aine raames käsitletud või haakuvatel teemadel. Üheks akadeemilise stiili tunnuseks on viitamine autoriteetidele. Seega ei ole see essee oma peast kirjutatud jutuke (nagu näiteks ajakirjanduslik essee). Essee on mingi teoreetilise või praktilise probleemi käsitlemiseks esitatud küsimuste loogiline, argumenteeritud, selgepiiriline ja soovitavalt uudne püstitus ja/või põhjendatud vastuste otsimine ning lahenduste leidmine nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse. Essee on referaadist nii sisult, mõttearenduselt kui keelelt ja stiililt märksa nõudlikum vorm. Kirjutamine. Teemavalik ongi esimene olulisim etapp. Esiteks tuleb tuleks leida selline teema, mis iseendale huvi pakub see parandab motivatsiooni. Teiseks tuleb selle teema raames püstitada probleem, mille kohta essee kirjutatakse. Oluline on saavutada selline probleemipüstitus, mis välistaks referatiivse lähenemise
Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud materjali lii
Kas pealkirjas esitatud küsimus või sissejuhatuses püstitatud probleem on saanud vastuse? Kas teksti kõik lõigud puutuvad teemasse? Arutluse hindamine Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas õpilane · valdab teemat; · oskab teadmisi kasutada; · oskab võrrelda, seostada; · oskab analüüsida, põhjendada; · oskab teha järeldusi; · oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta; · oskab esitada oma mõtted loogiliselt. LISA 1. Ühiskonnaõpetuse arutluse hindamisjuhend. Riigieksami arutluse hindamisjuhendist kohandas Maria Kurisoo Mitteteemakohast arutlust hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuur 2 p 0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse ülesehituse üldnõuetele. 1 Arutlus on osaliselt struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Näited, faktid 3 p 0 Teemakohased näited ja/või faktid puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud mõni teemakohane näide ja/või fakt.
........................................................................................ 17 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ 18 LISA 1. KAITSEKÕNE STRUKTUUR ....................................................................................... 19 LISA 2. Retsensiooni näidis ......................................................................................................... 20 LISA 3. UURIMISTÖÖDE HINDAMISJUHEND ...................................................................... 21 2 SISSEJUHATUS Öeldakse, et muusika üheks iseloomulikumaks jooneks on universaalsus muusikat mõistavad kõik, olenemata soost, vanusest ja keelest. Vaadates aga tänapäevaseid Eesti meediaväljaandeid, tekib tunne, et see universaalsus hakkab kaduma just keelekasutuse tõttu. Muusikazanrite
TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunik
26. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? *Kodeerimine... tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks *Dekodeerimine... vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine 27. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? 28. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 29. Milline on keele roll maailma mõistmisel? 30. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? *abstraktne keel *mitmetähenduslik keel *järeldused *polaarsed sõnad *eufemismid ehk asendusnimed 31. Mida tähendab seksistlik keelekasutus? Sooliselt spetsiifiliste sõnade kasutus 32. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? 33. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? 34
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Võtted suulise ja kirjaliku tekstiga töötamiseks Referaat Koostaja: Silva Amer KELA 1 Juhendaja: Merle Taimalu Tartu 2011 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................................................
sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. 24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? Selle tingib eri kodeerimisviiside eri funktsioonid(esteetiline, praktiline, ametialane, sooline, vanuseline, staatuseline). Seega valib inimene erinevates situatsioonides erinevaid kodeerimisviise. 25. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 26. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles(Sapir-Whorfi hüpotees). Et mingit rahvast mõista, tuleb ära õppida nende keel. Seega vajame erinevaid keeli maailma mõistmiseks. 27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keeled on abstraktsed, faktid ja järeldused, mida tuleb keelt rääkides teada, on palju polaarseid sõnu, eufemisme ja mitmetähenduslikke sõnu
Essee ESSEE on mingi probleemi käsitlemiseks esitatud küsimuste loogiline, argumenteeritud, selgepiiriline ja soovitatavalt uudne püstitus ja/või põhjendatud vastuste otsimine ja lahenduste leidmine nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse. Essee on referaadist nii sisult, mõttearenduselt kui ka keelelt ja stiililt märksa nõudlikum vorm. Essee kirjutamine eeldab, et õpilane · valdab käsitletavat ainestikku, · oskab analüüsida ja hinnata erinevaid arusaamu ja seisukohti, · omab oma arvamust või seisukohta käsitletavates küsimustes, · oskab oma seisukohti põhjendatult ja loogiliselt esitada.
