Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Etikett". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõrmus, lahtiste, mitteametliku, saatja, ajavahemik, oodatakse, 39d4, 4163, 9d98, code, articleidmillest ka eine nimetus. Brunch korraldatakse restoranis, hotellis või ka kodus tavaliselt pühapäeval ajavahemikus 11.00 - 15.00. Vastuvõtt algab rikkaliku hommikusöögiga, mis areneb lõunasöögiks. Brunchi on sobiv korraldada ka mingile suuremale vastuvõtule järgneval päeval. "Pokaal sampanjat" ("Pokaal veini") Vastuvõtt toimub vabas vormis, ajavahemikul 12.00 - 15.00. Tegemist on mitteametliku vastuvõtuga, ilma laudadeta, püsti seistes. Vastuvõtt võib toimuda saatkonnas, residentsis, restoranis jm. Vastuvõtt korraldatakse näiteks oma maa delegatsiooni (kultuuritegelaste, teadlaste jt) saabumise, läbirääkimiste lõpetamise, lepingute sõlmimise või mõne teise taolise sündmuse puhul. Kutseid sellele vastuvõtule ei saadeta. Kokteiliõhtu Kokteiliõhtu on analoogne vastuvõtuga "pokaal sampanjat", kuid see toimub ajaliselt hiljem - 17.00 - 19
EESTI HOTELLI- JA TURISMIKÕRGKOOL Siret Tara MUUDATUSTE JUHTIMINE HM33 Juhendaja: Urmas Orula TALLINN 2011 Sissejuhatus: Muutuste elluviimine organisatsioonis toob kaasa selle liikmetele vajaduse muuta oma käitumisi ning eeldab uute oskuste omandamist. Oskuste omandamisel on vajalik silmas pidada järgmisi etappe: (a) teadvustamine, et oskused on vajalikud, (b) arusaamine, millised oskused on vajalikud ning (c) harjutamine. Muudatuste elluviimise protsessid: Artikkel Äripäevast (http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=4658/uud_uudidx_465807) ’’Radissoni hotelliketti haldav Rezidor võtab Baltimaades ja Peterburis üle kümme Norra ettevõttele Linstow kuuluvat hotelli. Eestis lähevad Radissoni kaubamärgi alla Reval Hotelsile kuuluvad Olümpia ja Central. Me kasvame tempos üks hotell nädalas. Kui me hotellihooneid oma
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Aigar Romanovski EV-1-E-S-tal SISETURUNDUSE TÄHTSUS JA ROLL ETTEVÕTTES Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Tänapäeva turul on tekkinud olukord, kus kaupu toodetakse märgatavalt rohkem, kui tarbijad suudavad osta. Seda osaliselt tänu viimasel ajal kogu maailma raputavale finants- ja majanduskriisile. Tekkinud on hüperkonkurents, kus kõik ettevõtted püüava meeleheitlikult kliente enda poole meelitada, korraldades sellek igasuguseid sooduskampaaniaid ja hinnasõdu. Et aga sellised strateegiad toovad paraku endaga kaasa vähenevad kasumid ja tihtipeale ka pankrotistunud ettevõtteid, siis siin kohal on tuleb meile appi turundusteooria, mis õpetab kuidas konkureerida peale hinna, ka teiste vahenditega. ,,Turundus on ärifunktsioon, mis sõelub välja täitmata soovid ja vajadused, piiritleb ja mõõdab nende suuruse ja võimali
Madalama positsiooniga ametnikku esitletakse alati kõrgemale Kohalikku elanikku esitletakse välismaalasele Nooremat inimest tutvustatakse vanemale Lõuna- või õhtusöögile saabunud külalisi esitletakse vastavalt saabumise järjekorrale. Abielus mitteolevate kaaslaste puhul tutvustatakse saatjat ametlikult preili, proua või härrana (mitte kui elukaaslast või kaaslast) Esitlemine Ametlikel üritustel (nt. presidendi vastuvõtt) esitletakse nime ja ametinimetusega peakülalist, saatja ametipositsiooni ei nimetata. Kui abielupaar soovib end kellelegi esitleda, teeb seda traditsiooniliselt mees, tutvustades esmalt oma abikaasat. Kui ei olda abielus, otsustab paar ise, kas esitleda end elukaaslastena. Kui kedagi soovitakse kõrgele ametiisikule tutvustada, küsitakse viimaselt luba. Mainitakse esitletava tiitel ja nimi, kõrget ametiisikut ei esitleta ühepoolne tutvustamine. Mees peab esitlemisel alati seisma, naine siis, kui teda esitletakse kõrgemalseisvale isikule,
................................ 9 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Liider on see, kelle arvamused ja käitumine mõjutavad kõige enam töörühma teiste liikmete tegevust ja suhtumisi. Ühed inimesed saavad ja võtavad liidri rolli sagedamini kui teised. Liidrilt oodatakse oskust juhtida rühm parimate tulemusteni või päästa täbarast olukorrast. Liidrile on vaikimisi antud õigus maitsta esimesena hüvesid, mida sihi saavutamine kaasa toob. On täheldatud, et hästi toimivas töögrupis on sageli kaks liidrit. Üks neist korraldab ja juhib eesmärkide seadmist, lahenduste otsimist ja tööülesannete täitmist. Teine hoolitseb koostöö ja hea emotsionaalse toonuse eest, suunab koos tegutsema ja on konfliktide puhul vahendaja,
