Jah. (Alustav ettevõtja peab välja selgitama, kas tema tegevus tuleb registreerida majandustegevuse registris. Majandustegevuse registris peavad end registreerima erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad.) 13.Kas FIE peab oma raamatupidamist tekke -või kassapõhisena? Üldjuhul võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. 14.Kas ja millal peab FIE tegema sotsiaalmaksu ettemakseid? Peale registreerimist Maksuametis tuleb vastavalt Sotsiaalmaksu seadusele 15.märtsiks, 15.juuniks, 15. septembriks ja 15. detsembriks maksta sotsiaalmaksu avansiliste maksetena vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summalt. (on ka teatud erandeid.) 15.Kas ja millal peab FIE tegema tulumaksu ettemakseid? Alates teisest tegevusaastast tuleb ka teha tulumaksu ettemakseid. (on ka teatud erandeid.) 16
eur. Kui suures summas laekus müügiarvete eest? Alg D 23000 + D 20000 – lõpp D 8000 = kreeditkäive 35000 € a) Kontol Maksude ettemaksed oli algsaldo 1200 eur, kreeditkäive 850 eur ja lõppsaldo 500 eur. Kui suures summas tasuti maksude ettemakse? Alg D 1200 – K 850 = D 350 ; D 500 – D 350 = deebetkäive 150 € b) Kontol Makstud ettemaksud oli deebetkäive 600 eur, kreeditkäive 200 eur ja lõppsaldo 500 eur. Kui suur summa oli perioodi algul makstud ettemakseid? D 600 – K 200 = D 400 ; lõpp D 500 – D 400 = algsaldo 100 € Kontol Nõuded ostjate vastu saldo oli 32000 eur, kontol Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded saldo 2000 eur, siis hinnati lootusetuks nõudeid 600 eur väärtuses. Arvuta nõuded ostjate vastu netoväärtus e. bilansis kajastatav summa (32000 – 600) – (2000 – 600) = 34000 – 1400 = 30000 € Ülesanne 3 a) Ettevõtte majandusaasta lõpu seisuga ostjatelt laekumata nõuete jääk on 40 000 eurot,
ja asuda läbirääkimistele lepingu teise poolega, et lepingud ümber sõlmida nii, et ei oleks vaja teha 6 kuu e kasumiaruande prognoos rahavoog ekud 32 600 võrra sissetulekuid. a maksta. Sellisel juhul on laenu vajadus 32 600-5 000=27 600 avat laenuvajadust ei ole. elarve esitamisel panka lühiajalise laenu saamine ei tohiks olla alik hakata laenu tagasi maksma. Ettepanek firmale - vaadata oma nii, et ei oleks vaja teha 6 kuu ettemakseid. Tehingud Deebet Raha Kreedit Lühiajaline laen 200,000 Laenu võtmine Deebet Kreditoorn Kreedit Raha 50,000 Deebet Materiaaln Kreedit Raha 100,000 Laenuraha kasutamine Deebet TootmisvarKreedit Raha 50,000 Bilanss peale tehinguid
4. TURUNDUSSTRATEEGIA 4.1. Püsiklientuur, nende osakaal müügist, maksetingimused Noored muusikaga seotud inimesed, kes kasutavad prooviruumi, moodustavad püsiklientuuri. Nende osakaal müügist on siiski väike, sest tehnika rent on kallim, prooviruumi rentimine aga teenusena odavam, moodustades müügist ~20%. Kõige suurema osakaalu müügist moodustab helitehnika rent, olles ~ 40%. Valgustus ~20% ning helistuudios lindistamine ~20%. Saab maksta kohapeal, teha ettemakseid ning maksta hiljem arvega. Maksmine toimub lepingu alusel, kus on kirjas maksetingimused ning muud kohustused. 4.2. Müügi- ja turustamiskanalid Ettevõttel on kodulehekülg, trükitud lendlehed, bännerid teistel kodulehekülgedel ning võetakse osa asjakohastest messidest. 4.3. Hinnakujundusstrateegia, võrdlus konkurentidega Hind on kujunenud vastavalt konkurentidele, OÜ Punn Põhja tahab pakkuda odavamaid teenuseid, kui konkurendid turul. Kasumiprotsent on konkurentide omast madalam,
omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Müügitulu arvestust võib pidada müügiobjektide, muude tulude arvestust tululiikide lõikes. Tulude arvelevõtmise aluseks on arved, muud nõude tekkimist või raha laekumist tõendavad dokumendid,
