Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Essee moodsad suhtlemisvahendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koguaeg, suhtlemine, harjunud, telefoniga, skype, teistega, kuulama, kirjakeel, käekiri, helile, teadlaste, telefonid, hoiadMina ütleksin teistmoodi: ,,Kui sind pole internetis, tähendab sa elad." Kuidas saab öelda, et inimest ei eksisteeri siis, kui teda internetis ei ole? See tähendab vaid seda, et ta oskab oma aega palju tulusamalt ära kasutada. Ta ei tunne vajadust sõpradega suhtlusportaalis suhelda, vaid helistab neile. Ta ei vaata uudiseid internetilehelt, vaid loeb ajalehte. Kui me vaid läbi arvuti õpiksime, suhtleksime ning koguaeg kiirustaksime, siis mõne aja pärast oleks me nagu robotid, kellel puudub iseloom ja loomingulisus ning oluline on vaid progress. Tänapäeval on hakatud kasutama suurel hulgal kodulehti. Inimesed kirjutavad oma mõtetest ja tegevustest nii palju kui süda lustib. Seal on võimalik anonüümselt kommenteerida, mis on väga tobe, kuna siis on jällegi võimalus vastu öelda või teist halvustada. Mis kõige hullem me ei tea, kes seda öelda võib
Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab vaadata internetist. Sealt võib leida kõiksugu fakte, uurimusi, arvustusi, õpetusi, artikleid mida iganes. Ning võid suhelda inimestega teiselpool maakera näiteks elektronposti või jututubade kaudu. Tundub, et internet hoiab inimestel väga palju aega kokku. Jah, kuid samas on see ka koht, kus lüüakse päevad läbi aega surnuks
Noored kasutavad omavahel suheldes väga palju lühendeid ja inglis keelseid sõnu, millest on raske aru saada inimestel, kes nendega kokku ei puutu või inglis keelt ei oska. Suuline suhtlus toimub kiiremini, kui kirjalik ja sellega seoses üritavad inimesed suhtlemist kiirendada sõnu lühendades. Oma mõtete lühemalt kirja panemist mõjutab ka SMSide saatmine, kus on sõnumi mahtuvus kuni 160 tähemärki. See on tänapäeval väga populaarne, sest nii saab inimene suhelda teistega igal pool, kus ta ka ei viibiks ilm,et see kõrval viibijat segaks. SMSi populaarsuse põhjus võib olla eelkõige võlusõna, mis tänapäeval käivitab tarbija refleksid- uudsus. Kuigi SMS on tehniliselt seotud telefoniga, on tal ühisjooni Hea Uue Võrgustuva Ilma teiste leiutiste- arvutipõhiste elektronposti, jututubade ja interneti -portaalidega. Sarnaselt viimastega on tegu kirjaliku suhtlusviisiga. Telefonisuhtlusele lähendab SMSi elutruudus
· Seal tutvustatakse tarbija õigusi ja kohustusi, kuidas reklaamidele vastu panna, missugused ohud Internetis varitsevad, kuidas toime tulla võlaga, ja palju muud. 1.4. Võimalused Internet on teadmiste ammutamise allikas, et teha koolitöid, otsida uut infot, suhelda sõpradega lähedalt ja kaugelt. Levinumad suhtlusprogrammid, mida kasutatakse on MSN, Skype. Internet on andnud võimalusi vaadata muusikavideoid YouTube. Internetis on võimalik kuulata raadiot, rääkida telefoniga, vaadata televisiooni, teostada pangaülekandeid, tellida Internetipoodidest kaupu, saata elektronkirju. Internet areneb pidevalt, võimalused suurenevad. Võiks siinkohal välja tuua, et õppeasutused on läinud üle e-keskkonda, milleks on e-Kool, kus õpilased saavad kätte oma õppematerjalid, tunniplaanid ning lapsevanemad saavad jälgida oma lapse hindeid ja kooliskäimist. Internetis saab välja ütelda oma arvamusi ja mõtteid. Katsetada või ise midagi luua, kasvõi veebilehed ja blogid
