· Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. · Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid · Kiirendada majandusliku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid · Ülemamet (High Authority) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Euroopa Assamblee (Common Assembly) · Euroopa Kohus (Council of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid · Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte · Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua
2) Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1 1) Prantsusmaa 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
2) Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
2) Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
2) Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted · ombudsmani institutsiooni loomine Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste · Kaasotsustamise menetluse loomine ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika * Eesmärgid 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide · Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks. · Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut 14
formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur mitmetes valdkondades, kus enam oli ühehäälsus. Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika, majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika. 1992 Maastrichti leping-justiits ja siseasjad Asutati majandus ja rahandusliit. Maastrichti lepingu jõustumisel sai Taani mitmeid erandeid, sest ei oleks vastasel korral lepingut ratifitseerinud. Lepinguga tekkis EU kolme sambaline struktuur: 1)EU ühendused-igasugused
Andis liitumisriikidele vetoõigusi. Kui puudutab rahvuslikke huve, siis on õigus. · 1968 Tollibarjäärid kolmandatele riikidele · 1970 Euroopa Ühenduste tuluallikad · 1973 Ühendatud Kuningriigi, Taani ja Iirimaa ühinemine EÜ- tähelepanurikas aasta, kuuele riigile lisandus kolm. Veel tahtis liituda Norra, kuid siiamaani pole. · 1974 Euroopa Ülemkogu (The European Council) · 1979 Euroopa Rahasüsteem (European Monetary System) ühine rahapoliitika · 1979 Euroopa Parlamendi otsevalimine enne oli assamblee, nüüd hakati parlamenti valima otse. · 1981 Kreeka ühinemine Euroopa Ühendustega Lääne-Euroopa mõisted väga vaesed riigid koos Hispaania ja Portugali. Varasemad liitlased olid demokraatia poolest väga tulevad. Need olid pigem autoritaarse riigi sugemetega. Hispaanias ja Portugalis oli olnud sõjaline valitsemine. (nt FRANCO tema surmaga muutus riik demokraatlikuks)
liikumine) e) majandus- ja rahaliit (ühtne turg, ühisraha ja ühine rahanduspoliitika) f) täielik majanduslik lõimumine (kõik eelnev ja lisaks veel ühtlustatud maksu- ja muu majanduspoliitika Euroopa Liit on praegu majandus- ja rahaliidu etapis. Euroopa Majandus- ja Rahaliit 29. Miks tekkis vajadus luua Euroopa Majandus- ja Rahaliit? Majanduse globaliseerumine: a) piiriüleste kapitalivoogude suurenemine b) rahapoliitika koordineerimine oli vajalik võitlemaks turujõudude vastu c) valuutakurssi ei suudetud hallata riiklikul tasandil d) suveräänne rahanduspoliitika oli ammu kaotatud Poliitiline seletus: a) külma sõja lõpp (Saksamaa ühendamine) b) finantskogukondade ühtlustunud vaated majandus- ja rahapoliitikas c) ühisturg tekitas vajaduse/surve EMU loomiseks Taheti suurendada riikidevahelist koostööd ja parandada Euroopa konkurentsivõimet
organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu majanduslik olemus • Euroopa Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. • Liit rajab siseturu ning taotleb Euroopa säästvat arengut mis põhineb
