Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Evald Okas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
evald, olümpia, olümpias, ateljee, maalile, nägin, jürgenneiud". 8) 1909. aastal algas kubismis analüütiline periood. 9) Sellel perioodil armastati kujutada maju, puid, nõude, muusikariistasid ja muid esemeid, neile oli omane kindel geomeetriline vorm. 10) Kubismi põhilisteks väljendusvahenditeks on pinnad. , heletumedusega modelleeritud mahud ja jooned . 11) Põhitoonid olid pruun, rohekas ja hall . 12) Tähelepanu pöörati vormide ja masside kombineerimisele.. 13) Ajaleheväljalõigete, riidetükkide jne kleepimisel maalile tekkisid kollaazid. 14) Sünteetilise kubismi puhul kunstnik kombineeris pildile ennem vormid ja värvid ning alles siis viis sisse mingi motiivi, tavaliselt natüürmordi. 15) Kubismi rajajate hulka kuulub ka Picasso stiiliga sarnane prantsuse kunstnik Georges Braque. 16) Fernad Léger` stiilile on tüüpilised tumedat värvi silindrid ja torud... II Võrdle Georges Braques`i maali Majad Estaque`is (lk 57) ja Robert Delaunay maali Hommaaz Bleriot`le (lk 59) ! Leia sarnasusi ja erinevusi
Kunstnik on kasutanud äärmiselt sooje, küpseid toone, nagu oleks tegemist mingi sõbraliku sündmusega. Hästi on ka välja maalitud erinevate riiete detailid, mustrid, kontrastid, et rõhutada materjalide erilisust. Samuti on hea eristada figuuride näojooni ja sealt välja lugeda 8 nii mõningaid tundeid. Maalile lisab liikumist pigem tema taust kui inimesed, tagant poolt tulevad suitsupilved, milledest kumab läbi usutav tasandik kindlusega, panevad tegevuse liikuma ja ka pirakad piigid, mis oleksid nagu inimesed, kes marsivad rivis. Pildi keskele on muidugi paigutatud kõige tähtsam osa kogu sündmuse juures- Hollandi väejuht annab linnavõtmed Spinolale, Hispaania kindralile, kes alistunuile kingib suuremeelselt vabaduse.
Pierre Auguste Renoir (sünd 25. veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali ja keda kutsuti isegi
MAAL 2013 MESOPOTAAMIA MAALIKUNST 4000 - 539 e.Kr. Sissejuhatus • 4000-539 e.Kr. • Sumerid • Kiilkiri • Jumalaid kujutati inimestena Iseloomulikud jooned • Kujutav kunst seotud arhitektuuriga (maali/reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel) • Paleede seinad kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu • Valitsejad kujutatud suurematena ja külgvaates • Detailidest hoolimata tunduvad inimesed reljeefidel kohmakad • Elutruult on kujutatud loomi jahitseenides Ištari värav EGIPTUSE MAALIKUNST 4000 - 332 e.Kr. Iseloomulikud jooned • 4000-332 e.Kr. • Kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid (tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid) • Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel on nn egiptuse poos • Värvikirevad ja realistlikud • Ei tundnud perspektiivi – kaugemad asjad asetati esimeste kohtadele • Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all Egiptuse poos • Inimesi on kujutatud korr
"Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal. 12 Pierre Auguste Renoir (1841 1919) Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali
