Loori mul ei olnud, kuna ma abiellusin ju teist korda. Ma olin nii õnnelik, et oleks äärepealt sellest lõhki läinud. "Aeg on minna!" kõlas Katariina lõbus hääl. "Ma tulen!" hõikasin kõrvarõngaid kõrva pannes. Ma võtsin oma lillekimbu ja läksin kööki. Seal juba oodati mind. "Auto on ees," ütles autojuht. "Sa oled väga kena!" ütles Katariina elavlevalt. "Aitäh!" ütlesin õrnalt. Ma astusin välja, hoides oma kleidiserva üleval, et see ei määrduks. Kui ma pulmamajja jõudsin ja autost välja astusin, tuli suur plaksutamiskoor ja hõisked vallandusid inimeste suudest. Ma astusin suurde valgesse majja. Minu isameheks oli Andrese isa. Kui meid oli paari pandud, siis viidi meid mere platoole, kus meilt võeti allkirjad. Kui ka need olid antud, siis ma viskasin pruudikimbu üle õla ja selle sai mu kallis sõbranna. "Kibe, kibe, kibe!" hõiskas rahvas. Meid viidi meie uude suurde majja. See maja on lausa vapustav
Iisak pidi hakkamaaastas maksma 10 taalrit kümne aasta jooksul. Oliine tuli Ingeri asemele tallu abiliseks. VIII Geissler tuli külla ja küsis kive näha, millega üks Iisaku poegadest kunagi oli mänginud. Tuli välja, et see oli vasemaak. Geissler arvas, et kui mõne aja pärast armu paluda, siis lastakse Inger kiiremini vanglast välja. Inger viidi vanglasse rasedana ning talle oli nüüd sündinud terve tütar. Oliine kostitas pidevalt laplasi. Iisakule oli see vastumeelne, kuid ta ei võtnud selle muutmiseks midagi ette. Üldse üritas ta olla väga leplik ja heatahtlik. IX Kaugemaale (Iisaku talu nimi) tuli üks insener koos töödejuhatajaga ja töölistega. Taheti rajada telegraafiliini. Kaugemaa oleks võinud keskuseks olla. Iisakule pakuti tööd liinide ülevaatajana, kuid ta keeldus sellest, sest siis oleksid talutööd unarusse jäänud. Töö sai brede Olsen. Oliine valetas, et neil on 15 kitse, kuigi oli 16. See ajas iisaku segadusse. Ta uuris ega
Iisak pidi hakkamaaastas maksma 10 taalrit kümne aasta jooksul. Oliine tuli Ingeri asemele tallu abiliseks. VIII Geissler tuli külla ja küsis kive näha, millega üks Iisaku poegadest kunagi oli mänginud. Tuli välja, et see oli vasemaak. Geissler arvas, et kui mõne aja pärast armu paluda, siis lastakse Inger kiiremini vanglast välja. Inger viidi vanglasse rasedana ning talle oli nüüd sündinud terve tütar. Oliine kostitas pidevalt laplasi. Iisakule oli see vastumeelne, kuid ta ei võtnud selle muutmiseks midagi ette. Üldse üritas ta olla väga leplik ja heatahtlik. IX Kaugemaale (Iisaku talu nimi) tuli üks insener koos töödejuhatajaga ja töölistega. Taheti rajada telegraafiliini. Kaugemaa oleks võinud keskuseks olla. Iisakule pakuti tööd liinide ülevaatajana, kuid ta keeldus sellest, sest siis oleksid talutööd unarusse jäänud. Töö sai brede Olsen. Oliine valetas, et neil on 15 kitse, kuigi oli 16. See ajas iisaku segadusse. Ta uuris ega
