Kui inimese organismist on puudu mingi oluline asi, nt vesi, siis luuakse tung, sel puhul janutung. See tekitab ärritusseisundit, et midagi hankida ja saada rahulolu. Organism püüdleb tasakaaluseisundi ehk homoöstaasi poole. Uudishimu puhul, selle asemel, et seda taandada, peab inimene selle rahuldama. · Ajendite teooria Näiteks kui toitumisel on magustoit ajend, paneb piltlikult enda poole tõmbama, tegutsema. Aeg- ajalt inimesed käituvad kuidagi sellepärast, et inimest tõmmatakse millegi atraktiivse poole. · Yerkes-D...
saanud. Ta ei osanud ega tahtnud tulla välja harjunud kestast, mille tagajärgi ta pärast sügavalt kahetses. Linnaelu muutis inimest ükskõiksemaks elu ja selle nautimise suhtes. Tatjana oli samuti saanud hea hariduse, kuid erinevalt Oneginist oli kasvanud maal ja lugenud palju romaane. Ta oli mõtlik juba lapsest saati „Ta vaikne sõber, mõtiskelu, ju kätkis teda kiigutas ja unelmaga ehtis elu maatütarlaps fantaasias”. Ta oli väga siiras, aga ta tunded lükati külmalt tagasi. Liikus siis eluga edasi ning kolis pealinna, see muutis ta samasuguseks nagu Onegin oli olnud, nende rollid vahetusid. Tema elukulgu seletab hästi tsitaat „kes vaadelnud on inimesi ja võtnud vaevaks mõtelda, see lõpuks oma ligimesi peab hingepõhjas põlgama. Kes elanud on tundmustele see pettub, selle südamele on mälestused, on kahetsus kui nõelav ussihammustus”.
vaatajaid tundma keelatud erootilist naudingut sellest juhslikust kohtumisest noore naisega, mis temale kui flaneurile osaks saab. Teistes maalides avalduvad keerukamad suhted, kus naised pakuvad meestele palju peenemat meelelahutust. Näiteks Renoiri maalil ,,Clichy väljak" on meessoost vaataja kinnitanud pilgu mööduva naise näole, otsekui tahaks ta naise külge klammerduda või mitte lasta tal ära lipsata. Sellel tasandil on maali võimalik mõista nii, et vaataja fantaasias on naine allutatud tema ihale. Mõnikord kohtame ühel ja samal maalil tervet rida erinevaid hoiakuid. Renoiri ,,Looz" (1874. ill. 37) näib ergutavat meessoost vaataja lihtsalt erootilist fantaasiat, aga maali lähemalt uurida, siis saab selgeks , et samal ajal vaigistatakse ka tema hirmu selle ees, kas tal on lubatud seda teha. Kõigepealt tunneb vaataja naudingut naise vaatamisest, olles nii füüsiliselt kui psüholoogiliselt flaneuri osas, kes istub vastas olevas loozis
astet allapoole, et kolmandal korral puudutada hambaid. Lo Lii Ta. Ta oli Lo, lihtsalt Lo tol hommikul, neli jalga kümme tolli pikk, sokk ühes jalas. Teksapükstes oli ta Lola. Koolis-Dolly. Suvelaagri rivis- Dolores. Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita." Lolita kuulub nende kirjanduslike kujude hulka, kes on autorist peaaegu täielikult eraldunud ning elavad kollektiivses mälus iseseisvat elu. Lötakil sokkidega tüdruk hüpleb võrgutava lapsnaise kehastusena inimeste fantaasias. ,,Lolita on kuulus, mitte mina," mainis Nabokov enesega rahulolevalt, kui talle sai selgeks, mil määral oli tema väljamõledud nümf üle pea kasvanud. Erootilise kujuna on Lolita saanud surematuks. Neljakümnele lähenev mees, kes Lolitat pööraselt ja meeleheitlikult armastab, on Humbert Humbert. Ta jutustab loo oma kirest fiktiivse, kirjandusliku autobiograafia raames, mille Humbert koostab eeluurimisvanglas, oodates kohtuprotsessi algust. Teda süüdistatakse mõrvas
meistersinger ehk meister laulik jätkab minnesingeri traditsiooni. Ilmalik laul on saksamaal ühe häälne. Muusikud koonduvad tsunftidesse. Hans Sachs, kuulsamaid meisterlaulik. Heinrich Isaac, tähtsaim laululooja. Intstrumentaal muusika 16 sajand. Kuni 16 saj oli muusika mõeldud eelkõige laulmiseks. A capella- tol ajal tähendas capelliga ehk orkestriga. Pillimuusika aluseks on peamiselt improvisatsioon ehk fantaasia palad. 16 saj teises pooles hakatakse klahvpilli fantaasias kasutama toccatat. Fantaasia palad loodi lautodele ( ühtlasi kõige populaarsem pill) või viooladele. Ansambli pillidena kasutati põhiliselt erinevaid puupuhk pille, kõige rohkem kasutati plokkflööti.
