Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa Liidu Nõukogu ja Ülemkogu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ülemkogu, institutsioon, ministrid, koordineerimine, julgeolekupoliitika, riigipeade, ametliku, eesistuja, jagab, arutusel, olevast, menetlemine, majanduspoliitika, allkirjastamine, aastaeelarve, kohtumisel, mitteametliku, maastrichti, donald, tusk, prioriteedid..............................................................28 10.2.Sümbolid...................................................................................29 11. Kokkuvõte...................................................................................30 12. Kasutatud kirjandus.....................................................................31 2 1.Sissejuhatus Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samuti osaleb ülemkogu kohtumistel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu loodi 1974. aastal toonase Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina. Ametliku staatuse sai see 1992. aastal Maastrichti lepinguga. 2009
Euroopa Liit 1. Kümme ajaloolist sammu 1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse 1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg 1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993: ühtse turu väljakujundamine 1993: Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit 1995: Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni 2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga 2. Liikmes riigid 2.1. Asutajaliikmed · Belgia · Holland · Luksemburg · Itaalia · Prantsusmaa · Saksamaa o 2.2. Laienemine ja tänased liikmed · 1973 Iirimaa, Suurbritannia, Taani · 1981 Kreeka · 1986 Hispaania, Portugal · 1995 Austria, Soome, Rootsi
INSTITUTSIOONIDE ÜLESANDED, KES KUULUB?, KELLE HUVE ESINDAB ? , KUS ASUB? Euroopa Liidu eesistuja riigiks on praegu Iirima(jan.-juuni) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU ÜLESANDED: 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. KES KUULUB ? Kõigi Euroopa Liidu Liikmesriikide ministrid. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. KELLE HUVE ESINDAB? Liikmesriikide valitsuste huve KUS ASUB? Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON
Hetkel on EL pakkunud liikmeks saamise võimalustkaheksale riigile: Albaania, Türgi, Island ning kõik endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia ja Horvaatia, kes on juba ELi liikmed). Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus: •Türgi •Serbia •endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik •Island •Montenegro 5 EL nõukogu ELi Nõukogu on institutsioon, kus kõigi ELi liikmesriigikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks. Seda organit ei tohi ajada segamini: • Euroopa Ülemkoguga, mis on veel üks ELi institutsioon, kus ELi juhid kohtuvad umbes 4 korda aastas, et arutada ELi poliitilisi prioriteete • Euroopa Nõukoguga, mis ei olegi ELi organ. Nõukogu tegevus •ELi õigusaktide menetlemine. •ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse
majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus. 3 1. Euroopa Liidu integratsiooni ajalugu Euroopa integratsiooni ajaloo alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Prantslane Jean Monett tuli välja ideega luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Söe- ja Teraseühendusega ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Ühenduse eesmärk oli aidata Euroopat taas üles ehitada. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ peamiseks eesmärgiks oli
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine.
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastalBelgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa
Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve
· Direktiiv->iga riik valib mil viisil täidab selle · Otsus ja arvamusavaldus->ettevõttele, eraisikule kohustuslik Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika teostamine. Vabadu, turvalisus, õgus o Eestistuja riik määratakse iga kuue kuu tagant. Praegu Ungari 2018 Eesti o Otsuste vastuvõtmine: igal riigil on hääli vastavalt elanikonnale nt: Saksamaa,Prantsusmaa,Itaalia, Ühendkuningriigid 29 Eesti ,Läti,Lukesmburg,Küpros 4 o Kokku on hääli 345 o Otsuste vastuvõtmine:
Sõltuvussuhe=rahu tagamine 1960ndad ja 1970ndad: paigalseis, poliitiline integratsioon tagaplaanil. 1980ndate keskel toimus taaselustumine ja rahvusüleste institutsioonide osatähtsuse kasv. Süvenemine ja laienemine jätkusid. 1990ndad: integratsiooni süvenemine on pidev protsess, mis ei toimu hüppeliselt (lepingumuudatuse tulemusel), vaid ka ELi institutsioonide igapäevase tegevuse läbi. 4. Mis olid Maastrichti (1992) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö (ka rahaliit), mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas.
Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 1. Euroopa Majandusühendus asutati Pariisi lepinguga Rooma lepinguga Maastrichti lepinguga 2. Euroopa Majandusühenduse asutasid a) Itaalia b) Prantsusmaa c) Taani d) Saksamaa e) Belgia f) Luksemburg g) Suurbritannia h) Holland i) Hispaania j) Austria 3. Euroopa Majandusühendus nimetati ümber Euroopa Ühenduseks Maastrichti lepinguga 1993 aastal. 4. Euroopa Majandusühenduse loomise eesmärk oli: Eesmärk oli luua ühisturg, mis põhineb neljal põhivabadusel: isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine. 5. Euroopa ühendusteks nimetatakse kolme ühendust, need on: ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7
novembril 2005, märkides riigi olulisi edusamme. Pärast komisjoni soovitust tegi Euroopa Ülemkogu 17. detsembril 2005 otsuse riigi kandidaatriigiks arvamise kohta. Komisjon ega nõukogu ei ole veel välja pakkunud ega märkinud ühinemisläbirääkimiste alguskuupäeva. Euroopa partnerluse (mille nõukogu võttis vastu 30. jaanuaril 2006) raames on määratud kindlaks poliitiliste, õigusaktide, institutsiooniliste ja majanduslike reformide prioriteedid. Ühinemisläbirääkimised ei alga enne, kui riik on saavutanud piisava taseme ühinemiskriteeriumidele vastamisel. Kõnealust taset hindas komisjon uuesti oma 2006. aasta lõpus koostatud eduaruandes. Euroopa Parlamendi viimases, 10. aprilli 2008. aasta resolutsioonis komisjoni aruande kohta, milles käsitletakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi edu 2007. aastal, korratakse, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kahepoolne nimevaidlus Kreekaga ei tohiks
ning kõik endise endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia, kes on juba ELi liige). Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus: · Türgi · Serbia · Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik · Island · Montenegro Euroopa Liidu riikide kaart. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/kaart.jpg 4 Euroopa Liidu nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga.Nõukogu on ühtne organ, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa Liidu õigusaktid -- Euroopa Parlamendi ja
umbusaldusavalduse korral peab komisjon täies koosseisus tagasi astuma. Parlament teostab järelevalvet, vaadates korrapäraselt läbi aruanded (üldaruanne, eelarve täitmise aruanne jne), mis komisjon talle esitab. Lisaks esitavad parlamendiliikmed komisjonile küsimusi, millele volinikud on kohustatud vastama. Parlament jälgib ka nõukogu tööd: Euroopa Parlamendi liikmed esitavad nõukogule korrapäraselt suulisi ja kirjalikke küsimusi ning nõukogu eesistuja võtab osa täiskogu istungjärkudest ja olulistest aruteludest. Parlament teostab demokraatlikku järelevalvet ka kodanike kaebusi läbi vaadates ja ajutisi uurimiskomisjone moodustades. Lisaks varustab parlament ainesega kõiki ELi tippkohtumisi (Euroopa Ülemkogu kohtumisi). Iga tippkohtumise avamisel palutakse parlamendi presidendil esitada parlamendi seisukohad aktuaalsetes ja Euroopa Ülemkogu päevakorras olevates küsimustes. 3. Eelarvepädevus
