Valdur Mikita sündis 28.jaanuaril 1970.aastal , Viljandi maakonnas, Tarvastu vallas, Suislepa külas. Valdur Mikita on eesti kirjanik ja semiootik. Semiootika on siis teadus tähendusloomest – märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Praegu elab Valdur Mikita Varal, Tartust paarkümmend kilomeetrit Peipsi poole, kust Juhan Liivi metsad on kiviga visata. Mikita on üritanud n-ö metsas elada, linn on tema jaoks igav ja ta ei oska seal midagi teha. Seepärast arvan ka, et kõige tõenäolisem on Valdur Mikitat kohata looduses. Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö nähtamatuks kirjutajaks. Mikita on öelnud, et töö juures ei teadnud keegi aastaid, et tal selline hobi oli. Alles „Lingvistilise metsa“ järel on kultuuriavalikkus temast laiemalt teadlikuks saanud. Kuna Mikita on pärit Suislepast, käis ta ka sealses mõisakoolis, mille lõpetas 1985. aastal. Samuti on ta lõpetanud Tartu Üliko...
Kehakeel 07.11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõ...
MÕTLEMINE Mõtlemise elemendid 1. Proovi defineerida järgmisi mõisteid: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. MÕTLEMINE - Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine · Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine, teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine KUJUND Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus. SÕN...
Sisekaitseakadeemia Politsei ja Piirivalvekolledz Anton Jefimov Mis tõstab minu motivatsiooni Essee Juhendaja: Pille Vennikas, õppejõud Tallinn Oma kogu elu jooksul püüab inimene saada haridust, leida hea töö, kindlustada pere, näidata ennast heast küljest ühiskonnas ja saavutada edukas eneserealisatsioon. Ning selleks, et olla edukas ja konkurentsvõimeline, peab inimene oma eesmärgid õigesti püstitama ja nende poole püüdlema, kuid sageli segab seda elutempost tingitud väsimus või laiskus mõlemad on aga madala motivatsiooni näitajad. Nii, et motivatsioon ja motiveerimine on üsna aktuaalne probleem tänasel päeval ning selle uurimise ning õppimisega tegelevad teadlased nii psühholoogia valdkonnast kui ka teised selle valdkonnaga seotud teadusharud. Sõna motivatsioon kasutatakse tänapäevases p...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 COCA-COLA Essee Õpetaja: Sirje Pree Kuressaare 2009 Coca-Cola Coca-Cola ehk kokakoola on karboniseeritud koola, maailma populaarseim karastusjook. Coca-Cola Company peakontorid asuvad Atlantas ja Georgias, kus jooki valmistati esmakordselt aastal 1886. Coca-Cola leiutaja John Pemberton ei turustanud jooki hästi, kuid firma omandas Asa Candler, kes toodab jooki ka tänapäeval. Candleri ning tema järglaste turundusoskus tegi Coca-Cola USA ning hiljem kogu maailma populaarseimaks karastusjoogiks. Esmalt müüdi Coca-Colat joogifontäänides, hiljem aga pudelites, mille kuju on saanud tähtsaks kaubamärgi osaks(joonis 1). Coca-Cola, mille retsept on jäänud salajaseks, sisaldas algupäraselt teadmata kogust kokaiini, mis aja jooksul vähenes aastaks 1906, kui tervisekaitse seadused kitsenesid. Sellegipo...
Essee Dualism, biheiviorism, samasusteooria, funktsionalism, eliminatiivmaterialism - milline neist on parim teooria vaimu kohta? Vaimu ja vaimuseisundeid on läbi sajandite uuritud ja sealjuures välja pakutud erinevaid teooriad selle kohta, kuidas on kooskõlas keha ja vaimu suhted. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on olemas nii keha kui ka vaim, monistlikke aga veendumus, et eksisteerib kas ainult keha või ainult vaim. Antud essees teen subjektiivse lühikokkuvõtte viiest vaimuteooriast ja natukene pikemalt peatun funktsionalismi teooria juures, kus tõstan esile tema täieliku kooskõlastuse argimõistusega ja näitan, et nendest viiest parim teooria vaimu seletamiseks on funktsionalism, mis ei tähenda aga, et viimane on perfektne teooria vaimu seletamiseks. Mida kujutab endast vaim? Vikipeedia seletab vaimu mõistet, mida kasutatakse olendi tunn...
Kordamisküsimused seminariks Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine Mõtlemine 1. Defineeri järgmised mõisted: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. Mille poolest erinevad sõna ja mõiste? Tooge näiteid sõnadest, mis ei tähista mõisteid? MÕTLEMINE - Oden (1987): “Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest”. • Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine • Teaduslikus psühholoogias: – teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine – vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel • Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda • Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) • Mõtle...
Sotsiaaltöö Instituut Tervis kui väärtus ja heaolu allikas Essee Koostaja: Ants Ivask Rühm: TK-2kõ Juhendaja: MD, PhD Ene Lausvee Tallinn 2013 Eesti viie tervema riigi hulka! Viimase riigikogu valimiskampaania päevil olid poliitikute lubadused valdavalt seotud majanduskasvu, vilja, rahamägede liigutamisega. Valimistel enim hääli saanud erakonna praeguses ajas mõnevõrra irooniliselt kõlav loosung võttis mäletatavasti suuna viia Eesti 15 aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka. «Eesti inimarengu aruande 2008» (EIA) tutvustusel kõlas korduvalt üleskutse, et poliitikud ...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
1 Psühhosomaatika Loeng 1 Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline...
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1.loeng - sissejuhatus.................................................................................................................. 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.........................................................
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigu...
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjut...
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. ...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-19...
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse k...
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
annaabi.ee 