Näiteks saab väga edukalt lapsega mängida seda kuidas poes käia. Esialgu tuleks teha nimekiri, mida üldse poest vaja oleks. Seejärel tuleb poodi minna. Riiulitelt valitaks eelnevalt kirja pandud kaup ja siis minnakse kassasse. Peale poes käikku saab laps ise kodus poe üles seada. Ja kogu selle olukorra uuesti läbi mängida. 11 Hea on rollimänge läbi mängida ka läbi näitemängu. Siis saab laps läbiproovida ka neid rolle, mida võib olla oma fantaasias ei oska ette kujutada, kuid õpetaja abiga saab kõigist raskustest üle. 8 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 132 9 ,,Laps ja lasteaed" AS Atlex 2005 Tartu lk 161 10 ,,Miljon mängu eest ,,Pere ja Kodu" September 2006 11 ,,Päev-päevalt targemaks" Kadi Lukanenok, Ene Mägi AS ajakirjade kirjastus 2005 KOKKUVÕTE Esimesed mängud on mängud oma kehaga, käte-jalgadega ja häälega, seejärel mängukannidega
peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika.
orienteeruda ja tuleviku tarbeks teadmis-ja kogemusvaru soetada. Mäluprotsesside sisuks on indiviidi kohemuste talletamine, korrastamine, säilitamine ja taastamine. Mälu muudab minevikus tajutu, kujutletu või mõeldu meie teadvuse sisuks psühholoogilises olevikus. Meeldejätmise ja meenutamise võimeta ei tunneks me enam ära oma tajusfääris olevaid objekte ega orienteeruks ümbritsevaid nähtustes. Mäletamisvõime mängib tähtsat osa mõtlemises, kujutluses ja loovas fantaasias, põhimõtteliselt kõigis psüühilistes protsessides. Psüühika normaalne talitlus, arenb ja küpsemine oleksid mäluta mõeldamatud. Meie hoiakud ja suhtumised, oskused ja vilumused, harjumused ja igatsused, suhted ja aated võlgnevad oma tekke ja püsimise tänu mälule. Täielikule mälukaotusele järgneks vältimatult isiksuse hukk: indiviidist jääks järele üksnes hetkeimpulssidele reageeriv refleksipundar.
Kogu grupp meenutab tõepoolest keerulist kristalli, mis tegelikult ju kasvabki niimoodi, et selle elemendid on seotud konstruktiivse loogika alusel. Just see innustabki kunstnikku. Monumentaalse grupi kristalset struktuuri rõhutab omakorda ruugete toonide ülekaal, mille kaaluks ja materiaalsus tasakaalustavad pildi sisemist pinget. Üle pea heidetud käega figuurid ja nende uinuvad näod ei ela igapäevareeglite järgi, vaid enda autonoomse maailma tahtele alluvalt, mis on loodud kunstniku fantaasias. 1914. aastal hakkas Picasso tasapisi kubismist eemalduma. Esimesena ilmneb see maalil ''Kunstnik ja modell''. Mitme joonistuse puhul on näha Picassos tekkinud huvi selgete kontuuride ja plastilise vormi vastu. Paari aasta möödudes saavad ilmseks neoklassitsistlikud, realistlikud tendentsid. Picassot on tollal nimetatud ka kunstnik- kameeleonist. Kaks teost- ''Tants'' (1925) ja viimane töö seeriast ''Kitarr'' (1926) ilmutavad uue rahutu
Lindgren-endise Vanemuise teatrimaja, Estonia teater. 11. Juugendstiil Eestis- Eesti Draamateater, Õnnepalee, Draakoni galerii. 12. Nikolai Triik, Konrad Mägi 13. Noor-Eesti-oli kirjanduslik rühmitus Eestis, hiljem kirjastus. 14. Nikolai Triik 15. Estoniat on pärast sõjaaegset põlengut palju muudetud, Vanemuise teatrimaja hävis Teise maailmasõja ajal. Sümbolism 1. Kujutavad väljamõeldud asju ja olukordi, kunstniku fantaasias sündinud kujutluspildid. 2. Leidsid tihti oma teoste aine ajaloost, kirjandusest, muistenditest. Said ise tegelaste välimuse välja mõelda (vihjed, sümbolid, müstika). 3. G.Moreau, P.Puvis de Chavannes salapärased ja müstilised kangelased, Kristus, usumärtrid. 4. E.Munch mitte inimene, vaid teda saatvad surm, haigus, üksindus, traagiline meeleolu. 5. A.Gallen-Kallela illustreeris ,,Kalevala". 6. Kristjan Raud, illustreeris ,,Kalevipoja". 7
" • "Ärge minge välja efektidele, ärge kirjutage nagu diletandid, kes kergete võtetega püüavad laiale massile meeldida." • Pärast E.Tubina 3-nda Sümfoonia ettekannet ütles A.Kapp: "Tubin on geenius...Tubin on parem kui Brahms." • "Ära otsi, ära kombineeri, ära tee ebaloomulikke keerde. Ühe sõnaga: ära mehhaniseeri muusikat. Kirjuta, mis sa loomulikult endas tunned, aga ainult siis, kui sa seda südamest tarvis leiad. Ja tööta see läbi oma fantaasias. Ja see läbitöötamine ei tohi olla pealesunnitud. Ühtlasi ära unusta, et mõttel on oma ülesehitus, oma vorm, arhitektuur." • "Väga kahju, et Mart Saare meisterlikke soololaule nõnda vähe ette kantakse. Need on sügavhingelise läbielamisega loodud ja rahvalikud. Ta annab sisu, mitte akordide muusikat. Jumaldan Teda." Lisa 1: Maja Tallinnas, milles Artur Kapp elas aastatel 1934-1944. Lisa 2: Heliloojate Kappide majamuueum • Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971