juhatamist) "Nagu igaüks teab, on inimestel vaba tahe..." (ebaadekvaatne üldistus, tuginemine populaarsusele) Järgnevalt toon välja EMÜ filosoofiakursuse lõpus kirjutatava 60-minutise eksamiessee käigus aastate vältel ilmnenud tüüpvead, alustades kõige suurematest vigadest. (vt ka konkreetsete kirjutamiskordade kohta tehtud üldistavaid analüüse: 1, 2, 3) 1. POLE AUTORI VÄITEID Mõned autorid ei esita oma essees ühtegi väidet, vaid täidavad paberit tsitaatidega konspektist ja seminaritekstidest. Sageli ei püüagi inimene teemas püsida – nt. on arutlus sõnavabadusest, aga tema kirjutab kõik, mis konspektis vabaduse kohta üldse oli. Sellise kompilatsiooni eest punkte ei saa. Isegi kui on refereeritud asjakohaseid teooriad, pole alust sellist kirjatööd esseena hinnata.
.....................................................................18 2.1. Referaat......................................................................................................... 18 2.2. Essee..............................................................................................................18 Eesmärk........................................................................................................19 Mida oodatakse esseelt?............................................................................... 19 2.3. Õpimapp ehk portfoolio................................................................................ 20 Eesmärk........................................................................................................20 Õpimapi koostamine.....................................................................................20 3 Seminari-, diplomi- ja bakalaureusetöö
Inimesed tajuvad seda, mida nad on harjunud tajuma. 19. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. 20. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon jmida sõna esile kutsub. (Negatiivne, positiivne, semantiline diferentsiaal, kultuur ja kaastähendus). 21. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 22. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles 23. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Keele probleemid on: abstraktne keel, järeldused, eufemismid, polaarsed sõnad, mitmetähenduslik keel. 24. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem
................................ ..34 LISA 7. Projektitöö võimalusi eesti keele õppes Krista Nõmmik, Ülle Salumäe......45 LISA 8. Näiteid kooli loovtööde temaatikast Anne Ermast ............................. 51 55 SAATEKS 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Loovtöö liigid võivad olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö. Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas. Alates 1. septembrist 2013. a on loovtöö sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks. Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada: õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova
4. Kuna eksamil saad kasutada Eesti Vabariigi Põhiseadust, siis õpi seda eelnevalt tundma, et suudaksid eksami ajal vajalikku infot kiiresti leida. 5. Usalda oma mälu, kuid võimaluse korral kontrolli teadmisi eksamil lubatud materjalide abil. 6. Kui sulle tundub, et mõnele küsimusele ei oska täies mahus vastata, ära sellepärast veel täiesti vastamata jäta. Mõnikord ei taheta sult ainult täpset vastust, vaid oodatakse ka sinna juurde kuuluvaid arutlusi ning kommentaare, millega suudaksid täpset vastust teadmata siiski toime tulla. 7. Kui eksamitöös on lubatud ning jäetud ruumi kavapunktide kirjapaneku jaoks või mustandi koostamiseks (näiteks arutluse puhul), märkmete ja allajoonimiste tegemiseks (nt töötamisel allikatega) või arvutuste ja teiste abitehete tegemiseks (nt ülesannete täitmisel, lahendamisel), siis kasuta neid võimalusi. 8
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elul
ROMANTISM KIRJANDUSE TUNNIKAVAD X KLASSIL 1.TUND TEEMA: Romantismi mõiste ja olemus TUNNI EESMÄRK: Selgitada õpilastele romantismi olemust ja õpetada leidma romantilisi jooni ka kujutavas kunstis ja muusikas. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks ning õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II "Üldine kunstiajalugu" Köleri maali "Tütarlaps allikal" repro CD Mozarti 25. sünfooniaga Arvutivõrk, skanner TUNNI KÄIK: I Romantismi olemus 1) Loe läbi õpikust lk 7-12 2) Täida loetu põhjal arvutis järgmine tööleht. (Tööleht on õpetaja poolt eelnevalt arvutisse trükitud programmis Word ja salvestatud XI KLASSI kataloogi alamkataloogi KIRJANDUS märksõna all "romantism".) Romantism levis Euroopas ................
