Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased G. H. Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26
Eesti aadlikud. Välja olid toodud erinevad mööbliesemed ja seina peal võis näha pilte sellest ajast. Ajutisteks näitusteks olid „Pronksspiraalidest vaselisteni“ ja „Traditsioon ? Inspiratsioon“. Esimene näitus räägib selle erilise kaunistusviisi püsimist ja arengut läbi aastasadade. Tutvustati tava kaunistada rõivaid väikestest traadist keeratud spiraaltorukestest mustritega. Välja oli pandud näiteid varasematest arheoloogilistest leidudest kuni etnograafiliste kaunistusteni. Teine näitus oli pühendatud Eesti väärtustele. Eksponeeritud on kunstniku joonistused, ehted, ehteseeriad ja moekollektsioonidele disainitud ehtelooming, mis on sündinud seoses meie ajalooga. Kui ERM loodi, pandigi põhilist rõhku esemelisele vanavarale, sest need kujutasid lihtrahva kombeid ning selle ajal peeti väga oluliseks talurahvakultuuri talletamist. Pidevalt toimub seal ka erinevaid üritusi – kontserte, loenguid, filmiõhtuid ja palju muud huvitavat.
Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26
tagasihoidlikum moedemonstratsioon toimus 1993. aasta kevadel. Kommertsliku ajastu saabudes lahkusid parimad kunstnikud, õmblejad ja mannekeenid, muutusid asukoht, suunitlus ja kollektiivi suurus, vahetus juhtkond ning kadusid paraku ka arhiivimaterjalid (mh firmasilt ja omaaegseks moepiibliks tituleeritud ajakirja Siluett slaidikogu). Ka erakätes säilinud rõivaesemete valik on juhuslik. Terviklikke komplekte on alles minimaalselt. Muuseumikogudes leiduvad etnograafiliste sugemetega rõivaesemed oleksid eeldanud teistsugust, rahvuslikus stiilis esemekeskset väljapanekut ega oleks andnud terviklikku ülevaadet moemaja kunstnike autoriloomingust läbi kümnendite. Tallinna Moemaja on üheksakümnendate paiku elanud läbi hävingu, mille käigus suleti vanalinnas tegutsev moeateljee. Hea maine taastamine lasub sel ajal direktor Kairi Vildersoni õlul, kes ostis masendavas majandusseisus, ligi miljonikroonise võlakoormaga moemaja.
28. Riigi territoorium jaguneb: 1) Maa-ala, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega. 2) Territoriaalvesi- Seaduses fikseeritud osa merest või ookeanist, millega riik piirneb (juhul kui riik asub mere või ookeani ääres) maksimum 12 meremiili. 3) Maapõu- maa-ala ja territoriaalvee allolev ala. 4) Õhuruum- maa-ala ja territoriaalvee kohal olev ala. 29. Riigi elanikkond ehk rahvastik jaguneb: 1) Etnograafiliste ehk rahvustunnuse alusel 2) Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel. 30. Etnograafiliselt jaguneb elanikkond: 1) Põhirahvus, nt. Eestis eestlased 2) Rahvusvähemus, nt. Eestis venelased ja ukrainlased 31. Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel jaguneb elanikkond: 1) Kodanikud 2) Välismaalased (omavad teise riigi kodakondsust) 3) Kodakondsuseta inimesed 32. Riigi ainuõigused on:
" Antropoloog ja võrdlev meetod folkloristikas ,,On olemas uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb sarnaseid, kuid mittemateriaalseid muistsete rasside mälestisi, säilinud ebausku ja lugusid, arusaamu, mis on küll meie ajas, kuid ei kuulu enam sellesse." Metafolkloor ja suulise kirjanduse teadus ,,Kuna folkloor pidi õigupoolest peegeldama ainult ammust minevikku, ei peetud oluliseks püüda koguda folkloori kaasaegset konteksti. 20. Sajand tõi kaasa etnograafiliste välitööde mahu suurenemise ning sai ilmseks, et folkloor peegeldab olevikku samamoodi kui minevikku ning on olemas kindel kontekst, milles folkloori kasutatakse." ,,Folkloristid peavad püüdma hoolsalt koguda rahva käest folkloori tähendust." Folklooril ei ole ühte ja ainukest õiget tõlgendust. Tõlgendamine sõltub koguja vaatepunktist. Suulise kirjanduse teadust ei ole lihtne koguda. Suurt osa sellest ei ole arvatavasti kunagi teadlikult sõnastatud
