Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Faktid romantikutest 5 fakti elust ja 5 fakti loomingust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luuletus, byron, victor, walter, andersen, heine, byroni, shelley, poeem, sandor, luuletuse, puskin, romantism, aprillil, kuulsaks, 1841, romantik, soti, gordon, 1824, 1812, juan, percy, bysshe, oxford, gooti, original, poetry, cromwell, luulekogu, scott, 1771, 1832, walteri, romaanid, ivanhoe, waverley, kirjandusliku, petöfi, alexander, luuletustes5 fakti elust ja 5 loomingust romaani esindajatest George Gordon Byron: Elu: 1. Ta oli kapten John Byroni poeg ja matemaatik Ada Lovelace'i isa. 2. Ta astus Kreeka iseseisvussõtta võitlema Osmanite riigi vastu. 3. Byronil olid kompjalad (jalapöia väärarend). See takistas tal tantsida. 4. 19. aprillil suri ta 36-aastasena malaariasse. 5. Kümneaastaselt päris ta pärast oma vanaonu surma Newstead Abbey mõisa Nottinghamshire'is. Looming: 1. Alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste kirjutamisega. 2
5 fakti elust ja 5 loomingust G. G. Byron Tema tegelik nimi oli George Gordon Noel, Robertson 6. Baron Byron. Byroni isa suri, kui ta oli kolme aastane. Lord Byron armastas loomi ja reisis koos nendega, sealhulgas koerad, kassid, ahvid, hobused ja kotkad. Lord Byronil oli ainult üks laps Augusta Ada Byron King, kes töötas matemaatikuna ja kes töötas varakute arvutitega. Üks tema sõpru kirjeldas Byroni "hulluks, halvaks ja ohtlikuks" Loomingud Hourse of Idleness oli Lord Byroni esimene luuletus, kui ta oli 19- aastane. English Bards and Scotch Reviewers see ilmus esmakordselt anonüümselt 1809. The Giaour Byron oli inpireeritud kirjutama poeemi oma Grand Touri ajal 1810 ja 1811. The Dream on luuletus kirjutatud Lord Byroni poolt 1816. Cain on draamatiline teos Lord Byroni poolt tehtud aastal 1821 Siim Mihkel Palits
4) Ta suri duellis N.S. Martynovi vastu. 5) Tema algne töö oli olla üks politseinik St. Petersburgis. Looming 1) Teda mõjutas talupoegade mässude legendid. 2) Venemaa loodus ja rahva laulud ning lood mõjutas tema teoseid. 3) Atmosfäär kus ta oli mõjutas tema teoseid ja see tegi neid aina paremaks. 4) Tema kõige tuntum novell oli Geroy nashego vremeni. 5) Ta võtis inspiratsiooni Pushkinilt. 3. G. G. Byron Elust 1) Alates 1805. aastast kuni 1808. aastani käis Byron osaliselt Trinity College'is ja osales mitmel seksuaalsel võitlusel ja langes sügavale võlgadele. 2) Ta tütar Augusta Ada Byron sai kuulsaks matemaatikuks ja töötas ka esimese arvuti loomisel. 3) 10 aastselt Byron päris oma onu pealkirja nime ja ametlikult tunnustatud Lord Byronina. 4) Ta abikaasa jättis ta maha eelnevalt lapse sündi, sest ta oli alkohoolik ja võlgades. 5) John Hobhousega läks ta suurepärase ekskursiooni läbi Vahemere ja Egeuse merede,
aasta". Draama ,,Cromwell". Essee ,,William Shakespeare". Näidendi ,,Kuningas lõbutseb" aineil on Giuseppe Verdi loonud ooperi ,,Rigoletto". Inglismaa XVI sajandi traagilistel sündmustel põhineb ,,Mary Tudor" Hispaania aineline ,,Ruy- Blais". George Gordon Lord Byron(1788- 1824) Byron oli luuletajana väga kuulus, tema mõju oma kaasaegsetele ja lähimatele järgijatele oli märkimisväärne. Baironismi mõiste on tuletatud Byroni romantilisest kangelasest, pessemistlikust üksikmässajast.Romantiline kangelane: 1. iseloomustatakse napilt, mitte tutvustamiseks vaid pigem võõrandamiseks 2. ta peab olema eriliselt võimekas ja sotsiaalselt eelistatud 3. võimelised sütitama suuri kirgi, kuid võimetud neid ise tundma ja kannatavad seepärast sügavalt, see teeb neist vahel südametunnistuseta manipulaatori. 4. hindab kõrgelt loodust ja loomulikku keskkonda 5. sisemiselt lõhestatud 6