Õiged vastused küsimustele on märgitud rohelise värviga Tulud 1. Mis on ettevõtte tulu e.müügikäive ? · Raha, mis laekub ettevõttele hüviste müügist · Raha, mis saadakse aktsiatega kauplemisest · Raha, mis saadetakse annetustest · Raha, mis kulutatakse uute seadmete soetamiseks 2. Mida neist loetakse müügituludeks? · Ostjate ja tellijate ettemakseid kohustused · Ostjate poolt makstud (makstavad) käibemaksusummad · Müüjate poolt antud allahindlus · Teistele kaupade andmist, teenuste osutamist sponsorlusena · Kaupade, materjalide, teenuste müük 3.Mida neist loetakse ettevõtlustuludeks? · Palgatulu · Mitterahaline toetus · Rendi-ja üüritulu · Võetud laen · Kapitalitulu 4
Kütuseaktsiisi tasuti aasta esimese kahe kuuga 792,7 miljonit krooni, eelarves planeeritust on täidetud 16,8 protsenti. Veebruaris tasuti kütuseaktsiisi 368,1 miljonit krooni. Tarbimisse jõudvad kütusekogused on ootustele vastavalt vähenemas ning seda mõjutab nii eratarbimise kui transpordisektori kokkutõmbumine. Ettemaksukonto muutus mõjutas veebruaris tasutud maksusummasid 206,7 miljoni krooni ulatuses. Ettemaksukonto kajastab ettemakseid tulevaste perioodide maksukohustuste arvelt. Baltimaades vähe kinnisvaratehinguid Newseci Nordic Reporti kevadaruande kohaselt mõjutab ülemaailmne majanduskriis tugevalt ka Baltimaid. 2008. aastal vähenes kinnisvaratehingute maht nii Eestis kui Lätis, sest paljud tehingud lükati edasi. Leedus maht tõusis, seda tänu mõnele suurele Saksamaa kinnisvarafondide tehtud investeeringule 2007. aastal oli maht 100 miljonit eurot, 2008. aastal 250 miljonit eurot
mugulad, mööbel, vorstid, singid jne. Müügiks ostetud kaubad on vahendamise, edasimüügi eesmärgil soetatud kaubad, mida ettevõte ei kavatse oma tootmisprotsessis kasutada. Kui ettevõte hakkab esmalt müügiks ostetud kaupasid ise kasutama tuleb need bilansis ümber klassifitseerida tooraineks ja materjaliks või põhivaradeks. Lähtutakse vara maksumusest ja kasutusotstarbest. Ettemaksed varude eest, ettemakseid vaadeldakse nagu kättesaadud materiaalset vara, kuigi reaalselt seda veel ei ole Tootmisettevõtte ja kaubandusettevõtte varude struktuur on erinev. Tootmisettevõttes on varudeks toore, materjal, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttes on varudeks kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ning arvestust peetakse sissetuleva ja väljamineva kauba osas. Varude arvestus peab tagama varude: ·täieliku ja õigeaegse arvelevõtmise;
allesoleku tagada. -Kahjuhüvitise suurus pannakse paika igal juhtumil eraldi. -Tingimused panevad paika töötaja ja tööandja koos, kokkulepe peab olema kirjalik. Tasaarvestamine -Kui tööandja ja töötaja peavad üksteisele maksma mingi rahasumma, võib kasutada tasaarvestust. -Töötasust tohib summasid kinni pidada vaid töötaja nõusolekul. -Erandiks on kokkulepitud limiidiga kulud. -Nõusolekuta võib kinni pidada ettemakseid, mida peab tagastama. -Töötajale peab alati jääma vähemalt kuutöötasu alammäär. -Tasaarvestuse võimaldamiseks võib tööandja pöörduda töövaidlusorganisse
Aktivas : D 12271 K 1010 Tehingud aruandvate isikutega nt. lähetuse- ja kuluaruanded kirjendatakse finantsmoodulis finantskandena. Finantskandesse on vaja sisestada tehingu kuupäev, viide dokumendile, mille alusel kanne teostatakse ning korrespondeeruvad kontod koos tehingu kirjeldusega. 2.3 Ettemaksed Ettemakstud kulud jagunevad vastavalt nende sisule: kindlustuse ettemaksed, reklaami ettemaksed, tagatisrahad ja muud ettemaksed. Ettemakseid sisestatakse vastavalt ettemaksuarvetele Merit Aktiva ostumoodulis. Iga kuu lõpus kontrollib raamatupidaja ettemaksed üle ja kannab need vajadusel kuludesse. 8 3. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Varud jagunevad kaheks : müügiks soetatud kaubad ja ettemaksed tarnijatele. Varud võetakse arvele ostuarve alusel Merit Aktiva ostumoodulis soetusmaksumuses, mis on
