Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtlusvormide võrdlev koondtabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
asutamis, riigilõiv, äriplaan, tasud, põhikiri, sissemaks, kasutamisel, tulundus, kinnitamise, asutamisleping, ühistu, osanikud, kiirmenetlus, pangakonto, ühinguleping, stardikulud, miinimumnõue, mitterahaline, esindusõigus, omakapital, elektroonne, kiirmenetluse, tulundusühistu, suurusest, avada, kandeavaldus, avamine, perega, sobivaimElektroone kiirmenetluse Ei Jah Jah Ei Jah Jah Jah võimalus Asutamiskulud FIE Osaühingu Aktsiaseltsi Täisühingu Usaldusühi 19,17 asutamisel asutamisel asutamisel registrisse ngu riigilõiv tuleb teil tuleb teil tuleb teil kandmise registrisse Tulundusühistu tasuda tasuda tasuda riigilõiv on kandmise asutamisel tuleb riigilõiv 12,78 riigilõiv 140, riigilõiv 12,78 eurot. riigilõiv on teil tasuda eurot. Kui 60 eurot
nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel; kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt
algkapital (euro) suurem kui 25 000 eurot Minimaalne Üks Üks Kaks Kaks nõutav asutajate arv Asutamine notaris E-äriregistris või notaris notaris E-äriregistris või notaris Asutamisega Riigilõiv 145 ; Riigilõiv 145 ; Riigilõiv 140,60 ; Riigilõiv 13 ; seonduvad kulud Lisandub notari tasu Kiirmenetlusel 190 Notaritasu 42,18 ja ärakirja Notaritasu 12,75 ühe allkirja Notaris riigilõiv +notari tasu tasu 16 kinnitamise eest; 12,75 tasu kandeavalduse registrisse
nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel; kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt
- nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel; - kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha
1. FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga; 2. sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel. FIE asutamine FIE asutamiseks on vaja esitada avaldus äriregistrile. Eelduseks on äritegevuseks sobiva pangakonto olemasolu. FIE registreerimise avalduse saab esitada äriregistrile elektrooniliselt või notari kaudu. FIE asutamisel ei ole tarvis koostada asutamislepingut ega põhikirja. FIE asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 12,78 eurot. Elektroonilisel registreerimisel kiirmenetlusega saab FIE registreeritud paari tunniga, kuid arvestada tuleb ajakuluks siiski üks tööpäev. Enne FIE asutamist tuleb vastata järgnevatele küsimustele: 1) Milline saab olema FIE ärinimi? FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime või talu nime ning täiendit FIE. Samuti on lubatud nimele lisada viide tegevusalale. 2) Millisel tegevusalal alustate tööd?
Loengukonspekt kasutamiseks kursusel Sissejuhatus õigusteadusesse.) 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunesid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Täisühing ehk TÜ on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. 6 Eelised Kasumi jagamise probleemid Võrreldes osaühinguga tekitab klientides vähem usaldust Piiramatu vastutus, kõigi võlgade ja kohustuste eest vastutavad osanikud kogu oma varaga Puudused Jagatud võim ja lahkhelide oht, juhtimisprobleemid Kasumi jagamise probleemid
näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta, juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua. Niimoodi asutatud osaühingu osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud. Osaühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohtu registriosakonnas saab riigilõivu tasuda pangakaardiga, elektroonilise registreerimise korral saab tasuda internetipanga kaudu. Registreerimisprotseduur võtab aega umbes 2-3 nädalat. Kui ärinime ei loeta aktsepteeritavaks, kulub veel vähemalt kaks nädalat puuduse likvideerimiseks ja registreerimiseks, kusjuures kõikide muudatuste tegemiseks vajalik kandeavaldus tuleb jällegi allkirjastada notari juures.
