SEMINARITÖÖ ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGUS, LINNADE TEKKIMINE, ÜHISKOND. 1. Millist nime kandis maakond kus elasid Etruskid? -Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria 2. Millistel erialadel paistsid silma Etruskid. -Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Peale selle paistsid nad silma ehituskunsti ja käsitöö poolest. 3. Mitu linnriiki oli Etruskidel välja kujunenud VI sajandiks? -Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. 4. Kuhu kerkis kuulus Rooma linn. -Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksule Latiumi maakonda. 5. Millisest keelest sai hilisemalt Rooma riigi ametlik keel. -Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlikuks keeleks. 6. Mitu Rooma kuningat seitsmest olid etruskid? -Kolm viimast olid etruskid. 7. Kuidas kinnitati ametisse kuningas?
Eriti tugevalt olid esindatud niinimetatud skulptuurid(mis olid elusuuruses) Terrakota stiilis ja pronksina, seinamaalid ja metallitööd(eriti graveeritud pronksist peeglid). Kuid palju pole teade nende autorite stiilide kohta kuna pole eriti palju leitud või üldse väljastatud etruskide poolt. Religioon Etruskide kunst oli väga tihedalt seotud usu ja religiooniga. Religioon oli neil sünge, etruskid väärtustasid jumalatena loodusjõude ning mitmeid deemoneid. Suurt rolli mängis etruskidel ka esivanemate kultus. Au sees olid preetrid e. Augurid ja ennustajad keda nimetati haruspeksideks. Etruskidel oli olemas ka oma keel ja kiri, enamik neist säilinud hauakirjadena. Elu pärast surma oli etruskide kunstis väga kõrgel kohal. Selle tähtsust iseloomustavad nende kõige tuntumad ehitised hauakambrid. Etruskid ja metall Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900.aastat eKr kiirest ka raua töötlemise kunsti
millest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja. Kuigi on olemas piisavalt võrdlusmaterjali ja etruski kirja osatakse lugeda, on siiski kaheldav, kuipalju sellest desifreerida suudetakse. Nimelt pidurdab tekstide sisuline piiratus (vaid hauakirjad) keele mõistmist. Etruski kultuuri vahendajateks olnud vanarooma ja -kreeka kunst ning kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma pastoraalsele kunstile ja kirjandusele. Etruski-aegsed ehted ja skulptuur Etruskide linnad Etruskidel puudus ühtne riik. Selle asemel eksisteeris nagu kreeklastelgi, lõdvalt seotud linnade liit. Linnade liit oli rajatud peamiselt usulisele ühtekuuluvusele ja seega oli ta poliitiliselt nõrk. Muistsed etruskide alad Itaalias Siiski kuulus nende linnade liitudele ülemvõim Itaalias. 7.-6. saj. e.Kr. oli etruskide kultuuri kõrgaeg ja siis ulatus nende mõjuvõim Po jõe madalikuni ja lõunas Rooma linnastki kaugemale. Rooma linnriigi viimased kuningad
/6/ Myron-kettaheitja Pylokleitos-odakndja Pheidas-athena ja zeus 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kükloopilised müürid-mükeene linna müüri kivid on nii suured, et ladujateks peetakse hiiglasi- kükloope, selle pärast nimetatakse kükloopilisteks müürideks 2) Atlant-lage hoidev, kandev meeskuju 3) Krüselefantiintehnika-puukuju riiete osa kaeti kuldplekiga, palja kehapinna osa elevandiluu õhukeste plaatitega 4) Kuppelhaud-reljeef hauad etruskidel 5) Trumfikaar-võidukaar 6) Foorum-väljakukompleks 4.Nimeta!/10/ 1) Ateena akropolise suurim tempel.-parthenon 2) Kreeka mandril asunud üks seistsmest maailmaimest ja selle asukoht./2/Zeusi kuju olümpias 3) Louvre´i muuseumis eksponeeritav kuulus ja kaunimaks peetav hellesnistliku perioodi naisekuju.-milose veenus 4) Kõigi planeedinimeliste jumalate tempel Roomas.-Pantheon 5) Olulised ühiskondlikud hooned(liigid)Vana-Roomas
Tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag, sarkofaagi ülaosa oli kujundatud portreeskulptuuriks lahkunust . Sarkofaagid olid tühjad etruskid kasutasid põletusmatust Hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud kanoobid (neis hoiti lahkunute tuhka .) Antropomorfne kanoop Kanoop on inimesekujulise kaanega urn, kuhu etruskid panid oma põletatud jäänused. Matsid veel ka maja-ja sarkofaagikujulise kaanega urnidesse. Tunti ka laipmatust Etruskidel oli paaride kultuur, sarkofaagide peal kujutati paare Hinnati väga pereelu Etruskide tempel · Etruski templite katustel olid skulptuurid · Klõpsake Templeid ehitati puidust juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Teine tase ja väga nõrgast kivimist tuffist Kolmas tase · Ka etruski templid Neljas tase matkisid kreeka templi Viies tase