Võib hakkata menstruatsioon, rindade arenemine see aitab kaasa naiseliku identiteedi kujunemisele. Normaalseses naiselikus arengus eelteismeeas domineerib kaitse seotuse vastu preoidipaalse emaga (Mangs ja Martell 2000). 5 2.2. Eelteismeline poiss "Kõige märkimisväärsem eelteismelise poisi juures on tema kindel distantseerumine vastassoost ja regressioon eelkõige anaalsesse positsiooni koos domineeriva agressiivsusega fantaasias, mängus ja tegevuses või lihtsalt kuritegevuses" (Mangs ja Martell 2000). Kaitsena valib poiss tavaliselt homoseksuaalse objekti. Eelteismeeas pöördub ta sageli samasoolise poole manöövrina kastratsioonihirmu vältimiseks, enne kui ta suudab edukalt valida lahendusena maskuliinsuse. Igasugused fantaasiad, mõtted, tunded ja tegevused võivad äratada seksuaalseid mõtteid. Poistel on seksuaalne uudishimu väga suur. Poisi käitumises ilmnevad agressiivsus ja sadism
Peale kahetunnilist raamatu lugemist lõpetasin viimase lehekülje, lükkasin kaane kinni ja ohkasin. Minu lootus jäigi vaid lootuseks leida midagi mõistlikku ja konkreetset sellest teosest. Mõtlesin hetke, kuidas see raamat minumeelest oleks võinud lõppeda, kuid see mõte viis tagasi raamatu algusesse, mina oleksin juba seda muutnud. Tuleb tõdeda fakti, et mina ei saa siia midagi parata, millal ja kuidas midagi teistmoodi oleks võinud olla, ainult enda fantaasias või unes võin seda teisiti läbi elada. Selle raamatu lõpuks õppisin Paju mõtteviisi lähemalt tundma, ta ei mõtle ühte ideed kohe kiirelt välja, vaid mitut asja korraga ning seda võimalikult palju venitades. Vahel oli täiesti ajuvaba tekst, kus tekkis küsimus: "Miks? Miks ta ometi tinti raiskas?" Leidus ka peidetud irooniat, mis vahel naeratama pani. See raamat oli vaimselt kurnav, kuid vaatamata sellele isegi fantaasiamaailma ergutav
Tänu raamatusarjale, mis järgis kõiki Messneri saavutusi läbi aegade, saavutas ta ka kuulsuse. Euroopas näidatakse teda tihti teleris ja hoitakse rahvast tema tegemistega kursis. ,,Takistused, mis mu teel on, annavad mulle energiat" ütleb ta. ,,Ma treenisin end, et ma suudaksin olla päevi väljas, ilma toiduta." Ütles Reinhold. ,,Ma arvan, et vaprus on hirmu teine pool, ma vajan vaprust vaid seepärast, et ma kardan. Kui ma elan pikka aega oma nägemustes, fantaasias, ma unistan sellest, plaanin, valmistan ette end ja treenin. Ma kujutlen, et ei eksisteerigi midagi muud. Siis ma ei tunne ohtu, aga keskendumine on siiski absoluutne." Ja siis justkui äkitselt tuli talle pakkumine osaleda ekspeditsioonil Himaalajas. See pidi olema tema elu pöördepunkt. ,,Ronijad räägivad mägede piirist ja Nanga Parbat on üks maailma 8000 meetri kõrgustest 14-st mäest ning on maailmas suuruselt üheksandal kohal. Tõde mäe
ning teda nimetatakse Serbia leiutajaks, kuna praegusel ajal asub tema sünnikoht Serbia aladel. Tema ema ja isa olid puhtad serblased. Tesla isa oli Õigeusu kiriku preester, kes oli samuti andeks kirjanik ja poeet. Juba varases eas sukeldus Nikola oma isa raamatukokku. Tesla ema oli võimekas ja kõvasti töötav naine, kelle põhilised päeva tegemised seostusid oma farmiga. (pbs, 2012) Noores eas, nägi ta Niagara juga. Tema fantaasias tekitas selle joa üks suur veeratas, mida vedas ringi vesi. Ta ütles ühele mehele, et ta läheb kunagi Ameerikasse ja püüab kinni selle energia sellel viisil. Kolmkümmend aastat hiljem ta seda täpselt ka tegi. Kuigi Tesla oli lapsessaadik leidlik ja huvitatud sellest teemast, ei pidanud ta ennast leiutajaks kuni täiskasvanu eani. (inventor.about, 2012) Tema nime järgi on nimetatud SI-süsteemi mõõtühik tesla, mille tähis on T. (wikipedia, 2012)
kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides otsime me asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika.
