7. Kes kellele esimesena sõja kuulutas Austria Serbiale 8. 1959 reisijaga laev, mille põhja laskmine põhjustas USA sõtta astumise 9. Millise riigi territooriumil toimus esimest korda Euroopas gaasilahing Belgias 10. Serbia tudeng kes tappis Austria-Ungari troonipärija Gavrilo Princip 11. Kindlus mis lukustas Pariisi sissepääsu ja kaitsti viimse jõuni Verduni kindlus 12. Selle kriisi lahendusena sai Saksamaa tüki Kongost Marokko kriis 13. Loetle lõunaslaavlasi (4) Bosnialased, bulgaarlased, horvaadid ja sloveenid 14. Riik kus asub Liege kindlus, mis pidas vastu 11 päeva Belgias 15. Lahing mis kestis 10 kuud Verduni lahing 16. Keemiline aine, mida kasutati I ms gaasilahingus Kloor 17. Lahing kus võeti esimest korda kasutusele tankid Somme lahing 18. Ta oli rahvaste liidu suurim eestvedaja Woodrow Wilson
Suvekuudel ulatub veetemperatuur 27 kraadini, Talveks langeb 12 kraadini. Selles piirkonnas on oluline tegevusharu soolatootmine, seda aurutatakse ja kogutakse soolakäitistes. Rahvas ja kultuur Sloveenia 20 273- ruutkilomeetrilisel pindalal elab pisut vähem kui 2 miljonit inimest. Rahvastiku tihedus on väiksem kui enamikus Euroopa . Etnilised vähemused. sloveenid 88 % ülejäänud on vähemus rahvad serblased 2%, horvaadid 2 %, bosnialased 1 % . itaalased, ungarlased. Sloveenia ametlikuks keeleks on sloveeni keel mõndadeks sloveeni sõnadeks on näiteks Hommikust = Dobro jutro , Palun=Prosim , Tänan= Hvala, jah= Da , ei = Ne. Usundid ja sümbolid Roomakatoliku usund on Sloveenias levinuim ( üle 83 protsendi), sellele järgnevad kristlikud ortotoksid 2 protsenti ja mõned teised. Sloveenia garanteerib igale kodanikule usuvabaduse. Tihedamalt asutatud rahvagruppide
koonduslaagreid. Erinevatel andmetel tapeti neis 60 000600 000 serblast, juuti ja rumeenia mustlast. Öeldakse, et "Ustasa tappis kolmandiku serblastest, kolmandiku ajas välja ja pööras kolmandiku katoliiklusesse. Aga mitte kõik horvaadid ei olnud sellise verise poliitika poolt. Marssal Josip Broz Tito, kes oli sloveen-horvaat, astus Ustasale vastu. Tuhanded horvaadid sõdisid tema partisanidena. Lõuna-Horvaatias tapeti vastulöögiks Ustasale serbia cetnikutele sadu horvaate ja bosnialased sundisid kõik horvaatidest antifasisitid kommunistideks. Nad liitusid vastukaaluks serbia antifasistidega. Selles horvaadi-bosnia sõjas suri 1 000 000 inimest. Pärast sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia-Hertsegoviinaks ja Makedooniaks. Ehkki riigiplaneerimine oli stalinlik, edenes Horvaatias, eriti aga Sloveenias majandus võrreldes lõunapoolsete vabariikikidega jõudsamalt
Tänapäeva on serblasi Horvaatias 4-5%. Horvaate on 90%. Serblased elavad peamiselt Krajinas. Horvaadid kõnelevad serbo-horvaadi keelt, kuid serblastest eristab neid see, et nad kasutavad ladina tähestikku. Viimasel ajal kõneletakse eraldi horvaatia ja serbia keelest. Teine rahvuslikul pinnal olev erinevus seisneb selles, et horvaatid on katoliiklased , serblased aga õigeusklikud. Rahvastikust 58% elab linnades. Teised väemusrahvused on bosnialased, piirialadel slovvenid ja ungarlasi , Itra ps. Leidub ka itaalasi,kuid ka väesel määral ka albaanlasi, tsehhe, slovakke, mustlasi, makedoonlasi, monteneegrolasi, austerlasi ja ukrainlasi. Kohustuslik kirjandus Geograafia põhikoolile 5. osa lk 119-121 a:Kalev Kukk. http://et.wikipedia.org/wiki/Horvaatia http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Croatia.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Croatian_Coat_of_Arms.s http://www.shopping-city-zagreb
..................................................................... 7 Vaatamisväärsused........................................................................................................ 8 Üldandmed Horvaatia pindala : 56 542 km2, Pealinn : Zagreb Rahvaarv : 4 495 800 (2005) inimest Rahvastiku tihedus : 83 in/km2 kohta Riigikord: Presidentaalne vabariik Rahaühik : Kuna Riigikeeleks on seal horvaadi keel Põhirahvused on horvaadid. Muud tähtsamad etnilised grupid on serblased, bosnialased, ungarlased, sloveenid, tsehhid ja mustlased. 1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks. Pilt 1 Horvaatia lipp Pilt 2 Horvaatia vapp 3 Riigi geograafiline asukoht Horvaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Tema naaberriigid on: Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Jugoslaavia ja Ungari. Põhjast piirneb Horvaatia Sloveenia ja Ungariga