Rooma riigi algus ,Etruskid Etruskid · Elasid itaalis loodeosas · Maakond ,kus elasid ETRUURIA · Puutusid tihedalt kokku foniiklaste ja kreeklaste · Etruskidel kujunes oma tähestik(säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad ,metallitöötlejad,põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti(linnad,teed sillad ,veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid(pikad,rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid(üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tülgendajad · Uskusid elu pärast surma(hauakambrid seinamaalingutega)matmispaigad- kr.k
Rooma riigi algus Etruskid Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Etruskid (hiilgeaeg 7.-6.saj.eKr) · Elasid Itaalia loodeosas · Maakond, kus elasid Etruuria · Puutusid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega · Etruskidel kujunes oma tähestik (säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad, metallitöötlejad, põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad · Uskusid elu pärast surma (hauakambrid seinamaalingutega) Matmispaigad - kr.k.
tegelejad enamikus välismaalased, eriti kreeklased, sest õigele roomlasele peeti vääriliseks ainult sõduri või riigiteenija elukutset. Varane rooma kunst on õieti hellenistliku kunsti variant, ehkki oluliste kohalike erinevustega, kuid suur mõju oli ka etruskide kultuuripärandil. Etruskid elasid praeguse Toskaana aladel ning nende kultuuri kõrgaeg oli 7.-5. sajand e. m. a. Nagu kreeklastel, polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid linnade lõdvalt seotud liit. Päritolult ja keeleliselt olid etruskid täiesti võõrad nii kreeklastele kui roomlastele. Etruskide ajalugu tuntakse halvasti ja nende kunsti tõlgendustes on palju vaieldavat. Siiski on just kunstis näha tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kõige rohkem on säilinud etruskide kunsti nende haudades, ilmselt oli nende mütoloogias kesksel kohal surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks
Tavalisemad sammaste arvud on 6X13 ja 8X17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Karüatiid-naisekujuline sammas. Inimest kujutati ideaalsena Etruskide 8.saj. 4.saj. e.Kr Võlvivad Tombid Sarkofaagid- lamavad inimesed lamamisvoodil oma parimates eluaastates. On leitud ka ,,magavaid" sarkofaage. Etruskidel oli surnutekultus. Uskusid elusse peale surma ning seetõttu püüdsid seda võimalikult helgeks teha. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimat poolt- tantsu, võistlusi, pidusööke, jahiretki ja sündmusi
esile vigu ja isikupäraseid jooni. Skulptuuride valmistamisel kasutati pehmemat materjali, mida oli kergem kujundada, näiteks lubjakivi. Kujude ja sarkofaagide valmistamiseks kasutati kivi. Etruskid olid osavad ka pronksskulptuure valmistama. Tuntuimad pronkskujud on Rooma linna Kapitooliumi emahunt. (õpikust pilt lk 145) Kokkuvõtlikult: Olgugi, et teadmised etruskide kohta on puudulikud on meil siiski mingisugunegi ettekujutus antiikaja kõrgtsivilisatsiooni kohta. Etruskidel on suur osa maailma kultuuripärandis ja tänu neile on ajaloolastel veel palju mõistatamist, sest tore oleks teada saada veel nii mõndagi sellest antiikaja suurrahvast. Kasutatud allikad : Burian, Jan, Mouchova, Bohuvila 1973. Etruskide kuulsus ja langus. Tallinn: Valgus http://www.mysteriousetruscans.com/ http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Rooma2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid
mandlisilmad ja lopsakad huuled. Etruskide figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursed. Hea näitena võib välja tuua Veji Apolloni, mis on tehtud põletatud savist. Nimelt põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Veji Apolloni näol on küll tardunud naeratus, kuid riietatud on ta nagu kore. Ta keha on väga kohmakas ja massiivne. Figuur ei seisa paigal vaid tammub. Metalli töötlemine oli etruskidel kõrgel tasemel. Näitena võib tuua Sõjajumal marsi pronkskuju (5. saj eKr), ning Kapitooliumi emahundi pronkskuju (umbes 500a eKr), mis imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust, kes on skulptuurile lisatud tegelikult palju hiljem (15. saj.) kui emahundi kuju valmis. Kokkuvõtteks võib öelda, et tänu väga limiteeritud teadmistele etruskide kunstist ja üldse etruskidest, on etruski kunsti uuritud väga vähesel määral
ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll
ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis. Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid. Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur
ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis. Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid. Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur
Ladina keel sai etruski keelest vähe mõjutusi. Ladina keel sai etruskidelt alfabeedi. Religiooni vallas: Haruspeksid e ennustajad on etruski päritolu, kuid roomlastel teine suhtumine. ohvrivaatlemine sisikonna järgi, haruspiits. (haruspica, ae f. „ennustaja“) ohvrilooma vaatleja, haruspeks, sellega tegelev preester.ennustuskunst, looma sisikonna, või loodusnähtuste järgi. Etruskidel : determinism, fatalism Roomlastel : vabadus tegutsemisel Etruskide mõju avaldus mõne arvates ka kreeka elementide sissetoomisel, mis olid neil endil juba juurdunud. Peale etruskide aega lähevad Rooma ja Etruuria teed väga erinevat rada pidi: Etruurias majanduslik ja kultuuriline õitseng, aga Rooma sulgub iseendasse, kunst ja kirjandus lähevad õitsele hiljem –
teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) katmiseks selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on nn. silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit. Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel
teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast Lüüdiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruskid elasid aladel, kus praegu asub Toskaana ning mis jääb Rooma ja Firenze vahelisele alale. Nende kultuuri levis 7.5. sajandil e.m.a. Teadaolevalt ei olnud Etruskidel kindlat ühist riiki, vaid linnad olid lihtsalt üksteisega lõdvalt seotud. Traditsioonijärgselt olnud ka Rooma esimesed kuningad just etruskid. 3. sajandiks e.m.a oli aga Rooma vabariik vallutanud kõik etruskide alad. Veidral kombel on etruski kultuur tegelikult nii kreeklastele kui roomlastele täiesti võõras ja kahjuks tuntakse nende kultuuri ja eluviisi väga halvasti, mis ei võimalda selle päritolu enam täpsemalt uurida. (Kangilaski 1997: 70)
elukutset. Seetõttu on rooma kunst õieti hellenistliku kunsti variant, ehkki oluliste kohalike erinevustega. Suur mõju on ka etruskide kultuuripärandil. Rooma arhidektuur Arhidektuuri arengule sai määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uues konstruktsioonid, millest tähtsamad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhidektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart kasutati seinas olevate avade katmiseks - selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida - tulemuseks on nn. silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi.nÜmmarguse ruumi puhul kasutati poolkera kujulist kuplit. Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel, kuplitel
Näib lendavat ja väljendab võidujoovastust. 5) Laokooni grupp- peeti antiikkunsti tippsaavutuseks, praegu peetakse liiga teatraalseks. Trooja preestri ja tema poegade tapmine madude poolt. 6) Milose Venus- mona Lisa kõrval populaarseim vaatamisväärsus. Peetakse täiuslikuks naise kujutiseks. Käed on hävinud, muidu hästi sõilinud. Etruski kunst Levis Itaalia keskosas 8-3 saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7-5 saj eKr. Lõpuks langeti Rooma võimu alla. Etruskidel olid tihedad sidemed kreeklastega. (Lõuna- Itaalia kolooniad, mis on mõjutanud tugevalt nende kunsti) hilisem rooma kultuur oli omakorda mõjutatud etruskidest. Uuritud on tuhandeid etruskite haudu. Sealt pärinevad põhilised meie teadmised nende kultuuri kohta. On erinevad hauatüübid: 1) maapinda raiutud tunnelid, mis lõppevad kambriga 2) ümarad kuplitaolised hauakünkad 3) maja taolised kivikambrid 4) mägede sisse raiutud ruumide süsteemid. Enamik haudu asub rühmades
Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) katmiseks selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on nn. silindrivõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit. Tänu edusammudele ehitustehnikas sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume
Etruski freskodel on kujutatud tantsijaid, tantsijannasid ja muusikamehi, kes kannavad eriti kirevaid rüüsid, mis hämmastavad oma lõike ja vormiga. Kuid on täiesti võimalik, et siin on tegemist erakordsete ning pidulikkude sündmuste puhuks valmistatud kostüümidega. Levinumad tüübid jalanõudest olid kõrged sandaalid, pahkluusaapad ja ülespoole keerduva ninaotsaga kingad, mis võisid pärit olla Kreekast või Idamaadest. Jalanõusid oli etruskidel suhteliselt suures valikus. Nad võisid kanda kas terava ninaga nahkkingi, millel olid horisontaalselt peal rihmakesed, või nahast - vajaduse korral ka riidest ja tikandiga kaunistatud terava ninaga tuhvleid, mis jalalaba kohalt rihmakestega kinni nööriti, või madalaid sandaale, millel oli vahel puust tald, ent alati kullatud kinnitusrihmakesed, või seda tüüpi jalanõusid, milliseid näeme Oraatori puuskulpuuril jalas.
ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus- jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid
mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus Etruuria. Etruskid elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- Itaalia ja Sitsiilia kreeklastega ning Kartaago linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud. Latiumis, Tiberi alamjooksul elasid latiinid. Veel rohkem lõuna pool, Samniumi maakonnas ja Kampaania rannikul, elas suur itaalikute suguharu samniidid. Rooma teke Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava
proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele.Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) katmiseks selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on nn. silindrivõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit.Tänu edusammudele ehitustehnikas sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume
mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus Etruuria. Etruskid elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- Itaalia ja Sitsiilia kreeklastega ning Kartaago linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud. Latiumis, Tiberi alamjooksul elasid latiinid. Veel rohkem lõuna pool, Samniumi maakonnas ja Kampaania rannikul, elas suur itaalikute suguharu samniidid. Rooma teke Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava
Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3.saj eKr. Kujutati igapäevaelu söömisest spordini. Etruskidelt on võetud välvide ladumise sarkofaag tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka terrakotast omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide,
Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) katmiseks selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on nn. silindrivõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit. Tänu edusammudele ehitustehnikas sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume
9)Mille kaudu saame aimu vanakreeka maailikunstist? 10.Milliseid vanakreeka vaasimaali stiile tead?Mida kujutati? 11.Millised olid kreka kunsti levikualad väljaspool emamaad? 12.Kes oli hellen?Mis on hellenism? 13.Nimeta tuntumaid vanakreeka arhitekuurimälestisi. ETRUSKI JA ROOMA KUNST Etruski kultuur Etruski kultuur 8-3 saj. e.m.a Itallia keskosas(olid põlluhairjad,meresõitjad) Etruskid mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri ja hiljem sulandisuid Roooma ühiskonda. Etruskidel oli oma keel,tegelesid ennustamisega,hauad erilist,linnad korrapärast planeeringuga. Etruskide arhitektuur ja kunst Templid(Sarnanesid kreeka templitega,poodium,võlvid) Hauakambrid(Tunnelite süsteem,ümarad kuplitega künkad,hooned,seianad kaetud maaiilnugtega. Kunst(Skulptuur mõjutatud nii kreeka skulptuurist kui idamaadest,loomulikud loomaskulptuurid,kimäärid). Inimestel suured ninad,mandlisilmad. Rooma Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus 753 e.m.a
-7st maailmaimest on Rhodose koloss(pronkskuju 32m, majakas) Sellest pärineb veel laokooni grupp. Milo Venus pärineb ka sellest koolkonnast Maalikunst Kreeklased hindasid oma maalikunsti kõige kõrgemalt, aga kahjuks pole midaig säilinud. Vaasimaalid- mustafiguuriline vaas, Punafiguuriline vaas, Tehnikas kasutati fresko, tempera ja enkaustika Tuntumad kunstnikud olid Polygnotos, Apollodoros, Leuxis, APELLES 25.09 Etruskid Apenniini poolsaarel elasid erinevad hõimud. Etruskidel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus. Nad on ajalukku lännud kui kuulsad ehitajad, kellelt roomlased võtsid palju üle. Tempel erines Kreeka templist: põhiplaanilt sarnases ruudule eeskoda sügavam sambad paiknesid laiemalt katus oli järsem puudus tasakaal/harmoonia Eeskuju on võtnud paljud euroopa rahvad nende majadest.Sõltuvalt jõukusest oli kõrvalruume (aatrium-keskne ruum/saal),(alae- aatriumi tagatiib)