... Tehing peab olema tehtud kehtiva esindusõiguse alusel (ei ole piiratud ühisesinduse kaudu); ... Tehing on tehtud juriidilise isiku nimel · Välised esindusõiguse piirangud Nt. ühine esindusõigus · Sisesuhtest tulenevad piirangud (mida registrisse ei kanta) Nt. ÄS § 317 lg 1 nõukogu või üldkoosoleku nõusolek tehingu tegemiseks Asutamine · Asutamise aluseks asutamisleping (või asutamisotsus) ... Asutamisleping (või asutamisotsus) (OÜ, AS, TulÜ, MTÜ, SA) ... Ühinemis- või jagunemislepingu tulemusena ... Määratakse kindlaks juhtorgani koosseisud ja isiku üldised tunnused (nimi, asukoht, kapitali suurus) ... Kaasaaitamiskohustus / lojaalsuskohustus ... kaotab tähenduse JI registrisse kandmisega · Põhikiri - Juriidilise isiku sisesuhteid reguleeriv dokument · TÜ, UÜ puhul ühinguleping Asukoht ja tegevuskoht
loogilisest järjestusest äriühingu asutamine ning registreerimine peaks koosnema. Vastavalt EAS-i alustava ettevõtja portaali infole on asutamiseks vajalikud toimingud alljärgnevad : a) Asutamislepingu ja põhikirja koostamine Enne asutamisdokumentide vormistamist peab olema kindlalt kokku lepitud äriühingu omanikud ja juhatus. Kui äriühingu asutab ainult üks füüsiline isik, siis tuleb tal koostada asutamisotsus ja põhikiri ning asutamislepingut asendab asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Kui asutajaid on mitu, peavad nad asutamislepingu tingimused ja põhikirja kokku leppima omavahel. Asutamislepingu (asutamisotsuse) üheks osaks on asutatava osaühingu põhikiri. Kuna põhikiri määrab ära osanike edasised õigused ja suhted, on põhikirja regulatsioon väga oluline just mitme osanikuga äriühingu puhul.
Notarite Koja kodulehelt www.notar.ee. 1.2. Elektroonselt registreerimine Kui on soov kasutada elektroonilist asutamist, siis tuleb veenduda, et on olemas vastavad seadmed ja sertifikaadid digiallkirjastamise õnnestumiseks. Täiendavat infot loe www.id.ee. · Lihtmenetlus Ettevõtte registreerimiseks ettevõtjaportaalis on toodud detailne juhend: https://ettevotjaportaal.rik.ee/help/help_est.html Endal on vaja koostada vaid ettevõtte põhikiri (vt OÜ asutamiseks vajalikud dokumendid). · Kiirmenetlus Kiirmenetluse puhul saab vastuse ettevõtte registreerimise kohta hiljemalt järgmisel tööpäeval ning seda on võimalik teha portaalis https://ettevotjaportaal.rik.ee/. Elektroonilise registreerimise puhul puudub vajadus kasutada notari teenuseid, sest kiirmenetluses kasutatakse andmeid, mille tõendamine toimub olemasolevatest andmebaasidest/registritest automaatselt. Kiirmenetlusse saab kandeavalduse esitada, kui: 1
e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalüüs · Turundusstrateegia väljatöötamine · Kasumiläve kindlaksmääramine
· Osanik võib oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. · Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Osaühing · Asutamine · Ettevõtte registreerimiseks on vajalik esitada järgmised dokumendid: · asutamisleping, kui ettevõte registreeritakse notaris või ettevõtte elektroonilise kiirmenetluse korral registreerimisel tüüppõhikiri, mille vorm on ette antud · põhikiri (va elektroonilise kiirmenetluse korral) · avaldus · sidevahendite andmed · panga tõend osakapitali sissemakse kohta · tõend riigilõivu tasumise kohta (va elektroonilise registreerimise korral) Osaühing · Asutamislepingu jaoks on vaja järgmist infot:
Võib kasutada ka lühendeid, mida võib kasutada ainult ärinime ees või taga. Nõuded füüsilisest isikust ettevõtja ärinimele Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama tema ees- ja perekonnanime ning võib sisaldada muid täiendeid. Kõige levinumaks täiendiks on olnud ettevõttenimi (Mati Maasika "Mägrakoopa" kohvik). Talupidajal on õigus kasutada oma ees- ja perekonnanime asemel või selle kõrval oma talu nime (Juhan Juurika Liivamäe turismitalu). Talu nime kasutamisel ärinimes tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning Teil peab olema õigus seda kasutada (omanikuna, kasutusvaldajana, rentnikuna). Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama. Äriregistris ei pea ärinime muutma, kui:
notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Täisühing asutatakse osanike-vahelise ühingulepinguga. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Täisühingusse võib uue osaniku võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Kui ühingulepinguga ei ole teisiti kokku lepitud, annab osaniku sissemakse iga 10 krooni ühe hääle. Täis- ja usaldusühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võidakse täisühing osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. Asutamiseks vajalikud dokumendid on osanikevaheline ühinguleping, kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse kohta, tõend riigilõivu tasumisest ja tegevuslitsents. Ka usaldusühingu asutamiseks vajalikud dokumendid on samad mis täisühingul.
kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. 6 Täisühing asutatakse osanike-vahelise ühingulepinguga. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Täisühingusse võib uue osaniku võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täis- ja usaldusühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võidakse täisühing osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. Asutamiseks vajalikud dokumendid on osanikevaheline ühinguleping, kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse kohta, tõend riigilõivu tasumisest ja tegevuslitsents. Ka usaldusühingu asutamiseks vajalikud dokumendid on samad mis täisühingul.
kaubamärgi reproduktsioon (värvilise kaubamärgi korral lisaks avaldusele kantud reproduktsioonile veel viis arhiivikõlbulikku lahtilõigatud reproduktsiooni mõõtmetega 80 x 80 mm); volikiri või viide varem esitatud volikirjale, kui taotlejal on esindaja; prioriteeti tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteeti; andmed riigilõivu tasumise kohta; kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi põhikiri, kui registreerimistaotlus esitatakse kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi kohta. 2.7 Kaubamärgi registreerimine välismaal Kaubamärgi registreerimiseks välisriikides on kolm võimalust: esitage kaubamärgi registreerimise taotlus vastava riigi patendiametisse; registreerige kaubamärk Madridi kokkuleppe protokolli alusel; registreerige Euroopa Ühenduse (EÜ) kaubamärk ja õiguskaitse kogu EÜ territooriumil.
taotlejale ärakirja ühistu juhatuse vastavasisulisest otsusest. · Erinevalt osaühingust ja aktsiaseltsist: · on igal tulundusühistu liikmel alati ainult üks hääl, sõltumata osamaksu suurusest; · Ühistul peab olema vähemalt viis liiget; · Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest; · Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks. · Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja. · Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et
Mõnel muul sarnasel viisil. Tulundusühistu (2) Tulundusühistu on piiratud vastutusega ühing, kus eeldatakse liikmete isiklikku osalemist, üldjuhul aga mitte isiklikku vastutust. Tulundusühingu asutamine toimub tulundusühistu seaduses sätestatud korras. Tulundusühistu võib asutada vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamisleping ja põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Tulundusühistu (3) Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Kui aga põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2500 eurot. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks on igal ühistu liikmel üks hääl. Ühistu liikmeks astuja esitab avalduse,
ühingud? ÄS § 37.Registrikartoteek A-osa: FIE, TÜ ja UÜ, EEIG registrikaardid (ehk isikiku vastutusega ettevõtjad)- ÄS § 37(3) B-osa: OÜ, AS ja TulÜ, SE, SCE registrikaardid (ehk kapitaliühingud)- ÄS § 37(4) 18. Mis on vahet tavamenetlusel ja kiirmenetlusel? Tavamenetlus (ÄS § 137 - § 147) sarnane aktsiaseltsi asutamisele; · Kanne 5 tööpäeva jooksul(ÄS § 53 lg 1), erilist kontrollimist vajavate asjaolude korral võib pikendada 3 kuuni; · Riigilõiv 2200 krooni. · Asutamisotsuse/asutamislepingu koostamine. Asutamisleping peab sisaldama ÄS § 137 lg 2 sätestatud andmeid. · Põhikirja kinnitamine asutamislepingu lisana (ÄS 138 lg 3); · Kandevaldus äriregistrile (ÄS § 144) võib edastada e-kannete portaali kaudu (ÄS § 33 lg 11); · Notariaalne allkirjastamine; · Sissemaksete tasumine rahaline või mitterahaline sissemakse.