Esmakordselt pärast 1944. aastat tähistati Rakvere vabastamise aastapäeva 2005. aastal, mil taaselustati hommikuse kahuripaugu traditsioon. Rakvere lasteaiast läks kaks poissi kaduma25 Kolmapäeva õhtul ootas kahte ema Rakveres Kauri lasteaias ees halb üllatus nende pojad olid omapead jalutama läinud, kirjutab Virumaa Teataja. Rakvere lähedal elav Pille läks sel kolmapäeval oma viieaastasele pojale Euterpe OÜ-le kuuluvasse eralasteaeda Kaur Posti tänaval järele. Kui ta pärast viit sinna saabus, öeldi talle, et tema viieaastane poeg ja selle sõber on omapäi "jalutama läinud". Kui Pille küsis, mis siis edasi saab, vastati talle, et hetkel veel politsei kutsumisega oodatakse, ehk tulevad poisid tagasi. Pille helistas politseisse, teise poisi ema, kes oli juba varem kohale saabunud, otsis sel ajal lapsi autoga. Info edastati politseipatrullidele, kes asusid ümbruskonnast kirjeldatud tundemärkidega lapsi otsima. Kell 17
jobu ja hull, et laseb kõigil ükskõik mida võtta. Pille Riin tagajärjena hakkas inimesi vihkama, tõmbus enesesse ja hakkas elama üksi. Pille räägib ka, et tal oli enne siin hubasem ja kui võõras lahkub siis rebib ta Ekke kardinad maha ja viskab kõik hagud hange. Kui aga Ekke lausub, kui Pille küsib millal tal kavas lahkud on ja too vastab vara hommikul ning, et läheb kohe magama muutub aga Pille ärevaks ja anub, et too püsiks veel üleval ja räägiks temaga , sest ei tea ta ju milla uuesti keegi külla tuleb. Ville pajatab Enekenist ning emast ja kuidas tal oli hell süda ja suur isu talle koguaeg peksa anda, Pille pärib kas sellepärast ähvardas ka Villu teda peksta ning Villu vastab, et oleks sellest olnud kasu küll Pille elule. Kui hommikul vara Ekke minema hakkab teeskleb Pille magajat, kuid kohe kui uks on kinni jookseb ta akna juurde, et veel nähe Ekket viimast korda mõeldes: teistelt petis ta raha minult mu kogu elu
hakata elama uue rahvusena, kinnitades ennast tugevalt Maarjamaale. Ta innustab oma kõnega eestlasi seda tegema, sest ta teab, et see on raske, sest eestlased on üle elanud 7 rasket perioodi, seal hulgas nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse, katku ja Tautsi- tappe perioodi. Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada
Venus Aphrodite Mercurius Hermes Diana Artemis Vulanus Hephaistos Ceres Demeter "DEMETER" Dem tütar Persephone (kevadeneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske- ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele. Hades pidi sõna kuulama, andis P'le granaatõuna seemet süüa, et too tagasi tuleks
Varahommikul söödi sooja sööki ja Kustas ristiti esimese jäälkäigu puhul viinaga. Simmu kõneles veel püügist ja kui ta oma jutu lõpetas oli ka viin pudelist kadunud. Teed alustati varahämarikul, liiguti mööda jääd edasi. Varsti seati üles jäälaager ja mehed lahkusid üksteisest, et jääauke otsida. Natukese aja pärast leidiski kustas väikese hingamisaugu ja peagi oli tal pärast väikest maadlust vana hüljes käes. Hiljem tabas ta väikest poega. Hämaruse saabudes läksid mehed tagasi jäälaagrisse koos saagiga. Selle päeva saak oli neli poega ja kaks vana hüljest. Priidu oli jäänud üldse ilma saagita. Siis lõigati hülged lahti, vanadel eemaldati rasvakiht, nahk ja lihapind, poegadel väärtuslik nahk. Korjused visati tagasi vette. Järgmist varahommikut alustati kohviga ja Simmu alustas seda viinaga, et ennast käima saada. Sellel päeval sai ainult Priidu saagi hülgepoja. Uus päev algas Villemi vettekukkumisega
