1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega
saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta: · Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ''igavene sõprus'' oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda. Venemaa võttis seda kui lüüasaamist ja alandust. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine viis sõjani, mis algas 1811. a. Sõjaliste ettevalmistustega. Venemaa sõlmis küll liidulepinguid, aga Napoleon koondas Suure Armee- üle 650 000 armee ja nendest pooled oli Prantsusmaa vasall-ja liitlasriikide sõdurid. Suure Armee häving Venemaal- 1812 aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku venemaale 450000 mehelise armeega ja venemaal oli neid vastu võtmas veel ~300 000 meest. Eesmärgiks oli purustada vene armee põhijõud, vallutada moskva ning esitada rahutingimused. 1812.a augustis määras
SÕDA EUROOPAS 1813. jaanuaris ületasid Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi ja Ida-Preisimaale. Vallandus rahvalik võitlus Prantsuse ülemvõimu vastu. Algas vabadussõda, millega kaasnes Saksamaa vabanemine võõrvõimust. Suure armee purustamine venemaal ei alistanud veel Napoleoni. Kevadeks ajas Napoleon kokku äärmiselt võimsa armee. Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Kevadises sõjas saavutas Napoleon mitmeid tähtsaid võite, kuid vastased osutusid siiski tugevamaks. Napoleon sai lüüa oktoobris Leipzingi Rahvalahingus. 1814. Varakevadel sõlmisid liitlased lepingu, et Napoleon lõplikult alistada. Märtsis vallutati Pariis, Napoleon loobus troonist, ta saadeti eluaegsesse pagendusse Elba
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon.
..............................2 Sõda Euroopas(1813-1814).................................................................................................2 Waterloo lahing...................................................................................................................2 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas..........................................................................................2 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress?...................................................................2 2. Selgita tasakaalu, legitiimsuse põhimõte ja julgeoleku põhimõte...................................... 2 3. Selgita mõisted....................................................................................................................3 3)Liberaalne ja rahvuslik vabadusliikumine............................................................................... 3
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud
3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased (Hispaania, Saksa alad Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma, nt Austria, lühikest aega ka Venemaa). Allutatud aladele pani Napoleon valitsema oma sugulased ja sõbrad/ustavad kaaslased. Napoleon oli loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest väljaspoole jäid vaid vähesed täieliku sõltumatuse säilitanud riigid (Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal). 4. Iseloomusta Prantsuse Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96) Tilsitis sõlmitud sõprus Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli ajutine. Venemaal hinnati Tilsiti leppeid kui lüüasaamist ja rahvuslikku alandust
Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada
seas.1794.aasta aprillis hukati Danton .Rahvas tundis et olukord pole paranenud ja 1794.juulis arreteeriti Robespierre ja hukati. 5. Kirjelda Prantsusmaa sõdasi 1790-ndatel? Euroopa riigid otustasid sekkuda sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse.Prantsusmaal algas aktiivne kihutustöö võitlusteks välisvaenlaste vastu.1792.aasta kevadel kuultati sõda Austriale.Sõja algus oli edutu.Prantsusmaa väed said mitmes lahingus lüüa ja Preisi armee tungis prantsusmaale.1792.aasta kevadel pöördus seadusandlik kogu rahva poole ülekutsega ,,Isamaa on ohus".Populaarseks sai C.J.Rouget de Lisle loodud laul ,,Marseljees" 1792.aasta suvel alustasid prantslased vastupealetungi ja purustasid nii Preisi armee kui ka austerlased.Prantsuse väed tungisid edasi Madalmaadesse,Saksamaale ja Itaaliasse.Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. 6. Kuidas muutus inimeste igapäevaelu revolutsiooni ajal? Revolutsiooni ajal tehti palju muudatusi
Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli. Kuna Korsika polnud ainult Prantsusmaa, vaid ka tugeva Itaalia mõjuga, kehtis saarel tugev perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid 1778. aastal sai Napoleoni muretu lapsepõlv otsa ning ta lõpuks sattus Mandri-Prantsusmaale kooli Briennesse, kus ta õppis viis aastat enne kolimist Pariisi, et õppida sõjaväeakadeemias. 1785, kui Napoleon veel õppis, suri Carlo
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleon I e. Napoleon Bonaparte valitses Prantsusmaad 11.novembrist 1799 kuni 11.aprillini 1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 22.juunini 1815. 18 maist 1804 kuni 11.aprillini 1814 oli ta isegi Prantsusmaa keiser. 1803.aastal likvideeriti Prantsusmaa kontrolli all olevatelt Lääne-Saksamaa aladelt üle 100 väikeriigi mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. a suvel moodustati 16 suuremast Saksa riigist Reini Liit, mille juhiks sai Napoleon isiklikult. Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riigid