2 Arvuti ja ühiskond Ühiskonna ja arvuti suhete puhul võib eristada sotsioloogilist ja eetilist lähenemist. Sotsioloogid uurivad arvuti otsest mõju ühiskonnale, küsides näiteks, kas ja kuidas on arvuti meie ühiskonda juba muutnud ning millised arengud ootavad ees tulevikus. Siia alla kuuluvad ka inimese sõltuvused arvutite suhtes. Kasutades iga päev arvutikeelt, inimesed unustavad õige eesti keele grammatikat. Kuna nad suhtlevad teistega klaviatuuri abil, siis kohtades võõra inimest nad ei oska temaga suhelda ja kasutada õiget kehaasendit ja valida õige sõnu. Muutuse teevad läbi ka moraaliga seotud mõisted ning uuesti tuleb läbi vaadata meie arusaamad õigustest ja kohustustest. See ongi eetika ülesanne. Paraku jäävad sotsiaalsed ja eetilised kaalutlused majanduslikke ja tehnoloogiliste kõrval sageli tähelepanuta. Siin võiks
lugeda oma koduterminalil arvuti poolt genereeritud ajalehte, mis sisaldab kõiki olulisemaid uudiseid." Mis on sellest kujutluspildist tõelisuseks saanud? Kohviasendaja ja päikesepliit igatahes mitte, kuid arvutid on meile võimelised küll ajalehti kuvama. 5 Veelgi varem, 1968. aastal ennustas J. C. R. Licklider: "Mõnede aastate pärast suudavad inimesed suhelda efektiivsemalt masinate kaudu kui näost näkku". Ta uskus, et suhtlemine tugineb enamal kui saatmisel ja vastuvõtmisel, et see on vormimine (modelleerimine). Seetõttu uskus ta ka, et arvutitest suhtlemisel suurt abi tõuseb. Veerand sajandit peale Licklideri ennustust on arvutite suhtlussüsteemid plahvatuslikult kasvanud. Algas see konverentsisüsteemidega ja elektroonilise postiga ARPAnet-is. 6 2. Suhtlus grupis Inimeste vahelise suhtlemise üks olulisemaid funktsioone on informatsiooni vahetus
· Vaadeldud on ajukasvajatega inimesi ja terveid inimesi. Kõik kasutavad mobiile kolme aasta vältel keskmiselt kolm tundi kuus. Uurijad ei leidnud mingit seost,et mobiilid ajukasvajaid kahjustaks. · Tiinete hiirte uurimine ja rottide uurimine on aga näidanud, et mobiilkiirgus kahjustab nende DNAd. Võimaliku kahjuliku mõju eest hoiatatakse pidevalt. See ei takista aga inimesi, nende hulgas väikesi lapsi, tundide kaupa telefoniga lobisemast. Tuleb välja, et just lastele , kelle nahk on õhem, mõjub mobiilkiirgus rohkem. See oli minu jaoks üllatus. Erinevate teadlaste katsetest ongi välja tulnud, et mobiilkiirgus mõjub kõigile erinevalt. Kõige levinumad haigused, mille põhjustajateks arvatakse mobiilid olevat on aju-ja kõrvavähk. Paljud pakkusid ka minu läbiviidud uuringus neid haigusi. Veel võivad mobiilid põhjustada viljakuse vähenemist meestel, kõrvavähki, ajurakke ja DNAd.
Tallinna ehituskool Suhtlemise mitmekesisus Referaat Koostas: R.Leol Rühm : 32. Aasta 2010 Suhtlemise Mitmekesisus Mis on suhtlemine? Teadlased on seda defineerinud väga mitut moodi. Ühena mõistetakse suhtlemise all iga inimese olemise viisi vastastikustes seostes teiste inimestega. Laiemalt on levinud arusaamine, et suhtlemine on inimeste omavaheline teabe vahetamine, mille käigus õpitakse üksteist tundma ning tähtsustama. Suhtlemisest võime rääkida ka kui vastastikusest mõjutamisest, ühistegevusest või kui igapäevasest koostööst.