juurde, kes rääkis talle, kus Persephone on. Demeter lahkus Olümposelt, asus elama maa peale moondatult. Üksinda rännates jõudis ta Eleusisesse ja istus teeveerele kaevu juurde. Neli neidu tulid kaevule vett tooma, nägid teda ja pärisid, mis on juhtunud. Demeter vastas, et oli põgenenud mereröövlite küüsist, kes teda orjandusse olid tahtnud müüa. Neiud võtsid Demetri enda juurde elama. Demeter järgnes õdedele ja kui ta astus üle läve ruumi, kus ema hoidis oma noorimat poega, täitis taevalik sära ukseava ja Metaneira (ema) tundis suurt aukartust. Demeter soovis juua piparmündiga maitsestatud odravett. Siis võttis Demeter lapse oma sülle ja viimane kasvas nagu noor jumal, Demeter otsustas anda lapsele surematu nooruse. Ema aga hakkas muretsema ja jäi ühel ööl vaatama, kuidas laps tulle pandi. Jumalanna sai vihaseks, võttis poisi koldest ja asetas maha. Nüüd ilmutas Demeter ennast täies jumalikus hiilguses. Jumalanna käskis jahmunud
näiteks tuli ta siia tallu 2 hobusega aga nüüd on 4 ja kasvatab sammalt selja peale. Teiseks tahtis Ants hirmsasti uut perenaist kuid Jürka ei aptahtnud uut abielu nii siis kolis uus perenaine Malle sisse ükskõikse ja kohati kõleda pererahva suhtmisega,. Talle ei meeldinud siinsest korraldustest midagi, ikka leidis midagi mille üle kära teha, suu käis tal nagu vene karjalase haavekoorest vile. Olukorra võtab kokku ühel ööl toimunud magamis rahutus. Algas nii, et Mall oli Riia võtnud enda sängi põhjendates, et suur mees Jurka võib kogemata magades talle peale vajuda. Kuid magades Mallet häiris tüdruku ja ta kassi siplemine, otsutas minna Jürka juurde. Jürka omakätt läks Malle voodisee, siis tuli Malle oma tuppa tagasi ja kurtis lutikate ja kirpute üle, seega võttis Jürka kassi ja lapse ning läks tagasi oma voodise. Malle oli solvunud kuid magas siiski öö rahulikult läbi. Järgmisel hommikul oli Riia imestunud
enamat, mis peitub ilus endas. See arusaam juhatas talle teed mitte ainult naudingute juurde, vaid tõi kaasa ka kokkupõrkeid inimeste enda loodud ebatäiusliku maailmaga. 16)H. de Balzaci elu ja looming. (1799-1850) Lapsepõlv ja noorusaastad- Balzaci karm ema lasi lapsel kasvada endast eemal ning Balzac kannatas selle tõttu. Balzac ei käinud kolledzist kordagi kodus perekonna juures.Balzac alustas juuraõpinguid, kuid, veendunud oma kirjanduslikus andes, hakkas kahekümneaastaselt ka kirjutama. Õele tunnistas Balzac, et ei ihka muud, kui saada kuulsaks ning olla armastatud Balzac kui kirjanik- Oli prantsuse kirjanik. Balzaci kujunemisel kirjanikuks mängis olulist osa Laure de Berny, Balzacist kakskümmend kaks aastat vanem sõbratar. Balzac oli ühtaegu nii varane anne kui hiline debüteerija: esimene tema nime kandev teos oli ,,Suaanid'', kuid ta oli varjunimede all (näiteks "lord R'Hoone") avaldanud kergemaid romaane jube enne.