Risk on suurem, kui välisvaluuta tehinguid on palju. Ebasoodsad õigusalased muutused Tegemist on välimise riskiga ning seetõttu firma siseselt seda otseselt juhtida ei saa. Riski vähendamiseks peab FJ olema kursis ettevalmistavate seadus eelnõudega ning võimalusel tegema ka lobbitööd. Ebaõnnestunud lepingud Sõlmitud lepingud võivad sisaldada punkte, mis on firmale kahjulikud. Näiteks tellida suuremaid koguseid, kui korraga vajatakse. Teha pikaajalisi tarnete ettemakseid jms.Seetõttu peaks FJ üle kontrollima kõik varasemad lepingud ja uute lepingute sõlmimisel tutvuma nende sisuga, et vältida firmale ebasoodsaid tingimusi. Süsteemi kokkuvarisemine Firma finantsseisundile võivad tõsist mõju avaldada nii looduslikud kui inimestest põhjustatud katastroofid (üleujutus,pikse löök, maavärin jne). FJ peab olema nendest teadlik ja endale neid teadvustama. Peab välja töötama plaani, kuidas toimida katastroofi korrala ning
rohkem käibevara. Maksevõime võis aga kahaneda, kuna käibevara suurenemine toimus varude ja ettemaksete suurenemise tõttu . Oletame, et lühiajalised kohustused jäävad samaks. Sellisel juhul lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurenemine on seotud käibevarade suurenemisega. Nüüd kuna maksevõime kordaja vähenemine sõltub siin käibevarade ja varude vahe vähenemisega( ma ei tea, kas ettemakseid ka arvestatakse maksevõime kordajasse?), siis kui kehtib olukord, et varud on suurenenud, samal ajal, kui muud käibevarad peale varude ei ole muutunud, siis on ülesande tingimused täidetud. Seega üheks võimaluseks on varude suurenemine, et kehtiks vastav olukord. Märkus: võimalikud on ka olukorrad, kus varud on suurenenud ning raha, lühiajalised finantsinvesteeringud või nõuded ostjatele on vähenenud, kuid vähem, kui on tõusnud varude hulk. 39
rohkem käibevara. Maksevõime võis aga kahaneda, kuna käibevara suurenemine toimus varude ja ettemaksete suurenemise tõttu . Oletame, et lühiajalised kohustused jäävad samaks. Sellisel juhul lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurenemine on seotud käibevarade suurenemisega. Nüüd kuna maksevõime kordaja vähenemine sõltub siin käibevarade ja varude vahe vähenemisega( ma ei tea, kas ettemakseid ka arvestatakse maksevõime kordajasse?), siis kui kehtib olukord, et varud on suurenenud, samal ajal, kui muud käibevarad peale varude ei ole muutunud, siis on ülesande tingimused täidetud. Seega üheks võimaluseks on varude suurenemine, et kehtiks vastav olukord. Märkus: võimalikud on ka olukorrad, kus varud on suurenenud ning raha, lühiajalised finantsinvesteeringud või nõuded ostjatele on vähenenud, kuid vähem, kui on tõusnud varude hulk. 39
D Tulumaksukulu K Dividendide tulumaksueraldis Muud võlad (2) Dividendide maksmisel D Dividendivõlad K Pangakonto D Dividendide tulumaksueraldis K Dividendide tulumaksuvõlg Intressivõlad Tekivad laenukohustiste korral, raamatupidamiskanne: D Intressikulu K Intressivõlad Saadud ettemaksed (1) Saadud ettemaksed tulevastel perioodidel osutatavate teenuste või müüdava kauba eest ette laekunud summad. Ettemaksetena arvestatakse lühiajalisi ettemakseid toodete, kaupade ja teenuste eest. Ettemaksed on ettemakse saanud tarnija kohustus ettemakse teinud ostja vastu. Saadud ettemaksed (2) Kui ettemakse objekt on ka käibemaksu objekt, siis arvestada käibemaksu. Maksu arvestamisel loetakse laekunud summa laekunuks koos käibemaksuga. Käibemaks arvestatakse seejuures käibemaksuta summast, mis leitakse: Käibemaksuta summa = Laekunud summa (käibemaksuga summa) / (1 + maksumäär). Näiteks:
Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele/osanikele väljamakseid. Dividendid Dividendi maksmise kord Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. Dividendi suurus Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud
hinnaalanduse protsenti ületava protsendi võrra. Emaettevõte – Raamatupidamise seisukohalt ettevõte, millel on üks või enam tütarettevõtet ja mille aktsiatest emaettevõte omab vähemalt 50%. Emissioon – Emitendi ühekordse otsuse alusel väljalastud samaliigiliste väärtpaberite kogum. Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. Ettemakse – Enne kohustusliku maksetähtpäeva saabumist õiendatud või saadud makse (ka võla tagasimakse). Tehtud ettemakseid arvestatakse bilansi aktivas tegelikult väljamakstud summadena. Saadud ettemaksed esinevad majandusüksuse bilansis eri kirjena passiva poolel. Evalvatsioon – Hinnamäärang, mis tahes müüdava objekti kohta; raha kursimäärang. F Faktooring – Tehing, mille puhul toimub debitoorse võlgnevuse (nõudeõiguse) ost või müük. Finantsaruanne – Ainult rahalisi näitajaid sisaldav aruanne, mis koostatakse finantsraamatupidamise andmete põhjal majandusüksuse tegevuse põhitulemuste kohta
2. vallas- ja kinnisvara kasutusrendile andmisest saadav netorent. 3. komisjoni müügist saadud komisjonitasu või vahendusteenuseid osutatavas firmas müügitasu. 4. kaupade ja materjalide puudujääkide süüdlastelt sissenõutud summad. 5. kaupade ja materjalide omatoodangu teenuste tasuline mittetootlik tarbimine ettevõtte enda poolt. – müügi tuludeks ei loeta: 1. ostjate ja tellijate ettemakseid (need on kohustused bilansi passivas) 2. ostjate makstud või makstavad käibemaksu summad (kajastatakse bilansi passivas) 3. müüjate poolt antud allahindlus (nad ei teeni nii palju kasu kui tavahinnaga) 4. teistele kaupade andmist või teenuste osutamist sponsorlusena (annavad kaupa kuid raha ei teeni) 5. omapõhivara müük – müügitulude arvestamine ja lausendamine paberil olemas!!! Konto käibemaks
Ettevõte maksab kassast/arvelduskontolt aruandekohustuslikule isikule avansi ülekulu D: Nõuded aruandekohustuslike isikute vastu K: Kassa/Arvelduskonto 5.5 Varud Ettevõtte varu moodustavad kõik temale kuuluvad ja müügiks ning kasutamiseks määratud varad (materjalid, pooltooted, kütus, valmistoodang jne.). Teel olev vara arvestatakse varu hulka siis, kui selle omandiõigus on ettevõttele üle läinud. Varuna käsitletakse bilansis materiaalse vara jääke ja tarnijatele tehtud ettemakseid. Varud kajastatakse bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal · Lõpetamata toodang · Valmistoodang · Müügiks ostetud kaubad · Ettemaksed tarnijatele Kaup, toore, materjal võetakse arvele soetusmaksumuses - milleks on ostuhind ja soetamiskulud. Varud hinnatakse hiljem bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või realiseerimise netomaksumus (müügihind-turustuskulud). Soetusmaksumuse ja realiseerimise netomaksuse vahe kantakse aruandeaasta kuluks.
muudatusi nt laiendab olemasolevaid või käivitab uusi ettevõtteid, · tagastamatut abi (või abi osa) tuleks käsitleda annetatud kapitalina. siseneb uutele turgudele ja/või muudab finantspoliitikat (st hakkab Ka tagastamatu abi kasutamist võidakse teatud aja jooksul kontrollida ja pakkuma krediiti ostjatele, tegema ettemakseid hankijatele vm). reeglite mittejärgimisel abi kas täielikult või osaliselt tagasi nõuda. Eelloetletud on ,,head" ehk normaalsed põhjused, mis leiavad mõistmist Õige oleks sellist abi kajastada laenuna selle aja jooksul ja sellises osas, ka finantseerijate poolt.