aina uusi mõtteid uute kavade jaoks. Kepsakalt otsustab ta veel lavalgi mõned palad ette kanda, kuid 1984. aasta märtsis lahkub Abel meie hulgast lõplikult. 3. Kuidas Ervin Abelist sai Kiir Oskar Lutsu kirjutatud Kiire rollist kujunes Ervin Abeli leivanumber. Isegi kui ta katsetas mõne muu rolliga, nõudis rahvas ikkagi Kiirt. Esimest korda puutus Abel kiirega kokku kaheksa aastaselt, kui ta esimese klassi õpilasena vaimustunult ,,Kevadet" loeb. Oma piiramatus fantaasias pööras ta kogu elu 7 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 88 Paunvereks ja samastas ennast Tootsiga. Kui kõik Tootsi vembud ja trikid läbi said mängitud, võttis Ervin raamatust järgmise näitleja. Kord oli ta Arno, kord Kuslap, siis Tõnisson, kuid mitte kunagi Kiir, sest teda ta ei sallinud. ,,Mina ei sallinud Jorh Aadnieli silmaotsaski," meenutab Ervin Abel hiljem. ,,Meil oli kodus üks punase varrega
See kompositsioon on väga tasakaalustatud ja harmooniline, kuid ei mõju ometi mitte külmana. Pildi mõjukust aitab suurendada emailisarnane selge koloriit. Holbein on väga silmapaistev ka graafikuna. Ta on loonud hulga joonistusi puulõigete jaoks; enamikus pärinevad need tema esimesest Baselis viibimise ajast. Suure populaarsuse omandas esmajoones Surmatantsule pühendatud seeria, mis anti välja a. 1538 Lyon´is. Seda vana, Prantsusmaal XV saj. alguses tekkinud teemat oskas Holbein oma fantaasias uuesti elustada. Monotoonne surmatants muutub dramaatiliseks aktsiooniks, kus kangelasena esineb Surm. Kasutatud materjalid http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Saksa.html# http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt_renessanss_kadipint2006.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/saksa.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm
armastusega sellega pidevalt kinnitades oma pettumust ja kurbust. (Mangs, Martell 2000:341) 4.1.1.2 Küünilisus Kui armastuse objekt on kaduma läinud, tundub elu mõttetu, kuna leitakse uus objekt. Kui tungiobjekt kaob, siis muutub tung ise mõttetuks ja nii tekib küüniline filosoofeerimine elu mõttetusest, kus kinnitatakse, et armastust ei ole kunagivõimalik rahuldada, välja arvatud ainult fantaasias. (Mangs, Martell 2000:341-342) 4.1.1.3 Võrgutamine Võrgutaja „oskab igat moodi“, kuid ei hooli objektist ega järgnevast tühjusetundest. Armastust ja seksuaalsust alahinnatakse. Selle asemel hinnatakse üle mitmesuguseid osatunge, nagu häbitut vuajerismi ja provotseerivat akshibitsionismi. Püütakse mõjuda täiskasvanuna seda tegelikult olemata. Tahetakse lõpetada vastumeelne erinevus lapse ja
konstruktiivse loogika alusel. Just see innustabki kunstnikku. Monumentaalse grupi kristalset struktuuri rõhutab omakorda ruugete toonide ülekaal, mille kaaluks ja materiaalsus tasakaalustavad pildi sisemist pinget. Üle pea heidetud käega figuurid ja nende uinuvad näod 6 ei ela igapäevareeglite järgi, vaid enda autonoomse maailma tahtele alluvalt, mis on loodud kunstniku fantaasias. 1914. aastal hakkas Picasso tasapisi kubismist eemalduma. Esimesena ilmneb see maalil ''Kunstnik ja modell''. Mitme joonistuse puhul on näha Picassos tekkinud huvi selgete kontuuride ja plastilise vormi vastu. Paari aasta möödudes saavad ilmseks neoklassitsistlikud, realistlikud tendentsid. Piaccot on tollal nimetatud ka kunstnik-kameeleonist. 1917. aastal töötas Pablo balleti ''Paraad'' dekoratsioonide ja kostüümide kallal, mille lavastas Djakilevi balletitrupp. 1918
