Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtte asutamine. Firma tegevuse lõpetamine.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ettevõtja, tegevusala, litsents, vastutav, tegevusluba, tegevusloa, registrisse, omanikujärelevalve, äriregistrisse, kontaktandmed, taotlemise, asutatav, kutsetunnistuse, töökogemus, seitse, koostama, tegelev, kinnitus, asutatava, lõpetamine, ehitusalal, register, õigussuhe, isikuga, sisalduma, ametinimetus, isikukood, sünniaeg, kantud, erialastalusel ja tema andmed on kantud liiklusregistrisse. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal. Loeng 4: Ettevõtte asutamine. Firma tegevuse lõpetamine. Ettevõtja tegutsemine ehitusalal (1) Isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on: 1) majandustegevuse registri (edaspidi register) registreering ja 2) vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina. Ettevõtja, kes soovib ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, hoonete energiaauditeid ning ehitusprojektide või
........27 76. Kasutusluba sisu, saamise eeldused, vajalikkus.......................................................28 77. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve põhikohustused ja õigused ......................................................................................................................................... 30 78. Ehituse ja ehitiste riiklik järelevalve põhikohustused ja õigused...............................32 79. Omanikujärelevalve põhikohustused ja õigused..........................................................33 80. Ehitise omaniku kohustused ehitusseaduse tähenduses.............................................35 82. Mälestised ja muinsuskaitse alal paikneva ehitise omaniku kohustused ja õigused....37 83. Ehitiste eluead ja nende omavaheline seos................................................................38 84. Kinnisvara korrashoiu korralduse seos ettevõtte arengustrateegiaga.........................38 85
suurust ja jaotust; neil on oluline roll piiratud ressursside kasutamisel ja neist oleneb see, kuidas firmad ressursse oma toodangu valmistamiseks kombineerivad. Piirprodukti väärtus (VMP) näitajat mis ühendab tegureid, millest ressursi nõudlus sõltub: Hüvise turuhind ja ressursi piirprodukt. Kasumit maksimeeriv firma palkab iga ressurssi niisuguse koguse, mille juures ressursi piirprodukti tulu võrdub piirprodukti kuluga. 42 Ehitise defineerimine. Ehitustegevuse liigid. Nõuded ettevõtja tegutsemisele ehitusalal. Vastutav spetsialist ehituses. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Ehitustegevuse liigid: Ehitise püstitamine Laiendamine Rekonstrueerimine Tehnosüsteemide muutmine Lammutamine Ehitada võib ehitusettevõtja. Ehitusettevõtja kogustused: Tegama ehitusprojekti kohase ehitamise Tagama tehtavae tööde dokumenteerimist
Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. (11) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon teostab kontrolli registri andmete õigsuse üle. (2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on õigus: 1) kontrollida takistamatult ja ette teatamata; 2) saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada nende ärakirju; 3) kontrollida ehitise, ehitusprojekti ja ehitustoote ning käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja vastavust nõuetele; 4) tellida nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenust ja ekspertiise; 5) korraldada ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimist; 6) teha ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele; 7) kohustada ehitisega või ehitustootega seotud ohtudest avalikkust teavitama või teha seda ise. (3) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon peab informeerima kohalikku omavalitsust riikliku järelevalve tulemustest. 11
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus 2. kur FIE-Füüsilisest isikust ettevõtja Referaat Juhendaja: Elo Kadastik Koostaja: Kerli Saluste Paide 2015 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.Registreerimine.....................................
1. Ehitusõigus mõisted ja ehitusseaduse reguleerimisala ning üldised nõuded Ehitusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid õigussuhteid sätestades nõuded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusõiguse aktide rikkumise eest ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse. §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. (2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. (3) Käesolevas seadus
1.Registreerimine FIE-ks võib hakata iga füüsiline isik, registreerides end Maksu- ja Tolliameti kohalikus üksuses või äriregistris. Soovituslik on registreerida end äriregistris, sest alates aastast 2009 on see ainuvõimalik variant. Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIE-ks registreerimine on mõttekas juhul, kui äritegevuses saadakse hakkama üksinda või pere abil ja kui asutamis- ning halduskulusid soovitakse madalal hoida. Pole tarvis keerulist juhtimisstruktuuri, samuti puudub vajadus algkapitali järele. Samas tuleb arvestada, et eksisteerib suurem äririsk, kuna FIE vastutab esitatavate nõuete osas oma isikliku varaga. FIE-d on nt paljud talunikud, taksojuhid jne.
