I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev
· Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. · Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid · Kiirendada majandusliku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid · Ülemamet (High Authority) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Euroopa Assamblee (Common Assembly) · Euroopa Kohus (Council of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid · Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte · Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid.
– arendada tihedat koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas; – säilitada täiel määral acquis communautaire’i ja arendada seda edasi, silmas pidades, mil määral käesoleva lepingu alusel kasutuselevõetud poliitika ja koostöövormid võiksid vajada revideerimist artikli N lõikes 2 nimetatud menetluse kaudu, selleks et tagada ühenduse mehhanismide ja institutsioonide efektiivsus. Euroopa Liidu õigustik – acquis communautaire – kõik ELi õigusaktid kokku. See hõlmab kõike, alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni. Iga riik, kes tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab olema võimeline acquis üle võtma. Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: 1) Esmane õigus • Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. • Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud).
* 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * Euroopa Komisjon (European Commission) * 1947 Marshalli plaan * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly)
1957 sõlmiti Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 3. Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud? ● Euroopa Liidu leping (Konsolideeritud versioon 2016) ● Euroopa Liidu toimimise lepingu (Konsolideeritud versioon 2016) ● ● Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2016) 4. Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis. EL Parlament: }ELL art 14 lg 1: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Ta täidab aluslepingutes ettenähtud tingimuste kohaselt poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi. Seega on parlamendil: -õigusloomepädevus – osalemine EL-i otsustusprotsessis; -eelarvepädevus ja -järelevalvepädevus. Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest. Nende arv ei või olla suurem kui 750 + 1
EL lepingut. 2007. aastal sõlmisid liikmesriigid Lissaboni lepingu, millega muudetakse EL lepingut ja EÜ asutamislepingut. Leping jõustus 1. detsembril 2009. EÜ asutamisleping nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks. Alates Lissaboni lepingust ei kasutata enam mõistet Euroopa Ühendus. Euroopa Liidu tegevust reguleerivad kaks lepingut Euroopa Liidu leping (edaspidi ELL) ja Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL). EL INSTITUTSIOONID, NENDE PÄDEVUS, ÜLESANDED JA KOOSSEIS. Euroopa Ülemkogu (European Council) kasvas välja riigipeade või valitsusjuhtide tippkonverentsidest. Ülemkogu on EL-i kõrgeim organ, ta käib koos valitsuse juhtide tasandil. Ülemkogu arutab üldküsimusi, mis ei pruugi alati kuuluda Euroopa Liidu reeglite alla. Tema üles anne on kehtestada poliitilised suunad Euroopa integratsiooniks. Samas ei ole Ülemkogul õigust langetada juriidiliselt siduvaid otsuseid.
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1 1) Prantsusmaa 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
Institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Parlament Euroopa Parlament koosneb 732 saadikust, kes valitud otsestel ja üldistel valimistel esindavad liikmesriikide kodanikke valimisperiood kestab 5 aastat (EÜL art 190 lg 1 ja 3). Parlamendikohtade arv on liikmesriikide vahel vastavalt kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele ära jagatud, seejuures ei ole ükski riik esindatud vähem kui 5 liikmega ning ükski rohkem kui 99 liikmega. Parlament valib oma liikmete hulgast presidendi ja juhatuse .