2. vallas- ja kinnisvara kasutusrendile andmisest saadav netorent. 3. komisjoni müügist saadud komisjonitasu või vahendusteenuseid osutatavas firmas müügitasu. 4. kaupade ja materjalide puudujääkide süüdlastelt sissenõutud summad. 5. kaupade ja materjalide omatoodangu teenuste tasuline mittetootlik tarbimine ettevõtte enda poolt. – müügi tuludeks ei loeta: 1. ostjate ja tellijate ettemakseid (need on kohustused bilansi passivas) 2. ostjate makstud või makstavad käibemaksu summad (kajastatakse bilansi passivas) 3. müüjate poolt antud allahindlus (nad ei teeni nii palju kasu kui tavahinnaga) 4. teistele kaupade andmist või teenuste osutamist sponsorlusena (annavad kaupa kuid raha ei teeni) 5. omapõhivara müük – müügitulude arvestamine ja lausendamine paberil olemas!!! Käibemaks
tarnijatele. Valmistoodangu puhul tuleks samuti püüda võimalikult vähest ladustamist, kuna kõiki tooteid ei realiseerita ühesuguses ja suures mahus, siis tuleks väiksema käibega tooteid vähem lattu valmistada, et mitte koormata laoressurssi. Võimalusel võiks ladustada rohkem pooltooteid, mis võivad olla kasutusel mitmete erinevate valmistoodete tootmiseks. 6. Võlad tarnijatele võimalusel tuleks vältida ettemakseid tarnijatele, kui tarnija nõuab ettemaksu, siis tuleks kaubelda võimalikult paindlik ettemaksu graafik, näiteks kui tarned on osade kaupa, peaks ka ettemaks toimuma ositi. Maksmiseks võiks kasutada võimalusel pangatsekke, mis võimaldab makseperioodi lühendada ja seega on raha laekumine tarnijale suhteliselt lühiajaline. Tuleks võimalikult venitada tarnijale tasumisega, sest tavaliselt hakkavad tarnijad aktiivselt tegutsema sissenõuetega alles
See osa laekumisest, mida teenitakse järgmisel perioodil, kantakse tolle perioodi tuludesse: vähendades (debiteerides) kohustust ja suurendades (krediteerides) tulukontot, ülejäänud (teenimata tulu) jääb kohustusena bilanssi. Tulusid ja kulusid võib tulemiarvestuses liigitada mitmeti. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Ettevõtte majandusaasta tulemi kujunemist kajastab kasumiaruanne. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit).
või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele. Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. 20 Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole
Tegevuse alustamise periood on seotud esimeste oluliste kuludega, milleks on eelkõige investeeringud põhivarasse ning materjalide, tooraine ja seadmete ost. Alustamisega kaasnevad ka asukohakulud (ruumide ost või rent), tootmise või teenuse osutamise korraldamise kulud jne. Sellesse perioodi jäävad ka personali värbamine ja sellega seotud kulud. Tegevuse alustamisel tuleb ettevõttel sõlmida esimesed lepingud, mis võivad nõuda ettemakseid. Seega ettevõte alustab oma tegevust alustab tootmist või teenuse osutamist. Ettevõttel tekivad kohustused Tegevused ettevõtte tegevuse alustamisel: · Äriühingu asutamine · Ettevõtte registreerimine vajalikes registrites ning lubade ja litsentside hankimine; · Firmamärgi (logo) ja kodulehe kujundamine; · Vajalike ruumide, seadmete, kontorisisustuse jms. Hankimine; · Töötajate valik ja värbamine;
maksmisele kuluvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või mull alusdokumendil) [9 : 70]. 7.1.2 Võlad ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed jagunevad: · võlad tarnijatele; · võlad töövõtjatele; · maksuvõlad; · muud võlad; · saadud ettemaksed [8 : 37]. Ostjate ettemaksete arvestust tuleb pidada analüütiliselt iga kliendi lõikes arvete või laekumiste kaupa. Nende arvestust on soovitav pidada andmebaasis või tabeliarvestussüteemis, kui ettemakseid esenb pidevalt ja mitmete klientide lõikes [1 : 153]. 7.1.3 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi, mida teostatakse ettevõttele teatud ressursside üleandmise kaudu ning mille saamiseks peab ettevõtte äritegevus vastama teatud kindlaks määratud kriteeriumitele. Sihtfinantseerimine ei hõlma valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (näiteks