Miski ei illustreeri seda paremini kui seksuaalfantaasia, mida peetakse normaalseks seksuaalse erutuse saavutamise ja omaenese seksuaalsuse uurimise vormideks. See on lõbus ja funktsionaalne, aga samas ka veidi hirmutav. Nii mõnigi meist häbeneb neid "räpaseid" mõtteid ja tundeid ning arvab, et need ei ole normaalsed, mis tekitab meis hirmu ja ängistust.Paljud häbenevad neid mõtteid. Selliste mõtete tekitatud süütunne võib põhjustada probleeme suhetes, eriti kui fantaasias nähakse kallima usalduse reetmist. Eksperdid on ühel meelel, et me ei peaks oma fantaasiatesse selliselt suhtuma. Me peaksime neid nautima ja mõistma, et aju on meie keha kõige seksuaalsem organ. See dikteerib, kuidas me end tunneme, ning moodustab meie emotsioonide tuuma. Tegelikult on aju see, mis meid erutab ja erutuse kaotab, ning suunab meie seksuaalseid tunge.Paljude seksuaalfantaasiate puhul peab paika see, et kui inimestele antaks võimalus neid
peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika.
Naist käsitletakse kui Nõida- silmamoondajat. Led Zeppelini lugudes palju kajastub seda teemat. Armastus tähendab terve mõistuse ja mehelikkuse kadumisega. Kastratiseerimine. 60datel Hedonism lõbujanu. Rockmuusikasse hakkas armastuse teema laienema ja mõistmine oma lüüasaamisest. Selles nähti ka müügi ja turunduse nippi. Rock kultuur hakkas tajuma oma piire. Kuidas naistega seotud hirme on rock kultuuris käsitletud naisi on seotud meeste fantaasias vedela ja vormituse olelust. Levinud kujund millele on osutatud on uputav ja lämmatav jõud. Mees on kalju, naine keeris. Led Zeppelin - ,,When the lavvi/(tamm) brakes" (üleujutus) Reaalsusprintsiip meie ihadel on piirid ja takistused. Demüstifikatsioon sa oled sinu keha. Tsitaat on pärit U.Eco ,,Roosinimi" romaanist. Vaata ette mu poeg, ilu piirdub nahaga, kuid kui te näeksite naha alla- seal on nn sõnnik. Tuleb vaadata missugune naine sisemult on.
Kuigi Fayol arendas oma juhtimisprintsiibid üheagselt Frederick W. Tayloriga, ei jõudnud need Ameerika Ühendriikidesse enne 1925. aastat. Frederick Taylori teadusliku juhtimiseteooria kohitses töömeest, kuid pidas endiselt juhte stopperiga järelvaatjateks. Kui Taylor tegeles esmajuhi ehk meistri uurimisega, siis Fayoli huvi koondus juhtimise tipptasemele, olles sellega ameeriklastest aastakümneid ees. Puudujäägid esinesid Taylori juhtides, initsiatiivis, fantaasias ja humaansuses (Crainer, Dearlove 2003: 52). Fayoli arvates oli juhtimine kriitline ja universaalne. Fayol kirjeldas juhtimist järgnevalt: "Juhtimine mängib väga suurt rolli ettevõtetes, nii väikestes kui suurtes, tööstuslikes, kommertsettevõtetes, poliitilistes, religioossetes või mõnes teises.". Kuni 1954. aastani oli Fayol ainus, kes oli välja tulnud niivõrd vapra väljaütlemise juhtimise kasuks (Ibid.: 52). 10
eriline roll lapse emotsionaalses elus. Nende kaudu lapsed õpivad tundma erinevaid emotsioone. Nad võivad olla hirmu nõrgendajaks, kui laps mängib korduvalt läbi mingi teda hirmutava situatsiooni - sündmuse kordamine mingis ohutus situatsioonis aitab lapsel nõrgendada omaenese kogemuse negatiivseid tagajärgi. Teistel juhtudel lapsed kordavad sündmusi teisiti kui nad tegelikult kulgesid (nagu neile meeldiks) - st ta muudab sündmust, et teha see endale meeldivaks omaenese fantaasias (näiteks: kõik pääsevad laevahukust). See mäng võib täita kompensatoorset või soovide täitmise funktsiooni. Näiteks: üksikema laps mängib, et tal on mõlemad vanemad. Mäng võib aidata paremini mõista sündmusi. Mingil ajal võib selline kujutlusmäng saada vahendiks, et ületada igavus ja derivatsioon (muljete puudumist). Paljud mängud kujutavad hästi tuntu kordamist - nii nagu laps armastab kuulata korduvalt
Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure. Skematiseerimine fantaasiakujutluste erinevuste vähendamise ja omavahelise sarnastamisega luuakse mitmesuguseid skeeme (inimeste poose ja emotsioone kujundavad kriipsujukud). 4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega. Fantaasia peegeldab igatsusi, täitumata unistusi, salasoove, alateadvuse tunge. Fantaasial on ka toniseeriv ja reguleeriv toime psüühikale. Psühhoanalüüsi vaatevinklist peegeldub fantaasias paljugi unustatut või teadvusest tõrjutut. Fantaasia toel ületab indiviid heidutava lõhe ideaali ja reaalsuse vahel. 5. Laste fantaasia. Lapseeas on looval kujutlusvõimel eriline osa isiksuse arengus. Lapse fantaasia omandab uusi vorme seoses kõne arenguga. Lapseeas on fantaasia seotud tavaliselt mänguga. Mängu käigus omandab laps aga olulisi teadmisi, õpib ja katsetab (rollimängus) erinevaid sotsiaalseid rolle. ÕPPIMINE 1. Õpikäitumise põhisisu ja funktsioonid.
Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure. Skematiseerimine- fantaasiakujutluste erinevuste vähendamise ja omavahelise sarnastamisega luuakse mitmesuguseid skeeme (inimeste poose ja emotsioone kujundavad kriipsujukud). 4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega. Fantaasia peegeldab igatsusi, täitumata unistusi, salasoove, alateadvuse tunge. Fantaasial on ka toniseeriv ja reguleeriv toime psüühikale. Psühhoanalüüsi vaatevinklist peegeldub fantaasias paljugi unustatut või teadvusest tõrjutut. Fantaasia toel ületab indiviid heidutava lõhe ideaali ja reaalsuse vahel. 5. Laste fantaasia. Lapseeas on looval kujutlusvõimel eriline osa isiksuse arengus. Lapse fantaasia omandab uusi vorme seoses kõne arenguga. Lapseeas on fantaasia seotud tavaliselt mänguga. Mängu käigus omandab laps aga olulisi teadmisi, õpib ja katsetab (rollimängus) erinevaid sotsiaalseid rolle. ÕPPIMINE 1. Õpikäitumise põhisisu ja funktsioonid.
edukamaga mingis kindlas valdkonnas. Nt. hakkab kasutama tema sõnavara ja käitumist, et ise samuti parem paista. -) projektsioon inimene projektseerib mingi enda omaduse väljaspoole ja enamasti teistesse inimestesse ehk endas enam seda külge ei tunnista, kuid teistes näeb seda alati. -) ratsionaliseerimine pinge vähendamiseks inimene muudab endale teadvustamata mingeid enda seisukohti ja arvamusi. -) fantaseerimine pinge maandamiseks alandatakse seda kõike oma fantaasias. Temperamendid * Temperament väljub peamiselt pingeolukordades. * Temperamente saab iseloomustada: -) Sensitiivsuse ehk tundikuse; -) Aktiivsuse; -) Reaktiivsus (emotsionaalsus); -) Reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe; -) Ekstravertsus ja introvertsus; -) Rigiidsus (jäikus/aeglane kohanemisvõime) ja fluiidsus (paindlikus/kohanemisvõime). * On nelja sorti temperamente:
Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud jagunevad kepikesteks (hämaras nägemiseks) ja kolvikesteks (värvuste nägemiseks). Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu. Aistingul on enamasti oma emotsianaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust (nt. roheline värv rahustab, punane ergutab jne). Aistinguks ei loeta mälus talletunud esemete ja nähtuste omaduste esindamist kujutluses ja fantaasias. MEELELINE JA ABSTRAKTNE TUNNETUS Tegelikkuse tunnetamises eristatakse meelelist ja abstraktset astet. Meelelise tunnetuse moodustavad aistaingud, tajud, kujutlused. Abstraktne e. teoreetiline tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane ainult inimestele. AISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus. Aistingud
