Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist (äriprotsessid, eesmärgid, organisatsioon), IT rakenduste arhitektuurist (infosüsteemid, andmekogud) ja tehnoloogia arhitektuurist (infrastruktuur, seadmed, võrgud jm) koos nendevaheliste seostega. 4. Mis on IT infrastruktuur? IT infrastruktuur hõlmab organisatsiooniüleseid infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega.
Teadmusbaasid. 8. Mida käsitletakse mõistega toimesüsteem ja kuidas see on seotud infosüsteemidega. Toimesüsteem on süsteem, mis on piiritletud ühe organisatsiooniga.Toimesüsteemi moodustavad reeglid, mis juhivad organisatsiooni toimimist. Toimesüsteem on reaalne ehk täidesaatev süsteem, mis kasutab infosüsteemi. Infosüsteemi arendades lähtutatkse toimesüsteemi vajadustest. 9. Selgita inimeste ja infosüsteemide sarnasusi ja erinevusi. Sarnasused- Nii inimene kui arvuti suudavad infot talletada ja töödelda. Erinevuseks on infotöötluse kiirus info säilitamise maht, infosüsteemid võimaldavad talletada piiramatus koguses infot. Inimene suudab korraga haarata ja meelde jätta ainult piiratud arvu objekte. Infosüsteemid on inimese väljamõeldud ning nende areng sõltub inimesest, ise nad ei arene. Nii inimest, kui infosüsteemi on võimalik rünnata
Discribe differing IT requirements within given organisational scenarios...................................................................................................2 A.2.2.2 Kirjeldada vastavus organisatsiooniliste vajaduste ja infotehnoloogia vahel. Design appropriate matches between organisational need and IT........................................................................................................................... 3 A.2.2.3 Koostada tehnoloogia mõju analüüs antud olukorra kohta. Compose a technology impact statement within a given situation...............................................................................................................................................3 A.2.3 Tüüpilised infotehnoloogiafunktsioonid ja meetodid. Typical IT functions..................................................... 3 A.2.3.1 Detailiseerida enamlevinud infotehnoloogiafunktsioonid organisatsiooni piires
informatsiooniga seotud tegevusi. Töö tegemiseks kasutatakse erinevat tüüpi rakendus- ehk tarkvarasüsteeme (programme), mis töötavad erinevate IT seadmete peal. Rakendussüsteeme kasutatakse elektroonilisel kujul olevate andmete lisamiseks, töötlemiseks, edastamiseks ja/või kättesaadavaks tegemiseks ehk andmetöötluseks. Andmed salvestatakse andmehoidlatesse, kust need peavad olema rakendussüsteemide jaoks kättesaadavad. · Infosüsteemide hetkeseis ettevõttes/organisatsioonis Infosüsteemidealast hetkeseisu ettevõtetes iseloomustavad alljärgnevad märksõnad: killustatud ja/või dubleeritud äriprotsessid ülekattega, omavahel kokkusobimatud ja killustatud infosüsteemid ja andmehoidlad IT süsteemid, rakendused ja andmehoidlad on loodud ettevõtte konkreetse allüksuse jaoks arvestamata ettevõtet kui tervikut · Ettevõtete/organisatsioonide kriitiline nõue
seotud probleemide haldus Infosüsteemi väärtusahela tugiprotsessid oleksid järgmised: · IS infrastruktuur, mis tegeleks informatsiooni loomise jaoks IT varade haldamise ja info- ja süsteemitööprotsesside juhtimisega (planeerimine, organiseerimine, kontroll jm) · IS inimressursside juhtimine oleks info- ja süsteemitööd oskavate töötajate juhtimine · IS toote- ja tehnoloogia arendus oleks süsteemitöö tegevustik infosüsteemi loomiseks/muutmiseks. Täpsemalt infotöö automatiseerimiseks, organisatsiooni protsesside ümberkorraldamiseks; informatsiooni väärtuse tõstmiseks, uue informatsiooni loomiseks. Informatsiooni tõstetud väärtuse all tuleb siinkohal mõista enamat vastavust informatsioonile esitatavatele nõuetele. · IS hankimine oleks nii info- kui süsteemitöö kontekstis IT varade hankimine
ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs). · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 4. Startup-ettevõtete mõiste. Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Selliseid ettevõtmisi võib leida pea igast eluvaldkonnast, alustades mittetulundussektorist ning lõpetades ettevõtluse ja avaliku sektoriga. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat;
13. Määramatuse ja äririskide vähenemine KRIITILISED EDUTEGURID ... ehk edukuse võtmetegurid või kriitilised oskused panevad paika kes tegevusharus teenivad kasumit, kes kahjumit. Esmalt määratakse kindlaks konkreetsed tegevused harus ... ... seejärel hinnatakse nende kasutamise kaudu konkreetset ettevõtet. Kriitilised edutegurid paiknevad järgmistes valdkondades: Tootmine Turundus Tehnoloogia ja erioskused Organisatsioonilised võimed Muud tegurid 1. Tegevusharu elutsükkel Tekkivad ja kiire kasvu faasis olevad tegevusharud 18 - haru tulevik ebaselge - määramatus turul -puudub info konkurentidest, tarbijakäitumisest Kuidas finantseerida stardiperioodi? Millist konkurentsieelist tuleks taotleda, et saavutada tegevusharus pikaajaline kindel
2. Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks business model" ,,freemium business model" jt) Ärimudeli mõiste: G. Kawasaki järgi ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele: 1) Kelle taskus on sinu raha? 2) Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada? St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid. Erinevad ärimudelite näited: - ,,Bite and hook" ehk ,,sööt ja konks" odavalt, ka kahjumiga, seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt nt ziletihoidik ja ziletid, mobiiltelefonid ja kõned, tindiprinterid ja tindikassetid. - ,,Bricks and clicks business model" traditsioonilise ja online tegevuse integreerimine. Internetipood toetab tavapoodi, ka tellimus internetis, kättesaamine kohapeal.
· organisatsiooni strateegia · ülesanded Inimesed · rollid · nende teadmised ja oskused kultuur · nende tegelikkuse tajumine ja · org väärtused väärtused · juhtimisstiil tehnoloogia keskkond · masinad · mikro- ja makrokeskkond, · info töötlemine sotsiaalne ja majanduslik surve 10.Mikro- ja makrokeskkond Makrokeskkond koosneb: · rahvusvahelised arengueeldused- hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt
4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). 7. Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted. Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms. Langenud püsivkulud - väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline. Tootlikkuse tõus - sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid. 6. Põhimotiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks (loengus käsitletud
varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus. Tänu IT arengule hakkavad organisatsioonid integreerima oma sisenevaid ja väljuvaid materiaalseid vooge, ehk hanke ja jaotuslogistikat, parendamaks klienditeenindust ja vähendamaks kulusid. Sellise uudse kontseptsiooni kohta tuleb inglisekeelses juhtimisterminoloogias kasutusele termin LOGISTICS, e. logistika. Varemkasutati jaotussfääri keskset terminit PHYSICAL DISTRIBUTION e. füüsiline jaotus. IT süsteemide ja kommunikatsioonide küre areng. 1990-ndad. Logistiliste funktsioonide integreerimisprotsess jätkub. Enam ei integreerita logistilisi funktsioone mitte ainult oma organisatsiooni siseselt vaid ka nende ettevõtteväliste