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS 2. seminari kodutöö Helena Ilves (AJ-11) I Euroopa Komisjoni olemus ja tegevus Komisjoni kuulub kitsamas tähenduses 27 volinikku (üks igast liikmesriigist).Euroopa Komisjon koosneb Euroopa Liidu ametnikest, kes vähemalt teoorias on erapooletud ja oma ala asjatundjad. Liikmed e volinikud ei esinda mitte oma riiki, vaid peavad olema täiesti sõltumatud (praktikas aga teatud määral esindavad!). Iga volinik vastutab talle eraldatud poliitikavaldkonna eest. Komisjon on kui EL täidesaatev võim: tegeleb poliitika rakendamisega, reeglite kehtestamisega, liikmesriikide poliitika kontrollimisega, eelarve täitmise jälgimisega. Euroopa Komisjoni tasandid:
rahaliit), mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas. ELi kodakondsuse tekitamine. 5. Mis olid Amsterdami (1997) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? Tulemus oli tagasihoidlik, tähtsaim saavutus: võeti kasutusele tihedama koostöö mõiste. Amsterdami lepingu esimene osa hõlmas Rooma lepingu ja Europarlamendi valimise seaduse parandusi. Lepingu teine osa nägi ette Euroopa Liidu toimimise aluseks olevate lepingute võrgustiku lihtsustamist. Kattuvad lisad, paragrahvid ja protokollid tühistati ning lepingute artiklid nummerdati uuesti. Kolmas osa puudutas lepinguga seotud üldisi ja lõplikke tingimusi, nagu jõustumise protseduur jms. Osa kolmanda samba valdkondi viidi üle esimesse sambasse ehk kasvas institutsioonide võim (riigiülesus). 6
2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad
Idapartnerlus on 2009. aastal EL naabruspoliitikast välja kasvanud suund eesmärgiga tihendada Armeenia, Aserbaidzaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene koostööd ja integratsiooni EL-iga. 2 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 17. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament on EL kaasseadusandjad a) tõene b) väär 18. Euroopa Komisjon on EL peamine seadusandja a) tõene b) väär 19. Euroopa Parlamendi liikmeid valivad liikmesriikide kodanikud alates 18 aastast. 20. Kõik Euroopa Parlamendi liikmed kuuluvad poliitiliste vaadete järgi fraktsioonidesse a) tõene b) väär 21. Euroopa Parlamendi ülesanded on: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL aastaeelarve kinnitaja ülesandeid
Rooma lepingutega loodi 1957: Aatomienergiaühendus (Euratom) eesmärk Euroopa ühise tuumatööstuse loomine, et olukorda stabiliseerida ja USAle ning Venemaale järgi jõuda. Tegeles keskkonnakahjustuste vältimisega. Majandusühendus eesmärk liita Euroopa majandus tervikuks, vähendada turubarjääre, luua alus väliskaubanduse jaoks, tegeles ühise põllumajanduspoliitika loomisega. Loodeti vähendada II MS mõjusid. II EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID & NENDE FUNKTSIOONID. INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM Euroopa Parlamendi ülesanded ja struktuur Ainus otsevalitav institutsioon Nn negatiivne hääleõigus: ,,kui ei hääleta siis poolt" Ainus ideoloogiline institutsioon Väga madal protsentuaalne valimistel Paikneb 3 erinevas linnas Võtab vastu eelarve Ülesanded: osaleda seadusandlikus protsessis; võtta vastu petitsioone ja nimetada ombudsman; arutada komisjoni esitatud iga-aastast üldaruannet
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping
liitumisaastaga. Tähista ka EL kandidaatriigid. (Nende kohta saad infot europa.eu veebilehelt) 3. EUROOPA LIIDU TÖÖKEELED EL-is on 24 ametlikku töökeelt. Millised need on? Bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Milliseid keeli kasutab menetluskeeltena Euroopa Komisjon? Inglise, prantsuse ja saksa keeli. 4. EL INSTITUTSIOONID JA NENDE TOIMIMISLOOGIKA. Euroopa Liidus kasutatakse võimude lahususe põhimõtet. Võim jaguneb kolme peamise institutsiooni vahel. Seadusandlikku võimu esindavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Täitevvõimu teostab ja EL kui terviku huvide eest seisab Euroopa Komisjon. Kohtuvõimu teostab Euroopa Kohus. EL institutsioonides kokku töötab ligikaudu 40 000 inimest. Põhiliselt algatab uusi õigusakte Euroopa Komisjon, kuid ta peab konsulteerima ka Euroopa
Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamuse alusel ja et valitud saama, peab see isik saama ka Euroopa Parlamendi toetuse. Volinikud valivad liikmesriigid (valitsused), aga peavad saama komisjoni presidendi heakskiidu, EU parlament kiidab heaks. Kogu komisjoni kolleegium peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu.. Võimalik on üksikute volinike kandidaatide väljavahetamine (Rocco Buttiglione). Komisjoni kolleegium teeb otsuseid: 1) ühehäälselt igal kolmapäeval nn pöörleva agenda alusel, agenda valmistavad oma kohtumistel ette kabinettide juhid 2) kirjalikult 3) delegeerides otsuse tegemise konkreetsele volinikule, kes esindab komisjoni kolleegiumit 4) delegeerides
Luksemburg. ESTÜ muutus EMÜks. Lepingu eesmärgid: * Ühisturu loomine · Vabakaubanduspiirkonna loomine · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Loodi uued institutsioonid: Euroopa Sotsiaalfond Euroopa Investeerimispank Uued EMÜ struktuursed institutsioonid: Euroopa Komisjon (European Commission) Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) Euroopa Kohus (Court of Justice) Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) Kontrollikoda (Court of Auditors) Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärgiks sai uuringute teostamine ja
et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel. 1986 Ühtne Euroopa Akt Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi-kui mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud
1. EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE ERILISUS Kaasaja globaliseeruvas maailmamajanduses on riikidevahelise koostöö edendamine ning regionaalse iseloomuga kokkulepete levik ulatuslikum kui kunagi varem. Kogu maailmas on registreeritud ligikaudu 3000 rahvusvahelist organisatsiooni, mille puhul riikidevahelist koostööd ei juhi ja kontrolli üksnes rahvusriikide valitsused, vaid ka rahvusülesed institutsioonid. Eriti 1990. aastatel on tihenenud ka riikidevaheliste majanduslepingute sõlmimine kui näiteks 1990. aastal oli jõus üksnes 45 regionaalset kaubanduskokkulepet, siis praeguseks on Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO World Trade Organisation) registreeritud üle 100 kaubanduskokkuleppe. Eelneva taustal peaksime Euroopa Liitu suhtuma kui ühesse paljudest riikidevahelise koostöö vormidest. Samas teevad aga mitmed asjaolud 27 Euroopa riigi vahelise koostöö väga eriliseks
Euroopa Liidu juhtorganid Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon seadusandlik ministrite Nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament),
Valmistutakse uute liikmesriikide vastuvõtmiseks 7. Millise ühenduse juhtorgan oli Ülemamet? Euroopa Söe- ja Teraseühendus 8. Millised olid Amsterdami lepingu peamised eesmärgid? Valmistumine ulatuslikeks rahvusvahelisteks muudatusteks ja uute liikmete vastuvõtuks 9. Mis moodustavad Euroopa Liidu I samba? Euroopa Ühendus 10. Mitme sambaline on Euroopa Liidu lepingute struktuur? Kolme TEST 5 1. Keda esindab Euroopa Parlament? Liikmesriikide kodanikke 2. Kes on alates 2009 aastast Euroopa Parlamendi president? Jerzy Buzek 3. Kuidas valitakse Euroopa Parlamendi saadikud? Valitakse tsestel valimistel 4. Kus asub Euroopa Parlament? Brüsselis, Luksemburgis ja Strasbourgis 5. Millised on Euroopa Parlamendi töökeeled? 23 euroopa rahvaste keelt 6. Milliseid fraktsioone moodustavad Euroopa Parlamendi saadikud? Moodustavad poliitilisi fraktsioone 7. Millist rolli täidab Euroopa Parlament?