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Enesehinnang. Hoiakud Referaat õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja õpetaja Viibeke Turba Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge enesehinnang, kirjutan põhjustest miks laste ning täisk
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Peale majanduskriisi on ülimalt raske võtta seisukohta, kuid kaldun arvama et õige tee oleks toetuda tootlikkusele. Kui oleks aga vastupidi, poleks järgmine kriis kaugel, sest kiire palgatõus võib tekitada majandusmulli. Ja nagu mullid ikka, lõhkevad need ootamatul hetkel. Eesti töötajad on vananemas. Tööd on sama palju, kuid tegijaid jääb aina vähemaks. Ometigi võeti 2010. aastal vastu uus pensioniea seadus, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Samas väidab ka Eesti Vabariigi president, härra Toomas Hendrik Ilves, et asjal on negatiivseid aspekte ning tööjõu probleemi see lahendada ei suudaks. Riigipea sõnul on pensioniea tõus Eesti demograafilist seisu ja tulevase vanaduspensioni soovitavat suurust arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest, siis 20 aasta pärast ka
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM FOTOGRAAFIA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 MIS ON FOTOGRAAFIA........................................................................4 FOTOGRAAFIA AJALUGU....................................................................5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE............................................................6 Säriaeg...........................................................................................7 Avaarv...........................................................................................8 ISO tundlikkus.................................................................................9 KOKKUVÕTE.....................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................11
Aktsia atraktiivsus Ettevõtte aktsia kaupleb viimasel ajal vahemikus 3-3.3 (reedene sulgemishind 3.06) ning 2011. aasta P/Eks ennustatakse 3,64. Võrdluseks ettevõtte aktsia õiglaseks väärtuseks loetakse 10-17 P/E-d. Tänane tulemus on saavutatud küll delaveerimise kaasabil, mis vähendasid kulusid ja tõstsid kasumit, kuid ettevõtte tulude osas ei oota pangad siiski mitte vähenemist, vaid pikaajalist ja stabiilset kasvu. Tõsi, tõusu osas oodatakse aeglustumist ning kulude kasvu, kuna delaveerimisest tekkinud madal kulubaas ei saa olla väga pikaajaline, kuid ka järgmise aasta oodatav P/E on 5.14, mis jääb tunduvalt keskmisele alla. Ettevõtte madala väärtuse põhjuseks on ka maailma majanduskriis ja negatiivsed ootused tuleviku suhtes, kuid see ei vähenda teadmist, et eelmise aasta eest maksis ettevõte suvel 10% dividende ning edaspidi on oodata ka nende kasvu. Seega laskumata edasi detailsesse aktsiahindade teemasse,
varasemast muudatuste kogemusest.. Tugev vastupanu muudatustele on sageli tingitud senisest juurdunud kindlustundest. Seetõttu ei saa inimest tagant sundida ja kiirustada muutuma. Seepärast on muudatusi tutvustades oluline osa kommunikatsioonil, mis peab toimima kõigi osapoolte vahel. Inimestele tuleb rääkida, mida muudatus endast kujutab ja kuidas see mõjutab nende tööd. Lisaks tuleb töötajatele rääkida, mida neilt oodatakse ja samuti tuleb neid julgustada. Samuti tuleb pakkuda inimestele võimalusi otsuste tegemiseks selles osas, mis puudutab või mõjutab nende tööd. Niisuguses situatsioonis on tarvis kannatlikkust ja tolerantsi, et näha asju teisiti. Oluline on ka töötajatele rõhutada, et vastupanu on täiesti loomulik nähtus ning keegi ei oota neilt totaalset muutumist. Ületamine Juhtide ülesanne on leida erinevaid meetodeid töötajate ebakindluse vähendamiseks muudatuste läbiviimisel
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R09 Gerda Silm LIIDRIKS SÜNDINUD Uurimuslik referaat Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 LIIDRI MÕISTE......................................................................................................... 4 1.1 Juhi ja liidri erinevus............................................................................................ 4 2 LIIDRI TEOORIAD....................................................................................................5 2.1 Isiksuseomaduste teooriad....................................................................................5 2.2 Käitumisteooriad...................................................................