Puhkpilliorkestrid möngivad nii sümfooniliste teoste seadeid kui ka originaalteoseid, viimastest moodustavad suure osa marsid ja tantsumuusika. Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil marsitakse esti kaitseväe orkestri (peadirigent major Peeter Saan) muusika saatel. Eesti Kaitseväe orkester Rahvapilliorkestriks võiks nimetada mis tahes suuremat instrumentaalgruppi, mis moodustatakse peamiselt rahvapillidest. (Koos etnograafiliste pillidega kasutatakse vahel ka traditsioonilisi okrestriinstrumente). Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkester Jazz- orkestri ehk bigbändi koosseisu kuuluvad tavaliselt 17 instrumenti: viis saksofoni, neli trompetit, neli trombooni ja neljaliikmeline rütmigrupp (trummid, bass, klaver ja kitarr). Erinevalt teistest jazz- koosseisudest mängivad bigbändi liikmed muusikat noodist, ka sooloimprovisatsioonid on nooti sisse kirjutatud
Muuseumis on võimalus töötada vanaaegsete esemetega - puurida, saagida, kedrata, pesu vaalida, köit valmistada ning õppida, kuidas puud-põõsad aitasid vanasti valu ja viha vastu. Toimuvad talutööde õppepäevad: piima-, puutöö-, leiva-, oina-, lina-ja hobusepäev (Mõniste muuseum... 2009). · Võrumaa muuseum - Püsiekspositsioon annab ülevaate Võrumaa ajaloost, kiviajast tänapäevani. Huvitavalt on kujundatud etnograafiliste esemete väljapanek, orelimeistrite Kriisade nurk, rätsepa ja kingsepa töökoda, setu tare ja metsavenna punker. Muuseumi näitustesaalis korraldatakse sisukaid fondi-, kunsti- ja käsitöönäitusi (Võrumaa muuseum... 2009). Looduskaunid kohad ja vaatamisväärsused · Haanja looduspark (pindala 17 000 ha) - on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt
Wilhelm Gottfried Tilesius, šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitšman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Korraldati mereuuringuid: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi. Pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel parandada koordinaate. Enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani (Entsyklopeedia
Inglane Edward Tylor, kes oli mõjutatud Darwini poolt, tõlgendab kultuuri ja tsivilisatsiooni. Tema õpilane James Frazer oli esimene, kes õpetas Suurbritannias antropoloogiat. Ei Tylor ega ka Frazer ei teinud detailseid välivaatlusi. 19. sajandi teine pool tõi antropoloogia arengusse intellektuaalseid mõjutusi (Darwini loodusliku valiku teooria, sotsioloogid Comte, Marx ja Tönnies, hiljem Durkheim, Weber, Pareto ja Simmel). Neil kõigil olid omamoodi teooriad ühiskonna kohta. Etnograafiliste andmete kvaliteet oli varieeruv. Järjest enam tekkis nõudlus usaldusväärsete andmete järele. Seega hakati teostama ekspeditsioone ja süstemaatilisi uurimusi. BOAS JA KULTUURIRELATIVISM Boas on sakslasest USA immigrant, kes oli veidi antropoloogiat õppinud. Ta tegi olulise uurimuse eskimote kohta. Ta arendas Ameerika antropoloogiat, mis on eraldiseisev Euroopa antropoloogiast tänaseni, kuna see ei sisalda mitte ainult kultuurilist ja sotsiaalset antropoloogiat, vaid lisaks veel
alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel. Bronislav Malinowski (1884-1942) Koolkonna rajaja. Sai tuntuks etnograafiliste uuringutega Trobriandi saartel Vaikses Ookeanis I maailmasõja ajal. Bioloogiline funktsionalism. Inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimese bioloogilist vajadust: Inimese vajadus Vajadust rahuldav institutsioon Söömine Toidu varumine Paljunemine Abielu, perekond Kaitstus Sõjavägi
Tähtsamad arhiivallikad: Kaardid Adramaarevisjonid (tehti üle-Eestiliselt alates 16.sajandist) ja vakuraamatud Vallavolikogude protokollid Kinnistuasustuste fondid Eesti rahva muuseumis: Topograafiline arhiiv sisaldab ERM-i enda ja üliõpilaste kogumisretkede päevikuid (ca 200 aastat meie maastiku ajalugu) Etnograailine arhiiv muuseumitöötajate kogutud materjalid teemade kaupa Etnograafiliste jooniste kogu (esemejoonised, hoonete joonised näiteks) Korrespondentide vastused läbi aegade ERM on kasutanud Eesti erinevates piirkondades korrespondentide võrgustikustiku, mille kaudu kohalik elanikkond on vastanud küsimustikule Fotokogu Fotod infoallikana Suurimad fotokogud: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum. Fotosid leidub ka arhiivides. Eriti oluline hävinud hoonestuse uurimisel. Vanasti pildistati peamiselt inimesi, piltidele on