(11) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon teostab kontrolli registri andmete õigsuse üle. (2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on õigus: 1) kontrollida takistamatult ja ette teatamata; 2) saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada nende ärakirju; 3) kontrollida ehitise, ehitusprojekti ja ehitustoote ning käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja vastavust nõuetele; 4) tellida nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenust ja ekspertiise; 5) korraldada ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimist; 6) teha ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele; 7) kohustada ehitisega või ehitustootega seotud ohtudest avalikkust teavitama või teha seda ise. (3) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon peab informeerima kohalikku omavalitsust riikliku järelevalve tulemustest. 11
FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTTJA (FIE) Referaat õppeaines Majanduse õpetus Juhendaja : Paide 2009 REGISTREERIMINE FIE-ks võib hakata iga füüsiline isik, registreerides end Maksu- ja Tolliameti kohalikus üksuses või äriregistris. Soovituslik on registreerida end äriregistris, sest alates aastast 2009 on see ainuvõimalik variant. Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIE-ks registreerimine on mõttekas juhul, kui äritegevuses saadakse hakkama üksinda või pere abil ja kui asutamis- ning halduskulusid soovitakse madalal hoida. Pole tarvis keerulist juhtimisstruktuuri, samuti puudub vajadus algkapitali järele. Samas tuleb arvestada, et eksisteerib suurem äririsk, kuna FIE vastutab esitatavate nõuete osas oma isikliku varaga.
ning seda on võimalik teha portaalis Elektroonilise registreerimise puhul puudub vajadus kasutada notari teenuseid, sest kiirmenetluses kasutatakse andmeid, mille tõendamine toimub olemasolevatest andmebaasidest/registritest automaatselt. OÜ asutamiseks vajalikud otsused ja tegevused 1. Ärinimi ja kaubamärk Ärinimi on konkreetsele äriühingule omistatav ainulaadne nimi, mis kantakse äriregistrisse ning mille olemasolu ametlikel dokumentidel, blankettidel ja ka nt kodulehel ettevõtja peab tagama. Seadusest tuleneb mitmeid nõudeid ja piiranguid, mida peab arvestama, otsides tegutsemiseks sobivat ärinime. Veendumaks, et teie poolt valitud nimi sobib (ei ole veel kasutusel või liiga sarnane teise nimega), kontrollige nimevariante registrist. Ettevõtte võib lisaks ärinimele kasutada kaubamärki. Kaubamärgi võib registreerida ning seda kasutatakse teenuse või toote paremaks identifitseerimiseks. 2. Asukoht ja juriidiline aadress ning tegevuskoht
registreeritud sõidukiga. Autovedu hõlmab ka sõitjate või veoseta sõiduki liikumist; 2) tasuline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja saab tasu mis tahes vormis; 3) oma kulul korraldatav autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja tasu ei saa; 4) riigisisene autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires; 5) rahvusvaheline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades; 6) vedaja - autoveo tegevusluba omav äriseadustikus (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6) nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik, oma kulul korraldatava autoveo puhul ka kohalik omavalitsusüksus. 2. peatükk TASULINE AUTOVEDU §3. Üldsätted
notari teenuseid, sest kiirmenetluses kasutatakse andmeid, mille tõendamine toimub olemasolevatest andmebaasidest/registritest automaatselt. Kiirmenetlusse saab kandeavalduse esitada, kui: 1. kõik kandega seotud isikud on kantud Eesti registritesse; 2. kõik kandega seotud isikud kirjutavad kandedokumentidele alla kas isiklikult või juriidilise isiku puhul registrijärgse esindaja kaudu; 3. osaühing kasutab tüüppõhikirja ning näitab tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori http://www.rik.ee/e-ariregister/emtak 4. taseme järgi; 4. osaühing ei ole esmakannet või kapitali suuruse muutmist taotledes registreerinud osanike nimekirja väärtpaberite keskregistris; 5. äriühingu elektroonilisel asutamisel peab osakapital olema rahalise sissemaksena. 6. ei taotleta registrist kustutamist, registripiirkonna muutmist ega juriidilise isiku ühinemist, jagunemist ega
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed
Nimetatud tähtajaline piirang ei kehti selliste vigade ja puuduste ilmnemise korral, mille puhul on tõestatud, et need tulenevad Töövõtja tahtlikust tegevusest või tegevusetusest ning mida nende iseloomust tulenevalt ei olnud võimalik käesolevas punktis nimetatud tähtaja jooksul avastada. Kui Töövõtja poolt Tellijale üleantud töid ei võeta eesmärgipäraselt kasutusele 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul alates nende üleandmisest Tellijale, ei ole Töövõtja vastutav teostatud tööde eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kahjust teavitamine Tekkinud kahjust tuleb teisele Poolele teatada kirjalikult esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) kuu jooksul pärast kahjust teadasaamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ehitusluba Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele isikutele;esmajoones