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
üle andma hakates leidsid nad paberist sibulad. Vend Harri lahendas äparduse öeldes õpetajale: „Palun, võtke heaks. Kimp suviseid vitamiine kulub marjaks ära. Peate talveks jõudu koguma. Nende naakmannidega siin ei ole teil kerge.“ Kõik naersid ja kõigi tuju oli hea. Sügishommik. Ühel hommikul nuttis õde enne kooliminekut, ta oli unustanud kirjandi kirjutamata. Harri otsusta kohe, et mõtlevad igaüks mõned laused välja. Tema paneb need paberile ja õde kirjutab koolis nendest kirjandi valmis. Mõeldud tehtud. Kirjandi kätte saanud oli Ingver väga kurb-ta oli saanud kolme. Joonas otsustas igatahes aegsasti mõne loo välja mõelda, et see ei jääks viimase minuti peale, nagu oli juhtunud õega. Talvehommik. Joonase kurk oli haige. Harri oli hommikul vara tema pärast mures ja otsustas venda ravima hakata. Ta tõi talle jääd imemiseks, et külm tapaks pisikud ära. Tõi talle heeringa kaela ümber, sest ta oli kuulnud, et see ravib kurgu terveks
ronida, nii kui ekke jalad maad puudutasid sai ta ema käest malakat, ema oli teda petnud, ta lihtsalt oli natuke kavalam kui ekke seda oli arvanud. Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli vigane, ent elas nende juures ja ootas käske mida tegema peab, sest oma peaga ei suutnud ta ühtegi välja mõelda. Nüüd ta tuli merelt, kalad käes ja ootis uut käsku, aga seda ei tulnud. Neenul oli juba kolm poega, kes olid läinud mereteed, nad saatsid emale ikka aeg ajalt kirju ja raha, kuid neenu oli need alati nii osavasti ära peitnud , et ekke neid kätte ei saaks, ta raiskaks kohe kõik raha ju tüdrukute peale ära. Nüüd oligi aeg laadale minna, Neenu , Ekke ja vana lehm. Teel Ingelandile toimub midagi imelikku, inimesed liiguvad üksteise taga, isegi loomad ei taha edasi liikuda. Neenul ja ekkel on suur tegu, et loom maantee peal liikuma saada, aga
ekke jalad maad puudutasid sai ta ema käest malakat, ema oli teda petnud, ta lihtsalt oli natuke kavalam kui ekke seda oli arvanud. Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli vigane, ent elas nende juures ja ootas käske mida tegema peab, sest oma peaga ei suutnud ta ühtegi välja mõelda. Nüüd ta tuli merelt, kalad käes ja ootis uut käsku, aga seda ei tulnud. Neenul oli juba kolm poega, kes olid läinud mereteed, nad saatsid emale ikka aeg ajalt kirju ja raha, kuid neenu oli need alati nii osavasti ära peitnud , et ekke neid kätte ei saaks, ta raiskaks kohe kõik raha ju tüdrukute peale ära. Nüüd oligi aeg laadale minna, Neenu , Ekke ja vana lehm. Teel Ingelandile toimub midagi imelikku, inimesed liiguvad üksteise taga, isegi loomad ei taha edasi liikuda. Neenul ja ekkel on suur tegu, et loom maantee peal liikuma saada, aga lõpuks jõutaksegi Ingelandi, kaubaletid
See on traagiline, dramaatiline, sünge ent samas romantiline, siiras ning südamlik romaan. Lugu leiab aset II maailmasõja keskel, mil Saksamaa hakkas vaikselt Venemaale alla jääma. Inimesed olid sõjast väsinud, ega osanud kuidagi viletsusega leppida. Sündmused leiavad aset nii Venemaal kui ka Saksamaal. Teos algab saksa rügemendi tegevusega Venemaa rindel. Õhkkond on kohati päris võigas, ent samas suudavad naljatlevad noored sõdurid positiivsust üleval hoida. Just noored sõdurid, kuna enamus neist on koolipingist otse lahingusse visatud. Samuti ka peategelane Ernst Graeber, kes juba kaks aastat on olnud rindel, ilma et oleks puhkust saanud. Nüüd, mil olukord on eriti pingsaks muutunud, saab ta viimaks pääsu koju. Õhinaga ootab Graeber koju jõudmist: võimalust silmitseda puhtaid ja pommiaukudeta põlde ning terveid maju, nautida kuumas vannis vedelemist ning ema küpsetatud hommikusöögi söömist. Viimaks peale pikka