tagasi Londonisse minema kus ta hakkas kirjutama näidendeid. Fieldingi valgustuslik optimism pani ta uskuma helgemasse tulevikku inimese moraalse täiustumise võimalusse. Samas iseloomustab tedagi valgustajale omane piiratus - ebaõigluse ja rahavõimu maailmale vastandab ta heasüdamlike ning "loomulike" inimeste väikese maailma. Näidendeid: `'Vägistamine peale vägistamist'' (1730), `'Loterii'' (1732). Novelle: `'Amelia'' (1751), `'Tom Jonesi ajalugu'' (1749) Byron - George Gordon Noel Byron, (tuntud ka kui Lord Byron, 22. jaanuar 1788 London 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka) oli inglise romantistlik luuletaja. Byron on kõige tähtsamate Briti luuletajate seas, tema loomingul on endiselt suur loetavus ja mõju. Ta oli kapten John Byroni poeg ja matemaatik Ada Lovelace'i isa. Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega, vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu. Ta reisis palju Euroopas ja elas seitse aastat Itaalias. Hiljem
...................................................................Lk 5 Romantiline luule..................................................................................Lk 6 Luuletemaatika armastus "Kaunitar"..................................................Lk 6-7 "Hoidjale".................................................Lk 7 Luuletemaatika isamaa "Tsaadajevile"...............................................Lk 8 Luuletus isamaast..........................................Lk 9 Luuletemaatika tundeluule luuletus lainetest......................................Lk 9 Luuletus elu teispoolsusest ...............................Lk 10 Luuletemaatika loodus "Lill"............................................................Lk 11 Luuletus loodusest.......................................Lk 12 Oma arvamus Puskini luulest.....................................
iseloom kujunes raskeks ja heitlikuks. Kaasaegsed on meenutanud nii tema äärmist headust kui ka isemeelsuse ja kangekaelsuse puhanguid. Maast madalast ilmnesid tal kunstikalduvused, eeskätt soov maalida, mida ta harrastas kogu elu. Luuleand avaldus varakult. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega. 1828. aasta septembris läks Lermontov Moskva ülikooli aadlipansioni. Ta võeti otse 4. klassi. Juba samal aastal valmis tal Puskini ,,Kaukaasia vangi" ainetel samanimeline poeem. 5.klassis hakkas Lermontov luuletama. 1830. aastal esitas Lermontov pansionile lahkumisavalduse, sest ta ei olnud rahul Nikolai I otsusega muuta pansion tavaliseks gümnaasiumiks. 1830. aasta augustis esitas Lermontov avalduse Moskva ülikooli moraalsete ja poliitiliste teaduste osakoda astumiseks. Ta oli siis 16-aastane. Koolera epideemia tõttu ülikool suleti. Ta elas vanaema juures ja luuletas. Ajakirja "Atnei" septembrinumbris ilmus tema esimene luuletus "Kevad"
