Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine kuulus revolutsioon- Oranje Willem krooniti 1689. Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all
MÕISTED : * absoluutne monarhia ringkond kus ainuvõim on kuningal , tema teeb seadusi , viib neid täide. Keegi ei saa teda keelata . * parlamentaarne monarhia riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga. *merkantilism majanduspoliitiline õpetus , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest , kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. * hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid. * anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine. AASTAARVUD : * 1614 Kuningas Louis XIII saatis generaalstaadid laiali , et saada ise suurem võim Prantsusmaa üle . * 1598 Koostati Nantesi edikt
Euroopa 17-18 saj alguses Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid
Kodusõda Inglismaal Inglismaa Struartite ajal 1. Charles esimese soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlamendi laiali saatmine *Soov asendada anglikaani kirik katoliku kirikuga 2. Puritaanide tagakuisamine *Puritaanid Inglismaa kalvinistid *Töökad ja kokkuhoidlikud *Loobumine lõbustustest ja pidustustest 3. Kuninglik teater *Puritaanidele ei meeldinud asjatud lõbustused *Teatris tulid nüüdsest lavale ka naised ja isegi kuninganna *Puritaanid nägid kõlbluse langust ja liitusid kuningavastastega *Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast
pidada. Richelieu vallutas hugenottide tähtsama kindluse La Rochelli. Neil keelati jumalateenistust pidada, kirikud suleti hävitati, lasti lahti riigiametitest, kästi ülalpidada ja majutada. Alustasid mässu üle 200 000 kalvinisti lahkus , peamiselt madalmaadele , saksamaale ja inglismaale. Louis XV jättis riigiasjad jälle teiste hoolde ja ajalukku on läinud ütlus Pärast mind tulgu või veeuputus. 3. Kodusõda Inglismaal Anglikaani kirik Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Inglismaa Stuartide valitsusaja algul 1625.aastal tuli võimule Charles I. 1629. aastal saatis laiali parlamendi. Kuningas kiusas taga puritaane. Pikk parlament sotimaa mäss aastal 1640. Kodusõda 2 leeri kuningaleer ja parlamendileer eesotsas Oliver Cromwell. Kuningas põgeneb sotimaale, sotlased annavad hea raha eest välja
Valitsemisajad jättis kuningas Louis XIII oma esimese ministri Richelieu hooleks. Pärast Louis XIII surma päris trooni tema viie aastane poeg, Louis XIV. Kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIII ajas ise riigi asju. Louis XIII valitsemisaega loetakse abolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Kuninga õukond asus tema käsul Pariisi lähedal Versailles'ses. Sinna kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt. Aadlike õukonda kutsumine aitas kuningal nende tegevust kontrolli all hoida. Louis XIV sai oma nime " Päikesekuningas " seepärast, et ta oli oma õukonnaelu keskpunktis. Louis XIV oli kultuuriinimene. Kuninga nõuandja Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, eesmärgiga, et inimesed ostaksid kodumaist toodangut. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks riigiks.
kõrgete kaitsetollidega Hinda kardinal Richelieu rolli Prantsusmaa ajaloos.Põhjenda. Kuningas Louis XIII ei huvitunud valitsemise asjadest ja jättis need oma esimese ministri Armand Jean de Richelieu hooleks Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uutega(väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega) Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaad pärast "Õig. dekl." vastuvõtmist? Kuningas oli riigipea(valis minstrid ja kohtunikud), kuid parlament piiras ta võimu.Ta pidi alluma õigustele,seadustele nagu iga teine kodanik LouisXIII: (Ajal pääses absolutistlik valitsemisviis mõjule) 1614. a saatis kuningas generaalstaadid laiali. LouisXIV: Kuningas asub ise valitsema(Oma seadusi võis ta muuta). Tema valitsemis aega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Louis XIV õukond kolib Versailles`sse. Charles I: 1629. aastal saatis kuningas parlamendi laiali ning 1640.kutsus uuesti kokku 12ks aastaks(Pikk parl.)
INGLISE KODUSÕDA SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................3 1. KODUSÕJA PÕHJUSED........................................................4 2. KODUSÕJA VÄEJUHID.........................................................6 2.1. Charles I.............................................................................6 2.2. Oliver Cromwell...................................................................7 3. OTSENE SÕJATEGEVUS.......................................................9 3.1. Sõjategevuse algus.................................................................9 3.2. Parlamendi võit kodusõjas.......................................................10 3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt..................................................12 4. KUNINGA HUKKAMINE......................................................14
Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat. Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat. Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised.