TÖÖLEHT 2. 20. SAJANDI KUNST 1. NONFIGURATIIVNE KUNSTfiguurideta kunst, ainult värvid ja laigud USA kunsti algus TAUST Termin on pärit aastast 1940, mil prantsuse kunstnik Jean Bazaine tituleeris oma kunsti `nonfiguratiivseks'. TUNNUSJOONED 1. maaliti õlivärvidega keskmise suurusega lõuenditele 2. anti edasi loodusest lähtuvaid vorme, sest vormid, mis jõuavad maalile peavad läbi kunstniku ikka kusagilt tulema, inspiratsiooni annavad ka argistseenid 3. segunevad kubism, fovism ja teised abstraktsioonivormid 4. hüljatakse joonperspektiiv, aluseks võetakse vitraazi ja vaibakunsti ning fragmenteeritud emailide laad 5. teostest on kadunud kujutav e. Figuratiivne aspekt, seda asendab ruumi väljendamine 6. maale viimistletakse pärast nende üle juurdlemist, märkmete tegemist ja joonistamist KUNSTNIKUD
Käsitles maalipinda ühtse tervikuna. Kui ta lisas maalile midagi uut siis ta sageli maalis ka teisi osi ümber et säilitada terviklikkus. Kulutas oma tõpetatud töödele väga palju aega, ga just oma töö keerukusele on tal mitmed tööd ka lõpetamata. "Suured suplejad" ühe variandi kallal oli ta töötanud juba kümme aastat. Tema värvuste harmoonia on niivõrd peenekoeline et selle võib lihtsasti rikkuda raami või ümbritsevate seintega. Üks viis oli tal kohe maalile visandada värviskaalad Cezanne'i kunst Tema vaikelul "Vaikelu kipskujuga" on raske vahet teha kust läheb piir looduse ja tema kujutatu vahel. Tõdes, et kunst on alati mingil määral erinev kujutatust. Impressionism kui kunst Impressioniste huvitas nende maalide mõjuvus rohkem kui nad ise tahtsid tunnistada. Degas kasutas värvuse intensiivsuse saamiseks neutraalvärve nagu hall. Naeruvääristas ideed nagu saaks kunstnik värvirikkuse lihtsalt tugevate värvuste kasutamisega.
ateljeesse. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Aastatel 16211630 viibis Rubens palju välismaal. Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut. temaatika Lõi teoseid ajaloo ja mütoloogia ainetel, kujutas allegoorilisi jahi ja
POPkunst FOREVER! 10.aprill 2010 10.aprillil käisin kunstimuuseumis KUMU enda vaimu kirgastamas ja harimas.Õnnekombel sattus mu tuttav sellel päeval tööl olema ja ta organiseeris meile tasuta pääsmed, kuid õnn oli ka see ,et ma olin otsustanud minna KUMU-sse just POPkunst Forever eelviimsael päeval, seega nägin ma endajaoks väga huvitavat näitust.Käisin läbi ka ülejäänud 5 korrust mis KUMU-s on ja peale Natsionalismi näituse ,ei pakkunud mulle muu huvi.Eesti naine Nõukogude kunstis oli tõesti äärmiselt masendav ja mitte nii huvitav kui Popkunst POPkunst Forever! KUMU majja jõudes, organiseeris tuttav mulle kohe ühe väga terase ,targa ja toreda naise giidiks, kelle nimi oli Viive.Viive tundus Popkunstist kõike teadvat.Mainin ka ära ,et see Popkunst oli ainult, Eesti
saavutatud pika ja fokuseeritud tööga. Keerulist on impressionistide maalidel sellist, et need maalid on tegelikkuses ja ma usun, et on, väga sügavamõttelised. Nendes on peidus nukrus ent samal ajal ka rõõm. Nukrust on tahetud peita, kuid ikkagi kumab kurbus läbi mitme värvikihi. Osades minugi töödes olen maalinud ühel tunnil kurbusega, ent järgmine tund olen olnud väga rõõmsas ja lustlikus tujus, kuid kurbus, mis on töösse maalitud ei taha sealt kaduda. Sa võid maalida maalile mitmeid värvikihte, kuid sa ei saa peita kurbust, sest see on üks osa kunstist. Nii on see ka impressionismis, kui võtta ära see nukrus, siis muutuksid impressionistide tööd magusaks (nagu kunstiõpetaja ütleb) ja see stiil poleks, siis enam impressionism. Rõõm tuleb sellest, et on armastatud seda, mida on tehtud. Kui sa teed midagi hoole ja armastusega, siis paistab see ka välja. Impressionismis on igas maalis näha, et on maalitud armastusega