4 sajandil e.Kr hakkas üha tugevnev Rooma põliseid etruski linnu sõjaliselt ründama nind 3.saj e.Kr olid need juba Rooma ülemvõimu all. 1.saj e.Kr said etruskid rooma kodanikeks. Selega integreeriti naf täielikult rooma ühiskonda. 2. Millised usulised kujutelmad mõjutasid etruski kunsti? Nad tundsid Rooma mütoloogiat ja kujutasid seda ka oma kunstis. 3. Kuidas oli etruski kultuur seotud kreeka ja rooma kultuuriga? 8 saj e.Kr hakkasid kreeka asunikud rajama linnu Lõuna- Itaalias. Etruskidel tekkisid nendega tihedad sidemed.Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu piir kreeka ja etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. 4. Mida olulist õppisid sellelt rahvalt room ehitajad? Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised-ilmselt olid matused ja surnutekultus etruskidele väga tähtsad.Samuti avaldas mõju etruskide templid. 5. Mille poolest erineb etruski tempel vana-kreeka templist?
ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus-jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid.
kreeklaste sugulasrahvas. Nende poolt asustatud maakond kandis nende järgi Etruuria nime. Etruskide hiilgeaeg langeb VIII – V sajandisse eKr. Etruskide päritolu on tundmata. Juba vanaajal puudus selles osas üksmeel. Ühe pärimuse järgi olevat nad kunagi Väike-Aasiast sisse rännanud, kuid leidus neidki, kes pidasid etruske Itaalia põliselanikeks. Sellest tulenevalt on ka tänapäeva teadlased etruskide päritolu osas erinevatel seisukohtadel. Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu.
suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus Etruuria. Etruskid elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- Itaalia ja Sitsiilia kreeklastega ning Kartaago linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Etruskid saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. 4.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine Itaalias elab keskmiselt 197.72 inimest km2 kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on Nepaalis, Trinidad ja Tobagos ning Põhja-Koreas. Itaalias paikneb rahvastik ebaühtlaselt. Rohkem elab inimesi suurte linnade ümbruses, rannikualadel, ning Alpide juures. Neis piirkondades käib ka rohkem turiste. Ennustatakse, et aastaks 2050 on inimeste hulk Itaalias vähenenud vaid 50 miljonile inimesele.
mõjutatud kreeklaste traditsioonidest, ent neil olid ka omad. Muuhulgas on Rooma Villa Giulia muuseumis ja Vatikani Gregoriuse etruskide muuseumis tuhandeid vaase etruskidelt. Mitmete nende peal on kujutatud poksi ja maadlust. Unikaalseks on etruskide poolt oma hauakambritesse jäetud seinamaalingud, millest osad kujutavad ka võitluskunste. On ka pronksskulptuure maadlejatest, mõned kujutavad koguni meest ja naist omavahel maadlemas. See näitab, et ka naised oli etruskidel maadlemisest huvitatud. Tuleb ka ära mainida, et etruskid kasutasid vange erinevatel tseremooniatel ohvriandidena. Näiteks pidid vangid omavahel kas siis relvadega või ilma võitlema, võitjad jäid ellu, kaotajad aga ohverdati. Etruskid korraldasid ka loomadevahelisi ja looma ja inimese vahelisi võistlusi. Sellised võistlused on hiljem üle kandunud Rooma gladiaatorite võistlustesse. Roomlased Roomlased võtsid kreeklastelt üle nende olümpiamängud ja jätkasid neid kuni 393.AD
teised linnad üles. Rooma oli juba antiikajal miljoni linn. Ehitati luksuslikult, sest Rooma pidi olem see, mis näitab Rooma riiki uhkust ja hiilgust; · Juba Vabariigi ajal hakati ehitama pidulikke ansambleid, mille hulgast tähtsaim oli keskväljak foorum(Forum Romanum); · Foorum on rahvakoosolekute ja kauplemise paik; · Templid ehitavad sarnaseid templeid nagu kreeklastel ja etruskidel, aga lisaks on kohalik ümara põhiplaaniga tempel levinud, 79.a. toimus tohutu tragöödia, nimelt jäi tuh ja laava purske alla Pompejis ja Herculanemumis, mis olid Vabariigi ajal ehitatud ning kui need välja kaevati, siis sai näha Vabariigi aegset ehituskunsti. Kaevati välja 17.- 18.saj.; · Rooma kultuuri hiilgeajaks oli esimese keisri, Augustuse valitsemisaeg; · Ehitused: o Colosseum osaliselt täiesti lagunenud, osaliselt täiseti terve,