· Eine lõunasöök, mis toimub ajavahemikul 12.00-15.00 ja kestab kuni 1,5 h. Korraldatakse kindla isiku või sündmuse auks. Eine on laudadega vastuvõtt ja külalised kutsutakse enamasti abikaasadeta. Menüü koostamisel arvestatakse rahvuslikke tavasid. · Bridzilõuna mitteametlik lõbus vastuvõtt, võimalus kohtuda vanade sõpradedega ja sõlmida uusi tutvusi. Kutsutakse ainult need, kes soovivad ja oskavad kaarte mängida. Enamasti korraldatakse nädalavahetusel. · Lahtiste uste päev (´A table ouverte) vabas vormis vastuvõtt, mida korraldatakse asutuse sünnipäevade, jõulu- ja uusaastaeelsel ajal, soolaleivapeo puhul. Külalistele teatatakse, millal neid oodatakse. Menüüs kergemad joogid ja toidud. · Grillipidu mitteametlik vastuvõtt vabas õhus, kuhu sobib kutsuda telefonitsi. Riietus vaba, sageli sportlik. Peo õnnestumisel on tähtsaim osa peremehel, kes küpsetab liha, kana, kala vm.
RAHVUSVAHELINE TERRORISM JA VÕITLUS SELLE VASTU. Referaat aines ,,Politoloogia" HHL0130 Üliõpilane: Juhendaja: Tallinn, 2011.a. SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................2 1.RAHVUSVAHELINE TERRORISM........................................................................3-6 1.1 Mis on rahvusvaheline terrorism?................................................................................3-4 1.2 Terrorismirelvad...........................................................................................................5-6 2.TERRORISMI VASTANE VÕITLUS...................................................................
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Logistika Riskid tarneahelas Juhendaja: Tiina Kraav 2011 Sissejuhatus Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine. Ja mis riske võib olla. Mis on tarneahel ? Tarneahelat on defineeritud alljärgnevalt: tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine tarbijast kuni tarneahela alguseni (esimese tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasuli
Läbirääkimised Sisu Mõisted ehk sissejuhatus ................................................................................. 1 Läbirääkimiste planeerimine ............................................................................ 2 Läbirääkimiste ajal ........................................................................................... 5 Läbirääkimiste lõpetamine ............................................................................... 7 Mõisted ehk sissejuhatus Läbirääkimiste põhiolemust peaks kirjeldama tema definitsioon. See on siiski küllaltki raske. Nimelt eesti keelne sõna läbirääkimised viitab mõjutamisele, põhjalikkusele (e.k. läbi = läbiv, läbinisti põhjalik, ammendav + sisse rääkima, välja rääkima, üle rääkima mõjutuspüüd). Inglise keeles kasutatav sõna läbirääkimiste kohta omab veidi teistsugust tähendust (negotiating, bargaining n
Käesoleva teema olulisemad mõisted 1) Jätkusuutlik turism Jätkusuutlik turism turism, mis ühel poolt kaitseb tänast turisti ja võõrustavat regiooni ja teiselt poolt tugevdab tulevikuvõimalusi (Eesti Ökoturism: http://klaster.ecotourism.ee/okoturism/) Turism, mis on majanduslikult võimekas, kuid ei riku ressursse, millest ta on tulevikus sõltuv- füüsilist keskkonda ning võõrustava kogukonna sotsiaalseid suhteid. Eesmärgid: · saada majanduslikku kasu turismikoha toimimisest · toetada kohalikku kogukonda ja kultuuri · kaitsta ja edendada ehitatud ja looduslikku keskkonda Võtmeküsimus on jätkusuutlik kohalike ressursside kasutamine: tööjõud, loodus-, ajaloo- ja kultuuriressursid, toiduained, ehitus- ja muud materjalid, oskusteave. Kohalike ressursside ja toodete maksimaalne otstarbekas kasutus tähendab eelkõige senisest suurema tulu jäämist piirkonda, väiksemat vajadust importkauba järele ja teenuste müügist saadava ekspor
AMETIVARA JA AVALIKE VAHENDITE KASUTAMINE: http://www.mnt.ee/public/looming11052012.pdf Loominguline riigivara kasutamine maanteeametis Piret Reilijan Äripäev 11.05.2012 Pärast Tamur Tsäkko skandaalset lahkumist maanteeameti peadirektori kohalt on ilmnenud, et ameti vara kasutamine oli pehmelt öeldes loominguline - puudus ülevaade, kus ameti vara parasjagu asub ning milleks seda kasutatakse. Näiteks pärast autoregistrikeskuse ja maanteeameti ühinemist ripakile jäänud muruniiduk, millega Tsäkko alluvad nägid teda viimati koos ameti autokäruga mullu suvel maanteeametist minema sõitmas, on lausa haihtunud. Tsäkko kommenteeris 2007. aastal 15 000 krooniga ARKile ostetud raider-tüüpi muruniiduki kasutamist selliselt, et niiduk oli tõepoolest viimati möödunud suvel tema käes, kuid reaalselt ta seda siiski ei kasutanud, vaid kasutas hoopis niiduki all olnud ameti autokäru. "Maanteeametil on üks autokäru, mille peal see niiduk oli. See autokäru on küll olnud minu k