oleme nõus pakkuma keskmisest pisut kõrgemat töötasu. Oleme alustav ettevõte ning me ei saa riskida tööjõuga, kelle oskustest ja töökultuurist veel midagi ei tea. Omame infot ka ülejäänud 2 potentsiaalse töötaja kohta. Nemad on planeeritud tootmisse lisajõuks (viimistejaks ja tisleriks). Alternatiivseteks kanaliteks tööjõu leidmisel kasutame vajaduse korral Võrumaa Kutsehariduskeskust (puidutöötlemise tehnoloogia ja tisleri õppekava õppurid), Tööhõiveametit või personalivahenduse firmasid. 1.5. Transport Meie firma asetseb Tallinna tööstuslikus regioonis. Asume aadressil Peterburi maantee , kaugele ei jää ka sadam ja vajalikud partnerid (tooraine ja ehitustarvete edasimüüjad). Isikliku väikekaubikuga teostame kaubaveod. Vastavalt vajadusele kasutame ka rendilepingu alusel järelkärusid, mille eeliseks on soodne hind. Juhul kui klient ei soovi tootele ise järgi tulla,
suvalisest kompuutrist ja kohalikus ettevõttes. (brauseri) suvalise veebilehitseja Selle asemelabil.ostetakse vastavalt Interneti teenusepakkujalt Näiteks aitabendale sellelemingi osa tublisti salvesturuumi kaasa ja serverivõimsust—pilveressursse ka varsti ilmuv Internet Explorer 9, mis toetab samutikasutatakse HTML5 uutaga vastavalt vajadusele. web-standartit Maksmine ja mis kasutab 'hardware acceleration'toimub kuupõhise (riistvara arveldusega kiirendamise) ja makstakse ainult reaalse teenuse funktsiooni...
hinnastruktuur nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne. Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele: 1. Kelle taskus on sinu raha? 2. Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada? St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid. 3 ,,bite and hook" ,,razor and blade" business model ,,sööt" odavalt, ka kahjumiga, seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt nt mobiiltelefonid ja kõned, tindiprinterid ja tindikassetid. Nintendo wii. Narkodiilerid? ,,bricks and clicks business model" traditsioonilise ja online tegevuse integreerimine. Internetipood
hinnastruktuur nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne. Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele: 1. Kelle taskus on sinu raha? 2. Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada? St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid. 3 ,,bite and hook" ,,razor and blade" business model ,,sööt" odavalt, ka kahjumiga, seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt nt mobiiltelefonid ja kõned, tindiprinterid ja tindikassetid. Nintendo wii. Narkodiilerid? ,,bricks and clicks business model" traditsioonilise ja online tegevuse integreerimine. Internetipood
protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonisüsteemide edasiarendamine. Loeng 2: Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? Õpi otsi vali vii ellu (omanda, teosta, käivita, säilita). Kirjeldage innovatsiooniprotsessi eri faase ning edu orientiire. 2 Kirjeldage tehnoloogia elutsükli erinevaid faase, tooge näiteid. Toote elutsükli mudel kirjeldab seost toote turul olemise aja ning seda toodet tootva firma müügi vahel. Iga turule toodud toode läbib kindlaid faase. Nendeks faasideks on juurutus-, kasvu-, küpsus-, ja langusfaas. Selline arengu iseloom võimaldab välja töötada igale faasile sobivaid üldisi turundusmeetmeid. See mudel aitab määrata turul oleva sortimendi uuendamise vajadust
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist
kohaletoimetamine. Turundusega seotud tegurid - nt hea ettevalmistusega müügipersonal, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, lai toodete valik, garantiid tarbijale (oluline kallite ostude, postikaubanduse, uute toodete puhul). Oskustega seotud tegurid - nt eriline anne ja teadmised (konsultatsiooniteenuste ja juriidilise abi korral), kujundusoskus (rõivatööstuses), konkreetse tehnoloogia hea valdamine, võime uued tooted uurimis- ja arendustööde faasist kiiresti turule tuua, oskus teha efektiivsemat reklaami. Organisatsioonilised võimed - nt kõrgtasemel infosüsteemid (lennunduses ja majutuses) või võime kiiresti reageerida muutunud turutingimustele. Muud tegurid - nt patentide valdamine, kapitali kättesaadavus (kapitalimahukates ja uutes riskantsetes harudes), soodne asukoht (oluline näiteks jaekaubanduses ja
milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud? Milline on meie toodete omahind? Miks on meie kulud konkurentide omadest suuremad? Kui suurt kasumit võime loota järgmisel kuul? jpt Järelikult on ettevõtte juhtimiseks vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse, planeerimise ja aruandluse süsteem, mis võimaldab piisavalt detailselt planeerida, arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Peamine ettevõttesisene informatsioonivajadus tuleneb, ühelt poolt, planeerimis- ja kontrolliprotsessi teostamise vajadusest. Teisalt, peab juhtimisinformatsioon viitama võimalustele ja hoiatama riskide eest. Järelikult sõltub informatsiooniga varustamise süsteemsusest nii planeerimise kui ka sellest tulenevalt plaanitud eesmärkide täitmise edukus. Infovarustussüsteemi rakendusprotsess jaotub järgmisteks etappideks ja alam- etappideks:
Ettevõtete osas kes end reklaamida soovivad, prognoosime pigem kasvavat trendi, mida peaks toetama ka Eesti makrokeskond. Lisaks tuleb pidevalt turule uusi ettevõtteid kes vajavad oma toodetele ning teenustele reklaami, et tarbijateni jõuda. Samuti soovivad varasemalt tegutsevad ettevõtted enda tooteid aina enam efektiivsemalt otse neid puudutava sihgrupini jõudmiseks reklaamida, et turul konkurentsis püsida. Majanduse, logistika ja tehnoloogia arenedes muutub särkide tootmine ning printimine odavamaks ning läbi esimeste projektide koostööpartnerite leidmisel ennustame meie ettevõtte muutuvkulude langemist pikaajaliselt. 4. Organisatsiooni struktuur ja töötajad Organisatsioon on ehitatud projektipõhistest särkide kampaaniadest lähtuvalt. Töötajateks on kõik kolm omanikku, täiendavaid püsivaid töötajaid ei ole. Töötajatele
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodetakse müügiks Mõeldud on
Firma poliitika mõju ostustele (konformsus) . Keskkonna mõju otsustele (seadused, väärtused) Eetilisus väljendub… . Kuidas organisatsioon kohtleb töötajaid . Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni . Kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid . Kas on seadusega lubatud..? . Kas otsus on tasakaalus? . Kuidas otsus mind tundma paneb? Sotsiaalne vastutus (nt Teeme ära) . Võimu õige kasutamine . Ootustele vastamine. Dialoog . Sotsiaalne kulu ja kasu . Kliendid (riik) kannavad ka kulusid . Hoolimine probleemidest, mis pole seotud ettevõttega Mis on kultuur? 1 . TEHIS . EI ANTA EDASI GENEETILISELT . ÕPETATAKSE JA ÕPITAKSE . INIMKONNA KOGEMUS . ENNAST ÕIGUSTANUD OLEMISE VIISID Mis on kultuur? 2 . PARIMAD IDEED JÄÄVAD ELLU . SEOSTUB INIMKONNA MÄLUGA . INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi . MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE . MÄRGID JA NENDE TÄHENDUS Mis on kultuur? 3 . MÄRKIDE DEKODEERIMINE . TÄHENDUSTE SÜSTEEM . TÄHENDUS vs MÄRK