maailmavaadetega. Kunstnikust ema ja mereväelasest isa, kelle töö tõttu elas perekond mitmel pool Euroopas ning Põhja-Aafrikas, kujundasid Rouch'ist mehe, kel üheaegselt huvi nii kunsti kui teaduse vastu ja nende erinevate maailmavaadete sulandamine ongi ehk kõige sobilikum iseloomustamaks Rouch'i loomingulist tegevust ja olulisust etnograafilise filmi juures.1 Rouch'i esmane haridustee ning kokkupuude etnograafiliste filmidega toimus siiski Pariisis2 ning meister on ise nimetanud Robert J. Flaherty kuulsat Nanook of the North'i (1921) kui talle suurt mõju avaldanud teost3. Omandanud 1941. aastaks Pariisis insenerihariduse ning olles mõnda aega Teises maailmasõjas sakslaste tagasi hoidmiseks Prantsusmaal sildu nende ehitamise asemel hoopis õhku lasknud, siirdus noormees Nigerisse (tol ajal Prantsusmaa koloonia4) oma insenerioskuseid konstruktiivsemal moel kasutama5.
2.1 Etnoloogia eelkäijad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 2.2 Evolutsionism . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2.1 Evolutsionistide põhilised huvialad: . . . . . . . . . . . . . . 14 3 Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika: etnograafia I 17 3.1 Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 3.1.1 Mida etnoloog võiks uurida välitöödel . . . . . . . . . . . . . 17 3.1.2 Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks . . . . . . . . . 17 3.1.3 Teoreetilised ja praktilised probleemid välitöödel . . . . . . . 17 3.2 Kultuurirelatsioom . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3
8. RAHVALUULE On arvatud, et pärast II maailmasõda on pärimust kõige enam mõjutanud aja faktor, industriaalse ühiskonna suurenenud rikkus ning avatud ühiskondade tolerantsus. Kogukonnakeskse eluviisi hääbumisega kadusid kõigepealt aega ja intensiivsemat suhtlemist nõudvad folkloorsed traditsioonid, näiteks jutuvestmine, laul, ringmängud jms. Üsna iseloomulik on see, mis juhtus rahvaluule lühivormidega. Sotsiaalsete ning majanduslike olude muutudes, samuti etnograafiliste lahendiobjektide kadudes kadusid nii pärismõistatus kui ka põhiliselt talupojaühiskonna moraali- ja väärtushinnanguid edasi andvad vanasõnad. Talupojaühiskonna muinasjutud ja muistendid said uutes oludes tähenduse ajaloolist, pedagoogilist ja esteetilist õpetust jagava lugemisvarana (Viires 1998). Nüüdismaailma üks põhilisi kultuuridominante on Ameerika Ühendriigid ning paljud pärimuses ilmnenud uued nähtused on saanud kas otsest või kaudsest eeskuju just sealt
Gardneri peeti marginaalseks nähtuseks. John Marshall polnud filmiga "Kütid" rahul ja hakkas seda hiljem materjali uuesti monteerima koos Timothy Asch´iga. Timothy Asch oli fotograafiat ja natuke antropoloogiat õppinud magistrant. Nüüd oli eesmärk lihtsalt dokumenteerida tegelikku elu. J. Marshall lõi ka Documentary Educational Resources, mis tegeleb kultuuridevahelise mõistmise juurutamisega läbi etnograafiliste ja dokumetaalfilmide. Marshall läheb veel Kalahari kõrbesse ja teeb veel filme. Marshalli´ga on seotud mõiste joking relationship ja tema samanimeline episoodi film film. Episoodi film või sündmusfilm kajastab üksiksündmust. Timothy Asch hakkas peale Marshall´ga monteerimist ka ise filme tegema. 1968. läks oma esimesele filmiekspeditsioonile Venezuelasse yanomamösid filmima. Läks koos Napoleo Chagnon´iga, kes oli ennem teinud yanomamöde juures välitöid. 1970
- Ka evolutsionistlikele küsimustele tuleb leida vastuseid faktide ja institutsioonide empiirilisest uurimisest ehk siis sellest, mida kaasajal kohapeal näha saab. - Tema välitööga kaasnes radikaalselt uus viis, kuidas kultuuri vaadata. -Malinowski pidas oma välitöös oluliseks järgmisi aspekte: - institutsioonide kirjeldus - tegelik sotsiaalne igapäev (reeglitest ei peeta tegelikult alati kinni) - etnograafiliste väidete kogumine Malinowski antropoloogia keskne joon: - See, mida inimesed ütlevad, et nad teevad ja see, mida nad tegelikult teevad, ei pruugi olla sugugi omavahel kooskõlas. Veel vähem on see kooskõlas sellega, mida nad sellest asjast mõtlevad. Malinowski ütleb: ,,Put aside camera, notebook and pencil, and join in...in what is going on." St. Mõistmaks teist kultuuri pead sa olema võimeline nägema nagu need, keda sa uurid.