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 EESTI TEENINDUSE HINNANG Uurimus Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimustöö eesmärk on uurida teenindust Eestis tervikuna ja uurida teenindust Eesti pankades. Lisaks uurida teeninduskultuuri ja tuua välja teeninduse tugevused ja nõrkused. Autor püüab leida ka lahendusi probleemidele Eesti teeninduses. Uurimisülesanded: · selgitada välja teeninduskultuur Eestis, · leida seoseid teenindajate ja klientide vahel, · analüüsida teenindust Eesti pankades, · anda ülevaade teeninduse tugevustest ja nõrkustest. Materjali otsitakse päevakajalistet artiklitest ja lisaks ka ühest teadusartiklist. Töös arutletakse millised on Eesti teeninduse suundumused ja milline teenindusega seotud mõttekultuur on Eestis. 3 1. TEENINDUS 1.1. Teenindus Eestis Iga tarbija ootab,
Tõrva Gümnaasium Nimi klass Vääriskivid Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Akvamariin, aleksandriit, ametüst..........................................................................................4 3. Berüll, granaat, jadeiit.............................................................................................................5 4. Kassisilm, kuukivi, morganiit, opaal......................................................................................6 5. Peridoot, rubiin.......................................................................................................................7 6. Safiir, smaragd, teemant.........................................................................................................8 7.Teemant, topaas, turmaliin.......................
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4..Teitihuacani kultuur 11 3.5.Tolteekide kultuur 12 3.6.Asteekide kultuur 12 3.ANDIDE KÕRGKULTUURID 13 4.1. Motsiika kultuur 13 4.2.Tiahuanaco kultuur
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond GOPRO Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. TARKVARA OMADUSED......................................................................................... 4 2. TARKVARA RAKENDAMINE.................................................................................. 8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 11 Viidatud allikad............................................................................................................... 12 Lisa 1. Näidisekraanipilt..............................................................................................14 Lisa 2. Töö täpsustus................................................................................................... 15
Põhimõtte When in Rome do as the Romans do! järgimine Tähendab kõige üldisemas mõttes kultuuride kohandumist. Tõlkes: ,,tee Roomas nii nagu roomlased teevad". Selle põhimõtte ellurakendamine tähendab seda, et firma esindaja teeb isikliku külaskäigu potensiaalsesse sihtriiki, kusjuures enne seda kogunud kõikvõimalikku infot antud riigi kohta. Imago Isikupilt suunatud ja sihikindel mulje, mille inimene ise teistele jätab. Kujutluspilt sellest, kuidas soovitakse end teadvustada nii avalikus kui sotsiaalse elus. Avalikkuse ja ümbritseva poolt tajutu, mis põhineb erinevatel muljetel, nii teadlikult kui ka alateadlikult. Imagi kujundajateks on inimese väärikus, kombed, väljendus- ja suhtlemisoskus, teadmised ja oskused, välimus. Lobbytöö Protsess, mille käigus organisatsioon või üksikisik tahab otseselt mõjutada seadusandlust või regulatsiooni. Lobbytöö on mõiste, mille definitsiooni võib leida igast sõnaraamatust, kuid defineeritakse lob
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond xxxx RAVIMIFIRMA MERCK SHAPE & DOHME KOOLITUSEKS MASKEERITUD ÜRITUS Juhtumi analüüs Ärieetika Juhendaja: x Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Merck Shape & Dohme (MSD) koolitus..............................................................................................4 Juhtumi kirjeldus ja olulisemad faktid..........................................................................................4 Võtmeisikud ja grupid (huvilised)................................................................................................6 Probleemi püstitus.............................................................................................