Inimesi vajati tarbijana, mis suurendas jälle majanduskasvu. Mehhaniseerimine algul tööpuudust ei tekitanud, majanduskasvu tõttu töölisklassi arv ei kahanenud. Euroopa arenenud riikides oli keskmiselt 1,5-protsendine tööpuudus, mis tähendas täistööhõivet. Senine töölisklass hakkas paremini elama, sissetulekud ei kulunud enam põhivajadustele, kõik oli neile kättesaadav, sissetulekud suurenesid iga aastaga, saadi lisahüvesid. Ja kui keegi juhtus töö kaotama, tuli appi sotsiaalpoliitika, heaoluriik kaitses inimest ebaõnnestumise eest. 1960. aastate töötud said 80% oma senisest palgast. Seega oli kapitalism tundmatuseni muutunud ja ümber kujunenud, rakendati segamajandust: eraettevõtluse kombineerimist majanduse riikliku juhtimise ja planeerimisega, mis oli üle võetud N Liidult. Ümberkujundamata vabaturumajandust lääneriikides enam ei pooldatud, valitsuste suund oli täielikule tööhõivele, heaolule ja sotsiaalse kindlustatusele, samuti majandusliku ebavõrdsuse
sotsiaalse kindlustatusele, samuti majandusliku ebavõrdsuse vähendamisele. 1970. aastate lõpuks olid kõik arenenud kapitalistlikud riigid heaoluriigid, neist 6 (Belgia, Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland) kulutasid 60% oma avalikest kuludest heaolule. 1968 loodi tolliliit: sisetollid kaotati, välistollid kolmandate riikide suhtes ühtlustati (kaupade vaba liikumine). Tolliliidu loomisega kaasnes kuue liikmesriigi kiire majanduslik areng, 1950-1962 Lääne-Euroopa tööstustoodang kahekordistus. 1958-1970 kuuiku kaubavahetus ülejäänud maailmaga kolmekordistus, omavahel aga kuuekordistus. Nii võimas tootmine sai võimalikuks tänu kütuse madalale hinnale. Aastatel 1950-73 maksis Saudi Araabia nafta barrel alla 2 dollari. Kõrge tarbimisnõudlus tõi hinnatõusu. Tööjõupuuduse tõttu oli võimalik palku kõrgel hoida, need tegurid
a. Kasutatakse Euroopa Liidu eelarvelisi vahendeid Väär b. Rahastatakse laenudega rahaturgudelt ja panga aktsionäride abiga Õige c. Kasutatakse Euroopa Liidu riikide Keskpankade rahalisi vahendeid Väär d. Kommertspanga põhimõttel Väär Question 4 Mis on Euroopa Keskpanga ülesanne? Vali üks vastus. a. Eurotsoonis tegutsevatele ettevõtetele laenude andmine Väär b. EL liikmesriikidele laenude andmine Väär c. EL majandus- ja rahapoliitika kujundamine ja elluviimine, tagada hindade stabiilsus eurotsoonis Õige d. Kõikide Euroopa riikide rahapoliitika kujundamine Väär Question 5 Kes moodustavad Euroopa Ülemkogu? Vali üks vastus. a. Euroopa Parlamentide presidendid Väär b. Euroopa Parlamendi saadikud Väär c. Euroopa riikide peaministrid ja presidendid Õige d. Euroopa riikide välisministrid Väär Question 6 Kes on 2009 a esimesel poolel Euroopa Liidu eesistujamaa?
EUROOPA KESKPANK EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal. Euroalasse kuulub 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast kasutusele võtnud euro. Asub Frankfurdis. Juht on Mario Dragi. · Euroala loodi 1999. aasta jaanuaris, mil üheteistkümne Euroopa Liidu liikmesriigi keskpangad andsid rahapoliitika teostamise vastutuse üle EKP-le. 2001. Aastal ühines euroalaga Kreeka, 2007. aastal Sloveenia, 2008. aastal liitusid Küpros ja Malta, 2009. aastal Slovakkia, 2011. aastal Eesti, 2014. aastal Läti ning 2015. aastal Leedu. Euroala moodustamine ning uue riigiülese institutsiooni, EKP loomine oli Euroopa pika ja keerulise lõimumisprotsessi verstapostiks. · Ühtse rahapoliitika õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamisleping ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa
1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus: · 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks · 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames. · 1946.a. W. Churchill Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike · 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas · Missioon luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud 2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk. · Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a. · Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a. · Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majandus- ja Koostööorgan
lepinguga, s.o ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheline abi- ja kaubandusleping. Asukoht Komisjon asub Brüsselis ja Luxembourgis ning tal on esindused kõikides ELi liikmesriikides ja delegatsioonid maailma riikide pealinnades. Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Eesmärk Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS).