jõulusid. Vastase üha loiumaks muutuv rünnakuind rauges lõplikult 30. detsembril. EESTI OLI VÕITNUD !!! TARTU RAHU. 05. detsembril 1919 olid Tartus alanud sõdivate poolte vahel rahuläbirääkimised. Delegatsioone juhtisid vastavalt Jaan Poska Eesti poolt ning esialgu Leonid Krassin, hiljem A. Joffe, Vene poolt. Esialgselt nõudis Venemaa suurt osa Virumaast ja tervet Petserimaad, põhjendades seda endi kindlustamisega võimaliku agressiooniohuga Eesti poolt. J. Poska nõudis seevastu etnograafiliste piiride järgimist. Kokkuleppele jõudmata jätkasid mõlemad pooled läbirääkimisi 22. detsembril, kus nõustuti ühise piirikomisjoni moodustamisega. Ootamatult esitas Joffe nõudmise kümneverstalise neutraaltsooni loomisega mõlemal pool Narva jõge. Vastuseks Eesti keeldumisele jätkas Venemaa sõjategevust. Kuid nähes Punaarmee suutmatust edu saavutada, soovis Joffe jätkata läbirääkimisi. 31.detsembril jõuti vaherahu sõlmimseni,
Mis on rahvakultuur? • Nimetamise probleem erinevates keeltes: ingl. k.: popular culture, folk culture, pr. k.: culture populaire, culture folklorique; saksa k.: Volkskultur. Sünonüümsete mõistete suur rohkus. • Nimetus “rahvakultuur” sündis 18. sajandi Saksamaal (Volkskultur) ja kandis herderlikku ideed sellest, et kultuuri kandjaks on rahvas. Rahvakultuuri uurimine sündis 19. sajandil, ent piirdus peamiselt etnograafiliste kirjelduste ja rahvaluule ning ainelise kultuuri uurimisega. • “Rahvakultuur” on niisiis eeskätt relatsiooniline mõiste, s.t. selle sisu saab piiritleda suhtes tema vastandpoolusega. Laias laastus saab selle all mõista niisiis lihtrahva kultuuri, “vaikiva enamuse” kultuuri, ajaloolises plaanis sellist kultuuri, mis on olnud eeskätt suuline ja jätnud seega vähe kirjalikke tunnistusi. • Mõiste “rahvakultuur” sisenes 1960
Eestile terve hulga silmapaistvaid rahvuslikke tegelasi ja sini-must-valge lipu. EÜSi põhieesmärgiks oli oma liikmeskonna harimine ja kõlbeline kasvatamine, mitte poliitika. Hariduse edendamiseks laiema rahva hulgas loodi teine organisatsioon Eesti Kirjameeste Selts (EKmS), mis alustas tegevust 1872. aastal. EKmS seadis eesmärgiks rahvavalgususliku, teadusliku ja õppekirjanduse väljaandmise, eesti keele ja kirjanduse arendamise ning rahvaluule ja etnograafiliste esemete kogumise. Seltsi esimeseks esimeheks valiti Jakob Hurt. EKmS pooldas algusest peale uut kirjaviisi, toimetas trükki hulgaliselt raamatuid ja oli foorumiks, kus arutati läbi paljud rahva arengu seisukohalt olulised küsimused. Unistus Aleksandrikoolist 1870. aastal sai ka Aleksandrikool endale nn. peakomitee näol organisatsiooni. Sellegi etteotsa valiti Hurt, kes oli tõusnud kogu rahvusliku liikumise tähtsaimaks tegelaseks.