VUNDAMENDI ISOLEERIMINE REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-41 Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse üleandmine alusele. Vundamentidele mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne mullasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine (soklile), pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldriruumide niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, vastupidavad, odavad ja maksimaalselt industriaalsed. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest. Vundamendid projekteeritakse kas monteeritavatena või kohalvalmistatavatena. (E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soovituslik kõrghaljastust vältida.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut INNOVATSIOONI VAHEEKSAM Essee Õppeaine: Innovatsioon Õppejõud: Rainer Kattel, Prof. Tallinn 2011 SISUKORD Vaheeksami küsimused:...................................................................................................... 3 Valikulised küsimused:........................................................................................................8 Vaheeksami küsimused: 1. Palun kirjeldage toote-, protsessi-, organisatoorset ja turunduslikku innovatsiooni, sealjuures eristades kõikidel juhtudel nii radikaalset kui inkrementaalset (järk- järgulist) lähenemist. Lisaks selgitage igat juhtumit illustreeriva näitega Eesti ettevõtlusest lähtuvalt (kokku 8). On olemas erinevad innovatsioonide tüpoloogiad. Eristatakse toote-, protsessi-, organisatsiooni- ja turundusinnovatsioo
KEEMIARELVAD Referaat Tartu 2013 SISUKORD 1. KEEMIARELVADE LÜHIAJALUGU......................................................................3 2. POPULAARSEMATE KEEMIARELVADE MÕJU INIMESELE........................4 3. OPERATION RANCH HAND.....................................................................................5 3.1 MONSANTO.............................................................................................................5-6 KOKKUVÕTE...................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................8-9 2 1. KEEMIARELVADE LÜHIAJALUGU Keemiarelvi on tuntud juba väga varajastest aegadest. Juba 5. saj
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse instituut Kas lennukad ideed kujundavad liidri? Richard Branson Referaat Tartu 2011 RESÜMEE Kas lennukad ideed kujundavad liidri? Richard Branson valisin selle teema, kuna tahtsin teada, kas head ideed on alati liidripositsiooni tagajaks. See teema on kindlasti aktuaalne mitmete juhtide hulgas, kes mõtlevad, kuidas jõuda liidri tasemele. Seda sellepärast, et juhi positsioonil olemine ei ole veel sama, mis on liidriks olemine. Juhil on kohustatud alluvad, kuid liidril on vabatahtlikud järgijad. Töö eesmärgiks oli endale selgeks teha, kas juht on sama mis liider ning kuidas oleks võimalik tõhusalt liidriks saada. Referaadi materjaliga töötades sain teada, et headest ideedest ainuüksi ei piisa selleks, et saada liidriks. Samuti selgub Richard Bransoni näite
Mitteametlikele vastuvõttudele on abikaasad ja elukaaslased oodatud. Külaliste nimekirja koostamisel tuleks silmas pidada, et kutsutavad üksteisega sobiksid. Enne eriti kõrgetele külalistele kutse saatmist tuleks telefoni teel välja selgitada nende soovid ja võimalused ning saada põhimõtteline nõusolek. Ametliku vastuvõtu kutsele märgitakse mõnikord ainult kutsutava ametikoht. Sel puhul ei maksa kutset solvunult prügikasti visata, sest kutse saatja on huvitatud firma, ettevõtte koos- või teadustööst, toodangust, toormaterjalist jne. Niisuguste kutsete puhul tuleb kohale saata ainult õige, kõige pädevam inimene. Kindlale isikule adresseeritud kutset edasi ei anta. Kutseid kasutatakse tähtpäevade puhul, austusavalduse väljendamiseks, suhete arendamiseks. Kutsed peavad adressaatideni jõudma 10–12 päeva enne kavasolevat üritust või pidulikku sündmust.
