Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettekanne: korallide hävimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
korallid, korallide, korallrifid, korallidele, hävimine, koralle, lubjakivi, kalapüük, loomadega, elavate, esiteks, erosioon, aasia, rannikualad, sapiens, muda, veetemperatuur, sureb, kolooniad, sentimeetrit, miljoneid, saastatus, tegamist, elupaigaks, ökosüsteem, taimeliigid, toimivad, varjus, kallaste, kosmeetikas, ühelt, elavalt, kordi· midagi huvitavat · ettepanekuid liigi kaitsmiseks , "päästmiseks" . I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid. III KATEGOORIA kaitsealused taime-, seene- ja loomaliikid ning kivististed. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas Paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Kuna tegamist on väga väikeste loomadega, võib esmapilgul tunduda, et ehk nende hävimine ei olegi väga suur probleem. Samuti pole see ala, mida korallrifid katavad, pindalalt eriti suur. Kuid oluline on see, et nad on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest. Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas
Korallide üldiseloomustus Korallid kuuluvad õisloomade mereliste ainuõõssete klassi. Nad on koloonialised polüübid. · Riik: Loomad · Hõimkond: Ainuõõssed · Klass: Õisloomad Õisloomad ehk korallid jagunevad: · kaheksikkorallid (Octocorallia) · kuudikkorallid (Hexacorallia) Triias - Retsentsed · tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium - Permi lõpp · rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium - Permi lõpp Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes
Koralliatollid on rõnga kujulised saared, mis moodustuvad vulkaaniliste saarte ümber kasvanud korallrahudest ja nende peale kuhjunud liivast. Rõngassaarte keskele jääb aga laguun- soolane järveke, mis on nüüd ookeanist eraldatud. Enamik atolle asub India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas. Erinevalt vallrahudest võivad atollid asuda maismaast väga kaugel. Korallatolli tekkeprotsess on järgmine: 1. Vulkaanilise tekkega saare ümber hakkavad kasvama korallid. 2. Aja jooksul hakkab saar vaikselt vajuma, kuid korallid jätkavad kasvamist. 3. Saar kaob, aga saart ümbritsenud korallatoll jääb alles. Atollile kuhjub saarest allesjäänud liiv ja tekivad saarekesed, kus hakkavad aja jooksul kasvama ka palmid ja muud taimed. Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas hapnikurikas ja soe merevesi ning küllaldaselt valgust
Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega. Ümberkorraldustega mis on suuremad kui antud ökosüsteemi looduslikud fluktuatsioonid ehk kõikumised. Korallid Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes.
4 alamregiooni. Korallrifid, mererohud ja mangroovid iseloomustavad troopika-alasid. Troopikaelustiku ülemiseks temp taluvuse piiriks loetakse 35-40C. Troopika-alad on vanim mere-elupaik, kuigi aegade vältel on temp kõikunud, pole kõikumine ületanud 2-5C. Fauna kohta on teada, et liikide arv on suurim troopikas. Vetikate puhul ei ole see nii. Liigirikkaimad on subarktika ja subtroopika, eriti Lõuna- Austraalia ja Vahemeri.Troopikas loendatakse 600-800 liiki 200-300 perekonnast. Ilmselt korallid ei jäta küllalt kinnitumiskohta vetikaile. Rohkesti esineb pantroopilise (pantropical) levikuga vetikad st. samad liigid esinevad mõlema ookeani mõlemal poolel; parasvöötme vetikate hulgas esineb harva sellise levikuga liike. Liikudes subarktikast troopikasse tõuseb indeks, mis näitab punavetikate liikide arvu suhet pruunvetikate liikide arvu 1.1 4.3. Troopilised veed on punavetikate eelistatud kasvuala. Perekondade Gelidium, Pterocladia ja Gracilaria liigid on
c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi) h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia Vee-elanikke mõjutavad tegurid: a)keemilis-füüsikalised e. abiootilised b)biootilised, sh inimmõjulised e. antropogeensed Stenobiondid- võimelised elama AINULT mingi faktori kitsas vahemikus (nt. korallid kõval põhjal soojas ja soolases vees; hukutav on neile nii mudastumine, ilma jahenemine kui ka tugev vihmasadu). 1 Eurübiondid- võimelised elama mingi faktori LAIAS VAHEMIKUS (nt. vesikakand- nii voolu- kui seisuvetes, väikestes allikates kui ka peipsi järves). Ubikvistid- eriti eurübiontsed liigid (sageli tulnukad teistest maailmajagudest; sageli võimelised elama väga väheses vees- nt. pilliroog). Nt. temp
Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………….. 2 lk 1. Väljasuremise mõistest ……………………………………………………. 2 lk 2. Tänapäevane, inimese põhjustatud massväljasuremine …………………… 2 lk 3. Väljasuremise põhjused …………………………………………………… 3 lk 3.1. Elupaikade hävimine …………………………………………………. 4 lk 3.1.1. Ohustatud vihmametsad ………………………………………. 4 lk 3.1.2. Troopilised lehtmetsad ………………………………………… 5 lk 3.1.3. Rohumaad ……………………………………………………… 5 lk 3.1.4. Märgalad ja vee-elupaigad …………………………………….. 5 lk 3.1.5
o Igat regiooni saab olla ainult üks o Floristilised riikkonnad, zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid. Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides erinevad liigid. Elurikkuse globaalsed mustrid. · Selgroogsete mitmekesisus kõige rohkem troopika ümbruses nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Aasias. · Mageveekalade mitmekesisus kõige enam Amazonase vesikonnas. Mujal pole nii suuri jõgesid. · Korallide mitmekesisus korallid on väga temperatuuritundlikud. Leidub ainult tõelisest troopikast. Miskipärast on ka Atlandi ookean korallidevaesemaks jäänud. India ookeanis palju rohkem (eriti punases meres) eelkõige Austraalia ranniku lähedal Vaikses ookeanis (Suur Vallrahu). · Soontaimede liigirikkus kuivad piirkonnad on liigivaesemad (kõrbed), mäed on liigirikkamad (Andid, Himaalaja, Kaukasus, Lõuna-Aafrika, Vahemere piirkond jne)
moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 7. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; rahnud, kruus, liiv, savi, muda ärakanne,settimine setted murenemine
.....basalt tsementeerumine murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid moone lubjakivi, .....graniit, liivakivi, moone gabro sulamine põlevkivi, moondekivimid kivisüsi MAGMA JAHTUMINE JA gneiss,
ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallrifid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib
10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine,
Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. http://www.miksike
vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on käsutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks. 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; Märgi kivimite ringe (lihtsustatud) skeemile õigesse kohta: moondekivimid, magma, murenemine jne. Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused. 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised
vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe,ärakanne,settimine rahnud, kruus, tardkivim, settekivim, moondekivim, liiv,graniit, basalt, savi, muda murenemine setted
vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine,
silmaga eristada. Tihti poorse tekstuuriga tardkivim 8. Sotsiaalsed probleemid- kaevanduses töötamine kahjustab tervist põhjustades tervishoiuprobleeme. Kuna kaevanduses töötavad enamasti mehed võib esineda ühekülgne tööhõive ja seetõttu ka soolised disproportsioonid. Samuti võib see põhjustada omakorda struktuurset tööpuudust (Näiteks- naistel, kelle mehed töötavad kaevanduses, ei ole tööd). Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, tuule erosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevajumine ning soostumine Eelised karjääride: Parem ligipääs kaevandatavale materjalidele. Ei pea olema kitsastes kaevandites, mis võivad olla ohtlikud. Puudused karjäärides: Maastiku ulatuslik muutumine, põhjavee suurem reostumise oht, ökosüsteem hävib. Kuivendab ümberkaudsed sood, ojad ja muud niisked alad. Karjäärides kaevandamisega tekib rohkem aheraineid
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid merekoletistest
Järsul nõlval kujunevad väheviljakad erodeeritud mullad, nõlva jalamil viljakad pealeuhtemullad (deluviaalmullad). Tihe looduslik taimkate takistab lauserosiooni, põllustatud kallakpinnalt kandub Tuule-erosioon esineb kõige enam kuivadel laialdaselt põllustatud preeria- ja stepialadel (tornaadod, suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest.Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis.