Question 8 1955 aastal asub komitee eesotsas Belgia välisminister Paul Henry Spaakiga valmistama ette Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamist (EURATOM). EMÜ ja EURATOM'i leping allkirjastatakse Roomas 25 märtsil 1957 aastal. Millised juhtismiorganid luuakse EMÜ-le ja EURATOM'ile? VASTUS: 2komisjoni, 2 nõukogu, 2 kohut, 2parlam. assambleed Ülemameti asemele luuakse ... VASTUS: Euroopa Komisjon Question 9 Tulevasele Euroopa Liidule pannakse alus Pariisis, 18 aprillil 1951 aastal, kus 6 Euroopa riiki: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia ja Luksemburg sõlmivad Euroopa Söe-ja Teraseühenduse lepingu. 25 märtsil 1957 laiendatakse Rooma lepinguga ESTÜ riikide koostööd paljudele majandusvaldkondadele ja aatomienergia kasutamisele ning sünnib Euroopa Ühendus. Esimene Euroopa Ühenduse laienemine toimub 1973 aastal, mil liitub 3 uut riiki
aastal Maastrichti lepinguga. Omased nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Iga liikmesriik säilitab iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse liige loovutab oma iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Rahvusparlamendid peavad esindama oma kodanikkonna huve üksnes siseriiklikus poliitikas, vaid ka Euroopa asjades. Euroopa Liidu Nõukogu = Ministrite Nõukogu Kannab seadusandlikku funktsiooni. Räägib kaasa Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki 1 minister. Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. EL valitsemises on oluline Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vaheldub iga poole aasta tagant- suurem vastutus, aga suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab
süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925;
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil.
küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu? Euroopa Ülemkogu määratleb ELi poliitilise suuna ja kesksed eesmärgid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon? Kui nõukogu liikmed esindavad ELi liikmesriikide valitsusi, siis Euroopa Komisjon on liikmesriikidest sõltumatu ning tegutseb ELi üldistes huvides. Komisjon on 27 volinikust koosnev poliitiline täitevorgan, mille iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Iga liikmesriik määrab ühe voliniku. Seejärel kinnitab Euroopa Parlament nad ametisse viieaastaseks perioodiks.
euro kasutuselevõtt, ohutumad toiduained ja rohelisem keskkond, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Mida tulevik toob? Euroopa Liit ei ole täiuslik, seda peab pidevalt paremaks muutma. See sõltub teist! Mida te soovite, et EL teeks ning mida mitte? Arutage neid küsimusi sõpradega, perega, oma töökaaslastega. Seejärel edastage oma arvamus poliitikakujundajatele. ELi tulevik otsustatakse demokraatlikult dialoogi ja arutelude kaudu.
EUROOPA LIIT Referaat Juhendaja: Inna Põld Tallinn 2010 [Type text] Sisukord 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu...................................................................................................6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu...................................................................................................7 2.2 Euroopa Parlament...........................................................................................................8 2.3 Euroopa Komisjon............................................................................................................9 2.4 Euroopa Kohus...............................................................................................................10 2.6 Euroopa Liidu Kommiteed.............................................................................................12
kindlustamine(Eerola, Mylly, Saarinen, 2001:16) Ühisturu tüüpi majandusühenduste loomine eeldab ühiseid mängureegleid ja koostöö tihendamist mitte ainult majanduses, vaid ka poliitikavaldkondades. Veel on Euroopa Liidu eesmärgiks rõhutada oma rolli rahvusvahelisel tasemel ja kaitsta liikmesriikide kodanike õigusi ja huve, võttes kasutusele ELi kodakonsuse, mille saavad kõik liikmesriikide kodanikud ( EÜ lepingu artikkel 17). Ühised institutsioonid on vajalikud ELi demokraatlikuks toimimiseks. Võimu jaotamise kaudu mitme institutsiooni vahel tagatakse vastastikune kontroll. Riigi puhul kõneldakse sellisel juhul võimude lahususest valitsuse, parlamendi ja sõltumatu kohtuvõimu vahel. Järgmises osas tutvustan Euroopa Liidu institutsioone. Esmalt käsitlen poliitilist koostööd tegevat ja selle eest peamiselt hoolt kandvat organit Euroopa Ülemkogu. Järgmisena
aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. · 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. · 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. · Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. 2. Institutsioonid a. Komisjon: Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