1. etapp- idee genereerimine 2. etapp- idee hindamine. Kas idee on teostatav? Kas see on hea? Parem kui teised? 3. etapp- idee omaks võtmine. Kas see idee on selline, mille elluviimisele oled valmis pühenduma, mille eest võitlema? 4. etapp- idee arendamine. Kas selles on nõrku kohti? Kas seda saab edasi arendada? 5. etapp- idee vormistamine äriplaaniks ja plaani järgi tegutsemine 6. etapp- tulemuste hindamine Äriidee hindamiseks ja analüüsimiseks tuleb koostada äriplaan. 8 Ettevõtlusvormi valimine ettevõtlusega tegutsemiseks, sõltub näiteks järgmistest küsimustest: · kas soovitakse alustada üksi või vajatakse äripartnereid · kui suurt kapitali vajatakse · millega on ettevõtja nõus riskima Ettevõtja võib vastavalt enda soovidele ja võimalustele valida sobiva ettevõtlusvormi: · tegutseda FIE-na · Osaühingu
10. Saab tegutseda igasugustel kellaaegadel. 11. Osa majapidamisest (kelder, garaaz või vaba tuba) muutub tulutoovaks. Koduettevõtte puudused: 1. Rollikonfliktid 2. Pereelu ja kodu, töö- ja vaba aeg segamini, töö- ja eraelu 3. Perele suur risk (töökohad, materiaalsed väärtused, vargused jne) 4. Häirivad kliendid 5. Kliendikahjustused 6. Privaatsus 7. Suhted naabritega 5. Äriidee, ettevõtte missioon, eesmärkide seadmine, äriplaan 5.1. Äriidee ja äriplaan Ettevõtluse võtmeküsimuseks on eduka strateegia kujundamine, mis saab alguse äriideest. Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasu. Äriidees antakse vastus küsimustele, kellele toodetakse, mida toodetakse, kuidas tegutsetakse ja milline kujutlus ostjaskonnas ettevõttest tekib. Mõnikord võib äriidee leidmine olla lausa juhuslik, kuid mõeldav on ka süstemaatiline tegevus perspektiivse idee leidmise nimel.
vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Eestis kehtivad järgnevad tingimused: Igal tulundusühistu liikmel alati ainult üks hääl, sõltumata osamaksu suurusest; Tulundusühistul peab olema vähemalt viis liiget; Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest; Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks. Tulundusühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja. Tulundusühistu asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad 16. Äriühingu asutamine.Tegevusalad. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seadus ei sätesta teisiti. Äriühingut saab asutada kas ise kandes ennast äriregistrisse, notari juures äriregistrisse kandmisega või ostes juba valmisolev äriühing. Tulundusühistu asutamist reguleerib lisaks äriseadustikule ka tulundusühistuseadus.