Addison ja Steve andsid sellest aastast välja ajakirja, mille nimetused on ka ,,The guardian" ja ,,The spectator". Nende ajakirjade sees hakkas ilmuma esseesid. Nad olid esseistika edasiarendajad Euroopas, nende eel käis Michelle Montaigne keda peetakse selle zanri loojaks. Essee on oluline: osalt olid nad moralistlikud ja kasvatuslikud (valgustuslik eesmärk) ning teine oli esseistlik huvi kultuuriprobleemide vastu. Tõstatati mitmeid kirjanduslikult olulisi küsimusi. Walter Scott korjas ballaade. Addison ja steve tõstasid ka Shakespeare'i küsimuse, nad tuletasid teda meelde sest ta oli vahepeal unustatud. 90Ndatel ei ole enam ühtegi autorit kes Shakespeare'i ei tea. Kõigil romantilistel autoritel on olnud artikkel kus nad Shakespeare'ist räägivad. Shakespeare oli romantismiajastul väga oluline autor, ja teda ei ole suutnud ära lõhkuda ka postmodernism. Shakespeare on meile endiselt oluline. 18
Itaaliast naasmise järel tutvus ta noore Christiane Vulpiusega. Sellest naisest sai Goethe laste ema. Goethe eiras norme, sest Christiane oli vaesest perest pärit, kuid Goethe seda ei häbenenud. Abiellusid nad aga ligi 20 aastat hiljem. Õukonna jaoks oli probleem Christiane päritolu ja harimatus. Goethe luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" räägibki maisest armastusest (tänapäeval eleegia kurvameelne luule). Goethe hilisluulelooming on mõjutatud idamaadest. Seal on talle eeskujuks Byron oma romantilise idamaaliku käsitlusega. Goethe leiab sarnaseid jooni ida ja lääne vahel, toob välja inimestele iseloomulikke omadusi universaalselt. Selle luulekogu inspireerijaks on tal ka üks naisterahvas Marianne. Seal ta mõtiskleb elu üle nagu ,,Faustis". 2. Byron (1788-1824) Byron sündis Londonis, suursugu päritolu perest. Isa poolt lordide perekonnas, emapoolt soti verd (ema oli Soti kuninga James I pojapojatütar)
21 näited sentimentalism Ingl. lk.125 ôpik, Saksamaal/loe 8.kl. ôpik Jenoveva, Venemaal Karamzini "Vaene Liisa"loe MKL Romantism ajalooline taust romantismi tunnusjooned 1. tekkis draama kui tôsielunäidend, sest tegelikus elus on traagiline ja koomiline kôrvuti, ülev ja madal samuti 2.valdav liik oli luule, eriti poeem 3. kolm tähtsat teemat vabadusvôitlus, armastus ja loodus 4.tähtsustati rahvuslikkust, ülistati kangelaslikkust 5.proosas tegi vôidukäigu ajalooline romaan 6.proosateose tegelased sageli liialdatud, moonutatud Vaata Talveti tunnusjooni 2. osa algusest, täpsusta Esindajad: lisa maa tähtsam teos Byron Shelley Hugo Merimee Heine Mickiewicz Petöfi Pushkin Lermontov Romantiline kangelane: Elus pettunud, ôrnahingeline, protestiva vaimuga, näeb
sajandi lõpus. 19. saj I poolest läheb see käibele. Eelromantilised nähtused: termin preromantism on ka kirjandusteaduslik termin, tähendab ülemineku aega, kus on juba mingid elemendid olemas. Millal see nähtus annab endast esimest korda märka, kuidas ma selle kumileerumist jälgime. Ehkki Addisonil ja Steelil oli juttu mitte rahvapärimusest, vaid Soti piirialade ballaadidest, 18. sajandi lõpul oli rahvaluule kogumine igal pool moes (nt Walter Scott, enne kui ta sai kuulsaks autoriks). 19. sajandi lõpul sai sellest üks kultuuriline tegevus. Addison ja Steel tõid esile Shakespeare'i ja tema teosed. Pole ühtegi romantikut, kes poleks Shakespeare'i teemal sõna võtnud. Teine tugev eelmäng on peitunud valgustuse sees, valgustuse II etapp, mida tähistatud terminiga sentimentalism. Inglismaal eriti on mitmed autorid, kes toovad esile selle, et ratsionaalse elumõistmise juures on inimestel tunded...?