kergem ja turvalisem luua endale veel üks maailm- nimelt virtuaalmaailm. Selles maailmas ei ole probleeme, inimene saab olla seal, kes iganes. Selles maailmas puudub füüsiline vorm, vaid on baitide interatsioon.10 Sõltuvusest saame rääkida alles siis, kui inimene ei oska enam oma bioloogilist keha kahe maailma vahel jagada- reaalse ja virtuaalsemaailma vahel. Kui inimene hakkab rohkem viibima oma loodud maailmas, kus tal puudub ärevuse tekitajad ja suhtlemine on kergem, kuna kõik on anonüümne. Mõningate arvamuste kohaselt ei tunne oma vestluspartnereid internetis kuni 99% internetis viibijatest. Sellises olukorras on aga kerge ennast kehtestada ja enda tegeliku mina kaotamine on vägagi tõenäoline. Siia jäävad lõksu need inimesed, kellel tavaelus ei lase ärevushäire normaalselt suhelda või kes mingil muul põhjusel ei leia teiste inimeste poolt soovitud vastuvõttu. Veebikeskkonnas aga muutuvad nad vastavalt oma ettekujutuse järgi
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ..............................................
SisukoRD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted...
tervemad. Olles ise tervisliku eluviisiga paned sa teisigi tervislikult käituma. Tervislikkust saab tagada igatipidi, kuid eelkooli ealistega oleks kõige edukam tervislikkust edendada just laulu ja muusika teel. Lasteaed Vesiroos muusikaõpetajad, Janne Kivi ja Iivi Meeksa, on öelnud, et muusikaline tegevus on täiuslikem tegevus lasteaias, ta on kogu arendustegevuse raam. Muusika kaudu õpime eneselegi märkamata arvutama, lugema, teistega arvestama. Saame tugevamaks, osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks, julgemaks. Areneb keel ja sõnavara. Tutvume ümbritseva maailmaga. Eelkõige hoiame aga oma kodu ja säilitame rahvuskultuuri. Seepärast ajendas mind õpimapi teemaks valima just tervislike eluviiside kujundamine lastelaulude kaudu. Käesolev tervisemapp on koostatud just teile armsad lasteaiaõpetajad. Mapp on koostatud just
andmeid alla aga mitte üles laadida. Kuivõrd suured ja tuntud anonüümsed FTP serverid on tihti väga koormatud, eriti teatud ajal ööpäevas, siis tuleks mõistvalt suhtuda teadetesse: 'Maksimaalne kasutajate arv on hetkel täis. Go home.'. Taoliste probleemide leevendamiseks on populaarsetest serveritest loodud peegeldused (ingl. k. mirror). Peeglites on üleval sama kataloogistruktuur; tihti jõuavad uued andmed peeglitesse väikese hilinemisega. Anonüümse FTP serveriga suhtlemine toimub samamoodi kui tavalise FTP serveriga. Sisselogimisel on kasutajanimeks 'ftp' või 'anonymous' ja parooliks, Teie e-posti aadress, nt '[email protected]'. Külasteaja e-posti aadress on anonüümse FTP serveri administraatorile võimalus analüüsida serveri kasutust. Kui te tegutsete tuttavas FTP serveris, siis te tõenäoliselt teate, mis laadi andmed mingis failis asuvad. Anonüümse FTP serveri kasutamisel on abiks, kui teate, et:
kuulmislangus, s.o. tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus (peaaju oimusagaras); segatüüpi kuulmislangus. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmuspuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast. Suhtlemine ja abivahendid Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust
..............................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus....................................................................................................................................................15 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine.....................................................................................................17 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine.............................................................................................................21 6.Kontakti alustamine ja lõpetamine........................................................................26 7.Käitumine kriisisituatsioonides.............................................................................28 7.1
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
oli liiga mürgine. Mäletan veel seda, et kala püüdmine oli seal keelatud aga me tegime seda ikka, enda igavuse peletamiseks, ega me neid ei söönud aga tegevust oli vähemalt. Mäletan ka seda, et sealt, kus radioaktiivne pilv üle oli käinud oli kõik pruun. Puud olid pruunid ja taimed, muru üldse ei olnud. Kaitseriietust meil samuti ei olnud. Käisime küll iga päev tuumajaama juures meestele süüa viimas aga mingit kaitseriietust meile ei antud. Suhtlemine meestega, kes seal olid oli lõbus, viskasime kogu aeg nalja ja rääkisime anekdoote, ega meil midagi muud paremat teha nagunii ei olnud. Iga päev jõime „samakat“ enda ravimiseks ja nii see elu seal kulges. Olin seal peaaegu kolm kuud, siis öeldi, et minu aeg on täis ja tulin tagasi. Praegu saan Eesti riigilt 160€ toetusraha ravimite ostmiseks. Hambad kukkusid välja pärast tagasitulekut. Muud toetust meile ei maksta.“ (Kalju Sült. Intervjuu.