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele isikutele;esmajoones seo
Tööruumi planeerimine Krunt, territooriumi valik (kehtib ka toiduseadus) Ehitamisel tuleb omada ehitusluba. Või siis valmis ehitise kasutamisel on vaja kasutusluba.Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. (Ehitusseadus) Ettevõttja peab ennast registreerima. Ehitusettevõtja on kohustatud: 1)tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2)tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3)säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4)pai
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu;
Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
6. Ehituse kvaliteet. Primaarne ehituses on kvaliteet. Ehituse kvaliteet sõltub: - Projekti kvaliteedist - Ehituskorraldusest - Kasutatavatest materjalidest - Kasutatavatest masinatest ja tehnoloogiast - Töötajate oskustest - Objekti asukoht ja keerukus Otsustav on halvima kvaliteediga tegur. Kvaliteetse töö eest peavad hoolitsema oma pädevuse piires kõik töötajad alates töölisest ja lõpetades ettevõtte juhiga. Kvaliteeti kontrollivad ehitajale lisaks tellija, projekti autor, omanikujärelevalve, ehitusjärelevalve, insener. 7. Ehituskestvus (kestus). Ehituskestuse all mõeldakse tööde tegemiseks ja vaheaegadeks kuluvat aega alates ehituse algushetkest kuni ehitise käikuandmiseni. Ehituskestvus on töölepingus fikseeritav suurus, sõltub suuresti mehaniseerimise tasemest ja ehituskorralduse planeerimisel tehtud etappide ajastamisest. Maksimaalse ajalise ühildamise tagavad projekteerimis- ehitusleping ja juhtimisleping
........................................................................................................5 2.1.3Vabatahtlikkus .............................................................................................................5 2.1.4Lepingu objekt..............................................................................................................5 2.1.5Kehtiva õiguse kohaldamine........................................................................................ 5 3.1 Omanikujärelevalve .......................................................................................................6 3.1.1Ehitise omanik peab ehitisele enne ehitamise alustamist määrama omanikujärelevalve tegija, kelle tegevuse eesmärgiks on tagada:....................................... 6 3.1.2Omanikujärelevalvet peab tegema ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni. .........................................................................................................................
piirnormidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. § 4. Töökoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd) juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine. majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahus koostat
Tallinn 2012 Sissejuhatus Käesoleva referaadi ülesandeks on anda ülevaade füüsilisest isikust ettevõtjast, tema tegevusest ja sellega seotud toimingutest. Ettevõtjana peab FIE arvestama väga paljude seadustega ning seetõttu on õigete otsuste tegemine suhteliselt raske. Antud referaat kajastab tähtsamaid tegevusi FIE ettevõtlusega alustamisel, tegevuse käigus ning kirjeldab ka ettevõtte lõpetamise korda. Füüsilisest isikust ettevõtja definitsioon Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. FIE võib olla iga füüsiline isik, sh ka alaealine vähemalt 15-aastane isik, kellele vanem on andnud nõusoleku või kohus on laiendanud teovõimet tegeleda majandustegevusega.
(3) Vabariigi Valitsus võib keelustada või piirata suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust järgmistel asjaoludel: 1) ettevõtte tegevus tekitab ettenähtava suurõnnetuse ohu; 2) järelevalvevolitusi omavad valitsusasutused on esitanud põhjendatud taotluse; 3) valla- või linnavolikogu, kelle haldusterritooriumil ohtlik ettevõte asub, on esitanud Siseministeeriumi kaudu põhjendatud taotluse; 4) ettevõttes on toimunud ohtliku kemikaaliga seotud suurõnnetus; 5) ettevõtja on käesoleva paragrahvi lõike 1 osas esitanud väärandmeid; 6) ettevõtja on esitanud Kemikaalide Teabekeskusele väärandmeid käideldavate kemikaalide omaduste ja hulga kohta; 7) ettevõtja ei ole esitanud siseministri kehtestatud korrale vastavat teabelehte või ohutusaruannet ja hädaolukorra plaani. (4) Kui suurõnnetuse ärahoidmine nõuab kiiret tegutsemist, on järelevalveasutusel vastavalt
kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle; 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.07.2007] (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] § 2. Töötervishoid ja tööohutus (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Äriühingu asutamine Porfoolio Juhendaja: A.Gubaidulina Rakvere 2010 1.4 Asukoht ja juriidiline aadress ning tegevuskoht...............................................................4 2.6 Kaubamärgi registreerimise taotluses esitatavad dokumendid:........................................6 3.2 Tegevusluba ja –litsents....................................................................................................8 4. Pangatoimingud......................................................................................................................8 4.1 Elektrooniline registreerimine e-äriregistri ettevõtjaportaalis.......................................10 4.3 Valmisfirma ostmine.......................................................................................................12
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle; 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.07.2007] (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] § 2. Töötervishoid ja tööohutus
· valida ja ÕPETADA töö tegijat · kujundada MOTIVATSIOON / HUVI teha edukalt tööd · juhtkonnal tuleb ÕPPIDA juhtimist JÄRELDUSED · edukas juhtimine eeldab investeeringut · selge töö ja vastutuse jaotus juhtkonna ja tööliste vahel · teaduslikult põhjendatud reeglid töö korralduses eduka juhtimise eelduseks on huvide tasakaalustatus; tegelikkuses aga... · tööline soovib saada kõrgemat palka; tal on hirm töö kaotamise eest · ettevõtja on huvitatud odavast tööjõust ja primitiivsest juhtimiskorraldusest hinnang teilorismile · arendas välja standard meetodid kõigi tööde tegemiseks - kronometraaz · eraldas plaanimise/kavandamise ja töö tegemise/täitmise · kujundas põhimõtted personali valikuks (kutse eelduste süsteem) · tööliste õpetamine standardsete põhimõtete alusel · tegeles töölise tööaja plaanimisega, et vähendada seisakuid · Gantt'i graafikud (Henry Gantt)
Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. MIS ON ETTEVÕTLUS? Väga paljud inimesed on ettevõtlikud ja on tegelenud erinevatel eluperioodidel ettevõtlusega. Näiteks on oma korteri remontimine, arvutite parandamine, söögi tegemine ja toitlustamise organiseerimine tuttavatele, matkade planeerimine ja korraldamine sõpradele jm
Maakohus, kes lahendas seltsi taotlust, rahuldas tema haginõude osaliselt: mõistis välja kostjalt summa, mis selts kandis üle AS-le ehitustööde tegemiseks, kuid intresse võõraste vahendite kasutamise eest välja ei mõistnud. Kas maakohtu otsus oli õige? Jah, sest antud olukorras ei saa kindlustusselts nõuda enda poolt kolmandate isikutega ärisuhtes tekkinud intresse välja ehitusettevõtjalt, sest see ärisuhe ei ole ettevõtja AS Tenroga seotud. V-11 AS Euroehitus esitas maakohtusse hagi haiglalt 3000 euro kahju tasumiseks mis tekkis seetõttu, et haigla ei tasunud õigeaegselt lepingu alusel tehtud ehitustöid. Lepingus oli kehtestatud leppetrahv tasumisega hilinemise eest, hiljem olid pooled täiendanud lepingut sellega, et tellija hüvitab ka kahjud, mis ületavad makstud leppetrahvi. AS Euroehitus esitas maakohtule tõendi, et ta on kandnud kahju 3000 eurot kuna nimelt
aktsionäride osalus säilib. Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul peale tulundusühistute. Ümberkujundamise nagu ühinemise ja jagunemisegi puhul saab eristada järgmisi etappe: Ümberkujundamisaruande koostamine Ümberkujundamisotsuse tegemine Võlausaldajatele teatamine Vara hindamine Äriregistrile avalduse esitamne ja ümberkujundamise registrisse kandmine 4. Tulundusühistu mõiste ja asutamine. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: tarbijate või muude hüvede kasutajatena hankijatena tööpanuse kaudu teenuste kasutamise kaudu mõnel muul sarnasel viisil Tulundusühistu asutamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud korras. Tulundusühistu
15) tootmise ja teenuse osutamise korrast mittekinnipidamise kohta; 16) õnnetus- või kindlustusjuhtumi tehiolude kohta; 17) isiku au ja hea nime teotamise fakti kohta; 18) muu teo või sündmuse kohta, kui teabe kogumine ei ole keelatud seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga. (2) Eradetektiiviteenust võib osutada ainult eradetektiiv või eradetektiiviühing. § 4. Eradetektiiv Eradetektiiv on füüsiline isik, kellel on tegevusluba eradetektiiviteenuse osutamiseks. § 5. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev eradetektiiv (1) Eradetektiiv võib eradetektiiviteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtjana. (2) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev eradetektiiv peab olema kantud äriregistrisse. § 6. Eradetektiiviühing (1) Eradetektiivid võivad eradetektiiviteenuse osutamiseks asutada äriühinguna tegutseva eradetektiiviühingu.
annaabi.ee 