rauast, kuid olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemise. 3) Mis sai etruskidest Rooma vabariigi tekkides? 3.sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. Etruskid sulandusid Rooma ühisonda. 4) Millised on tänapäevased seisukohad etruskide kujunemise kohta? Tänapäeval arvatakse, et etruski rahavas tekkis kohalike meresõitjate ja merd mööda tulnute segunemisel. 5) Milline on etruskide ja kreeka kultuuri suhe? 8.sajandil e.Kr hakkasid kreeka asunikud rajama linnu Lõuna-Itaalias. Etruskidel tekkisid nendega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu piir kreeka ja etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. 6) Mis on etruskide kultuuri tundmaõppimise peamisteks allikateks? Nende hauad. 7) Kirjelda etruskide hauakambreid! Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad hauakambriteks, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, mäekülge raiutud kambrid, mille ette on
Ostia - linna sadam. 9 Po tasandikul ja Alpidest põhjas (praegusel Prantsusmaal) elasid Gallialased. Tiberi jõe ümber oli Latsiumi maakond, kus riigikeeleks oli ladina keel. Etruskid - appenniini põhjaosa elanikud. Gallialaste ja latiinide vahel elasid. Etruuria - maakond, kus etruskid, kelle päritolu on teadmata, elasid. Etruskid tegid kreeka tähestiku põhjal oma kirja, mida ei osata tänapäevani lugeda. Etruskidel oli rajatud 12 suuremat linna. Nende vahel oli sõlmitud sõjaline liit. Hästi oli arenenud põllumajandus. Osakasd kasutada ja kaevandada rauda, hõbedat ja vaske. VI sajandil eKr allus Rooma Etruskide võimule. 3.1 ROOMA AJALOO PERIOODID: 1. Kuningate ajajärk. 753 - 510 eKr. 2. Vabariigi ajajärk. 510 - 27 eKr. 3. Varane keisririik. 27 eKr - 284 pKr. 4. Dominant - hiline keisririik. 284 - 476. 17.04.753 eKr - Rooma linna asutamise aeg (peaaegu kindlasti on see vale daatum).
10.Etruski kunst. Etruski kunst levis 8.-3.sajandil e.Kr praeguse Itaalia keskosas. Relvi ja tööriistu valmistasid rauast, olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel. Polnud ühist riiki, vaid linnade liit. Linnad olid korrapärase planeeringuga ja väimsate müüride ja väravatega. Etruski kunst avaldas suurt mõju Roomlastele. Teadmised etruskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud, sest keelt suudeti küll lugeda, aga sisuline piiratus pidurdab keele mõistmist. Etruskidel olid kuulsad ennustajad ja preestrid, kes ohvriloomade maksa põhjal seletasid jumala tahet. Armastasid täringumängu, ajaviiteks ja rituaalina. 8.saj e.Kr hakkasid kreeklaased rajama linnu Lõuna-Itaalias ja etruskidel tekkis nendega tihe side. Seega võtsid nad vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mis tõttu piir kreeka ja etruski kunsti vahek on ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele väga tähtis. Peamiseks etruskide kunsti tundmaõppimiseks ongi nende kauad
ja proportsionaalsed lihased hellenismi ajajärk - rõhutati kannatusi ja traagikat. skulpt. olid veenvamad , valitsejate skulptuure idealiseeriti. figuur muutus saledamaks, tundlikumaks, graatsilisemaks ja ilusamaks. 22.Peatükk.Rooma. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.Leida etruskite ühiskonnakorraldusest ja usundist sarnasusi Egiptuse, Mesopotaamia, Kaanani ja Kreeka tsivilisatsiooniga. Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Etruskidel kujunes välja 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid liidu. Seal domineeris mõjuvõimas aristokraatia. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Lisaks avaldasid austust nad mitmele kreeka jumalale. Neil oli usk surmajärgsesse ellu ( hauakambrite elurõõmsa temaatikaga maalingud) nagu ka Egiptuses. Kaanani surmajärgsuses on tegemist Vana Testamendiga. 2.Millise Idamaade ja Kreeka ajaloo perioodiga langeb kokku Rooma kuningate ajajärk.