4 489 409 (2009) 10 707 924 (2009) Rahvaarv ~79,3 in/km2 ~115,96 in/km2 Rahvastiku 77,6 eluaastat tihedus 73,9 eluaastat 84 eluaastat Keskmine 80,4 eluaastat 78,6 eluaastat eluiga 75,3 eluaastat Peamiselt ainult meestel: Horvaadid, serblased, bosnialased, portugallased (99,7%) naistel: ungarlased, sloveenid, tsehhid ja riigis: mustlased Rahvused ja etnilised grupid: Kõneldavad Horvaadi, itaalia, ungari Portugali keeled Valitsevad Katoliiklus, õigeusk Katoliiklus, protestantism, usundid islami (muslimid) 1p. Tööhõive riigis Töötav elanikkond moodustab 59,2 Töötav elanikkond
viimases lahingus tapab Thor Migarrimao, kuid madu tapab ka tema. 4. Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.Slaavi keelkonna rahvaste hulka kuuluvad idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased), lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid ja sorbid) ning lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, makedoonlased, sloveenid, bosnialased ja montenegrolased).Alates 6. sajandist levisid slaavlased suuremasse ossa Kesk- ja Ida-Euroopast ning Balkani poolsaarest (Pannoonia, Karantaania). Ajapikku asusid mõned ida-slaavlased ka Siberisse ja Kesk-Aasiasse. Kõigist slaavi keelkonda kuuluvatest rahvastest on osa emigreerunud teistesse maailma osadesse. Praeguseks asustavad slaavi keelkonda kuluvaid keeli kõnelevad kogukonnad enam kui poolt Euroopat. Slaavi keelkonda kuuluvaid inimesi on maailmas üle 350 miljoni
surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka norralastele ja taanlastele, olles ühtlasi üsna sarnane saksa ja inglise keelega. Ärikeelena
sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. RAHVASTIKU SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS KO NAISE VANUS KKU MEHED D
a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. Rannar Jantson RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS
2. Prantsuse-Preisi sõja tagajärjed 3. Suurbritannia ja Saksamaa vastuolud, mida põhjustas konkurents majanduses ja merelaevanduses. Lisaks ka Saksamaa Ida-poliitika (Bagdadi raudtee) Sõja ajend oli Saraajevo mõrv 28.06.1914. Sõjaväe manöövritelt naasev Austria-Ungari kroonprints Franz Ferdinand tegi visiidi Bosnia pealinna Saraajevosse, kus ta tapeti. Atendaadi korraldasid Bosnia vandenõulased (noor-bosnialased) ohvitseridelt saadud relvadega. Sõja algus Suurriikide reageeringud: Austria-Ungari tahtis alustada sõda Serbia vastu, kuid selleks oli vaja Saksamaa toetust. Saksamaa aga ei olnud sõjaks valmis ja nägi probleemi selles, kuidas sõja korral võiksid toimida Entent´i liitlased. Sellest hoolimata soovitas Saksamaa Austrial alustada sõda. Suurbritannia püüdis julgustada kolmikliitu sõtta astuma olukorras, kus nad ei olnud valmis. Suurbritannia
keeled on justkui üksteisele lähemal. indoneesia keeles, kus kirjutatakse ladina tähtedega on meile justkui lähemal, künnis keele omandamiseks on madalam. See ühendus ei ole küll nii tugev, kus ladina kiri on sisse viidud kui teadlik valik või koloniaal reziimi poolt, laiem kultuurilise viisi mõttekandja. · Maailmavaade: inimesed räägivad sama keelt, kuid keda eristab maailmavaade. Näiteks Balkan, serblased, bosnialased, horvaadid, igal oma usk. Ainult maailmavaade defineerib neid. Maailmavaade võib ühendada ka väiksema kokkupuutega kultuure. näiteks kristliku kultuurikandjad- perekonna organiseerimise süsteem. Nt agnostikust kristlane võib väiksema künnise tagant mõista praktiseerivat kristlast, kui agnostikust moslem ei saa kristlasega nii hästi läbi. nt. Bunuel rezisöör, oli küll väga ateistlik, kuid tema filmid on väga läbi
Kohalike rahvaste religioonile, keelele ja kultuurile ei avaldatud kuigi tugevat survet, puudus ka vägivaldne islamiseerimine. Kuna uskmatud pidid maksma makse, millest moslemid olid vabastatud, ei olnud riik huvitatud maksubaasi ahendamisest. Uusi ristiusukirikuid ehitada polnud siiski lubatud. Türgi võim tõi Kagu-Euroopas kaasa sotsiaalse nivelleerumine. Vana aadel suri välja, uut peale ei kasvanud. Ainsaks võimaluseks sotsiaalsel redelil tõusta oli astuda islami usku. Albaanlased, bosnialased ja osalt kreeklased seda ka tegid. Lisaks pearaha maksmise kohustusele korraldati kristlikelt aladelt iga nelja-viie aasta järel teismelises eas poiste sundvärbamist riigiteenistusse. Tugevamad poisid suunati sultani isiklike orjadena sõjateenistusse. Nendest komplekteeriti 12 tuhande meheline janitsaride eliitjalaväekorpus. Janitsarid elasid vallalistena kloostrisarnastes kasarmutes valju distsipliini all. Teine osa poisse, kes
annaabi.ee 