Kui kvantitatiivse orientatsiooniga uurimustes on valimi koostamise üks olulisi küsimusi, kui palju liikmeid populatsioonist valida, siis kvantitatiivsetes uurimustes on põhiliseks küsimuseks: milliseid objekte valida. Sotsiaalteaduslikes uurimustes ei koostata valimit mitte ainult inimpopulatsioonidest, vaid valim tuleb koostada tegelikkuse väga erinevatest kogumitest, nagu sotsiaalsed situatsioonid, milles uuritavad asuvad või etnograafiliste objektide kogumitest jne See viib otsese vajaduseni näha ja eristada tegelikkuse erinevaid tasandeid. Kvalitatiivse uurimuse valimivõtu tasandid Kvalitatiivse valimi koostamise hõlbustamiseks tuleks tegelikkus liigendada erinevateks üldkogumiteks. Väga üldiselt liigendades võib välja tuua meid ümbritsevas elutegelikkuses 4 põhilist üldkogumit: 1. Materjalid 2. Indiviidid 3. Ühiskondlikud fenomenid 4. Ühiskondlikud struktuurid
Antropoloog üksi kohapeal elades hakkab märkama struktuure ühiskonnas Malinowski leidis, et evolutsionistide probleemiks oli vale meetod Funktsionalistid tundsid huvi institutsioonide olemuse ning osadevaheliste seoste vastu Huvitus sellest, mida hetkel on kohapeal näha, mitte minevikust mineviku saab rekonstrueerida kohapeal nähtavast Pidas välitöös oluliseks - institutsioonide kirjeldust, tegelikku sotsiaalset igapäevaelu, etnograafiliste väidete kogumist (dokumenteerivad kohalikku meeleolu) Malinowski antropoloogia keskne joon: See, mida inimesed ütlevad ja see, mida nad tegelikult teevad, ei pruugi olla kooskõlas. Veel vähem on see kooskõlas sellega, mida nad asjast mõtlevad. Malinowski muutis etnograafi/välitöö tegija ja teoreetiku vahelist suhet. Antropoloogia erineb pelgast etnograafiast, sest ta kätkeb endas ka teooriat
Kuigi kopti kiriku keskus paikneb põhiliselt islamiusulises Egiptuses, on ka Jeruusalemmas enklaave, kus püha linna külastajaile kehtib palverännakute tätoveeringute traditsioon. Paljud neist kujundeist, millest mõnedel on kristliku tätoveerimiskunsti ikonograafia seas vasted, kogus kokku John Carswell, kes sai need 1956. a Jeruusalemmas ühe tätoveerija puulõikemiistritelt. Tõendid tätoveerimisest Uues Maailmas piirduvad peaaegu täielikult varaste maadeuurijate etnograafiliste ülevaadetega ning mõnede kujukeste olemasoluga, mille kujundus sarnaneb tätoveeringutega. Põhja-Ameerikas oli tätoveerimine pärismaalaste hulgas valdav ning evis samasugust kultuurilist, vaimset ja sümbolistlikku tähendust, mida on täheldatud teiste kultuuride juures. Virginiast Californiani ja Arktikast Louisianani olid mehed ja naised kõikmõeldavall viisidel tätoveeritud. Esinduslikest peremärkidest või tomahookidest kuni
gümnaasiumi prima`sse või koguni ülikooli. ,,Das Inland" - Aastail 1836-63 ilmus Tartus nädalaleht "Das Inland", mille kaastöölisteks mitmed eestlased (Neus, Kreutzwald). Ajakiri sisaldas väärtuslikke artikleid Eesti kultuuriajaloo kohta. Õpetatud Eesti Selts Aastal 1838 asutati Tartus Fr.R. Faehlmanni algatusel Õpetatud Eesti Selts, mille suurim tähendus oli eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule alal. Seltsi juures loodi raamatukogu, muinasleidude, müntide ja etnograafiliste esemete kogud. Laat Seoses kaubanduse arenemisega, mida eriti soodustas talupoegade vabastamine, oli 1840 aasta paiku kõigis sisemaa linnades hakatud pidama turupäevi, samuti suurenes 19 sajandi algupoolel tunduvalt laatade arv. Linnakaubanduse kõrval oli ka maakaubandus. Kaubeldi nii mõisate kui kirikute ja alevite juures peetud kaubapäevadel. Talunik-kaupmees Talurahvakaubandusega 19 sajandi (ülesostjad, turud, laadad)