levikuks, kuid selles ei nähtud midagi häbiväärset. Peentel daamidel ja härradel olid käes elevandiluust kepikesed, millega vestluse ajal sügati pead, et häirida suursuguse paruka või juustesoengu alla kogunenud täisid. Versailles' õhku rikkus ka see, et arhitektid olid suure lossi jaoks planeerinud ainult ühe väikese käimla, ilmselt peeti neid peenes rokokoomiljöös liiga labasteks. Lossis elas aga mitu tuhat inimest. Loomulikke tarbeid käidi õiendamas pargis. Kuningal ei olnud eraelu. Kuninganna sünnitus oli riiklik akt, mille juures viibis üle 50 inimese; Tähtsamad persoonid istusid voodi juures tugitoolides, teised seisid püsti omavahel vesteldes. Tagapool roniti püsti laudadele või toolidele. Sama vähe rahu oli ka kuninga surivoodi juures, kui just tegu ei olnud nakkushaigusega, õukondlaste silme all istus kuningas hommikul ööpotil, seejuures viisakalt vesteldes (kuninga eriline privileeg ja kohustus oli rafineeritud viisakus)
° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31
üldist heaolu. Üksikisik saab elada riigis õnnelikult vaid riigi poolt toetatuna. Kameralistid toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid- põhimõte, et riigi sekkumine majandusse on lubamatu. Põllumajandus kõige tähtsam. Vabakaubanduse, riikide monopolide ja privileegide kaotamise poolt. Reformatsioon- usupuhastusliikumine, sai alguse 16.sajandil. Tulemusena eraldusid katoliiklusest protestantlikud harud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik). Reformatsiooni võimalikud põhjused ja eeldused- riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu alt, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside (patukustutuskirjad) müümine, vaimulikud ja humanistid katoliku kiriku vastu. Martin Luther (1483-1546)- saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon
Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12. Napoleon Bonaparte 1. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi teoreetik Jean Bodin eelistas monarhiat, kus kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI ,,Riik see olen mina!"
c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1. Puritarism kapitalistlik mõtteviis inglastel ja kalvinismi erikuju. a) Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus. · Võimalikult hästi tehti igapäevatöid. b) Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus. c) Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile. · Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru. · Iseloomult vaikivad ja sünged. · Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud. · Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng.
Kõige olulisemaks oli ettemääratus ehk predestinatsioon. Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust, tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistus pidi olema lihtne. Vähendati pühade arvu. Loodi koguduste võrk, mida juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Keelas phapäeviti ära laulud, mängud ja muu meelelahutuse, selle asemel pidi pühenduma usule(käima kirikus, lugema usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad
Inglise kodusõja põhjused, millal toimus, millist rolli mängisid kodusõjaga seoses Charles I ja Oliver Cromwell, kuidas kodusõda lõppes, kuidas valitseti Inglismaad pärast kodusõda, mis on Stuartite restauratsioon, mis on "Õiguste deklaratsioon" ja kuidas valitseti Inglismaad selle järgi (sh mõiste parlamentaarne monarhia). Sotimaal toimunud mäss algatas tüli kuninga ja parlamendi vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kahte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad ning parlamenti toetavad kaupmehed. Kodusõda toimus 1642-1651 aastal ja lõppes Inglismaa vabariigiks kuulutamisega. Charles I oli kodusõja ajal Inglismaa kuningas. Oliver Cromwell juhtis parlamendi vägesid ja oli ise hiljem riigi valitseja. Kodusõja lõppes kuninga hukkamisega ja tegelik võim läks Oliver Cromwelli kätte. Cromwell valitses riiki võimukalt ning rahva seas oli tal seetõttu vähene toetus, rahvas pigem vihkas kui austas teda. Ta oli iirlaste
Vaimumaailm · Usuline võitlus · Puritanismi alusel kujunes uue maailmavaade ja ellusuhtumine · Uus ilmalik ideoloogia valgustus o Uued riigivalitsemise ideaalid o Uued ühiskonnakorralduse suunad o Hariduse rõhutatus · Rahvuslik liikumine o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789)
talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti kõrget tasu tühise töö eest. Versailles' lossi ehitati 20 aastat ning seal oli üle 2000 ruumi. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL (lk 16-19) Inglise kodusõja põhjused, millal toimus, millist rolli mängisid kodusõjaga seoses Charles I ja Oliver Cromwell, kuidas kodusõda lõppes, kuidas valitseti Inglismaad pärast kodusõda, mis on Stuartite restauratsioon, mis on "Õiguste deklaratsioon" ja kuidas valitseti Inglismaad selle järgi (sh mõiste parlamentaarne monarhia). Sotimaal toimunud mäss halvendas suhteid Inglismaa ja parlamnedi vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kehte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja parlamenti toetavad kaupmehe ning anglikaani kiriku pooldajad. Inglise kodusõda toimus 1642-1649. Peamised põhjused olid tüli
koloniseerimine, kaubandus laienes, kultuur laienes jne. Ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas kestis veel kaua pärisorjus. 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond (masintootmine, linnastumine). Endiselt kestis usuline võitlus, tekkis ka uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorralduseks oli absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone. 2. Inglismaa 17.-18. saj. Puritanism. Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu (Guy Fawkes pidi parlamendi keldris oleva püssirohuga õhku laskma); usu ja poliitika opositsiooniks sai puritanism. Need olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist
sõltumata kellegi tahtest. Tema võimsust tõestas ka hiilgav õukonnaelu. Tema soovil asuti elama Versailles' lossi ning sinna kutsuti palju teenreid, kes said vähese töö eest palju palka. Õukonnaelu keskpunktiks oli Louis XIV ise, keda hakati selle järgi kutsuma Päikesekuningaks. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL Sotimaal toimunud mäss algatas käärimise parlamendi ja kuninga vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kahte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad ning parlamenti toetavad kaupmehed. Kodusõda toimus 1642-1651 ja lõppes kuningas Charles I hukkamise ja Inglismaa vabariigiks kuulutamisega. Charles I oli kodusõja ajal Inglismaa kuningas, Oliver Cromwell juhtis parlamendi vägesid ja oli ise hiljem riigi valitseja. Cromwell valitses riiki võimukalt ning rahva seas oli tal seetõttu vähene toetus. Ta oli iirlaste ja sotlaste vastu karm. Kui ta suri, taastati enne Cromwelli valitsenud Stuarti suguvõsa võim
sõltumata kellegi tahtest. Tema võimsust tõestas ka hiilgav õukonnaelu. Tema soovil asuti elama Versailles' lossi ning sinna kutsuti palju teenreid, kes said vähese töö eest palju palka. Õukonnaelu keskpunktiks oli Louis XIV ise, keda hakati selle järgi kutsuma Päikesekuningaks. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL Sotimaal toimunud mäss algatas käärimise parlamendi ja kuninga vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kahte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad ning parlamenti toetavad kaupmehed. Kodusõda toimus 1642-1651 ja lõppes kuningas Charles I hukkamise ja Inglismaa vabariigiks kuulutamisega. Charles I oli kodusõja ajal Inglismaa kuningas, Oliver Cromwell juhtis parlamendi vägesid ja oli ise hiljem riigi valitseja. Cromwell valitses riiki võimukalt ning rahva seas oli tal seetõttu vähene toetus. Ta oli iirlaste ja sotlaste vastu karm. Kui ta suri, taastati enne Cromwelli valitsenud Stuarti suguvõsa võim
1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratluse õpetust(osad on määratud õndsaks saama, osad hukatusse). Jumalale on meelepärane, kui inimene teeb kõvasti tööd ja saavutab edu. (soodustas kaubanduse ja äritegevuse arengut). Töökultus vastandas aga kristlikule vaesus
Inglismaal Prantsusmaa Alates Henri IV ja eriti Nantes'i ediktist, mis lõpetas usuvaenused Prantsusmaal, hakkas riik kiiresti tugevnema ning kuningas ja tema õukond kujundasid suhteliselt kiiresti tõhusa keskvõimuaparaadi. Siiski piirasid kuningavõimu olulised tegurid: hugenotid olid Nantes'i edikti järgi saanud nii suuri privileege, justkui riigi riigis, suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid olulisi õigusi, näiteks maksude kehtestamise õigust. Henri nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõudnud, kuna üks fanaatiline katoliiklane tappis Henri. Tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Asjaolud muutusid kui riigi tegelikuks juhiks sai kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu, kes asus keskaparaadile allutama kõiki kohalikke võimukeskusi. Richelieu oli
Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõuna-Ameerikas. 1534 – Reformatsiooni algus Inglismaal; anglikaani kiriku teke. 1536 – Jean Calvin avaldas raamatu „Ristiusu õpetus”, algas kalvinismi levik Euroopas. 1545 – 1563 – Toimus Trento krikukogu, millega pandi alus katoliku kiriku sisemisele tugevnemisele. 1555 – Keiser Karl V kuulutas Saksamaal välja Augsburgi usurahu, millega Saksamaa jäi usuliselt jagatuks luterluse ja katoliikluse vahel. 1558 – 1583 – Liivi sõda Läänemere idakaldal.