Vanus 3-5 eluaastat. Fantaasia aeg. Kõik energia, mis seni läks seisma, kõndima ja rääkima õppimisele, leiab selles eas uue väljundi. Kõige märkimisväärsem tunnus on lapse oskus mõelda välja "reaalseid" asju lihtsatest asjadest oma ümbruses. Lapse tegevused on nüüd päeva sündmuste matkimine. See ei ole mitte kontsentreeritud mäng - see on kaugele ulatuv ilming lapse loovas fantaasias. Vanus 5-7eluaastat. Selles vanuses lapse mängu stiimul ei tule enam üksnes väljast, konkreetsete objektide maailmast, nagu on nooremas eas, vaid tõuseb rohkem ja rohkem lapse seest. Mäng on ikka orienteeritud ümbritsevate täiskasvanute tegevuste matkimisele, aga nüüd alustab laps mängu "pildist" mis tärkab tema sees. See on vaimne pilt sellest, mida ta tahab teha. 2.5.2 Olulisemad mänguasjad Nukk
oleks kõik toimuv (teoreetiliselt ei ole see tunnetatav) allutatud kõrgemale eetilisele eesmärgile. Otsustusvõime võimaldab meil ka looduses toimuva tunnetuse valdkonnas nii asjade üle otsustada nagu me seda oma praktilises tegevuses nagunii tegema peaksime. (4) Otsustusvõimes peituvad intuitsioon ja geniaalsus. Kant teeb teravat vahet palja talendi ja "suure pea" ning geeniuse vahel. Geniaalsus on looduse vaba ja haruldane and, mille õnnestunud ja järeletehtamatus fantaasias ning mõistuse ühenduses "loodus annab kunstile oma reeglid". (5) Otsustusvõime ületab niisiis kuristiku kahe maailma - looduse ja vabaduse maailma vahel ja annab meile arusaama inimese kui mõistuspärase olendi ühtsusest ( see on ka meie loomuse paratamatu vajadus). (6) Üks piir jääb siiski püsima. Peab toonitama, et ka otsustusvõime printsiip lähtub meist enestest. Me ei saa asju otstarbekatena tunnetada. Me võime neid allutada üksnes vastavatele hinnangutele.
Uurimistel on muud allikad kõik elimineeritud, uuritakse ühe ärritaja mõjusid. 8 Tekkinud ärritatavusestm arenenud koos närvisüsteemi kujunemisega. Aistingul on oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust. Välis- ja sisekeskkonnast lähtuvate mõjutuste aistingud kujundavad emotsionaalse toonuse. See EI ole mälus talletunud omaduste esindamine kujutluses ja fantaasias ega ka varasemate kogemuste aktualiseerimine. Meeleline ja abstraktne tunnetus Meeleline- aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse omapära. Meeleline tunntus kogumis on loomadel ja inimestel erinev: * tunnetuse sisu- inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu, tajus sisalduvad juba kategooriad, mis on seotud keelemõistetega.
improvisatsioonid, sageli improviseeris ta publiku antud teemadel. Seetõttu olid 19. sajandi virtuooside eelistatud vormid fantaasia, variatsioonid ja rondo, sest need olid ka fikseeritult lähedased improvisatsioonile. Nende kompositsiooniliseks aluseks oli mingi lihtne vormiskeem: oluline oli mitte autori kompositsioonimeisterlikkuse, vaid virtuoossuse näitamine. Variatsioonides ja rondos oli oma kindel vormiskeem, mis aitas virtuoossust ,,koos hoida". Fantaasias olid selleks teatud retoorilised (,,ilukõnelised") vormelid, mis pärinesid 18. sajandi ,,Tormi ja tungi" ajast (Carl Philipp Emanuel Bach jt mõju). Väga palju kirjutati variatsioone populaarsete ooperimeloodiate teemadel. Levinud olid virtuoosseid seadeid lauludest ja ooperinumbritest. Selliseid seadeid nimetati transkriptsiooniks (,,ümberkirjutamine") ja parafraasiks (,,teisiti ütlemine", ,,ümbersõnastamine").