Kas töövõtja peab tellijale hüvitama hoone hävimisel tekkinud kahju? Lahendus Kas töövõtjal on õigus nõuda tasu tööde eest lepingu lõpetamisel? Töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu. VõS § 640. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek alusel Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Ehituse puhul kuni objekti üleandmiseni. Kas töövõtja peab tellijale hüvitama hoone hävimisel tekkinud kahju? Juhul kui ettemakseid pole kuulub hoone üleandmiseni ehitajale, seega ei pea töövõtja tellijale hoonet hüvitama.). Küll aga võib kõne alla tulla saamata jäänud tulude hüvitamine tellijale, aja eest, mis kulub uue hoone ehitamiseks ja mille jooksul tellija ei saa hoonet kasutada tulu saamise eesmärgil (VõS § 128.) V-19 Alles ehitise vastuvõtmisel selgus, et töövõtja oli hoone valesti maha märkinud ja see ulatus 40 cm üle naaberkrundi omaniku piiri
Paremaks ülevaateks põhivara muutustest aastate jooksul tegid autorid joonise 2. Käibevara on vara, mida ettevõtja saab kiiresti rahaks muuta, et tasuda sellega oma võlgasid, kuna selle osakaal on nii väike põhivarast, võib tulevikus tekkida probleeme võlgnevuste tasumisega. Kuna käibevara osakaal on koguvarast nii väike, võib eeldada, et ettvõttes ei toimu igapäevaseid tehinguid rahaga, vähe esineb nõudeid ostjatele, tulude ja maksude ettemakseid. Jooniselt 2 on näha, et käibevara hulk oli suurem aastatel 2012 ja 2013 perioodil, millal oli põhivara hulk kõige madalam. Antud firmas on põhivaraks ainult materiaalne põhivara, milleks on laevad ja maa. Tegu on varadega, mida ettevõte kasutab teenuste osutamisel ja finantstulu teenimiseks ning mida kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. AS Cargohunters kasutab põhivara kaubaveoks merel ja rannavetes, lisaks sellele on ettevõttel
tulus. Firma likviidsus on tähtis tegur kuna makseraskustesse sattumine on tavaliselt esimene samm teel pankroti poole. Kui firma satub ka ainult ajutiselt makseraskustesse, kahjustab see siiski tema imagot ja muidu täiesti normaalne firma võib sattuda halba valgusesse, kuna äripartnerid, kreeditorid ja aktsionärid võivad ja sageli ka reageerivad ülemäära valuliselt. Halbade likviidsusnäitajatega firmale ei soovi eriti keegi kommertskrediiti anda ja selle asemel nõutakse hoopis ettemakseid, mis omakorda veelgi halvendab olukorda. Suuri ja tuntud firmasid ähvardab likviidsuskriis vähem kuna vajaduse korral saavad nad keskmisest väikesemate kuludega finantsabi või võivad nad oma varasid tugevalt alla omahinna realiseerida. Ajutiselt raskustesse sattunud muidu perspektiivikaid ja tulusaid firmasid on teistel kasulik üle võtta nende langenud turuväärtuse tõttu ja mõne aja pärast siis kasudega maha müüa. 3. Efektiivsuse analüüs
Tallinna Vesi Olympic Tallink 25 Joonis 7: Keskmine laekumisperiood päevades Allikas:autori koostatud Ettevõtete keskmised maksetingimused ei ole teada, seega ,,rusikareegli" järgimist kontrollida on keeruline. Tulemusi ja tulemuste võrreldavust mõjutab ka see, et Tallinna Vesi AS ja OEG näitavad bilansis nõudeid ja ettemakseid koos, kuid Tallink AS eraldi. Üldjoontes on tulemused siiski võrreldavad, sest OEG ja Tallinna vesi kajastavad nõudeid sarnaselt ning Tallinki ettemakete osakaal võrreldes nõuetega on väga väike. Tallinki puhul näeme väikest nõuete vähenemist vaadeldaval perioodi, kuid kui korrigeerida seda ettemaksete kasvamisega samal perioodil, siis ilmselt on trend napilt vastupidine. Tallinna Vesi AS on vaadeldaval perioodil kõige kiiremini ja jõulisemalt laekumisperioodi