stabiilsus, stagnatsioon. Traditsioonilisus, ajaloo ülistamine, indiviidikesksus. 1.saj – 2.saj algus – hõbedane ajajärk. Hilise impeeriumi periood kuni keskaeg – ladinakeelne kirjandus kristliku kirjandusena. Kuldvillaku otsimine Üks Kreeka kuningas nimega Athamas tüdines oma naisest, jättis selle maha ja abiellus teisega, printsess Inoga. Esimene naine Nephele kartis, et printsess Ino võib ta lapsed, eriti aga poja Phrixose ära tappa, et oma poega kuningriigi valitsejaks teha ja nii oligi. Mingil moel sai Ino enda kätte kogu 1 seemnevilja ja kõrvetas selle ära enne, kui mehed külvama läksid, nii et sel aastal vili üldse ei kasvanud ja sundis oraakli juurde saadetud saadikut valetama, et vilja kasvama saamiseks peab Phrixose ohverdama. Ohvrialtari juurde tormas puhtast kullast villaga jäär, kes ohvriks määratud noore
Need omandavat tema sõnul selles luules mahendava aura, otsekui kuldse raami. "Minevikust kirjutatakse tänapäevale, adressaat on praegusajas ning seetõttu pole esmatähtis tema adekvaatsus olnule, vaid kirjutatu tänane mõju, emotsioon meie kõikide elavate seas ning selle projektsioon meie tulevastele tegudele." (Julius Ürt, "Ainult luuletaja olen tahtnud olla", Noorte Hääl, 23. november 1986) Ta esitab küsimuse, kas me suudame nendest lugudest õppust võtta ja teistmoodi toimida kui tegelaskujud. "Harala elulood" mitte ainult ei jutusta elusaatustest, vaid aitavad tragöödiaid ära hoida ka tulevikus, hoiatades lugejat. Astrid Reinla võrdleb teost eesti küla eeposega. Eesti küla arengulugu on "Harala elulugude" abil toodud lugeja ette koos murrangumomentide ja kriisidega. Need pole esitatud järjestikku nagu ajalooõpikutes, vaid karakteersete üksiksaatuste hetkvalgustamisega
magatab võõrast meest. Kohalikele see asi ei istunud ja Siim pidi lahkuma. Mõned kuud hiljem otsis Madli Siimu üles, sest naine ootas last. Madli oli põgenenud kodust, sest Saamu tuli tagasi ja ta sai Siimust teada ja peksis Madlit rihmaga ja siis üritas teda kirvega ära tappa. Siimul aga oli kodus naine olemas. Tekkisid igasugused tülid, Madli väitis, et Veeli ( Siimu naine) oli üritanud tema poega ära tappa. Ühel heal päeval sai Veelil sellest küll ja ta üritas Madlit selga pussitada, kuna Madli oli tugevam, siis Veeli põgenes pärast ebaõnnestumist metsa ja sealt ei tulnud ta kunagi tagasi. Nii elasidki Siim ja Madli külas edasi, neil oli poeg Joosu. Kui Siim ja Madli abielluda tahtsid, siis kirik väitis, et ei saa, kuna Madli on juba abielus. Hiljem poob Madli oma mehe üles, kuna see teeskleb mõisahärrat.
Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevade-ja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega (Demophooni) hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Dem oli kurb, üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele
Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevadeja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega (Demophooni) hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Dem oli kurb, üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele
marssis poegade kõrval ja julgustas neidki nende ülejõulises ründluses" (August Annist, 1935). Kalevipojamuistendite loomisel on Faehlmann kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms, mida oli tollal juba mõningal määral üles kirjutatud ja avaldatud. Just Faehlmann arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase, andes niiviisi lugudele täiesti uue ideoloogilise suuna. Vana Kalev, kangelase isa, oli Faehlmannil jumalate järglane ja vägev valitseja üle maa ja mere. Kalevipoja jumalikule päritolule viitab ka Faehlmanni kasutatud nimekuju Kaleviid. Oma Kalevipojamuistenditega visandas Faehlmann tulevase eesti eepose põhisündmustiku: on kirjeldatud vana Kalevi surma, kalmukivide kandmist ja Ülemiste järve teket, kolme venna viskevõistlust, Kalevipoja käike Peipsi
kaela sidus ja hobuste lakka kammis. Ta küsis jöötunilt Hloorridi vasarat.nad saavad selle tagasi juhul, kui Freyja läheb Thrymrile naiseks, kuid naine pole sellega nõus ning Thor läks ise pulma pruudina maskeerunult. Pulmas hakkas Thrymr kahtlema, kuid Loki tüdrukuna õigustas meie pruuti. Nüüd toodi vasar ja Thori tappis kõik ära ning sai oma vasara tagasi. 10. Vöölundri lugu Vöölundri lugu = Finnide kuningal oli 3 poega: Slagfildr, Egill ja Vöölundr. Nad ehitasid endale Uulfsaiiari jõe äärde maja. Ühel hommikul nägid nad vee ääres 3 valküüri ketramas. 2 olid kuningas Hlövedri türed: Svanhviit ja Alvitr, kolmas oli Kjaarri tütar Ölruun. Mehed viisid nad koju. Salgfilr sai Svanhviiti, Egill Ölruuni, Vöölundr sai Alvitri. Nad olid õnnelikud 7 talve, kuid siis naised kadusid metsa. Vennad läksid naisi otsima, Vöölundr jäi koju naist ootama.Ta rööviti rootslaste