osaühingu/aktsiaseltsi pankroti korral. 4.1 Aktsiaseltsi ja osaühingu asutamine. Aktsiaseltsi asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik ja seltsi võib asutada aktsiate märkimiseta. Aktsiaseltsi võib asutada ka üks asutaja. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb teha kolm asutajapoolset õigustoimingut: 1) sõlmida asutamisleping; 2) tasuda aktsiate eest ja 3) esitada kandeavaldus. 13 Aktsiaseltsi asutamisleping peab olema notariaalset tõestatud, sest asutajad tegutsevad enne aktsiaseltsi registrisse kandmist asutamislepingu alusel ja see leping on näiteks pangaarve avamise aluseks. Asutamise korral kinnitatakse asutamislepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor (ÄS § 243 lg 2 ja 3). Kui aktsiaseltsil on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse, mis peab sisaldama
· Teised seaduses ettenähtud äriühingud on: - Euroopa äriühing - Euroopa majandushuviühing - välismaa äriühingu filiaali Kõik äriühingud ja FIE-d: - peavad olema kantud äriregistrisse - on raamatupidamiskohustuslased - tegevuse peamine eesmärk on kasumi teenimine Äriühingud eristuvad: - vastutuse määra (piiratud ja piiramata) - omanike osalemise määra - asutajate/omanike arvu - juhtimisega seotud küsimuste - algkapitali vajaduse - tegutsemise aluse ( põhikiri, ühinguleping) · jm. tunnuste alusel · Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. · Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. · Ettevõte on varanduslikult iseseisev. · Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast. · Ettevõtte vara kuulub ettevõtjale. · Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust. · Varaks on näiteks hooned, tootmisseadmed, raha, väärtpaberid jne.
Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 24,25). Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu. Juriidilise isiku õigusvõime On võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Tekib registrisse kandmisest. Asutatakse määramata ajaks. On põhikiri. Juhatust või seda asendava organi asukoht. Tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse koht või muu põhikirjalise tegevuse koht. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Üldkoosolek. Juhatus. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Organi pädevus nähakse ette põhikirjas, ühingulepingus või seaduses. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik. 19
saab osta, müüa, rentida jms. Ettevõte kui selline ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. ÄS sätestab õiguslikud nõuded eelkõige äriühingute (juriidiliste isikute) tegevusele ning nende registreerimisele, oluliselt vähem on puudutatud füüsiliste isikute tegevust, kuna neile eraõiguslike nõuete 3 (õigusvõime seostamine registreerimisega, põhikiri, ümberkujundamine jms.) kehtestamine kuidagi kõne alla tulla ei saa. ÄS lähtub TsÜS-is sätestatud juriidiliste isikute kohta käivatest põhimõtetest, mille kohaselt peavad kõik eraõiguslikud juriidilised isikud olema sätestatud seaduses. Samas kitsendab ÄS TsÜS toodud eraõiguslike juriidiliste isikute loetelu, tuues välja viie äriühingu nimetuse. Äriühingute loetelu on antud §-s 2
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta peetakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, mis töötab äriregistriga samade põhimõtete alusel. Analoogiliselt eespooltooduga toimus ka selle registri töölerakendamine, seda küll hiljem vastavate seaduste jõustumisel. Äriregistri pidamise põhimõtted tulenevad EÜ 1. äriühinguõiguse direktiivist ja on alljärgnevad: 1. äriregistri kannete ja äriühingu dokumentide (asutamisleping, põhikiri, majandusaasta aruanne) avalikkus 2. äriregistri kannete avalik usaldatavus (kannete kehtivus õigena heauskse kolmanda isiku suhtes) 3. äriregistri kannete avalikustamine. Äriregistri avalikkus on reguleeritud äriseadustiku §-s 28. Äriregistri avalikkus väljendub eelkõige selles, et igaühel on õigus tutvuda registrikaartide ja äritoimikutes asuvate dokumentidega ning saada neist ka väljatrükke
Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Alljärgnevalt on esitatud Eesti ettevõtlusvormid ettevõtte asutamise etappide mudelis. ÄRIIDEE FINANTSEERIMISE ORGANISEERIMINE ETTEVÕTLUSVORMI VALIK FÜÜSILISEST OSA - USALDUS TÄIS - AKTSIA - TULUNDUS - ISIKUST ÜHING ÜHING ÜHING SELTS ÜHISTU ETTEVÕTJA (OÜ) (UÜ) (TÜ) (AS) (FIE) , TÜ TEGEVUSLOA, REGISTREERINGU SAAMINE ETTEVÕTTE REGISTREERIMINE ÄRIREGISTRIS
aruande koostamise ja esitamise keskkonnas koostatud aruanne koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja audiitori järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus registripidajale, missugusel äriseadustiku §-s 176 nimetatud viisil on osanikud otsustanud kahjumi katta. Kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud, esitatakse koos majandusaasta aruandega ka uus osanike nimekiri majandusaasta aruande kinnitamise seisuga. Keskkond asub ettevõtjaportaalis. Aruanne tuleb registripidajale esitada kas digitaalallkirjastatult või PDF-vormingus, mille on allkirjastanud kõik ettevõtja esindusõiguslikud isikud. Digitaalallkirjastatud aruandele vormistab audiitor järeldusotsuse keskkonnas ja digitaalallkirjastab selle
võimaalik sissenõuet pöörata. Ei või olla ASile osutatav teenus ega tehtav töö, ega ka asutajate tegevus ASi asutamisel. 38. AS asutamine aktsiate märkimiseta. Enamlevinud viis. Kasutatakse siis, kui asutamisel osaleb väike arv isikuid. AS võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füs või jur.isik. AS asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Min kapital peab olema 25000eur. Tuleb teha kolm asutajapoolset õigustoimingut: 1) sõlmida asutamisleping 2) tasuda aktsiate eest (enne AS äriregistrisse kandmise avalduse esitamist) 3) esitada allkirjastatud registreerimisavaldus. 39. AS asutamisleping ja põhikiri. AS asutamiseks sõlmitakse Aleping. AS Aleping peab olema notaril tõestatud, sest asutajad tegutsevad enne AS registrisse kandmist Alepingu alusel, nt pangaarve avamise aluseks. Märkimiseta asutamise korral kinnitatakse Alepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor
Erand on see, et äriõhingu asutajad lepivad kokku, et enne registrisse kandmist tehtud tehingud on ettevõtte tehingud, siis saab saab pärast neid tehingud ettevõtte bilansis näidata. Kui ttevõtte on registrist kustutatud, siis pole enam midagi teha, kuid on erand Riigikogu poolt Maksuametile, et 5. aasta jooksul saab juhatuse liige tagant järgi võtta vastutuse. Näiteks võlad. Mis on eraõiguse ja juriidilise isiku vahe? Eraisikul on põhikiri. Põhikiri on seadusesse kirja pandud. Jur. Organeid esindavad üldkoosolekud (omanikud), juhatus (toimetavad igapäevast tegevust) või nõukogu (kontrollivad juhatust). Kõige kõrgem on üldkoosolek, kus lepitakse midagi kokku. Kui äriühingu juhatuse tegevus väljub igapäevase majandustegevuse raamidest, siis nad peavad saama nõukogu või üldkoosoleku nõusoleku. Näiteks juhatus otsustab, et müüks mingi tootmisbaasi maha
seaduses sätestatust erinevaid kokkuleppeid · osaühingule on seaduses antud võimalus tegutseda väiksemate formaalsustega; tema juhtimisstruktuur on lihtsam kui aktsiaseltsi puhul. Nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik (§ 137, 242) . Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, mille lisaks on ühingu põhikiri (§ 138, 234) . Nii asutamisleping kui ka sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt allkirjastatud, seega vastutab notar ka põhikirja sisu õigsuse ja seaduslikkuse eest. Põhikirja saab.muuta üldkoosoleku otsusel ilma asutamislepingut muutmata, muudatus kantakse registrisse juhatuse avalduse alusel. Sissemakse, st tasu osa või aktsiate eest võib olla rahaline või mitterahaline (N: know-how, kinnisasi) . Mitterahalise sissemaksega tasumise võimalus peab olema ette nähtud põhikujas. Mitterahaliseks
annaabi.ee 