Selles fantaasiaseksis kirjeldavad osavõtjad enda tegevust, ning reageerivad partneri kirjutatule. http://en.wikipedia.org/wiki/Cybersex (13.11.07) Küberseksi täpse definitsiooni küsimuses on suured lahkarvamused, kuid siin defineerigem seda järgnevalt: küberseks on vastastikusel kokkuleppel toimuv üksikasjaline seksuaalse sisuga mõttevahetus, mille peamine eesmärk on sensuaalse erutuse ja/või orgasmi saamine. See sarnaneb arvatavasti telefoniseksiga, välja arvatud asjaolu, et suhtlemine toimub arvutikirja teel. Paljud kübersurfajad arvavad, et küberflirt, küberseks või masturbatsioon ei mõju nende isiklikele suhetele negatiivselt, sest need on täiesti eraldiseisvad asjad. Sellesse teemasse näib kuuluvat lai tegevuste skaala, sealhulgas, kuid mitte ainult, kuulutustele vastamine, jututoad, privaatruumid, e-kirjad, seksuaalsete vihjetega küberflirt, seksist vestlemine orgasmi saamise eesmärgil, telefoniseks ja tegelikud seksuaalvahekorrad.
Idealiseeritud pildi loomine- kui näiteks vanemad ei tülitsenud üldse, see pilt tuleks ära muuta, Arvatakse, et püsisuhe lahendab kõik probleemid- nii see pole!!! Väga palju rahulolu püsisuhtega töötab müütide peal- need müüdid tuleb kummutada. N: Toob lilli on hea suhe, ei too ei armasta. Meeste jaoks võivad olla aastapäevad jne ebaolulised, aga naised mõõdavad tunnilise täpsusega ja kui ei toimu, siis on probleem. Et kirg peab koguaeg kõrge olema on müüt. Et saame lapse, siis saab suhe korda on müüt. Et ei tohi vastassooga suhelda on müüt- omanditunne piirab. Kui koguaeg armastust ei kinnita, siis ei armasta, see on müüt. Sõnad on kõige väetimad osad meist, need on õpitavad. Kõiki peab koguaeg koos tegema on müüt. Niipea, kui suudate müüdid ära purustate olete kohe suhtega rahul. Kui mõtlema hakkate, siis näete kui palju neid on. Leidke endas üles ja purustage need ära.
vihiku, et tema järgi J-l kästud rootsi keelne jutt enda tutvustamiseks teha. J jõuab koolist tulles jutu ära teha, jääb siis aga väsimusest magama, ema kes tuleb pimedas toas lilli kastma kastab poti üle. J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus. Ta on harjunud oma tunded välja jooksma. Nii ta tormabki õue ja naaseb alles peale 7km jooksu. -14. Kuigi ema ei ole varajane ärkaja, siis ometi on ta hommikul tõusnud ja üritab nüüd uimaselt omletti teha ja teeb juttu eilsest läbimärjast vihikust (varem on ema omleti tegemine lõppenud alati J-l kooli hiljaks jäämisega) J üritab rahulikult seletada, et ta on tõesti õnnetu, kui klassi kõige tätsama tüdruku vihik näeb välja tõeline käkerdis
Armastus on nagu tuul, me ei näe seda, aga me tunneme seda. Sajab sellist vihma nagu nutaks hea inimene. Peale vihma tuleb alati päikest ja veel topelt. Vihma ajal ei laena isegi kõige parem sõber/sõbranna sulle vihmavarju, kuna muidu saaks ta ise märjaks. Kõik me armastame päikest, kuid mina armastan vihma, sest see on ainus asi, mis varjab mu pisaraid. Sa oled kui soe päike, sinuta poleks suve olemas, sinuta ei saaks ma elada. Tänu sinule ma märkasin päikest, mis koguaeg nii eredalt paistnud. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud selja taha. Ma jälgin pilvi taevas ja alati leian ma pilve, millel sa valvad. Pilved on lootuse ja unistuse reaalne kujund. Tulevad ja lähevad, muutuvad ning on alati erinevad. Isegi kõige pilvisemas taevas paistab päike. Pilved on taeva kõike kallim aare! Ainult piisavas pimeduses näed sa täht ISELOOMUSTUSED: Sa oled sõber, keda kõik endale soovivad.