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8
neid on palju, pole ka suveräänsust. Suverääniks oleku esimeseks nõudeks seadis Bodin võimu eluaegsuse. Teiseks pidi suverääni võim olema absoluutne ja jagamatu. Suveräänsel majesteedil, väitis Bodin, peab olema õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu (princeps legibus solutus). Kõik seadused pidid lähtuma ainult suverääni enda vabast tahtest – „sest selline on Meie tahtmine” (car tel est notre plaisir). Mõisted: monarhia, absolutism, despotism, türannia. Prantsuse keeles absolutism on despotism- vastanduvad türanniale. Türannia läheb vastuollu ka jumalike reeglitega. Kahe eelneva puhul on oluline isiku- ja omandipuutumatus. monarhia- on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Ta ehitas Varsaillesse mitu lossi ja väga ilusa pargi. Siia tulid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Tänu team hiilguse, pidustuste, tseremooniate ja ürituste kaudu hakati teda Päikesekuningaks kutsuma. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL (lk 16-19) Kuningas Charles I tahtis valitseda parlmendist sõltumatuna, Sotimaaga sõda nõudis, aga kuningalt raha, mistõttu ta kutsus parlamendi tagasi. Raha saades vahistas nad. 1642-1651 toimus kodsõda, mille võitis parlament. Oliver Cromwell juhtis parlamendi väge. Kuningas hukati hiljem. Inglismaast sai vabariik, kuigi Cromwell kihutas parlamendi hiljem välja. Ta tegi väga karme seadusi ning rahvas teda vihkas ja kartis. Restauratsioon on endise poliitilise korra taastamine. Õigus deklaratsioon määras kuninga ja parlamendi võimu piirid. Taheti ära hoida kodusõdasid. Parlament teeb seadusi ja makse; kuningas on riigipea kes valis ministreid, kohtunikke, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. 3
Inglismaa 1603. aastal sai Inglismaa kuningaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James I. Ta oli harjunud Soti absolutistliku kuningavõimuga ning ei arvestanud parlamendiga. Ta nägi endas monarhi, kes on Jumala poolt määratud. James I kehtestas parlamendi heakskiiduta makse ning müüs raha saamiseks monopoli õigusi, jättes paljud kaupmehed ja manufaktuurid ilma võimalusest tegutseda. James I ja parlamendi vaheline vaen kasvas ka sellega, et James I näis pooldavat Hispaaniat, keda aga parlament pidas Inglismaa peavaenlaseks. Charles I ajal suurenes parlamendi ja kuningavõimu vaheline vastasseis enamgi. Charles I kuulutas välja sundlaenu, kogudes makse, mida parlament polnud vastu võtnud. Parlament pidas vajalikuks kaitsta isiku-ja omandiõigusi ning võttis 1628. vastu Õiguste Petitsiooni, mille alusel ei tohi sundida elanikke makse maksma või laene võtma, mida pole kinnitanud parlament. Lisaks rõhutati, et ei tohi vangistada ega vara võõrandada
europalikest mõtetest kaugel, ei olnud renessansi ega reformatsiooni, valgustust. Nad olid nn arengupeetusega riigid. Venelaste arust liikus võim hoopis läänest itta, pidasid Moskvat kui Kolmas Rooma. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas: Integratsioon(klambrid tugevad) ja regionaliseerumine (Euroopat ühendavad klambrid lõdvenevad). Varauusajal domineerib regionaliseerumine õhtumaine ühtne kirik kaob, erinevad usuvoolud, islami levik Euroopas, rahvusriikide kujunemine, mis paneb aluse Euroopa rahvuslikkusele mitmekesisusele. Euroopa pole kunagi olnud nii tähtis kui varauusajal ja maailmajalugu pole kunagi olnud nii Euroopa keskne. Rahvastik. Euroopa ja kogu maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal: Varauusaja alguses (1500) elas Euroopas ligikaudu 8085 miljonit inimest. Aastaks 1600 ulatus rahvaarv 100110 miljonini ning 1800
Selles on nähtud ka ühiskonna sisemist eneseregulatsiooni vältimaks rahvastiku kasvu piirini, mil tekib toidupuudus. Abielu kestvus jäi paljudel juhtudel üsna lühikeseks. Seda võis põhjustada nii abikaasade sageli suur vanusevahe aga ka naistele tihti surmaga lõppenud sünnitused. Seetõttu ei olnud teist või kolmandatki korda abiellumine kaugeltki erakordne. 80% lesestunud meestest ja 40% naistest abiellus uuesti juba vähem kui aasta pärast. Abielulahutusi katoliku kirik ei tunnistanud ning ka protestantlikus kirikus juhtus lahutusi haruharva. Näiteks abielurikkumise korral nõuti küll abikaasade ,,voodi ja leiva" lahutamist, kuid formaalne abielu jäi püsima ning puudus ka võimalust teistkordseks abiellumiseks. Varauusajale on iseloomulik seksuaalsete tabude kasv. Kui veel 16. saj. kõneldi kõigest seksuaalsusega seonduvast vabalt, siis 18. saj. oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud veel, et 16. saj
- Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, asemele paljulapseline ideaalperekond (1525-...) - Tõliks piibli saksa keelde (moodsa saksa kirjakeele alus) katekismus - Reformatsioon omandab poliitilise mõõtme ja muutub südametunnistuse asjast valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524-25 - Luther toetas vürstide võimu: Vürstidel ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate usuelu (rahva ,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks.
rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