bakteri kehakaalu. Bakteritest toituvad ainuraksed. Organismid, kelle kehakaal on 10 astmel miinus 9 grammi, toodavad kudesid, mis on kümme tema kehakaalu. Loomne hõljum, mille kehakaal on 10 astmel miinus 3 grammi, suudavad 10 päevaga toota oma kehakaaluga kudesid. Kala, kes kaalub 100 grammi, suudab oma kahekordistada oma kehakaalu kordistada 100 päevaga. EKSAMIS Veesiseste organismide rühmad 1) planktonorganismid (hõljum) - nii järve kui mere avavees elavate vetikate/loomade kogumid, mis on passiivsed või liiguvad vähe. Neid kannavad edasi veemassid. Loomne hõljum ehk zooplankton liigub üles ja alla. Suudavad hästi liikuda hor. suunas, kuid nad ei uju, sest nad liiguvad koos vee erinevate kihtidega. Liigub intensiivselt vertikaalsuunas. Öösel on nad ülemistes veekihtides, päeval alumistes (mitte langeda kalade saagiks). Zooplankton toitub fütoplanktonist. Fütoplankton on selline taimne ollus, millel puuduvad
ÜRO Toidu-ja Põllumajanduse Organisatsioon on hoiatanud, et "kui tööstusliku kalalaevastiku kontrollivad siseriiklike ja rahvusvahelisi eeskirju, ... katastroofilisi sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi oodata kogu tööstusharu, sealhulgas toidupuuduse rannaäärse arengumaade kui mereannid ette suuremate allikas toidu valgu ... kui ka töökohti. " Kahe aastaga kukkus kalapüük kokku.Viimasel ajal võib täheldada seda et ülepüügi oht on paljudel sellistel kalaliikidel keda hakati püüdma suht hiljuti (haid ja raid). Maailma turul suht hinnatud. Mida varem hakkab kalaliik kudema seda kehvem on kalavaru üle püüda. Maailma kalavarud on kasutatud maksimaalselt võimalikul tasandil. Palju on ülepüütud. Varud sõltuvad ka muudest keskkonnatingimustest. Peruu anzoovis sõltub El Ninjost. Mida varem saavad eesti kalad suguküpseks seda rohkem varud kõiguvad
.................. 13 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; ......................... 13 6. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; ........................................................................................................................................ 14 7. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest; ............................................................... 14 8. analüüsib maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;....................................................................................................................................... 16 9
sooles. 5. Seedumatud toidujäägid väljuvad päraku kaudu. * Mille poolest on kahe avaga seedesüsteem parem kui ühe avaga? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Too kolm näidet selgrootute kehaehituse väliste iseärasuste kohta, mille järgi saab otsustada tema toitumise üle. 2. Millist kasu ja millist kahju võivad putukad tekitada taimekasvatusele? 3. Koosta lk 45 põhjal skeem selgrootute toiduobjektide kohta. 4. Meenuta, millisesse loomarühma kuuluvad korallid. Milline seedimistüüp on korallidel? 5. Kuidas saavad eluks vajaliku energia parasiitussid, kellel puudub seedeelundkond? 6. Arutlege, miks on suured põllualad, kus kasvatatakse ühte liiki taimi (nt kartuleid), kahjurite suhtes rohkem ohustatud kui väikesed põllulapid, kus kasvavad erinevad kultuurid (nt kartulipõllud vahelduvad teravilja- ja köögiviljapõldudega). --- 48 Peatükk: 28. Kuidas selgrootud hingavad? Peatükist saad teada * Mis on hingamine?
mineraalosad ja väheneb mulla viljakus.Intensiivne erosioon on stepi ja metsastepi aladel,kus on palju üleharitud maad.Erosiooni kaitseks istutatakse metsaribasid,ning välditakse raskete masinatega sõitmist põldudel. - Turvastumine/Soostumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. - Kõrbestumine on muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu,mis on omakorda põhjustatud ebaõigsest maaharimisest või looduslike protsesside tõttu.Seda saab takistada pinnase taimestamisega,taimestiku säilitamisega ning üle karjatamise vältimiseks. - Degratsioon-ehk keemiline reostumine,mis esineb tõõstuspiirkondade lähedal,kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.põhjustavad seda nt.kahjurtõrje,põldude üleväetamine.
Näiteks: ● enamus seeni ● enamus baktereid ● osad loomad Ilma lagundajateta hakkaksid organismide jäägid kuhjuma, saaks otsa CO2 ja mineraalained poleks enam autotroofidele kättesaadavad. Võimalik primitiivne isetoimiv kooslus võiks sisaldada ainult ühte autotroofi ja ühte lagundajat. Suurem osa taimsest massist (peamiselt tselluloos ja ligniin) lagunebki bakterite ja seente abil. Loomad pole võimelised selliseid keerulisi molekule seedima (va. seedekulglas elavate bakterite abil). Loomi, nagu vihmaussid, tuhatjalgseid, kakandeid jt. on klassikaliselt samuti käsitletud lagundajatena. Kaasajal liigitatakse nad sageli detritivoorideks kuna saavad suurema osa oma toidust seedides surnud orgaanilise aine pinnal olevaid baktereid ja seeni. Lagundajatele on ajalooliselt pööratud ja pööratakse siiani teenimatult vähe tähelepanu, kuna lagundajate uurimine on raskendatud
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus fak
bioloogidele. Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodusteaduste ja ühiskonnateaduste vahel. 60-ndatel ennustati, et inimühiskond puutub tõsisemate ümbritsevat keskkonda puudutavate probleemidega kokku 3035 aasta pärast ja tõest ei oldud kaugel: praegu on probleemiks kliima soojenemine, augud osoonikihis, vete reostumine, nälg, toiduainete reostumine, liigirikkuse vähenemine, vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne. Ajalooliselt on juba niimoodi kujunenud, et viies ellu mingit kindlat eesmärki, nagu näiteks jahisaagi küttimine, maavarade kaevandamine v. teedeehitus, on inimene seadnud esiplaanile ainult üheainsa kindla majandusliku eesmärgi ja pole mõelnud ökoloogilistest tagajärgedest ja ökoloogilisest riskist. Ökoloogiline risk ebasoodsate keskkonnamuutuste tõenäosus olemasolevate loodusvarade või keskkonnatingimuste antropogeensel muutumisel.