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
ja suurema osa inimsesed elasid maal. 2. Majanduspoliitika. Riigi välisvõlg. Eelarvepoliitika. Maksusüsteem. Majanduspoliitika tähendab riigi sekkumist majandusse. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti on era- ja riigisektor. Riigisektor pakub ühishüve (haridus, tervishoid ja riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu ja maksude kehtestamise ja kogumiseda. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist. Riigivälisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale, mis jaguneb kaheks: Koguvälisvõlg – summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad Netvälisvõlg – näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe
10 erinevat koosseisu: o Üldasjad- GAC, osalevad välisministrid, Euroopa Ülemkogu ette- ja o järelvalmistamine! o Välisasjad FAC, osalevad välisministrid, välissuhtlus, väliskaubandussuhted, humanitaarabiotsused o Majandus- ja rahandusküsimused (EcoFin) rahandus või majandusministrid o Justiits- ja siseküsimused (JHI) justiits-, siseminister o Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused sotsiaalminister o Konkurentsivõime majandus- ja kom minister o Transport, telekommunikatsioon ja energeetika majandus ja kom minister o Põllumajandus ja kalandus põllumajandusmin, keskkonnamin o Keskkond - keskkonnaminister o Haridus, noored ja kultuur haridus- ja teadusminister o COREPER I o COREPER II 10 COREPER
ja teovõime. Selline staatus on saavutatud liikmesriikide arvelt nendelt teatud otsustusfunktsioonide ülevõtmisega. Vastavalt asutamislepingu sätetele on EÜ institutsioonidel õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on suunatud edasisele arengule ning veelgi tihedamale integratsioonile hõlmates järgnevaid põhimõtteid ja koostöövaldkondi: Majandus- ja rahaliidu loomine Tööturu- ja sotsiaalpoliitika Regionaalpoliitika väljaarendamine Keskkonnapoliitika Lisaks täiendavad koostöövaldkonnad: transport, elekterside, energiapoliitika, tarbijakaitse, haridus ja kutseharidus, tervishoiupoliitika, tööstuspoliitika ning arengukoostöö. Euroopa Liidu kolm sammast. Teise samba raames toimub koostöö välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja
Saksamaa taasrelvastumist. Lääne-Saksamaa astus NATOsse, ühendus muutus tähtsusetuks. Rooma lepingutega loodi 1957: Aatomienergiaühendus (Euratom) eesmärk Euroopa ühise tuumatööstuse loomine, et olukorda stabiliseerida ja USAle ning Venemaale järgi jõuda. Tegeles keskkonnakahjustuste vältimisega. Majandusühendus eesmärk liita Euroopa majandus tervikuks, vähendada turubarjääre, luua alus väliskaubanduse jaoks, tegeles ühise põllumajanduspoliitika loomisega. Loodeti vähendada II MS mõjusid. II EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID & NENDE FUNKTSIOONID. INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM Euroopa Parlamendi ülesanded ja struktuur Ainus otsevalitav institutsioon Nn negatiivne hääleõigus: ,,kui ei hääleta siis poolt" Ainus ideoloogiline institutsioon Väga madal protsentuaalne valimistel Paikneb 3 erinevas linnas Võtab vastu eelarve Ülesanded: osaleda seadusandlikus protsessis;
kuna kriisid EMÜ riikide majanduses, poliitilised vapustused ja äge omavaheline konkurentsivõitlus pole seda lihtsalt võimaldanud. Ent sellele vaatamata õnnestus EMÜ-l sõlmida mõne aastaga ulatuslikud koostöösidemed ÜRO, EFTA, Araabia Liiga, Lome Konventsiooni maadega, Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO-ga ja paljude teiste suurte rahvusvaheliste organisatsioonidega. See tegi EMÜ-st maailma ühe mõjukaima organisatsiooni. Pea samal ajal EMÜ loomisega alustati kiireid organisatsioonilisi töid Euroopa Aatomienergiaühenduse moodustamiseks. See sai lõpuks teoks 1958.aastal Brüsselis 12 liikmesriigi osavõtul. Tolle energiaühenduse nimeks sai EURATOM. Toda nime ei tohiks aga ära segada 1954.aastal Londonis moodustatud aatomienergiaühendusega, mille peakorter asub praegu Oslos ja mis tegeleb üksnes aatomielektrijaamade probleemidega. Euroopa integratsiooniprotsessi oluliseks tähiseks sai 1967.aasta, mil