Revolutsioonisõdade algus: -aktiivselt prantsusmaa vastu tegutses austria, preisimaa. -1792 ühise tegutsemise liiduleping prantsusmaa Vastu -1792 seadusandlik kogu kuulutas sõja austriale -prantslased alustasid vastupealetungi, väed tungisid madalmaadesse, saksamaale ja itaaliasse. -1792 anti välja dekreet Vallutussõdade algus: -pandi alus prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale -prantsusmaal kehtestati esimesena euroopas üldine sõjaväekohustus -1793 sept prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, lõppes sissetungiga hollandisse -1795 sõlmisid itaalia ja preisimaa rahu prantsusmaaga, 1797 tegi seda ka austria -1798 Napoleoni väed alustasid egiptuse alistamist -prantsusmaa sõjaliste vallutuste jätkumine sundis euroopa riike moodustama prantsusmaa vastase koalitsiooni- inglismaa , venemaa, austria ja türgi Poola jagamised: -kuulusid praeguse poola, leedu, valgevene ja ukraina alad -oli ahvatlev vallutusobjekt venemaale, austriale ja preisimaale
Euroopa Napoleoni sõdade ajal I Napoleoni Prantsusmaa (lk 84) 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks, parlament saadeti laiali. Napoleoni ümberkorraldused: 1) Kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde 2) Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik 3) Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 4) Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. II Reini Liidu loomine (lk 85) See on liit, mis moodustati 1806
Väätsa Põhikool Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleoni langus Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel.
AJALOO KT LK 84-97 PTK 16-18 Mõisted. koalitsiionisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu vasallriik-mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse Reini liit- 1806. Aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Pärast reini liidu loomist kadus riik nimega Püha Rooma riik. Kontinentaalblokaad- kauplemise keeld Inglismaa vastu Marseljees- Prantsusmaa hümn Tilsiti rahu- Venemaa ja Prantsusmaa vaheline rahulepe mil Venemaa tunnistab Lääne-Euroopa tegevusvabadust Tsiviilkoodeks- sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse, ning kiriku lahutamine riigist. Sõjad ja aastaarvud 1792- Prantsusmaa vastu hakati sõda organiseerima, algas sõda, Prantsusmaal
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18
Keila Gümnaasium 8.a klass Imre Kuldjärv NAPOLEON 2009 Sisukord Sisukord Sissejuhatus · Isikuomadused · Napoleoni osa ajaloos · Prantsusmaa ülemvõim Euroopas · Sõja lõpp Euroopas · Sada päeva Kokkuvõte Sissejuhatus Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma
seadusekogu, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse eesrevolutsiooniline kalender- võeti vastu 1792 aastal, mil prantsusmaa kuulutati vabariigiksReini Liit- 1806 moodustatud 16 Saksa riigi ühendus, mille eestkostjaks oli NapoleonKontinentaalblokaad- Prantsusmaa mereblokaad Inglismaa suhtes,mille tulemusena katkes inglismaa kaubandus kolooniategavasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuseSuur Armee- Napoleoni esimene armee, millega ta alustas sõda Vene vastu 1812 aastal.Rahvastelahing- 1813 toimunud Leipzigi linna all peetud lahing, napoleoni ja koalitsioonipartnerite vahel, lahing lõppes napoleoni kaotusegasada päeva- enne Waterloo lahingut olevad viimased 100 päeva, mil napoleon oli veel võimul.Napoleoni vastased koalitsioonid- Inglismaa,hispaania,portugali, vene, preisimaa ja rootsi riigide poolt moodustatud armee, seismaks napoleoni vastu.restauratsioon- varasema poliitilise korra taastamine II Isikud
Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadli hulka kuulunud suguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa nobile Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. (pildil) Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. • Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nime all; kahekümnendatel eluaastatel vahetas ta selle välja prantsuspärasema . Isikuomadused • Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1806. a. moodustatud sõjaline Reini Liit, mille liikmed pidid Prantsusmaale sõdureid andma, koosnes 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist ning selle protektor oli Napoleon. Vastutasuks sõduride andmise eest, said mõned riigipead kõrgema staatuse. Näiteks Baden ja Hassen said suurhertsogkondadeks nind Württenberg ja Baieri kuningriikideks. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale ning osalema impeeriumi vallutussõdades. Püha Rooma Riik, mille valitseja oli keiser Franz II, lakkas olemast peale seda, kui kõik Reini liiduga ühinenud riigid sealt lahkusid. Valitsejale jäi vaid Austria keisri tiitel. Napoleoni vastased
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU................................................