a. Pariisi pankuri peres. Tema isa oli tulnud noore mehena Pariisi, rajanud Napoli kaubanduskeskuse ja abiellunud. Pere vanima pojana oleks Degas pidanud minema isa jälgedes. Pärast lütseumi lõpetamist astus ta Pariisi Ülikooli õigusteaduskonda, kuid tänu kangekaelsusele saab isalt loa pühenduda maalikunstile. Katkestanud juuraõpingud alustab kunstiõpingutega. Külastab Itaaliat, kus viibib mõned aastad ja tutvub renessanssiajastu meistriteostega. Tuleb tagasi Pariisi, kus avab ateljee ja otsustab kirjutada enda perekonnanime eesliitega kokku. Noore Degasi parim töö on ,,Bellelli perekond". Selle teosega tõstis ta mässu kehtivate esteetikanõuete vastu. Ametlik salongiportree pidi olema fotograafiliselt täpne ja komponeeritud hetkejäädvustus. Degasi figuurid ei poseeri nagu teiste kaasaegsete foto- graafilistel maalidel, vaid tema figuurid on keskendunud üksteisele. Mustas leinarüüs paruness seisab vabalt, tal on uhke ja sirge hoiak
Kujutised maalidel jätavad tardunud mulje, täpselt joonistatud vormid jäävad lamedaks ja läbipaistvaks. Süntees toob kaasa dekoratiivse stilisatsiooni. Kunstnikud kasutasid täiel määral ära värvide omadusi ning tarvitasid spektrivärve ja nende vahetoone. Nad rakendasid optilise segunemise teooriat, kandes puhtad, segamata värvitoonid maalialusele väikeste korrapäraste punktide, laikudena või joontena (DIVISIONISM). Taolise maalitehnikaga säilib värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid, mis andsid tehnikale „PUÄNTILLISMI“ nimetuse (pr. k. point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni. Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. KUNSTNIKUD
Impressionism e. muljetekunst Impressionism tähendab pr.k. muljet. Kuna oli leiutatud fotokunst kadus kunstis vajadus kujutada objekte ülima täpsusega. Impressionistid püüdsid edasi anda esemeid ümbritsevat õhku ja valgusemängu. Impressionismi eelkäijateks olid Goya, Delacroix, Constable ja Turner. Impressionistid eksponeerisid oma töid ateljees , sest ametlikele kunstinäitustele nende töid ei võetud. Talle heideti ette, et teoste sisu oli vabameelne. Manet kasutas raskeid tumedaid toone valgustatud pindade kontrastina. Varem oli ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalukas. Impressionistid haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis isegi juhtuda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Teostesse ei pandud erilist sisu. Ta ei maalinud niivõrd objekte kui valgust ja õhku mis teda ümbritsesid. Peamiselt kujutas inimesi. Ta maalid lastest, kaunitest naistest või linnarahva lõbustus
Kujutised maalidel jätavad tardunud mulje, täpselt joonistatud vormid jäävad lamedaks ja läbipaistvaks. Süntees toob kaasa dekoratiivse stilisatsiooni. Kunstnikud kasutasid täiel määral ära värvide omadusi ning tarvitasid spektrivärve ja nende vahetoone. Nad rakendasid optilise segunemise teooriat, kandes puhtad, segamata värvitoonid maalialusele väikeste korrapäraste punktide, laikudena või joontena (DIVISIONISM). Taolise maalitehnikaga säilib värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid, mis andsid tehnikale ,,PUÄNTILLISMI" nimetuse (pr. k. point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni. Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. KUNSTNIKUD GEORGES SEURAT (1859 1891)
Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Juba kunstialase tegevuse alguses saavutas Rubens tohutu populaarsuse ja õigustatud tunnustuse. Ta maalis vürstide õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis. Kuid tohutul ja üllatuslikul menul olid ka varjuküljed. Rubensi loominguline vaimustus igast uuest ülesandest oli nii suur, et ta ei suutnud enam ise tellimusi täita. Tema ateljee kujunes suureks maalitööstuseks, mis oli mastaapidelt ja toodangu hulgalt ainulaadne. Sellele tööle saamist peeti suureks õnneks ja auasjaks. Töökojas kujunes välja kindel töökorraldus. Saanud tellimuse, visandas Rubens eskiisikavandi ja töö tegid valmis õpilased ja sellid. Isegi nii tuntud ja nimekas kunstnik nagu Anthonis van Dyck. Ateljees valmis sel viisil umbes kolm tuhat maali, millele Rubens oma käega vaid mõne pliitasitõmbe tegi. Palju kauneid ideid jäi õpilaste
1875. aastal äratas ta koguja Victor Chocquet' tähelepanu, kelle teenustasu pakkus pisut rahalist abi. Kuid Cezanne'i esitatud tööd tõmbasid ligi vaimukust, raevu ja sarkasmi. 1878. aasta märtsis sai Cezanne'i isa Hortense kohta teada ning ähvardas ta rahast ilma jätta, kuid Septembris otsustas ta hoopis Cezanne'ile anda 400 franki pere jaoks. Cezanne jätkas pendeldamist Pariisi ja Provence'i vahel, kuni 1880. aasta alguseni, mil Louis Auguste lasi talle oma koju Jas de Bouffan'i ateljee ehitada. See oli ülemisel korrusel ja sinna lisati suur aken , et põhjavalgus saaks sisse paista. See on säilinud tänase päevani. Küps periood, Provence 1878-1890 1880-ndate aastate algul jäi Cezanne'ide pere elama Provence'i, sinna nad ka jäid, kui mõned reisid välismaale välja arvata. Hortense'i vennal oli Estaque's maja vaatega Saint Victor'i mäele. Maale sellest mäest (1880-1883) ja teisi maale Gardanne'st (1885-1888) tuntakse mõnikord ka kui ,,konstruktiivset perioodi". 1886
Kunstiajalugu: 1.Millised olid renessanssi tekkimise ajaloolised tingimused? Langeb kokku uusaja algusega. Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus. Tekib tootmine müügiks ja tekkisid esimesed manufaktuurid. Areneb pangandus. Võetakse ette merereise. 2.Milles seisnes 15. sajandi kultuuri vastandumine keskajal? Kreeka ja Rooma kultuuri hakati pidama väärtuslikuks, enne seda oli see küll kasutusel, aga seda hinnati oma kristliku ajaga võrreldes madalamaks. 3.Mida tähendab sõna renessanss, miks see kasutusele võeti? Sõna renessanss tähendab uuestisündi (itaalia keelest).Hakati õppima antiikaja kunsti,kirjandust,filosoofiat ja igapäevast elu.Siiski ei loodetud antiikaega korrata või jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. 4.Mida tähendab termin humanism? Humanism on inimlikkuse ja inimese väärtustamine.Renessanssliku maailmavaate telg.Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste
näol. Kompromissina hakkasid nad maalima tasapinnalisi tähti, sõnu, numbreid, ajalehtede pealkirju jne. See moodus sidus abstraktseks kippuva pildi reaalsusega. 1912. aasta kevadel viisid Picasso ja Braque kubismi uude, sünteetilisse etappi, loobudes täiesti perspektiivist, ka kadus vajadus modelli järele. Taastati värvi osatähtsus, pilti tungisid tasapinnalised dekoratiivsed pinnad. Objektide tekstuuri kopeerimise asemel oli lihtsam need esemed asetada maalile valmiskujul. 1912. a. mais tegi Picasso oma esimese kubistliku kollazi ,,Natüürmort korvtooliga", kuhu ta kleepis linoleumitüki koos korvtooli punutisega. Picasso on öelnud, et ta ei maali esemeid sellisena nagu ta neid näeb, vaid sellisena, nagu ta teab neid olevat. Aastatel 1918-1924 maalis Picasso raskepäraseid art déco-likke figuure, pöördudes mõningal määral tagasi klassikaliste traditsioonide juurde.