ja proportsionaalsed lihased hellenismi ajajärk - rõhutati kannatusi ja traagikat. skulpt. olid veenvamad , valitsejate skulptuure idealiseeriti. figuur muutus saledamaks, tundlikumaks, graatsilisemaks ja ilusamaks. 22.Peatükk.Rooma. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.Leida etruskite ühiskonnakorraldusest ja usundist sarnasusi Egiptuse, Mesopotaamia, Kaanani ja Kreeka tsivilisatsiooniga. Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Etruskidel kujunes välja 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid liidu. Seal domineeris mõjuvõimas aristokraatia. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Lisaks avaldasid austust nad mitmele kreeka jumalale. Neil oli usk surmajärgsesse ellu ( hauakambrite elurõõmsa temaatikaga maalingud) nagu ka Egiptuses. Kaanani surmajärgsuses on tegemist Vana Testamendiga. 2.Millise Idamaade ja Kreeka ajaloo perioodiga langeb kokku Rooma kuningate ajajärk.
tootmine müügiks. Levis kunstiteoste kogumine ja kuulastest teostest koopiate valmistamine. 5. Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3. saj e.Kr praeguse Itaalia keskosas. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel (skulptuurid ja ehted). Nagu kreeklastel, nii polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. Nende linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müürida ja väravatega. 7.-6. saj e.Kr oli etruskide kultuuri kõrgaeg. Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks. Vabariigina hakkas Rooma etruskide linnu alistama. Nad sulandusid Rooma ühiskonda, aga nende kultuur, sh kunst, avaldas roomlastele olulist mõju. Etruskidel tekkisid kreeka asunikega tihedad sidemed
Keltide kaudu läks germaanlastele, selle tulemus on ruunikiri. Haruspiitsid- ohvri looma sisikonna vaatamine, eriti maksa. Etruskidele on inimene jumala mängukann. Kõige tähtsam on teada saada jumalate tahtmine lindude vaatlemise ja ohvri loomade sisikonna vaatamisega. Riituse korralik läbiviimine, mis tagab pax deum ehk jumalate rahu. Roomlastel fragmaatiline suhe jumalatega. Sacer esto- isatapja, olgu neetud. Teda võidi tappa või minema ajada. Väga tähtis roll oli etruskidel rooma kultuuri kujunemisel, ainult etruskide kaudu tuli kreeka mõju, nt alfabeet. Kuni vabariigi ajani kreeka mõjude kandjad. Al 509 ekr lähevad etruskide ja roomlaste teed lahku, rooma linn ja territoorium e latium. Etruurias endiselt suur kultuuriline ja majanduslik õitseng. Rooma samal ajal on sulgunud iseendasse. Ei leita sellest ajast silmapaistvaid kultuurimälestusi. Kultuur hakkab õitsema tunduvalt hiljem. Kunst ja kirjandus vabariigi alguses võõras. Tõus toimub 3. saj ekr
ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus-jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma- järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati just etruskide ajal
(vaata õists.)Rooma rahvas alustas ülestõusu kuingate vastu , superbus oli väljas pool linna , ei lasknud linna tagasi , kuningas oli kõrvaldatud. 509 valisid endale kaks iga-aastast valitsejat , kaks konsolit. Superbus palus abi oma etruskidelt Klusiumi kuningalt Porsenna, roomat piirama. Seejärel otsis see Porsenna abi latiinidelt, siis õnnestus roomlastel suures Regilluse lahingus 946 , Tarquiniust võita. Etruskidel ei õnnestunud roomat vallutada, ja tarquinius oli minema saadetud, latiinid olid allutatud roomlaste ülemvõimule. Pärimuse järgi sõlmisid rahu võrdsetel alustel, sel moel, et rooma oli üks pool ja kõik teised latiini linnad koos teine pool. Tagas roomlastele sisulise hegemoonia.Siit saab alguse varase vabariigi periood 509-525. Daatum on ka vaieldav, härival kombel langeb kokku türannia kukutamisega Ateenas. Varane vabariik.
annaabi.ee 