Emotsionaalne intelligentsus OÜ Vilde Kaubanduses Emotsionaalset intelligentsust esines minu töös igapäev. Kuna olen töötanud kaua klienditeenindajana, siis oskan ennast vastavalt vajadusele häälestada. Tunnen, et ma olen hea suhtleja ja tänu sellele minu koostöö juhiabiga sujus hästi. Meie kahest inimesest koosnev meeskond töötas suurepäraselt. Oluline on meeskonna harmooniline koostöö, avatud suhtlemine, teiste ära kuulamine, oma arvamuse väljendamine. Arvan, et mida väiksem on firmas olev kollektiiv seda rohkem hoitakse ja austatakse üksteist. Seda lihtsam on oma tundeid teadvustada, ennast motiveerida ja teiste inimeste emotsioonidega toime tulla. Motiveerimine OÜ Vilde Kaubanduses Materiaalsed: palk; preemia; soodustused; hea sisekliima; 3 Mittemateriaalsed: töökorraldus; töösisu;
Poliitlisel võimul on alati huvi, et inimesed jagaksid ühtesid väärtusi ja mõtleksid väga sarnaselt, neid mõtteid, mis paneksid sarnaselt mõtlema esitatakse läbi vastavate tehnoloogiate, läbi massimeedia manipuleeritakse ja esitatakse õigeid käitumisideoloogiaid. Mida vabatahtlikumalt nad seda teevad seda parem. Et kõigil oleks väärtuste süsteem võimalikult sarnane. Massikommunikatsioonivahendid. Me ei zombistu siiski täielikult, koguaeg juhtub midagi muud. Inimene ei muutu lõpuks ühesuguseks. Vaid arenevad subkutuurid, kontrakultuurid igasugused alternatiivsed arenguviisid tulevad spontaanselt esile, mis räägib kõik selle vastu. Kogu ühiskonna ja kultuuri areng on täis vastuolusid. Ja seda uurivad ka etnoloogid ja antropoloogid. 2.loeng endogaamia ja eksogaamia kultuurirelativism selline seisukoht, millega väärtustatakse kultuuride erinevusi, ühiskondade mitmekesisust
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
................................................................................................................ 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt.