Kujutised maalidel jätavad tardunud mulje, täpselt joonistatud vormid jäävad lamedaks ja läbipaistvaks. Süntees toob kaasa dekoratiivse stilisatsiooni. Kunstnikud kasutasid täiel määral ära värvide omadusi ning tarvitasid spektrivärve ja nende vahetoone. Nad rakendasid optilise segunemise teooriat, kandes puhtad, segamata värvitoonid maalialusele väikeste korrapäraste punktide, laikudena või joontena (DIVISIONISM). Taolise maalitehnikaga säilib värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid, mis andsid tehnikale ,,PUÄNTILLISMI" nimetuse (pr. k. point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni. Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. KUNSTNIKUD GEORGES SEURAT (1859 1891)
ägedast vastuseisust,otsustas Monet sinna suunduda.Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega.Aastatel 18611862 oli Monet sõjaväeteenistuses Alzeerias. Alzeerias pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti.1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse. Le Havre'i aastad Gleyre jäi 1864.aastal haigeks ja sulges oma ateljee.Peale ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele.Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Camille Doncieux 1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieux'ga, keda ta kasutas oma modellina .Camille oli jõuka suurkaupmehe 19-aastane tütar
selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks. Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud. Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks. Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Mingit teemat ei mõeldud välja, vaid maaliti just seda olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kujutamise kaudu. Nii tulid maalikunsti ka täiesti uued vaated, mida ei olnud enne kujutatud: suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. Tuntuks said impressionistid alles 19.saj.lõpus, 20.saj.alguses.
Referaat Kunst 19.sajandi teisel poolel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2010. · Sisukord. · Sissejuhatus........................................................................ ........... · Realism................................................................................... · Realismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel.......................... · Impressionism........................................................................ · Impressionismi kunstnikud 19.sajandi teisel
1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss
tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas
see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud
eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata. Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule
mitte.
järvega). - Väikseformaadilised mägimaastikud kadunud, säilinud Eesti teemalised tööd. - ,,Vaade Võru linnale" (taga paistab Tamula järv), 1880ndad. - Köleri mõjul hakkas end uuesti eestlaseks pidama. O. Hoffmann - 19.saj. Eesti maalikunstnik - Sündis 1851 - Pärit Tartust Eesti soost käsitööliste perekonnast. - Õpib Düsseldorfi kunstiakadeemias - Pöördus Venemaale, pühendas end realistlikule maalile, tema tööd populaarsed 19.saj. lõpus - Veetis suved Eestis, palju maale Tartu ümbrusest. - Elu lõpul hakanud tundma end eestlasena. - Elu lõpul maalinud rahvusromantilisi töid ,,Kalevipoja" ainetel, pole säilinud. - Püüdnud oma portreedes eesti talupoegi iseloomustada. Tööd väikseformaadilised (50x60 cm). - ,,Kihelkonnakohtunik" portree - ,,Jüripäev" eriti tuntud, maalinud eesti talupoegi õlut joomas, piipu suitsetamas, 19.saj. lõpp
taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. 4 Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias, kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud Üks vanimaid templeid, mis on säilinud meie ajani on Hera tempel Olümpias (dooria stiilis, 7 saj lõpust e.m.a.).Olümpose, Kreeka kõrgeima mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutlustes elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad. Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suurene
Tartu Kunstikool 2018.a Kunstiajalugu Sandra Pääsik 2 stil PHB Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks tehnilist korrektsust: mitmel taiesel n
Jõhvi Gümnaasium Leonardo da Vinci Referaat Koostaja Siim-Markus Post 7.b klass Juhendaja Leigi Molodõk Jõhvi 2011 2 Sisukord 1. Sissejuhatus-renessansiaeg............................................................................................4 2. Leonardo da Vinci elulugu............................................................................................5 2.1. Perekond, lapsepõlv ja noorusaastad......................................................................6 2.2. Leonardo päevikud.................................................................................................7 2.3. Anatoomia.............................................................................................................. 8 3. Leonardo inseneriteadus ja leiutised............................................................................. 9
Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee.
Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Dadaistlike vaatemängude laadis ready-made ja häppeningitehnika liidavad popkunsti dadaistliku traditsiooniga ning popkunstnikud tunnistavad Robert Rauschenbergi tema combine paintingute tõttu oma eelkäijana. TUNNUSJOONED Kunstnikud katsetasid kõige värskemate tehniliste ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine lõuendile, serigraafia jne. Kujutamisviis on inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal ja halval maitsel. Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi. Kunstnikud kasutavad frontaalseid kaadreid ja perspektiivvaateid. Lõuendid näivad lihtsate ja mõistetavatena, tegelased
Kujutised maalidel jätavad tardunud mulje, täpselt joonistatud vormid jäävad lamedaks ja läbipaistvaks. Süntees toob kaasa dekoratiivse stilisatsiooni. Kunstnikud kasutasid täiel määral ära värvide omadusi ning tarvitasid spektrivärve ja nende vahetoone. Nad rakendasid optilise segunemise teooriat, kandes puhtad, segamata värvitoonid maalialusele väikeste korrapäraste punktide, laikudena või joontena (DIVISIONISM). Taolise maalitehnikaga säilib värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid, mis andsid tehnikale „PUÄNTILLISMI“ nimetuse (pr. k. point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni. Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. KUNSTNIKUD
teostele. Järgmisel aastal pidi David taas leppima teise kohaga maali "Diana ja Apollo tapavad oma nooltega Niobe lapsed" eest. 1773 aastal jälle teise preemia saanud David oli juba ahastusesning mõlgutas kõige süngemaid mõtteid. Võistlusmaali "Seneca surm" esimene varjant oli Davidil valminud juba 1769. aastal. Mõlemas maalis on riigimehe ja filosoofi sunnitud enesetappu keiser Nero käsul kujutatud dramaatilisena ja kompositsioonilt dünaamilisena, mis oli väga lähedane sajandi maalile. Seekord eelistati jälle teist kunstnikku, kelle maal vastas enam Vieni ideaalidele. Rooma preemia sai David lõpuks 1774. aastal joonistuse eest " Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse". Tegelikult oli seegi lohutuspreemia. Rooma pürgimise aastatel oli David jõudnud ennast näidata tubli portretistina. Teda köitis inimene ise, tema isiksus, mitte aga tema aksessuaarid. Natuuritruudus
Modigliani käis tütar pidevalt vaatamas. Tihti tuli ta pärast südaööd ja purjuspäi, kuid siis teda sisse ei lastud ja ta istus kogu öö kangekaelselt välistrepil. Mees jäi aga aina haigemaks aga keeldus ka laskmast ennast ravida.1. novembrist kuni 12. detsembrini eksponeeriti Sügissalongis neli Modigliani tööd. Kahjuks ei õnnestunud aga maha müüda ühtegi ja ka ajakirjandus läks neist vaikides mööda. Sel ajal toetas teda ka maalikunstnik Léopold Survage, kes andis oma ateljee tema käsutusse. Modiglianile sai saatuslikuks üks järjekordne joomaõhtu oma kunsnikest tuttavatega. Ta oli purupurjus ja kõndis ning märatses ringi, hõlmad lahti ja palitu käevangus. Ta ei nõustunud ka sõpradega korterisse minema ning lõpuks istus kogu öö üksinda pargipingil. Pärast seda jäi Modigliani raskesti haigeks, tal tekkis ka neerupõletik. Erinevad arstid käisid teda pideval vaatamas ning üritasid ravi leida, kuid kõigest hoolimata ta tervis halvenes järsjult 22.
annaabi.ee 