2) tulevasel ettevõtjal ei ole teadmisi uuringute korraldamise põhimõtetest; 3) toode ja teenus on niivõrd uuenduslikud, et tarbija ei suuda küsitlusel anda adekvaatset infot; 4) küsitluskulud on oluliselt suuremad kui ettevõtte käivituskulud. Turu-uuring ei pea tingimata olema küsitlus. Valdkonna perspektiivile saab anda hinnangu ka statistilisi näitajaid ja piirkonna arengukavu uurides. Nende materjalide leidmiseks sobib kõige paremini internet. Silmas tuleb pidada seda, et internetifoorumeid siiski usaldusväärseteks andmeallikateks ei loeta. Enne äriidee lõplikku välja valimist on soovitav läbi vaadata äriplaani ülesehitus. Tuleb veenduda, et põhjaliku sisulise osa kirjutamiseks on piisavalt teadmisi ja informatsiooni. Kui äriplaani kirjutajale tundub, et ta on leidnud enda jaoks parima idee ning ta suudab seda ideed lahti kirjutada kõigis töö sisulistes osades, siis on ta äriplaani koostamiseks valmis. 1
globaalne ja transnatsionaalne e liitstrateegia. x Äritegevuse strateegia o Äriidee o Ärivaldkond 2 o Ettevõtte väärtus o Ettevõtte visioon x Tehnoloogiastrateegia o Läbimurdetehnoloogiad o Tehnoloogia - mix o Võtmetehnoloogiad o Fookus o Koostöövõrgustik kõrgkoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted x Turustrateegia o Sihtrühmad ja segmentatsioon o Toote kontseptsioonid o Tarbijavajadused o Teenindus kontsepts. o Turuosad ja -potentsiaal o Lisaväärtus
o Erasektor ei tooda, sest nende kaupade tootmine pole kasulik o Paljude kaupade puhul puudub turg ja hinda ei saa määrata. See tähendab, et tarbimine on kollektiivne o Tarbijate individuaalsed otsused ei ole ühiskonna seisukohalt optimaalsed Tootmise ja tarbimise välismõjud Negatiivne välismõju – kui üksikisik või ettevõte tekitab oma tegevusega teistele kulusid Positiivne välismõju – kui üksikisik või ettevõte toob oma tegevusega teistele kasu Eraldi välismõjude liigi moodustavad ühisest ressursist tulenevad probleemid olukorras, kus nappide ressursside juurdepääs ei ole piiratud Välismõjude tagajärjed Välismõjude esinemine võib kaasa tuua ressursside ebaefektiivse jaotuse Ebaefektiivne võib olla nii tootmise tase kui ka välismõju
11. Tulevik – 3D printimine?! Mitmetahulisus: Logistikat võib vaadelda mitmest aspektist: erinevate kauba liikumisega seotud tegevuste kogum ettevõttes (ladustamine, pakkimine jne), kaubavoog läbi ettevõtete, majandusharu, juhtimisfunktsioon, konkurentsieelis/mõtteviis, teadus, üks äritegevuse kompetentse. Interdistsiplinaarsus: Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on
Kuidas ja milles oleme Visioon näitab meeskonnale millesse firma usub ja kuhu soovitakse liikuda. kordumatud? · Ettevõtte visioon kirjeldab milliseks soovitakse ettevõtet arendaa pikas · Mis on meie tuumkompetents s.t. milline meie teadmiste ja/või perspektiivis. tehnoloogia kogum võimaldab luua klientidele konkreetseid praktilisi eeliseid? · Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. ,,Cutting out the middleman model" DELL ,,Frantsiis" Soovitav, et
- 3.4 Tee uksed lahti 4. etapp – soovitused stardijärgseks perioodiks - Säilita võetud siht, hoia fookust - Planeri tasakaalustatud ajakasutus - Õpi kliente tundma - Täiusta toodet - Jälgi rahavoogu - Hoia suhteid 35. Ettevõtlusprotsessi eripära nutika idufirma (lean start-up) meetodi puhul. Traditsioonilistel idufirmadel on olnud 5 takistust edu saavutamiseks: Kõrged kulud esimese kliendi leidmiseks ja oht arendada vale toode Pikad tehnoloogia arendustsüklid Väike hulk inimesi on huvitatud riskantsetes tingimustes idufirmasid looma või nendes töötama Riskikapitali vähene kättesaadavus Idufirmade loomise oskused ja teadmised on kogunenud klastritesse **Nutika idufirma meetod aitab vähendada kahte esimest takistust kuna selle abil on võimalik välja arendada tooteid, mida kliendid reaalselt vajavad kiiremini ja odavamalt. Samuti võimaldab see muuta idufirmade loomise vähem riskantseks.