poliitilised huvid küpsesid, nende vabadusearmastus kujunes teadlikuks veendumuseks. Tekkisid sidemed tärkava dekabristliku liikumisega: Pustsin, Delwig, Küchelbecker ja Valhovski astusid A. Muravjovi ja I. Burtsevi "Pühasse Artelli". Puskini eest seda varjati. Hiljem tagasivaadates oli kõik kenam. Sõprusevajadus tegi mälus "parandusi". Pärast lütseumit vendlus ainult tugevnes. 9 Puskini eluajal avaldamata jäänud luuletus "Siberisse" tegi ringi peale kõikidele dekabristide sunnitööpaikadele ja sai tuntuks kaugel mujalgi, kuid "uhkest kannatlikkusest" rääkivat rida mõistsid täielikult ainult lütseistid. Kõige heasoovlikumadki sõbrad ei saanud meenutamata jätta Puskini kerget haavatavust. Solvumisele järgnes tihti ninakas ja väljakutsuv käitumine. Pustsin on meenutanud: "Puskin oli algusest peale kergesti ärrituv ja sellepärast ei äratanud üldist sümpaatiat. Mõnikord pani ta end
väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. Pilet III · Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika Lüürika e luule üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Zanrid: eleegia nukker, leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm satiiriline luuletus. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides, Pindaros.
Puskini vanemad pole küll väga rikkad, kuid selle-eest väga armastatud. Aleksandrisse suhtutakse mõistetamatu külmusega. Koheldi nagu väikest täiskasvanut. Üksildane lapsepõlv, luges väga palju. Pole ühtki luuletust vanematest, küll aga hoidjast. 10-aastaselt avastab kehalise rõõmu (armastab kõndida ja on väga heas vormis). 1811-1817 Tsarskoje Selo- Tsaari küla, Vana-Ingerimaal. Seal avatakse lütseum, kuhu Puskin 1811 läheb õppima. 1814 ilmus tal trükis esimene luuletus. Lütseumi lõpuks juba 30 trükis luuletust. ,,Mälestusi Tsarskoje Selost" Lõpueksamil öeldi talle et ,,Vähemalt on nüüd Venemaal vähemalt 1 tõeline poeet." Kuni 1820 on ta ametis Peterburis ministeeriumis. Tantsib, armub palju. Puskin saab tuntuks luuletusega ,,Küla" (Mihhailovskoja). Kui vaene on tegelikult selle küla tööline. ood ,,Priius"-vabaduse ülistus. Puskin kirjutas epigramme, mis osaliselt käisid ka Aleksander I kohta.
Underilt ,,Hääl varjust", ,,Rõõm ilusast päevas" ning ballaadikogu ,,Õnnevarjutus". Underist sai Eesti kuulsaim naisluuletaja. Tähelepanuväärsem kogu on ,,Kivi südamelt" (1935), milles Under kirjutab isiklikest läbielamistest, lähedaste surmast. 1933. valmib perel oma maja ning Under tegeleb rohkesti tõlkimisega, näiteks Ibseni ,,Peer Gynt", Lermontovi luuletusi. Mõnes sõjaaegses väljaandes avaldas kogumiku ,,Mureliku suuga", mille hulgas on luuletus ,,Jõulutervitus 1941", mille Under pühendas küüditatuile. Adsonil ja Underil õnnestus põgeneda Rootsi, Stockholmi. Under töötas arhiivipidajana, kuid hakas organiseerima ka väliseestlaste kirjanduselu. Rajati kirjastus Orto ning hiljem Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Ilmus ka kaks uut kogu ,,Sädemed tuhas" ja ,,Ääremail". Teda esitati kaheksal korral Nobeli kirjanduspreemia nominendiks, kuid leiti, et teda pole piisavalt tõlgitud.