1. Maestichi ja Lissaboni leping. Millal? Eesmärk, sisu (mida muudeti) 2. Kopenhaageni kriteeriumid 3. EL nõukogu kaks viimast koosolemist, millal? Aruteluteemad, kes olid kohal 4. EL ülemkogu kaks viimast koosolemist. Vastused: 1. Maastrichti lepingule, mida kutsutakse ka Euroopa Liidu lepinguks, kirjutati alla 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Leping pani aluse ühisraha euro loomisele ning tutvustas nn kolme samba süsteemi - Euroopa ühendust, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning justiits- ja siseküsimusi. Parlament võitis Maastrichti lepinguga järgmist: Suurendas oma võimu, sest tutvustati kaasotsustusmenetlust Parlament valib komisjoni presidendi
Järelvaataja funktsioon.ELL17 komisjon teostab järelvalvet liidu õiguse kohaldamise üle EU kohtu kontrolli all. Komisjon algatab vajadusel kohtuasju liikmesriikide vastu. . 2. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu koosneb kõikide riikide esindajatest ministri tasandil, vastavalt teemale. kohtumised leiavad aset Brüsselis ja Luksemburgis. Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu Eesti on eesistuja 2018 I poolel Välisminsitr tööd juhib Federica Mohgerini Esindab EU huve eraldi, üksikult ÜL. Võtab vastu koos Parlamendiga õigusakte. Nõukogu poolt peetavad seadusandlikud arutelud on avalikud, muud arutelud ei ole avalikud. Praegu on 10 nõukogu formatsiooni (näiteks konkurentsivõime jne). Teemad, mis ühtegi nõukogu formatsiooni ei mahu käsitletakse üldasjade nõukogus. Nõukogu teeb
tippkohtumisteks. Nõukogul on kuus põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits ja siseküsimused tagapool). · Euroopa Parlament osaleb enamiku Eli seaduste vastuvõtmisel. Parlamenti kuuluvad saadikud kõigist liikmesriikidest. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. 1. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu
novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999
.......................................10 Tagab liikmesriigi kodanike kaudse juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtule...................10 Eesti liitus EL-iga aastal 2004 Praegu liikmesriike 28 1. Nimeta EL asutajariigid. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et saavutada kestev rahu. Ühenduse kuus asutajaliiget olid: Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg) Itaalia Prantsusmaa Saksamaa. Rangemalt võttes asutati EL Maastrichti lepinguga mis allkirjastati 1992, jõustus 1993 Allkirjastajad: 1. Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg) 2. Itaalia, 3. Saksamaa 4. Prantsusmaa, 5. Suurbritannia 6. Iirimaa 7. Hispaania, 8. Portugal, 9. Taani, 10. Kreeka 2. Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu. }20. sajandi põhiküsimus: kuidas hoida ära sõdu? }Sajandi esimesel poolel oli Lääne maailma olulisemaks poliitiliseks üksuseks
Iirimaa (1973) Itaalia (1952) Kreeka (1981) Küpros (2004) Läti (2004) Leedu (2004) Luksemburg (1952) Madalmaad (1952) Malta (2004) Poola (2004) Portugal (1986) Prantsusmaa (1952) Rootsi (1995) Rumeenia (2007) Saksamaa (1952) Slovakkia (2004) Sloveenia (2004) Soome (1995) Taani (1973) Tsehhi Vabariik (2004) Ühendkuningriik (1973) Ungari (2004) Euroopa Liidu kaart ( Euroopa Liidu riigid on toodud värviliselt ) Euroopa Liidu nõukogu ELi Nõukogu on institutsioon, kus kõigi ELi liikmesriigikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks. Nõukogu tegeleb: ELi õigusaktide menetlemisega, ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimisega, rahvusvaheliste lepingute allkirjastamisega ELi ja kolmandate riikide vahel, ELi aastaeelarve heakskiitmisega, ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisega ning liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimisega.
Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. 1990 1999 Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine
Vaid kõige olulisemates valdkondades, kus liikmesriigid ei soovi oma vetoõiguset loobuda, kasutatakse ühehäälsust.Enamushääletuse kasutamine on EL edasiarendamiseks paratamatu - vajadus saavutada alati kõigi riikide nõusolek muudaks otsusetegemise protsessi liiga kohmakaks. Kvalifitseeritud häälteenamuse raames on liikmesriikidel teatav arv ,,hääli" proportsionaalselt nende rahvaarvuga. EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: - on peamine seadusandlik institutsioon. Euroopa Liidu Nõukogu muud põhiülesanded: · EL õigusaktide vastuvõtmine · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) · Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) III Euroopa Parlamendi olemus ja tegevus Euroopa Parlament esindab Euroopa kodanikke
• OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki, 2010.a.-st Eesti. • OECD eesmärk on: aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ja maailmakaubanduse laienemisele. Euroopa Nõukogu - CE • Asutatud: 5. mail 1949 • Peakorter: Strasbourg • Liikmesriike 47, sh Eesti alates 1993. aastast • EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas. • EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi ajada segi Euroopa Liidu Nõukoguga • ENi üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950.a. • Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon • Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO - on rahvusvaheline kaubandusorganisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. • Loodi 1995. a. • 154 liikmesriiki
Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste · Kaasotsustamise menetluse loomine ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika * Eesmärgid 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide · Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks. · Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut 14. EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem · Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO,
........... 16 Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on niivalitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingutesõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Lee du,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slo vakkia, Sloveenia, Soome,Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari.
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus. Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis ratifitseerisid ehk kinnitasid. Lepiti kokku kuidas muutunud maailmas efektiivselt toime tulla. muudeti EL institutsioonide ülesehitust ja töömeetodeid, eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks. Euroopa Parlamendi max. liikmete arv 751. Ühest riigist max. 96 ja min. 6. Loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht = EL president (2,5 aastat ühe tagasivalimise võimalusega). Praegu Herman van Rompuy Loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Praegu Catherine Ashton EL parlamendile anti suurem võim õigusaktide vastuvõtmiseks Kodanikele anti võimalus algatada õigusakti ettepanek, kui on 1 miljon toetajat Esmakordselt sätestati võimalus EL välja astuda Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed
Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks. Nad on kõik olnud oma päritoluriigis poliitikud ja paljud on olnud valitsusse kuuluvad ministrid, kuid komisjoniliikmetena on nad kohustatud tegutsema liidu kui terviku huvides ega tohi järgida oma riigi valitsuse juhtnööre. Uus komisjoni koosseis nimetatakse ametisse iga viie aasta tagant, kuue kuu jooksul alates Euroopa Parlamendi valimistest. Menetlus on järgmine: José Manuel Barroso juhib Euroopa Liidu täitevvõimu Euroopa Komisjoni. · Liikmesriikide valitsused lepivad kokku, keda nimetada komisjoni uueks presidendiks.
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid · Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine · 4 vabadust (kauade vaba liikumine; isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine); Seaduste ühtlustamine; Konkurentsieeskirjad; Tolliliit 14. EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem · Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust): senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus- ja siseküsimustes 15. Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) · Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames 16. EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad · ühine välis- ja julgeolekupoliitika · koostöö õigus- ja siseküsimustes 17. Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping
See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud. Valitsustevahelist ELi koostööd kasutatakse poliitikavaldkondades, milles riikidel võib olla raske teha nii tihedat koostööd kui riigiülese koostöö puhul. Seepärast kasutatakse valitsustevahelist koostööd politseikoostöö, kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika puhul. 12. Millistele nõuetele peavad riigid ELi liikmeks saamiseks vastama? 1. Poliitiline kriteerium Riigil peavad olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning rahvusvähemuste austamise ja kaitse. 2. Majanduslik kriteerium Riigil peab olema toimiv turumajandus ning suutlikkus toime tulla konkurentsi ja turujõudude survega Euroopa Liidus. 3. Kriteerium, mis eeldab võimet võtta üle kogu ELi õigustik
EUROOPA LIIT 1.Euroopa Liidu 3 sammast- lõi 1993. a Maastrichti leping *esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus *teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas *kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu 4 põhivabadust- tööjõu, teenuste, kapitali, kaupade vaba liikumine liidu piires Kvalifitseeritud häälteenamus- poolthääli peab olema 321st võimalikust vähemalt 232,
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla
annaabi.ee 