Tegelikult on tõenäoline, et väike, hästi valitud rühm kaalutleb paremini kui suur rühm. Suured rühmad tekitavad müra, kõrvalekaldeid ja segadust. Parimaid argumente võibolla ei kuulda kunagi. Nii et kahtlemata on demokraatias ruumi ekspertkaalutlejatele, ning täieliku osalusega poliitikal on võibolla raske säärastele inimestele sobivat kohta leida. Teine probleem on mõnevõrra peenem, kuid siiski piisavalt silmnähtav. Oma komputeriseeritud poliitilises fantaasias tuleme õhtul koju ja leiame eest rea päevaküsimusi. Kuid miks peaksime hääletama just sellise küsimuste kogumi, mitte aga mõne teise üle? Teiste sõnadega, kes määrab päevakorra? See pole triviaalne küsimus. Sageli on kõige mõjuvõimsamaks isikuks mitte see, kes otsustab jah või ei, vaid see, kes küsimuse püstitab. Osaluspoliitika muutub märksa vähem ligitõmbavaks, kui päevakorra määravad ametnikud. Vastuseks võidakse öelda, et "rahvas" määrab päevakorra
sisekeskkonnast nt valu põhjustav siseärritus). Aisting on alusek organismi esmasele orjenteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Evolutsiooniliselt on aisting tekkind ärritatavusest ning on arenenud koos närvisüsteemi kujunemisega. Aistingul on oma emotsionaalne värving, mis mõjuab psüühilist tegevust. Nt roheline värv ja teatud roosa toon rahustavad jne. Aistinguks ei loeta mälus talletunud esemete ja nähtuste omaduste esindamist kujutluses ja fantaasias. Ka varasemate kogemuste aktualiseerimine ei ole aisting (kuid mõni aisting võib olla selle aluseks). Meeleline ja abstraktne tunnetus Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Meeleline tunnetus kogumis on aga loomadel ja inimestel erinev. Erinevus: Tunnetuse sisu in mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu; tajus sisalduvad juba kategooriad, mis on seotud keelemõistega;
kunstnikule omase v�ljasirutatud tiibadega draakoniga. Maal on loodud Cranachi k�ige viljakamal perioodil, mil kunstnik oli keskendunud eelk�ige antiikajast ja m�toloogiast p�rit ainesele ning tutvunud ka Lutheri ja humanistliku kultuuri ideoloogiaga. Stseen k�neleb veiniorgiast, mida provotseerib Bacchus ja kus suure t�nni �mber on kogunenud vallatud Putod, kes on lasknud end veininaudingust laastavalt haarata. M�toloogiast tuntud bravuurse veinijumala kujutamine ja kunstniku fantaasias s�ndinud liialdatud stseen Putodega teenib �hiskonda kui kombekusele manitsev ettekirjutus, mis viitab alkoholi kahjulikkusele ning selle liigtarbimisest tulenevale ebas�ndsale k�itumisele ja moraalsele allak�igule. Sel teosel on Cranach kasutanud ka �hte oma meelismotiividest, milleks on n�mf maastikul. T��d v�ib pidada Cranachi puhul unikaalseks ebatavalise fakti t�ttu, et kompositsiooni ei ole kunagi korratud, kuigi kunstnikul oli kombeks oma hoolega
teades, et see viiks õnne sinu kätele, sinu peopesadesse teadmata, et ehk olen see õnn mina. Kas ma valiksin õige tee? Ma ei tea. Kas armastus on see, et ma mõtlen sinust iga minut, iga tund, iga päev? Igatsen sind iga hetk, mil ma ei saa sinuga rääkida, sinuga vestelda tühistest asjadest. Tunnen end sinust vööranduna igal vaikival hetkel. Ma ei tea. Äkki on see kinnisidee mitte armastus sinu vastu. Kinnisidee millest? Kas sellest, et ma elan fantaasias mõeldes, unistades meie kohtumisest, meie esimesest kohtumisest. Kohtumisest, mida ma kujutlen fantastilise ja erakordsena, õnnestunult kuid planeerimata. Kujutlen hetke, mil sa astud minu juurde tasal sammul teadmatusest järgnevast, vahest ka hirmul, oodates minust rohkemat, tunned pettumust ja nördimust. Pettumust kujutletavast minust. Minust, minu sisemisest minast, minu tunnetest sinu vastu...Minuni jõudes tõmban hellalt ning vaikivalt sul peopesaga üle
Peame üldistest tajustusest eristama üldise mõjuri ja vaatama kuda sellele reageeritakse. Uurimistel on muud allikad kõik elimineeritud, uuritakse ühe ärritaja mõjusid. Tekkinud ärritatavusestm arenenud koos närvisüsteemi kujunemisega. Aistingul on oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust. Välis- ja sisekeskkonnast lähtuvate mõjutuste aistingud kujundavad emotsionaalse toonuse. See EI ole mälus talletunud omaduste esindamine kujutluses ja fantaasias ega ka varasemate kogemuste aktualiseerimine. Meeleline ja abstraktne tunnetus Meeleline- aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse omapära. Meeleline tunntus kogumis on loomadel ja inimestel erinev: * tunnetuse sisu- inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu, tajus sisalduvad juba kategooriad, mis on seotud keelemõistetega.
annaabi.ee 
