Tugevusõpetus II, kodutöö 3 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

pdf

Sirgete varraste stabiilsus

Kodutöö nr ​6​ õppeaines TUGEVUSÕPETUS ​(MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 05.12.2020 P. Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse ​F​ suurim lubatav väärtus kõigi joonisel näidatud nelja kinnitusviisi jaoks. Varuteguri nõutav väärtus on [​S​] = 2. Ruudukujulise nelikantristlõike mõõtmed (​H​ x ​B​ x ​T​) valida vastavalt

Tugevusõpetus

10

docx

Saledate varraste stabiilsus

Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012) Variant Töö nimetus A B Saledate varraste stabiilsus 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud

Tugevusõpetus ii

14

docx

Saledate varraste stabiilsus

 1. Algandmed Materjal: S355J2H Varda pikkus: L = 900 mm Mõõtmed: 50 x 50 x 5 Voolepiir tõmbel: σy=355 Mpa Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Varuteguri väärtus: [S]=2 Varraste redutseerimistegurid: μ1=1 ; μ2=2 ; μ3=0,5 ; μ4 =0,7 LE 1 =μ 1∗L=900=0,9 m LE 2 =μ 2∗L=1,8 m LE 3 =μ3∗L=0,45 m LE 4=μ 4∗L=0,63 m B = H = 50 mm T = 5 mm  4 I x =I y =25,69 cm i x =i y =1,78 cm A=8,14 cm2 Euleri piirsaledus arvutamine λ E= √ 2 π2 E σy λ E= √ 2 π 2 210∗10 9 355∗10 6 ≈ 108 Ohtliku saleduse tuvastamine LE1 0,9 λ1= = =50,6 imin 1,78∗10−2 LE2 1,8 λ2= = =101,1 i min 1,78∗10−2 LE3 0,45 λ3 = = =25,3 i min 1,78∗10−2 LE 4 0,63 λ 4=

Tugevusõpetus ii

5

docx

Sirgete varraste stabiilsus

Kodutöö nr 6 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F suurim lubatav väärtus kõigi joonisel näidatud nelja kinnitusviisi jaoks. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 2. Ruudukujulise nelikantristlõike mõõtmed (H x B x T) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda pikkus L valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Ruudukujulise nelikanttoru ristlõike andmed võtta juuresolevast Ruukki tootekataloogi väljavõtt

Tugevusõpetus i

6

pdf

Sirgete varraste stabiilsus MES0240 Kodutöö 6

Kodutöö nr 6 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 01.12.2020 Priit Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F suurim lubatav väärtus kõigi joonisel näidatud nelja kinnitusviisi jaoks. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 2. Ruudukujulise nelikantristlõike mõõtmed (H x B x T) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda pikkus L valida vastavalt üliõpilaskoodi eel

Tugevusõpetus

2

pdf

Tugevusõpetus II 3. kodutöö

Antud: [S]=2 Mõõtmed: 30*30*3 L=750mm E=210GPa y=355MPa 1.Tuvastan nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid. ix = iy = imin = 1,08 cm A = 3,01cm2 2.Leian piirsaleduse E=sqrt(S*pi^2*E/ y)=sqrt((2*3,14^2*210*10^9)/355*10^6)=~108 3. Arvutan ohtliku saleduse iga varda jaoks Redutseerimistegurid kinnitusviiside jaoks: 1=1 2=2 3=0,5 4=0,7 Varraste nõtkepikkused: LE = *L LE1 = 1*L = 1*0,75 = 0,75m LE2 = 2*L = 2*0,75 = 1,5m LE3 = 3*L = 0,5*0,75 = 0,375m LE4 = 4*L = 0,7*0,75 = 0,525m Varraste suurimad lubatud saledused: = LE/imin = 0,75/(1,08*10^-2) =70 = 1,5 /(1,08*10^-2)=139 = 0,375/(1,08*10^-2)=34 = 0,525/(1,08*10^-2)=48 4. Nõtketegurid varraste kinnitusviiside suhtes: Leian kriitilise koormuse alanemistegurid: Kui >E siis n=1,92 Kui E siis =(1/

Tugevusõpetus ii

212

pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus

17

pdf

Surutud varraste stabiilsus

194 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Konstruktsiooni tasakaal Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni Tasakaaluseisund = süsteem (ja tasakaalutingimused on täidetud (konstruktsioonil on kõik selle osad) seisab paigal (või tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad Juhuslik häiring = väike jõud, mis tekitab varda tühise hälbe tasakaaluasendist Lähtvalt süsteemi käitumisest juhusliku häiringu FH toimel eristatakse kolme võimalikku tasakaaluseisundit (Joon. 13.1): Stabiilne seisund =

Materjaliõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)