Väga kasumlikud või rikkad kliendid on samas üldiselt vähem hinnatundlikud (muidugi siis, kui toode ei moodusta suurt osa nende kuludest); • kui kvaliteet pole neile tähtis; kui kvaliteet on tähtis, siis ei ole ostjad nii tundlikud hinna suhtes. Näiteks suuremad filmitootjad, kes rendivad või ostavad vaid väga usaldusväärseid ja kvaliteetseid filmikaameraid, ei hooli suurt hinnast; • toode ei mõjuta oluliselt muid ostja kulusid. Siin keskenduvad ostjad hinnale. Samas kui toode või teenus tasub ennast mitmekordselt ära, parandades suutlikkust või vähendades nt tööjõu- ja materjalikulusid, huvitab kvaliteet ostjaid tavaliselt rohkem kui hind. Nt naftapuuraukude maa-aluse olukorra mõõtmine võib ostjate raha säästa või neile isegi raha juurde teenida. Vahetarbijaid ehk neid, kes ostavad toodet, aga pole selle lõppkasutajad (nt monteerijad või
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer ETTEVÕTTE ESIMENE AASTA AS BALTIC PACK EST NÄITEL Uurimustöö Secunda aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Algteadmised ettevõtlusest......................................................................................................... 6 1.1 Ettevõtluse erinevad vormid............................................................................................. 7 1.2 Riiklik abi ettevõtluses....................................................................................................10 Ettevõtte es
6. Nende ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus. · Mikroettevõtted - 0-9 töötajat (92%) · Väikeettevõted - 10-49 töötajat (7%) · Keskettevõtted - 50-249 töötajat (< 1%) · Suurettevõtted - 250+ töötajat (0,2%) 7. Start-up ettevõtte mõiste. · Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. · ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat; · ettevõte, mis plaanib oma eagrupi ettevõtetega võrreldes selgelt üle keskmise käivet ning 20% ja enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas;
● transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta; ● vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused; ● vara testimisega seotud kulutused; ● vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (näiteks notaritasud, riigilõivud). 6. Nimetage vähemalt 7 tegurit, millega projekti kitsa vaate korral ärisfääri analüüsides peaks arvestama? 1. Hinnad 2. Rahandus 3. Seadused 4. Turundus 5. Regulatsioonid 6. Turustus 7. Tehnoloogia 8. Litsentsid 9. Patendid 10. Konkurents 11. Turud 7. Nimetage vähemalt 7 tegurit, millega projekti laiema vaate korral regionaalse, riigi rahvusvahelise sfääri kontekstis peaks lisaks ärisfääri teguritele arvestama? 1. Kultuur 2. Elukvaliteet 3. Majandus 4. Poliitika 5. Sotsiaalsed eesmärgid 6. Inimesed 7. Esteetika 8. Miks teostatakse era- ja avaliku sektori projektide puhul majanduslikku analüüsi?
. aga vähem vabadust. 34. Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) 35. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 0-etapp: ettevõtja enesehinnag: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms. 1-etapp: planeerimine 2-etapp: ettevalmistamine 3-etapp: tegevuse alustamine 4-etapp: soovitused stardijärgseks perioodiks 36. Ettevõtlusprotsessi eripära nutika idufirma (lean start-up) meetodi puhul. Nutika idufirma meetod aitab vähendada kõrgeid kulusid esimese kliendi leidmiseks ja ohtu arendada vale toode; lühendada tehnoloogia arendustsüklit, kuna selle abil on võimalik välja arendada tooteid, mis kliendid reaalselt vajavad kiiremini ja odavamalt. Samuti võimaldab see muuta idufirmade loomise vähem riskantseks. Idufirma baastegevuseks on: Muuta ideed tooteks. Mõõta, kuidas kliendid (ja mitte vaid nemad) sellele reageerivad. Seejärel otsustada, kas teha järsk suunamuutus või jätkata samas suunas. 37
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
