Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa Liit". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
komisjon, parlament, institutsioon, ülemkogu, ühinemise, õigusaktid, institutsioonid, alga, organisatsioon, läbirääkimisi, bulgaaria, rumeenia, horvaatia, voor, käsitlevauroala, vooru, konverents, keskpank, jugoslaavia, küpros, raamistik, järelevalve, turg, haridus, volinik, kodakondsus, tunnusta, häälteenamus, ametliku, arengumaaddusamme.......................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit..........................................................................................
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
Euroopa Liit Referaat Juhendaja nimi: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................ 3 2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika............................ 8 10. Kodanike Euroopa.................................................. 8 11. Euroopa Liidu lipp.................................................
...........................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemisprotsess................................................................................................ 6 Euroopa Liidu juhtimine............................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu......................................................................... 8 Euroopa Parlament......................................................................................................................9 Euroopa Komisjon.................................................................................................................... 10 Euroopa Keskpank.................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit (EMU)..................................................................................
............................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa kohus...........................................................................................10 Euroopa Liidu regionaalpoliitika..............................................................11 Kodanike euroopa.....................................................................................12 EL maailmas....
DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. Euroopa komisjon Euroopa Komisjon juhib Euroopa Liitu. Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul ametisse viieks aastaks. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma. Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist. Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu. Tema ülesanne on seista Euroopa Liidu ühishuvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele
DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. Euroopa komisjon Euroopa Komisjon juhib Euroopa Liitu. Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul ametisse viieks aastaks. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma. Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist. Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu. Tema ülesanne on seista Euroopa Liidu ühishuvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele
euro kasutuselevõtt, ohutumad toiduained ja rohelisem keskkond, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Mida tulevik toob? Euroopa Liit ei ole täiuslik, seda peab pidevalt paremaks muutma. See sõltub teist! Mida te soovite, et EL teeks ning mida mitte? Arutage neid küsimusi sõpradega, perega, oma töökaaslastega. Seejärel edastage oma arvamus poliitikakujundajatele. ELi tulevik otsustatakse demokraatlikult dialoogi ja arutelude kaudu.
tugevdades demokraatlikke jõude riikides, kus on kehtinud diktatuur. Kes saavad ühineda? Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui asjaomane riik jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohutsuse neid edendada. Kuid eelkõige saab riik ühineda vaid juhul, kui ta täidab liikmelisuse kriteeriumid: · poliitilised demokraatiat tagavad stabiilsed institutsioonid, õigusriigi põhimõte, inimõigused; · majanduslikud toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu konkurentsi ja turujõududega; · õiguslikud ta peab võtma vastu kehtestatud ELi õigusaktid ja tavad, eelkõige peamised poliitilise, majandusliku ja rahaliidu eesmärgid. Kuidas see toimib? Kõnealune protsess koosneb kolmest etapist (iga etapi puhul on vajalik kõigi ELi liikmesriikide heakskiit). 1
Rootsi, Portugal, Sveits, Austria ja koostöö partnerina ka Soome. Siiski üritasin Ühendkuningriigid kiiresti pääseda Euroopa Ühendusse. Avaldus esitati juba 1961.a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto. 1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). 3 Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv";
Rootsi, Portugal, Sveits, Austria ja koostöö partnerina ka Soome. Siiski üritasin Ühendkuningriigid kiiresti pääseda Euroopa Ühendusse. Avaldus esitati juba 1961.a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto. 1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv"; · vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute
Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste
· Hispaania · Austria · Slovakkia · Sloveenia · Kreeka · Itaalia · Küpros · Malta 2.4. Schengeni viisaruumi riigid · Belgia · Holland · Luksemburg · Saksamaa · Prantsusmaa · Itaalia · Hispaania · Portugal · Kreeka · Austria · Island · Norra · Rootsi · Soome · Taani · Iirimaa · Suurbritannia · Eesti · Küpros · Leedu · Läti · Malta · Poole · Slovakkia · Sloveenia · Tsehhi · Ungari · Sveits · Bulgaaria · Rumeenia 3. Tähtsamad institutsioonid 3.1. Euroopa Ülemnõukogu · · Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 sai Euroopa Ülemkogust institutsioon. Selle eesistuja on Herman Van Rompuy. · · Mida teeb Euroopa Ülemkogu? · Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana.
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta
Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamuse alusel ja et valitud saama, peab see isik saama ka Euroopa Parlamendi toetuse. Volinikud valivad liikmesriigid (valitsused), aga peavad saama komisjoni presidendi heakskiidu, EU parlament kiidab heaks. Kogu komisjoni kolleegium peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu.. Võimalik on üksikute volinike kandidaatide väljavahetamine (Rocco Buttiglione). Komisjoni kolleegium teeb otsuseid: 1) ühehäälselt igal kolmapäeval nn pöörleva agenda alusel, agenda valmistavad oma kohtumistel ette kabinettide juhid 2) kirjalikult 3) delegeerides otsuse tegemise konkreetsele volinikule, kes esindab komisjoni kolleegiumit 4) delegeerides
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks
jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari reziim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. 1980 - 1989 Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina ELi liikmeks ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal. 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt
............................................................................... 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu............................................................................................................................ 7 Euroopa Parlament................................................................................................................. 8 Euroopa Komisjon................................................................................................................... 9 Komisjonid....................................................................................................................... 9 Delegatsioonid.............................................................................................
osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7. Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Funktsioonid: a) võtab vastu õigusakte (koos Nõukoguga) – Nõukogu kõrval peamine seadusandlik institutsioon b) demokraatlik järelvalve kõigi ELi institutsioonide üle (eelkõige Komisjon) c) ELi eelarve arutamine ja selle vastuvõtmine koos Nõukoguga
küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu? Euroopa Ülemkogu määratleb ELi poliitilise suuna ja kesksed eesmärgid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon? Kui nõukogu liikmed esindavad ELi liikmesriikide valitsusi, siis Euroopa Komisjon on liikmesriikidest sõltumatu ning tegutseb ELi üldistes huvides. Komisjon on 27 volinikust koosnev poliitiline täitevorgan, mille iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Iga liikmesriik määrab ühe voliniku. Seejärel kinnitab Euroopa Parlament nad ametisse viieaastaseks perioodiks.