25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli- Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 10. november- toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolutsioon 18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles
Ajaloo kt pt 17-20 1. Prantsusmaa sõjakäik venemaale - üle piiri tuli 450000 meest, venemaal oli vastu 300000 meest. Napoleoni eesmärk oli purustada vana armee piirilahingus, vallutada moskva ning esitada venemaale rahutingimused. Venemaa taganes, vene sõdurid tekitasid hiigeltulekahju Moskvas. Aleksander lükkas kõik rahulepingud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks ei olnud Napoleoni armee valmistunud. 2. Napoleoni langus Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa, sõjategevus Napoleoni vastu kuni prantsusmaa purustamiseni. Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3. Uue euroopa põhimõtted Legitiimsuse põhimõte ehk seaduslikkuse põhimõte, sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistes tugevamaks. Julgeoleku põhimõttest lähtuvalt ümbritseti prantsusmaa puhverriikidega.
............................................................................11 Kokkuvõte............................................................................................................................ 17 Kasutatud Kirjandus.............................................................................................................18 Lisad..................................................................................................................................... 19 Lisa 1: Napoleon Bonaparte.............................................................................................19 Lisa 2: Napoleoni keisriks kroonimine............................................................................ 20 Lisa 3: Prantsuse impeerium aastal 1812........................................................................21 2
(Referaat) Koostaja: Klass: Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu (kuni keisriks saamiseni) lk.3 Keisriks kroonimine lk.3 Valitsemis käik lk.4 Vallutused lk.4 Mida andis napoleon euroopale lk.4 Napoleoni allakäik lk.5 Kas napoleon mürgitati? lk.6 Napoleoni impeerium lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud kirjandus lk.10 2 Sisukord Napoleon Bonaparte oli suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Inimesed teavad temast siiani väga vähe. Teatakse, et ta oli Prantsusmaa keiser,suurepärane väejuht ja see on tavaliselt kõik mis temast teatakse. Siin Referaadis käsitletakse tema
aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks". Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasatl moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale ning kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaale jäi aga siiski üks peamine vastane- Inglismaa. Inglismaa oli võimul maailma meredel ja sellepärast ei saanudki Prantsusmaa Inglismaa vastu. Prantsusmaa liitlasteks olid Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Tema vasallriikideks olid Itaalia, Sveits, Hispaania, Saksamaa( Reini Liit) ja Varssavi suurhertsogiriik.
· Opositsiooni riigipööre Konvendi dekreet, millega vangistati ja hukati Robespierre oma kaaskonnaga. 7. Direktooriumi aeg revolutsiooni taandumine (1795-1799) a) Võimule tulid uusrikkad revolutsiooni ajal rikastunud inimesed. b) 1795 uus põhiseadus: · Seadusandlik Korpus uus rahvaesindus. · Direktoorium uusrikaste valitsus (5 liiget) c) Revolutsiooni lõpp: · Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1
· uuendused moes · kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina" · moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus. Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a. moodustasid Prantsusmaa vastu koalitsiooni Austria, Inglismaa, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa ja toimus teine koalitsioonisõda: *1800.a. - Marengo lahing, Napoleon võitis Austria vägesid. *1801.a. - Luneville rahu Austria ja Prantsusmaa vahel *1802.a. - Amiensi rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" 1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799.aastal riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Kogu Prantsusmaa võim koondus Napoleon Bonaparte kätte. Sõdadega Prantsusmaa alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi. Väikeriigid liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suvelmoodustati Prantuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist kuulus Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon Bonaparte. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa, kellega liitusid teised Euroopa arenenuimad riigid. Euroopa riigid ei tunnustanud Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu,et taastada s eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