olid selle tulemusel rikkad, tikuti ikka sinna randa vargile, kuid Põhja Konn tappis kõik võõrad; teda polnud nüüd enam võimalik äratada, ta magas, vaja oli 10 000 meest, kes kooris ussisõnu lausuks tema äratamiseks - mt. tahtis väga Põhja Konna näha, kuid onu Vootele oli selle suhtes umbusklik vastupidiselt Tambetile, kes uskus, et ühel päeval uuesti madu tõuseb - mt. läks uuesti randa ja kohtas seal Meemet, kes tavaliselt kärbseseeni sõi, et nendest purju jääda, seekord rüüpas ta aga hoopis võõramaalaste veini ja ajas segast juttu, andis mt.-le nahkkoti, milles oli raske hõbesõrmus, kotti sõrmusega pidi kaelas kandma, mt. oli kingi üle õnnelik ja läks seda onule näitama, matused olid läbi ja mindi koju - „Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte kange nagu see känd siin.“ Lk 11 2. - mt. ehk Leemet sündis tegelikult külas, nad olid sinna kolinud isa soovil, emale ei
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid"
Eesti Pank annab oma töötajatele salajase intressiga laenu 18.12.2008 www.tarbija24.ee Kuigi Eesti Panga nõukogu kinnitas teisipäeval tarbimislaenu intressid oma töötajatele, ei taha pank seda numbrit nimetada. Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja Livia Kulmi sõnul on laenu intressid võrreldavad teiste sarnaste laenude intressidega, kuid ta ei andnud võimalust reaalseid numbreid võrdlema hakata, kirjutab Õhtuleht. «Tööandjalt on laenu võtnud umbes pool töötajatest,» rääkis Kulm Õhtulehele ning lisas, et enamiku väljastatud laenudest moodustab eluasemelaen ning kõik laenud on antu kroonides Tema sõnul hakkas keskpank taolisi laene andma 1990. aastate alguses, kui finantsjärelevalvega tegeleva asutuse töötajatel oli keelatud kommertspangast laenu võtta. Tarbimislaenu kõrval annab Eesti Pank oma töötajatele ka õppe- ja eluasemelaenu. Toimetas Hanneli Rudi Tööandjad: palgad tõmbuvad kuni kümnendiku ulatuses
hobuses olevad kreeklased hobusest välja ja lasid kogu sõjaväe linna sisse. Kreeklased panid linna põlema. Achilleus suri Parise vibunoole läbi kui Paris talle noole kanda lasi. I laulus - Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab Achilleuse orjatari endale, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laulus - Agamemnon magab ning Zeus saadab Une tema juurde, kes mõjutab teda, sunnib võitlema, andes lootust võita. Agamemnon läheb sõtta. Alguses ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad võivad laagri maha jätta. Siis jälgib, kuidas iga väepealik oma sõdureid ohjeldab, sest tegelikult pole sõda läbi. Rünnak algab, kuid juhtide seast puudub Achilleus, kes peab oma telgis viha.III laulus - laseb Trooja kuningas Helenal, naisel kelle pärast toimub sõda, näidata kuulsamad kreeklaste väejuhid ette. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusele, et otsustada sõja saatus
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus
Kuid Antaiosel oli nõrk koht - oht saada mingil viisil lahutatud emakesest- maast. Seda nimelt võttis arvesse ka Herakles, kui ta kohtas Antaiost. Võitluses selle kuulsa kangelasega kiskus Herakles ta maast lahti, tõstis õhku ja kägistas ära. Peale arvutuid vägitegusid võttis Zeus lõpuks Heraklese taevasse ja ta sai jumalaks. Section IV.1 Theseus. Atika peakangelaseks loeti Thesust, kuningas Aigeuse poega. Tema vägitööd meenutavad palju Heraklese vägitöid. Theseus surmas Atika kõige julmema röövli Prokrustese. Prokrustes kutsus mööduvad teekäijad enda juurde, kostitas neid ja seejärel käskis neil puhata oma voodis. Kui säng oli külalisele lühike, siis raius Prokrustes tal jalad otsast; kui see oli pikk, siis venitas ta külalist. Seda voodit nimetatigi "Prokrustese sängiks". Theseus tappis Prokrustese, langetades ta tema oma voodisse, mis osutus talle liiga lühikeseks.
Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. 4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. Rooma kirjandus- Tekkis 3.saj. eKr. Suured mõjutused Kreekast aga roomlased ei võtnud kreeka kirjandust pelgalt üle, vaid kohandasid vastavalt oma arusaamadele. Vanakreeka kirjanduse mõju oli suurem kunstiloomingu algusaegadel Roomas. RK oli vahelüliks vanakreeka ja uute Euroopa rahvaste kirjanduse vahel. Rooma kirjandus mõjutas Euroopa kirjandust rohkem, sest a) Rooma vallutas Kreeka b)Roomas oli kasutusel ladina keel c) Rooma kultuur levis laieKrlt. Alles 18. saj. jõuti äratundmisele, et Kreeka kirjandus on vanem ja Rooma kirjandus on Kreeka matkimine
Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas tütar salme, tedremunast Linda ja varesepojast orjatüdruk. Salmele tulid kosja Kuu, Päike ja Täht. Salme sai Tähe kaasaks. Kuu ja Päike olid liiga muutliku meelega.
Surma järel riputas ta Ariadnele kingitud krooni taevatähetede hulka. Dionysos viis oma ema Hadesest välja, kuid mitte maale, vaid Olümposele. Jumalad lubasid surelikult seal elada. Dionysos oli lahke ja heatahtlik, kuid ta võis inimesi hulluks ajada. Menaadid olid viinast hullunud naised. Siiski Dionysos hoolitses nende eest Teebas, kui Dionysos tuli oma kultust jalule seadma, käskis valitseja, Semele vend, tulijad vangi panna. Teiersias hoiatas, kuid mees ei võtnud tema sõnu kuulda. Vahimehed tundsid piinlikust, et peavad jumala kinni pidama. Teda saatnud naised põgenesid ja ükski köis ei hoidnud tead kinni. Uksed avanesid ja Dionysos seisis kuninga ees, rääkides talle oma jumalikkusest. Kuningas vastas raevuga ja jumal pandi vangi, aga ta jalutas sealt välja ja läks uuesti kuninga ette. Kuningas sõimas teda jällegi ja jumal jättis kuninga saatuse hoolde. Kuningas läks mägedesse põgenenud naisi
teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult peale hobuse-kohut saanud.Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga. Hommikul tahtis A teada kus see on aga Mari ütles algul et seda ei ole ja siis et keegi olevat ära võtnud. A tahtis teda lüüa aga lapsed tulnud vahele. XXIV Tasu rääkimise eest. Peres olid kõik aga tõsises- väga harva kuuldi kedagi naermas või vilistamas. Aga uue tüdruku ja sulase tulekuga see muutus. Maril sündis ka veel poiss, too oli aga nääpsuke ja nõrgake. Poisist arvati kirikuõpetaja saavat. Ristiisaks sai Hundipalu Tiit kes oli väga tark mees, kui ta juhtus nende talust mööda minema siis astus ta koguaeg läbi kas või mõneks minutiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