mugulad, mööbel, vorstid, singid jne. Müügiks ostetud kaubad on vahendamise, edasimüügi eesmärgil soetatud kaubad, mida ettevõte ei kavatse oma tootmisprotsessis kasutada. Kui ettevõte hakkab esmalt müügiks ostetud kaupasid ise kasutama tuleb need bilansis ümber klassifitseerida tooraineks ja materjaliks või põhivaradeks. Lähtutakse vara maksumusest ja kasutusotstarbest. Ettemaksed varude eest, ettemakseid vaadeldakse nagu kättesaadud/olemasolevat materiaalset vara, kuigi reaalselt seda veel ei ole. Tootmisettevõtte ja kaubandusettevõtte varude struktuur on erinev. Tootmisettevõttes on varudeks toore, materjal, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttes on varudeks kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ning arvestust peetakse sissetuleva ja väljamineva kauba osas. Varude arvestus peab tagama varude: täieliku ja õigeaegse arvelevõtmise;
põhjustel tekkis ülebroneerimine ja meil tuleb teid majutada teise hotelli , me oleme teile tellinud toe teises hotellis, see tuba on küll natuke kallim, kuid me maksame ise vahekulud. 12. Ettemakse ja broneerimistasu? Ettemakse on igasugune summa, mis tasutakse ära ennem, kui külaline kohale tuleb võidakse maksta tagasi, tingimused kirjas lepingus, kinnituskirjas. Mis osas, mis tingimustel selle tagasi saab. Ettemakseid kasutatakse,- kui kleinti ei tunta, või kui on olnud eelnevalt probleeme maksmisega, ei usalda. Hotellipidaja kinnitab ettemakse saabumist 72 tunni jooksul peale selle laekumist. 8 Broneerimistasu on reeglina see summa, mida reisibüroo võtab kliendi käest, ühekordne summa, teenustasu mingi tehingu eest, broneeringu eest. Ei kuulu kunagi tagasimaksmisele. 13. Voucher ja garantiikiri?
seadus teha dividendi maksmise otsust hiljem. Osaühingus ei ole erinevalt aktsiaseltsist lubatud avansiliste dividendide maksmine (ÄS-i § 277 lõiget 3 ei ole võimalik analoogia alusel osaühingule kohaldada). AS dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega (ÄS § 277). Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. ÄS § 278 - Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine
aktsiaseltsist ega muude nõuetega asutatava aktsiaseltsi vastu. § 277. Dividendi maksmise kord (1) Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel . (2) Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. (3) Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. § 290. Üldkoosoleku olemus (1) Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. § 291. Korraline üldkoosolek (1) Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine
tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Korteriühistul on - osakapital. Korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega. Korteriühistu osakapital moodustub korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest. Korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. Korteriühistu nõudeõiguse tagamine Korteriühistu liikmed tagavad korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude nõuded korteriühistu kasuks osamaksu kuuekordses ulatuses korteriomandi arvel hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale. Korteriühistu võib nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist pärast kolmekuulise etteteatamisaja möödumist.
eurot, arve tasumata. Raamatupidamiskanne: D Kaup (kaubavaru) 1 200 D Käibemaks 240 K Võlad tarnijatele 1 440 Peale kauba ostu ja müüki (vt eelnevaid kandeid) on kontol Käibemaks: D Käibemaks K 240 400 S1 160 Saadud ettemaksed Saadud ettemaksed tulevastel perioodidel osutatavate teenuste või müüdava kauba eest ette laekunud summad. Ettemaksetena kajastatakse lühiajalisi ettemakseid toodete, kaupade ja teenuste eest. Ettemaksed on ettemakse saanud tarnija kohustus ettemakse teinud ostja vastu. Kui ettemakse objekt on ka käibemaksu objekt, siis arvestada käibemaksu. Maksu arvestamisel loetakse laekunud summa laekunuks koos käibemaksuga. Käibemaks arvestatakse seejuures käibemaksuta summast, mis leitakse: Käibemaksuta summa = Laekunud summa (käibemaksuga summa) / (1+ maksumäär) Ettevõttele laekub ettemakse ostjatelt summas 1200 eurot
annaabi.ee 