vastuoluline suhtumine rahvasse. Ise oldi võitleja, prohvet, rahvajuht, aga põlgati rahvast. tunded on mõistusest kõrgemal, kunst on suurem väärtus kui teadus. Tihti väliselt inetu, ihupuue. Romantikud tunnevad huvi folkloori, keskaja müstiliste legendide vastu. Kunstnikku hakkavad võluma idamaad, kõik kauge ja salapärane, samas ka põhjamaad. Kui enne on proosa, siis nüüd eelkõige lüüriline luule, ballaadid ja romantiline poeem. Puskini luule kogu aeg romantiline - "Kaukasuse vang", "Ruslan ja Ludmilla", "Mustlased", värssmuinasjutud "Tsaar Saltaan", "Muinasjutt kuldkalakesest" Lermontov - "Maskeraad", "Deemon", luulest nt "Puri" ja "Valge" Gogol - "Dikanka", "Mirgorod", "Arabeskid" 2. Gogoli "Revidendi" analüüs Rumal Hlestakov on väikelinna võõrastemajas, aga pole raha arvet maksta. Samas linnas on postiülem, kes armastab lugeda võõraid kirju.
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaa
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
Peterburi linna läheduses oli Rootsi kindlus Nienschantz. See oli Neeva ja Ohta jõe ristumiskohas. Tolle aja jaoks asus see kindlus jõesaartest tegelikult päris kaugel. Peeter vallutas selle kindluse, aga selle vallutamine nõudis suuri jõupingutusi. Peeter-Pauli kiriku ehitamisel võttis Peeter snitti Rootsi kindlusest. Linn on aga asutatud halvale ja ohtlikule kohale. Seal on väga tihti üleujutused. ,,Vaskratsanikus" kirjeldatud üleujutus toimus 1824. aastal. Poeem on üles ehitatud järgnevalt: proloog ja kaks osa. Poeem on nimetatud Peterburi jutustuseks. Poeem kuulus kõrgemate zanrite hulka. Kõige kõrgem oli eepiline poeem ehk eepos. Ka kirjeldavad poeemid olid väga populaarsed. Nad ei kuulunud esmaklassi kõrgzanritesse, aga nad kirjeldasid midagi ajaloolist või siis inimese hingeelu. Poeemis pidi olema kindlasti midagi positiivset, midagi inspireerivat. Gogol nimetas oma ,,Surnud hingi" ka poeemiks. Olulisem oli sisu, vorm polnud oluline
Vabadusaateline loodusfilosoofia. Kuulutas kõikide inimeste, rahvaste ja rasside võrdsust, nõudis sotsiaalset õiglust. Ülistas lihtsaid inimesi, vaeseid, töölisi. Võitles normide, tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism
Juristina Balzac ei töötanud. Ta oli veendunud, et temast saab kirjanik. Ent algul, 1820. aastatel, ei läinud see sugugi ladusalt. Ajavahemikul 1821-1825 avaldas ta kaheksa õudus- ja seiklusromaani, mis ei äratanud mingit tähelepanu. Seejärel katsetas Balzac äri alal, ent nii kirjastus kui ka trükikoda läksid pankrotti, järele jäi vaid võlakoorem, mida kirjanik püüdis tööga vähendada. 1820. aastate lõpupoole huvitus Balzac Walter Scotti ajaloolistest romaanidest. Prantsuse kirjanikku hämmastas Scotti faktitruudus ja üksikasjade täpne kirjeldamine. Balzac oli selleks liiga ,,kaasaegne", et ajaloolisi romaane kirjutada, kuid esimene talle kuulsust toonud romaan ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" kujutab sündmusi, mis leidsid aset alapealkirjas mainitud Prantsusmaa provintsis kolmkümmend aastat enne teose kirjutamist. Kirjanik otsustas toetuda ainult faktidele. Ta
Juristina Balzac ei töötanud. Ta oli veendunud, et temast saab kirjanik. Ent algul, 1820. aastatel, ei läinud see sugugi ladusalt. Ajavahemikul 1821-1825 avaldas ta kaheksa õudus- ja seiklusromaani, mis ei äratanud mingit tähelepanu. Seejärel katsetas Balzac äri alal, ent nii kirjastus kui ka trükikoda läksid pankrotti, järele jäi vaid võlakoorem, mida kirjanik püüdis tööga vähendada. 1820. aastate lõpupoole huvitus Balzac Walter Scotti ajaloolistest romaanidest. Prantsuse kirjanikku hämmastas Scotti faktitruudus ja üksikasjade täpne kirjeldamine. Balzac oli selleks liiga ,,kaasaegne", et ajaloolisi romaane kirjutada, kuid esimene talle kuulsust toonud romaan ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" kujutab sündmusi, mis leidsid aset alapealkirjas mainitud Prantsusmaa provintsis kolmkümmend aastat enne teose kirjutamist. Kirjanik otsustas toetuda ainult faktidele. Ta sõitis Bretagne'i, uuris põhjalikult
suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas teadaolevalt muusika kirjutamise, oli tal selle aja jooksul veel katseid komponeerimise jätkamiseks, näiteks ebaõnnestunud katse kaheksandat sümfooniat kirjutada. Ta kirjutas natuke vabamüürlaste muusikat ja muutis oma eelnevaid teoseid. Tal säilis elav huvi muusika arengu kohta, siiski ei meeldinud talle alati modernne muusika. Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem "Finlandia" ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". Jean Sibeliust kurvastas, et inimesed ei tunne tema sümfooniaid ja teisi suuremaid teoseid. F.Chopin (1810-1849) oli poola helilooja ja pianist. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal ning isegi klaveripoeediks. Chopini isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar. Chopini sünni ajal oli isa mõisas koduõpetaja. Aastal 1810 kolis perekond Varssavisse, ning Chopini isast sai Varssavi
Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli pealkirjaga ,,Meie esimene luuletaja". Nooreestlased, eesti haritlaste uus põlvkond, nö avastaski Petersoni, tõstis tema luule eesti kirjanduses aukohale
Kirjanik peab tema meelest jäädvustama kaasaega, kuid mitte siis kopeerides, vaid kunstiliselt ümber töödeldes. Veendumusel, et inimese olemus sõltub tema temperamenditüübist, klimaatilistest oludest ja ajalisest asukohast. Suurt tähelepanu pöörab prantsuse keele puhtusele. ,,Bel Ami" Ajakirjanduses saavutanud sellise kõrguse, kust edasi püüda natuke raske. Mees hakkab otsima endale uut armukest, kelle kaudu saaks elus edasi liikuda. Järgmine armuke on proua Walter. Oskab osavalt lavastadada proua Forestieri süüdi, tagatipuks abiellus proua Walteri tütrega Jumalaema kirikus Pariisis, ees terendab ministri koht. Ärge rääkige kui ameerika unistus, vaid mitte töö tegemisest ja manipuleerimisest teiste inimesetega. Lööb hambad sisse tugevasti prantsuse ajakirjandusse. ,,Mont Oriol" 1886. Eelkõige armastuse lugu, nimi tuleb allika järele. Talupoja maatükil avastatakse mineraalvee allikas. See aeg, kus Euroopas hakatakse tegema vesiravilaid
venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes 21 tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." (1869). 1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35-aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri Ugala nimi Muinaseesti
Vastane tabas teda kuuliga kõhtu, mis küll operatsiooniga eemaldati, kuid sai talle saatuslikuks. 10 veebruari õhtul ta suri ja maeti Svjatogorski kloostrisse. Looming: 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. Turgenevi mõjutusel kirjutas kaks poliitilist programmluuletust (Küla ja ood Priius). 1820 poeem "Ruslan ja Ludmilla" (Kiievi vürst Vladimir annab oma tütre Ludmilla vürst Ruslanile naiseks. Kosilasteks olid ka Rogdai, Ratmir ja Varlaf. Pulmapeo ajal röövitakse Ludmilla aga nõid Tsernomori poolt. Ruslan leiab naise läbi seikluste üles). 1820/21 romantiline poeem "Kaukasuse vang" (Kangelane põgeneb Venemaalt Kaukasusse, kus võetakse vangi tserkesside poolt. Üks
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus
Sõjajärgne periood: Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 "Ma ei anna relva käest". Ka proosa "Kodunurga laastud" 3 osa Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel "Pidalitõbi" ja "Vatku tõbilas", tetraloogia "Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud
diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo
annaabi.ee 