(st. õuna ~ räime või lehmakoogi); Kas lähed hagust aeda või kivist silda mööda? (st. taevasse või põrgu); Kas lähed veretõrde või kaerasalve? (st. õlletõrde või hobuse kõhtu). Pärismõistatus on üsna arhailine zanr, mis enamikus läänemaailma folkloorides on praeguseks käibelt kadunud või kadumas. Selle taandumise põhjustena on nimetatud kollektiivse lävimise vähenemist ja inimestevaheliste püsisuhete nõrgenemist tänapäeva linnastunud elulaadis, etnograafiliste lahendobjektide endi kadumist igapäevasest olmest. Kui ei tunta enam vokki, margapuud, lähkrit, ahjuroopi, atra, äket ega linatööriistu, ei tehta kodus leiba ega võid, ei kedrata, koota kangast ega parandata jalatseid, ei peeta toitu ja kehakatteid andvaid koduloomi, ei võidelda alatasa täide ja kirpudega jne., siis kaovad paratamatult ka nende riistade, tööde ja loomadega seotud mõistatused. Keerdküsimus jt. naljale tuginevad perifeersed vormid seevastu on küll
kombestikku, tavasid jmt. Kaasajal kasutatakse ka mõistet "kultuurantropoloogia", mis hõlmab ka vaimse kultuuri. Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Maade pildiline "avastamine" ja koju-kätte-toomine toimus siiskui kaamerad muutusid kaasaskantvateks ja kergeteks.. Maailma muutumine kommunikatiivsemaks kui kapitalismi paratamatu arenguseadus. Etnograafiliste ja "geograafiliste" piltide iseloom ja varjatud eesmärgid. Etnograafiline pildistamine kui inventuur ja vallutuseelne tegevus. 2. Pildiline dokument. Dokumendi môiste fotograafias. Dokument ja kunst Kui süveneda varasesse kriminoloogiasse või ajakirjanudusse, siis näeme, et nnäiteks esimese tegevusvaldkonas meentutab nn süü- ja asitõendite loomine oma rohkete kokkulepitud reeglitega peaaegu et matemaatilist tõendusloogikat. Nii pidid 19 saj
Need on uued kultuurmaastiku elemendid, milledel on olnud tähtsus läbi aastasada ja tuhandete. Leide iseenesest on vähe, 36 kalmu kohta vähem kui 36 leide. Pronksist pintsette, habemenugasid, nööpe, oimurõngaid. Keila lähedalt Tuula külast leiti tutulus (koonus.. nagu trompeti otsik ). Taani kohta saame teada, seal oli ka maetud naine, kelle vöö kohal oli ka tutulus (nagu vööpannal). Vajangu külast leiti pronksmõõk, viidi Rakvere muuseumi. See pandi kokku teiste etnograafiliste asjadega. Hiljem avastati, et mõõk pärineb 900-800 eKr, seda kasutati hiljem u Põhjasõja aegu pulmamõõgana ühes talus. Kivikirstkalmete ringide mõõtmed hakkavad suurenema, max on neli ringi. Kalmed levivad suurem osalt mere-äärsetel aladel. Miks keskel ei olnud? Äkki seal ei rajatud nii suuri. Kivikirstkalmetega levivad ka lohukivid, kivide peal on kümnekonna cm laiused ja paari cm sügavused augud. Neid on samades piirkondades kus kalmeid
enesemääramisõigusest. - ,,Loovintelligents". Mõjukamad ja populaarsemad luuletajad: eestlased Hando Runnel ja Juhan Viiding, lätlased Ojars Vacietis ja Imants Ziedonis, ning leedulased Vytautas Bloze ja Sigitas Geda. Üks viis nõukogulikule ühtlustamsele vastu panna oli kirjutada vanema Balti ajaloo tegelastest: eesti romaanikirjanik Jaan Kroos, leedu näitekirjanik Justinas Marcinkevicius. Teine levinud viis oli rahvaluule motiivide ja etnograafiliste traditsioonide kasutamine ja tõlgendamine: Veljo Tormis, leedu luuletaja Marcelijus Martinaitis. Läti kultuuri taaselavnemine toimus hiljem, sest rahvuskommunistide puhastus pärssis arengut. - Balti kultuuritegelased: läti popmuusika helilooja Raimonds Pauls, eesti bariton Georg Ots, leedu filmirezissöör Vytautas Zalakevicius, said kuulsaks kogu NSV Liidus. - Kunstivabaduse puudumise tõttu lahkusid 1970-1980 väga andekad inimesd: eesti
Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel. Bronislav Malinowski (1884-1942) Koolkonna rajaja. Sai tuntuks etnograafiliste uuringutega Trobriandi saartel Vaikses Ookeanis I maailmasõja ajal. Bioloogiline funktsionalism. Inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimese bioloogilist vajadust: Inimese vajadus Vajadust rahuldav institutsioon Söömine Toidu varumine Paljunemine Abielu, perekond Kaitstus Sõjavägi
muusemi koostatud küsimuslehtedele, võitlustöid ja muid kirjutusi etnograafilistel ja kultuurilolistel teemadel. 4) sanitaar-topograafiline arhiiv- tervishoiu instituudi poolt kogutud üle-Eestilised tervishoidliku inventuuri materjalid. Neis on andmeid nii külade, valdade kui ka suvituskohtade kohta. Valdavalt arstide ja vanemate kursuste arsiüliõpilaste kirjelduste põhjal annavad tervikliku pildi inimestest, asulatest ja nende eluolust. 5) etnograafiliste jooniste kogu- olemas on enam kui 50 000 üksikjoonist taluehitistest, mööblist, rõivastusest, tekstiilidest, igapäevastest tarbeesemetest, mis on joonistatud kunstnike ja kunstiüliõpilaste poolt. Eesti ajalooarhiiv- sisaldab endisaegsete Eesti alal tegutsenud riiklike asutuste, kohtu-ja politseiorganite, rüütelkondade, linnade jatalupoegade omavalitsuse materjale. Hoitakse kirikue-ja haridusasutuste dokumente, mõisa ja isikufonde, seltside ja ettevõtete arhivaale
õpetamiseks). Ajaloolise olukorra, reaalsuse taasloomine. Kohe kohe kaduva antropoloogia jäädvustamine on olnud visuaalse antropoloogia ülesandeks. Filmitegijate eesmärk oli kaduva või kohe kaduvate kultuurinähtuste jäädvustamine. Näidata etnograafilist situatsiooni enne valge tsivilisatsiooni kaasa toodud kultuurimuutusi näidata traditsioonilisi kombeid; esemeid, mida kasutati või mida inimesed tegid enda ülalpidamiseks. Võimaldab jäädvustada kunagise etnograafiliste-antropoloogiliste nähtuste tegelikkust. Rekonstruktsioonide kaudu, mis on välja puhastatud lääne ühiskonna mõjudest on palju lihtsam õpetada antropoloogilisi põhitõdesid, et mis on kultuuride omapära, mille poolest erinevad lääne ühiskondadest ja mis on neis sarnast. Pilt kunagi olnud asjadest, aitab vaatajal mõista uuritud kultuuri iseloomu. Üks esimesi projekt oli California ülikoolis tehtud projekt. Projekti juhtisid: Alfres Kroeber (1876-1960) ja
ajastust, samuti sisaldades Liivi enese elukäiku, kuid mitte autobiograafiliselt, tegevus 1830-60. käsitleb ühiskonnakriitiliselt seisuslikke vastuolusid, mõisnike omavoli ja julmust. ,,Vari" on EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 20 realistlik teos, kuigi sisaldab romantilisi pilte ja naiivseid soovunelmaid. Realistlikus käsitluses talupoegade elu asjalikus stiilis, etnograafiliste detailide ning rahvaluuleliste aspektidega, kajastatud rahvakeele omapära. ,,Käkimäe kägu" (1893) - raamjutustuse vormis, kordab mõneti ,,Varju", kuid on katkendlikum, tegelased skemaatilisemad, psühholoogia pealiskaudsem. Jutustus ,,Nõia tütar" (1895) - külaelust, käsitleb ebausu ja laimuga seotud probleeme talurahva enda hulgas olevate vastuolude taustal. Üks kompositsioonikindlamaid Liivi teoseid, avab realistliku käsitluslaadi eripära, rahvapärase ainesega, karakterid veenvad
Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue, mitšman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26
annaabi.ee 