lõbusamaks. Hea seltskonnaga koos olles on alati lõbusam ning sõbrad hoiavad eemal masenduslikud mõtted. Kindlasti võib tekitada depressiooni ainult kodus olemine. Kindlasti tuleb käia palju väljas ning samuti hoiab depressiooni teket ära hobiga tegelemine, olgu selleks füüsiline tegevus või mingisuguse loomingulise töö tegemine. Pidevas tegevuses inimesel ei teki liigseid negatiivseid mõtteid. Depressiooni teket võib tekitada näiteks ainult sotsiaalmeedias suhtlemine. Kui inimene on harjunud suhtlema teistega ainult sotsiaalmeedias võib inimene muutuda reaalses elus suhtlemisvõimetuks. Inimene, kes suhtleb teistega ainult läbi interneti ei oska lõpuks ennast päriselus väljendada ning võib endast vale mulje jätta. Niimoodi ei julge ta lõpuks väljas teiste inimestega käia ning pidev kodus olemine on suur depressioonirisk. Haigust võib tekitada pidev magamatus ning stress. Kui magada öösel piisavalt,
mulje? - mida ma teen, et kiirgan endast just selliseid sõnumeid? - mida võõrad inimesed minu kehakeelest välja võivad lugeda? - kas ma püüan uute tuttavatega kohtudes või uues olukorras viibides naeratada isegi siis, kui tunnen end ebamugavalt? Mõtiskle omaette või aruta kaaslasega Kui sa teed järgmist: võid teisele paista Naeratad ligitõmbav, elujaatav, meeldiv, armastusväärne Kohaned olukorraga ja sarnaned teistega ohutu, mõnus, vastuvõtlik, tolerantne Oled hoolitsetud, stiilne ja oma välimusega rahul terve, enesekindel Tutvustad teisi inimesi huvitunud, seltskondlik, muretu Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid käesolevast olukorrast (nt
kui neid, mis on alati haruldased olnud. Nappuse printsiip töötab kahel põhjusel: 1. Nappus toob esile otsetee asja kvaliteedi hindamises 2. Nappus loob olukorra, kus me kaotame vabaduse mingit asja igal ajal osta Nappuse printiibi kaks mõjumise nüanssi: 1. Haruldast asja peetakse veelgi väärtuslikumaks, kui need on äsja alla hinnatud 2. Haruldases asjad on ihaldatavamad, kui me peame nende nimel teistega konkureerima. 3. Mõjutamine klienditeeninduses Tavaelus võib näha mõjutamist peamiselt teeninduse valdkonnas. Enamus tänapäeva ühiskonda ongi keskendunud tootmisele, müügile ning tarbimisele. Kuna tarbimine on suur, seega on ka tootlikus suur, mistõttu on tekkinud väga palju konkureerivaid ettevõtteid. Nende ettevõtete peamine eesmärk ning küsimus on järgmine: Kuidas mõjutada kliente ostma just nende toodet? Siit tulebki mängu klienditeenindus
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
ise seda teha kuna meil polnud numbrit ja reisibüroo täpset nime.Ütlesime kliendile, et me ei saa ise seda teha et seda peab reisibüroo kaudu tegema, et kas te helistate ise ja tühistate või annate meile selle reisibüroo kontakti kuhu me saame siis ise helistada ning tühistada. Kuid klient läks nii närvi et ütles et kuidas te muidu ei saa tühistada et ta on käinud Saksamaal hotellis ning nemad on koguaeg saanud. Ütles, et tema on jurist ning tema seda asja nii ei jäta et kaebab kohtusse ning kirjutas isegi supervisori nime ülesse endale. Ütles et teeb paar telefonikõnet ja teid lastakse lahti... 5.2 Lahendus: Lõpuks pika vaidlemise/diskussiooni peale saime selle reisibüroo kontaktid, mis oli temal endal telefonis olemas ning helistasime sinna ja tühistasime ära lõpuks selle tellimuse. Klient oli nii põikpäine ning ta ikkagi ei saanud
See selgub Jaan Tättegi eestpoolt tuttavast mõttest. Tegelikult leiab pikemaid ja lühemaid sõnumeid kõikjalt: klassitahvlilt, seintelt, reklaamplakatitelt, oma töölaualt, ajalehest, ajakirjast, raamatutest rääkimata. Inimesed mõtlevad, küllap on need mõtted erinevad, põnevad kindlasti. Huvitav on mõelda, kui palju teoseid saaks, kui panna kirja kõik inimeste mõtted. Päris salajasi mõtteid pole sobilik ehk küll raamatusse panna, aga need ilusamad, kirkamad. Kui hea on teistega oma mõtteid jagada. Ja samuti on hea lugeda teiste mõtteid. Samas saame mõtted tekstist, sest tekst on avatud ja pakub palju mänguruumi. Kindlasti on kirjandus loomult dialoog: olemasoluks on vaja lugeja ja teksti kahekõnet. Romantismikirjanik Victor Hugo on öelnud: ,,Targad inimesed ammutavad eluhädades lohutust raamatutest." 14 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE
annaabi.ee 