3. Nimeta kaks bioomi, mille produktiivsus on väga kõrge, miks? Troopika vihmametsad leidub palju liblikõielisi puid, temperatuur varieerub vähe (25 kraadi), vegetatsiooniperiood on pikem, kuiv periood kestab mõned kuud ainult, mineraalainevaru väljauhtumist ei ole, sest aineringe on kiire ja taimed võtavad laguaineid kohe juurte ja mükoriisa abil tagasi. Esinevad sümbiootilised (mutualistlikud) suhted loomadega (nt tolmendavad). Savannid on oma loomult rohumaa, mis pakub toitu väga paljudele loomadele. Primaarne produktsioon on heterotroofide poolt rohkem tarbitav kui nt troopiliste vihmametsade puulehed (on seeditavamad). Savannis on eristunud aastaajad ja eriti soodne on soe ja märg aastaaeg. Savannidel elavad maailma ühed suurimad herbivoorid (nt kaelkirjak, pühvel). Seega taim-herbivoor on lühike toiduahel ja sealt saab palju produktsiooni koondada
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal
haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas kliimamuutused, atmosfääri saaste üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad
4. Harrastuskalapüük.................................................................................................... 22 4.1. Ülevaade harrastuskalapüügi olukorrast ........................................................... 22 4.2. Harrastuskalapüügi SWOT ............................................................................... 25 4.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 26 5. Rannakalandus ja kalapüük siseveekogudest........................................................... 28 5.1. Sissejuhatus ....................................................................................................... 28 5.2. Hetkeolukord..................................................................................................... 29 5.3. Rannakülade olukord ........................................................................................ 31 5.4
)) --- 28 ((Joonis: Eesti aluspõhja läbilõige. Pealiskorra moodustavad erinevate geoloogiliste ajastute settekivimid. Aluskord koosneb tard- ja moondekivimitest ning asub Lõuna-Eestis palju sügavamal kui Põhja-Eestis.)) ((Joonis: Pealiskorra avamused Põhja-Eestis. Põhja poolt vaadates avaneks geoloogiline läbilõige skaaladega mängides sellisena. Sinised jooned märgivad paekaldalt langevaid jugasid.)) ((Joonis: Pakri panga läbilõige. Siin paljanduvad Ordoviitsiumi lubjakivi, liivakivi, kiltsavikivi. Panga jalamil on näha vanemaid kivimeid Kambriumi kiltsavi ja liivakivi.)) Devoni ajastu lõpust kuni Kvaternaari alguseni (1,5-2 miljonit aastat tagasi) oli Eesti maismaa, kus valdasid kulutusprotsessid. Seetõttu puuduvad meil nooremate ajastute (Karbon, Perm jt) settekivimid. Kvaternaari setetest kujunenud pinnakate on erinevate mandrijäätumiste (mida arvatakse olevat olnud 3-6) tagajärg. Need kujundasid sügavaid orge ja vormisid künkaid
Change (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui - 17 - kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Kliimamuutus mõjutab kõige rohkem vaesuses elavate inimeste elusid. Aastatel 1990 - 1998 juhtus 94% maailma 568 suuremast loodusõnnetusest ja rohkem kui 97% kõikidest loodusõnnetustega seotud surmajuhtumitest just arengumaades. Allikas : http://et.wikipedia.org/wiki/Kliimamuutus - 18 - KLIIMAMUUTUSED EESTIS Soojenemine on selge, kuna globaalse keskmise õhu- ja ookeani temperatuuri tõus, laialdane lume ning jää sulamine ja globaalne
annaabi.ee 