PEREKONDLIKUD TÄHTPÄEVAD Koostaja: Silvia Tallmeister 10H Juhendaja: Elve Kaldoja Miks teema valisin? Mis on uurimistöö eesmärk? Milliseid meetodeid ma selleks kasutasin? (Miks ei ole küsitlust veel tehtud?) Max 5 slaidi Allikate loetelu Eesmärk: Kuidas tähistatakse perekondlike sündmusi lähte õpilate perekondades. Kui olulised on perekondlikud sündmused noorte jaoks. Nt. Pulmades ei ole paljud õpilased käinudki. Matustel on vähe. Enam peetakse sünnipäevi. Paljud elavad vabaabielu, seetõttu pole abielus. Meetodid: küsitlus Olen keskendunud teoreetilisele osale. KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Tabel 1 KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Küsitletuid: 13 28 25 14 Kokku Vanuses: >20 21-35 36-50 50< Vanemate või lastega 4 10 15 10 39 Vendade, õd
Sissejuhatus: Meie grupitöö teema on matused, valisime sellise teema sellepärast, et meile tundus see lihtne kuna me kõik oleme selle läbi elanud. Alles hiljuti käis meist üks matustel ja tal on hästi meeles kõik, mis seal toimus ja seetõttu on seda teemat meil lihtsam koostada. Matus on inimese ära saatmine viimsele teele. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik ja ilmalik. Matus on sama vana kui inimkond. Erinevatel religioonidel ja rahvastel on omad erinevad matusetalituse kombed. Lähedaste surm on raske sündmus, mis leinajas võib tekitada ajutist peataolekut ja abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb muretseda surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral hoolt juba matusebüroo. Surm tuleb registreerida kolme päeva jooksul. Matused Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest võib valida kahe põhilise matmisviisi vahel: Kirstumatus Tuhastamismatus Matused j
EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppesuund Raili Tiits, Paula-Liisi Nurm INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI OLEMUS JA EESMÄRK Referaat 2012 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................2 2. Sissejuhatus..................................................................................3 3. Integreeritud turunduskommunikatsiooni definitsioon................3 4. Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärgid ja tulemused.....................................................................................5 5. ITK Tööriistad............................................................................7 6. Bränd.........................................................................................9 7. Integreeritud
Sissejuhatus Majanduse raskematel aegadel otsib enamik ettevõtteid nippe, kuidas kulusid kokku hoida. Pakendiaudit on üks võimalus. Ekspedeerijate hinnangul on kauba kannatada saamine transportimisel enam kui 50 protsendil juhtudest ebapiisava pakendi süü. Kuna kaubad ja tooted on niivõrd erinevad, vajavad need sobiva pakendi leidmiseks tihti veel eksperdi arvamust. Selleks ongi vaja pakendiauditit. Pakendiauditi idee ja eesmärk on leida kliendi jaoks võimalus ettevõtte kogukulude kokkuhoiuks, seda eelkõige pakendi ja kauba logistika võtmes. 1. Pakendiseadus Pakendiseaduses on põhimõte, et pakendiregistrisse esitatud andmed peab kontrollima või kinnitama audiitor. Pakendivaldkonna analüüsimisel selgus, et tegemist on keerulise valdkonnaga, mis on kaasa toonud erinevaid võimalusi õigusaktide tõlgendamisel. Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, kes pole kohustusi üle andn
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Liis Mägi ja Sten Martin INTELLEKTUAALSE KAPITALI VÄÄRTUS ETTEVÕTTELE Referaat Juhendaja: õppejõud Virve Siirde Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. INTELLEKTUAALSE KAPITALI OLEMUS...................................................................... 4 2. KOOSTISOSAD.....................................................................................................................6 3. INTELLEKTUAALSE KAPITALI TÄHTSUS ....................................................................8 4. VÄÄRTUSE LOOMINE.................................................
annaabi.ee 