määratud. Valuutaturule sekkumise ja vahetuskursi muutmise põhjuseks võib olla näiteks maksebilansi või rahvusvaheliste reservide halvenemine. · Vabalt ujuv vahetuskurss (independent floating) vahetuskurss kujuneb vastavalt nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul. Valuutaturule sekkutakse vaid soovimatute kursikõikumiste vältimiseks. Vabalt ujuvate vahetuskursside süsteemi korral monetaarpoliitika sõltumatu vahetuskursi poliitikast. Vahetuskursside pikaajaline kujunemine Ostujõu pariteet Vahetuskursside pikaajalist kujunemist on võimalik kirjeldada ostujõu pariteedi teooria abil. Vastavalt ostujõu pariteedi teooriale hakkavad vahetuskursid muutuma sellises suunas, kus ühe rahaühiku ostujõud erinevates riikides on võrdne. Kui kaupade hulk, mida on võimalik osta 1000 krooni eest Lätis on suurem kui
Neljandaks, Rooma lepingu institutsionaalne raamistik põhines Pariisi lepingu mudelil ning seal oli sarnane sotsiaalmajanduslik nõuandev organ juba olemas. Enamik EESC tööst seondub ELi -teemaliste arvamuste avaldamisega, samalaadselt Euroopa Parlamendile, kus on jagatud valdkonnad komiteede vahel. EESCis on kuus sektsiooni: 1.põllumajandus, kohalik areng ning keskkond, 2.majanduslik liit, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, 3.tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kodakondsuspoliitika 4.välissuhted , ühisturg, tootmine ja tarbimine 5.transport, energia, infrastruktuur 6. infoühiskond Sektsioonid määravad raportöörid, et nende nimel arvamusi ette valmistada. Raportöörid kasutavad tavaliselt töö- või õppegrupi, EESC sektretariaadi või välisekspertide abi. Sektsioonidesiseselt üritatakse luua ühine kompromiss. EESC tegeleb erinevate tegevustega, annab välja informatiivseid raporteid tähtsate teemade kohta,
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Riigi ülesanne on õiguskorra loomine ja rakendamine, riigikaitse ja välispoliitika, ka majandus ja sotsiaalpoliitika. Kohalik omavalitsus korraldab kohalikku (kogukondlikku) elu, millest sõltuvad mitmed meie igapäevased mugavused, näiteks koolide asukoht ja jäätmemajandus. § 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
ENP haarab praegusel ajal 17 riiki, kelledest enamik paikneb Ida-Euroopas, Vahemere lõunakaldal, Lõuna-Kaukaasias ja Lähis-Idas. Nendeks riikideks on: Alžeeria, Armeenia, Azerbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Moldova, Maroko, Palestiina, Süüria, Tuneesia, Ukraina, Valgevene ja tinglikult ka Vene Föderatsioon (kes ei soovi enam end lugeda ENP riikide hulka). Suhted ENP riikidega põhinevad jagatud väärtustel, milledeks on õigusriik, korrektne valitsemissüsteem, inim- ja vähemusõiguste austamine, turumajandus ja säästev areng. Kõnealustel ENP riikidel on eristaatus kahepoolsetes suhetes Euroopa Liiduga. See väljendub eelkõige selles, et EL aitab kaasa piiriäärsete riikide, st EL-i välispiiri riikide arengule, tagamaks stabiilsust ja julgeolekut EL-i piiririikides. Ka aitab EL lähendada ENP riikide seadusandlust Euroliidu seadusandlusele, et kergendada ja tihendada nendega sotsiaal- majanduslikku koostööd
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad te
Töötuks jäädes langeb elatustase oluliselt. Majanduslik kahju töötute poolt tootmata jäänud toodang rakendamata ressursid on raiskamine Sotsiaalne kahju lühiajaline tööpuudus vs pikaajaline tööpuudus pikaajaline tööpuudus muudab inimeste harjumusi, kaovad senised oskused, psüühika kannatab; tekib soodne pinnas kuritegevusele jne Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil Ühiskonna majandamisel tuleb tasakaalustamata majandus muuta tasakaalustatuks, kus ühiskond suudab oma liikmete vajadusi rahuldada vastavalt olemasolevatele ressurssidele ja majanduslikus käibes kehtivale korrale. Valitsuse majanduslikud ülesanded: 1) seadusandluse tagamine majandustegevuseks riik kehtestab seadused ettevõtte toimimiseks N: töö- ja puhkeaja seadus, tarbijakaitse- ning
turvalisus, ühiskonna teadmistase ja töökultuur, maksukeskkond (EL-i Lissaboni strateegia) n Vs riik kui policy-taker kasiinomajanduses n Schumpeterliku workfare'i (töösunduse) majanduspoliitika eesmärgid: edendada avatud majandusruumis tootmist ja innovatsiooni, tugevdamaks maksimaalselt riigi majanduse struktuurset võistlusvõimet sekkumisega pakkumise poolde ning allutada sotsiaalpoliitika tööturu paindlikkuse ja rahvusvahelise võistluse nõuetele n Väliskaubanduspoliitika: siseturu kaitse tolli- jm maksude ja mittemaksuliste tõketega, nt kvaliteedinõuded, väljaveotoetused n Tööhõive- ja hariduspoliitika: inimkapitali arendamine, töövahendus, eriabi suurte ümberkorralduste puhul n Uurimis- ja arendustegevuse toetamine: abirahad, infrastruktuuri väljaehitamine n Kartelli- ja eramonopolivastane poliitika
Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja
Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