3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits ja siseküsimused tagapool). · Euroopa Parlament osaleb enamiku Eli seaduste vastuvõtmisel. Parlamenti kuuluvad saadikud kõigist liikmesriikidest. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. 1. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. 2. Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike
lähedasemad ja tahtsin ise ka rohkem uurida ja teada saada Euroopa Parlamendi kohta. Referaat koosneb neljast põhi pealkirjast, millest iga ühe all selgitan lahti pealkirjas sisalduva. Referaadi sisu üritan anda edasi võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Abimaterjalidena kasutan erinevaid allikaid internetist, mille hulgas ka Euroopa Parlamendi kodulehekülge ning Euroopa Liidu institutsioonide teatmikku. 1. Euroopa Parlament 1.1. EP loomine 1951. aastal allkirjastati esimene leping, millega loodi parlamentaarne assamblee, hiljem nimetati see ümber Euroopa Parlamendiks. Lepingu eesmärk oli koostöö tegemine ühiste eesmärkide nimel. Järgmiste lepingutega lepiti kokku uutes koostöövaldkondades ning parandati ELi institutsioonide tööd. Liikmesriikide arv on kasvanud esialgsest kuuest 27-ni. Näiteks Euroopa Majandusühenduse asutamislepingusse lisati põllumajanduspoliitika ning Nice´i lepinguga
6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. KES KUULUB ? Kõigi Euroopa Liidu Liikmesriikide ministrid. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. KELLE HUVE ESINDAB? Liikmesriikide valitsuste huve KUS ASUB? Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON ÜLESANDED : 1. teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2. haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid 3. teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga) 4. esindab ELi rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. KES KUULUB? Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli.
esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt.
liitumisaastaga. Tähista ka EL kandidaatriigid. (Nende kohta saad infot europa.eu veebilehelt) 3. EUROOPA LIIDU TÖÖKEELED EL-is on 24 ametlikku töökeelt. Millised need on? Bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Milliseid keeli kasutab menetluskeeltena Euroopa Komisjon? Inglise, prantsuse ja saksa keeli. 4. EL INSTITUTSIOONID JA NENDE TOIMIMISLOOGIKA. Euroopa Liidus kasutatakse võimude lahususe põhimõtet. Võim jaguneb kolme peamise institutsiooni vahel. Seadusandlikku võimu esindavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Täitevvõimu teostab ja EL kui terviku huvide eest seisab Euroopa Komisjon. Kohtuvõimu teostab Euroopa Kohus. EL institutsioonides kokku töötab ligikaudu 40 000 inimest. Põhiliselt algatab uusi õigusakte Euroopa Komisjon, kuid ta peab konsulteerima ka Euroopa
EUROOPA LIIDU ARENG Essee Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Euroopa Liit on Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente
1. Maestichi ja Lissaboni leping. Millal? Eesmärk, sisu (mida muudeti) 2. Kopenhaageni kriteeriumid 3. EL nõukogu kaks viimast koosolemist, millal? Aruteluteemad, kes olid kohal 4. EL ülemkogu kaks viimast koosolemist. Vastused: 1. Maastrichti lepingule, mida kutsutakse ka Euroopa Liidu lepinguks, kirjutati alla 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Leping pani aluse ühisraha euro loomisele ning tutvustas nn kolme samba süsteemi - Euroopa ühendust, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning justiits- ja siseküsimusi. Parlament võitis Maastrichti lepinguga järgmist: Suurendas oma võimu, sest tutvustati kaasotsustusmenetlust
Idapartnerlus on 2009. aastal EL naabruspoliitikast välja kasvanud suund eesmärgiga tihendada Armeenia, Aserbaidzaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene koostööd ja integratsiooni EL-iga. 2 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 17. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament on EL kaasseadusandjad a) tõene b) väär 18. Euroopa Komisjon on EL peamine seadusandja a) tõene b) väär 19. Euroopa Parlamendi liikmeid valivad liikmesriikide kodanikud alates 18 aastast. 20. Kõik Euroopa Parlamendi liikmed kuuluvad poliitiliste vaadete järgi fraktsioonidesse a) tõene b) väär 21. Euroopa Parlamendi ülesanded on: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL aastaeelarve kinnitaja ülesandeid
aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. · 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. · 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. · Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. 2. Institutsioonid a. Komisjon: Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes
(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.
Luxemburg, Holland 1973 – Taani, Iirimaa, Suurbritannia 1981 – Kreeka 1986 – Hispaania, Portugal 1995 – Austria, Soome, Rootsi 2005 – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Malta, Küpros 2006 Rumeenia, Bulgaaria Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis Tunne Kelam Kristiina Ojuland Siiri Oviir Ivari Padar Indrek Tarand Vilja Savisaar-Toomast Euroopa Liidu peakorter Brüsselis Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike) Euroopa Parlament (esindab kodanikke) Euroopa Komisjon (poliitiliselt sõltumatu, seisab Euroopa ühishuvide eest) Euroopa Kohus (jälgib seaduste täitmist ja ühtmoodi tõlgendamist) Kontrollikoda (jälgib rahade kasutamist) Teised eriülesannetega asutused Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu institutsioon, kus on
Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika.
annaabi.ee 