probleeeme ja sõnu vales vormis, kuid on olemas kõik kirjavahemärgid ning ei esine kirjavigu sõnades. Meeldisid ka mõned autori poolsed mõtted ja argumendid, millega nõustusin täielikult ning ühtlasi sobisid ka hästi antud teemasse, nagu näiteks: "Pigem pingutada palju nooruspõlves, kui muretseda toimetuleku pärast kogu oma ülejäänud elu." või siis: "Motivatsioon on õppeedukuse üks suurimaid mõjutajaid.". Rohkem märkimisväärset ma antud essees ei leidnud. Negatiivseid külgi töös see-eest oli palju. Nagu enne mainisin: olematu sissejuhatus - ei püstitata probleeme ega küsimusi. Ning on kahledav kas nn "nooriga" on meie tähtsaim eluperiood, kus pannakse alus kogu elule. Edasi tuleb essees palju juttu õppimisest ja õppeedukusest ning kohati tundub, et teemaks on hoopis "Haridussüsteem ja noorte õppeedukus". Antud essees jääb mulje, et autori jaoks tähendavad
kui see läbi on. 13. Millist kõne kokkuvõtet tuleb vältida? Üldiselt ei tohi teha:Ära ütle aega, Ära muuda oma esinemise stiili, Ära uita ringi, Ära lisa lõpus uusi punkte, Ära ütle, et unustasid midagi öelda, Ära ole ebalev,Ära täna publikut 14. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? 15. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused? Miinused:Hälbinud publik, Visuaalsetele vahenditele rääkimine, Varustuse mured. Plussid:Tõmbavad tähelepanu, Aitavad põhilist meelde jätta, Aitavad kõne kulgemist paremini mõista, Asendevad kõneleja märkmeid, Aitavad tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulujate poolt. 16. Mida tuleb silmas pidada slaidide ettevalmistamisel? Kontrolli õigekirja, Kasuta lihtsat tekstistiili, Avalda muljet mõlemale ajupoolkerale, Räägi slaidil olevast, Harjuta, Ära kasuta ainult
veel ühe võimaluse: humanitaarsete või sotsiaalsete pädevuste arendamise läbi teoste vaatamise. Õppeained, millega saab kunstiteose analüüsi siduda näiteks häälestus- ja kinnistusharjutustena ning mille õpetamine visuaalse materjali abil võiks olla tõhusam, on: emakeel ja kirjandus, võõrkeel, ajalugu ja inimeseõpetus. Neis tundides võib pilt ajendada nii uut sõnavara ja mõisteid kasutama kui aktuaalsetest või tundlikest teemadest kõnelema (vt Indrek Raudsepa artikkel). Teost või sündmust analüüsides tuleks ära kasutada kogu kunstiajaloo võimalusi ning kaasata töid, mille süzee või eesmärk ei pruugi olla esmajärjekorras lihtne ja tore, vaid mis esitavad moraalseid või eetilisi dilemmasid. Probleemide üle mõtlemine, arutlemine ja mitme võimaliku vaatepunkti tajumine, konteksti hindamine, eelarvamustest ja hirmudest võitu saamine on oluline osa noore inimese sotsialiseerimisest
Katseks loetakse andmete kogumise tehnikat, kus luuakse teatud tingimused ja katsetatakse, mis saab. Samuti ei saa eksperimendiks nimetada 3-4 katse seeriat, mis on vähese eeluurimise ja teadmisteta teostatud ja kindla eesmärgita või on eesmärk pealiskaudne. 6. Õppimise lepingud. Õppimise lepingud aitavad õpetajal ja õppijal jagada vastutust õppimise eest. Õppimise leping annab veebipõhises õppes selgema ja täpsema ettekujutuse, mida oodatakse õppijalt ja vastupidi, millised eesmärgid ja nende saavutamise teed seab endale õppija (Pitt, Clark, 2001). 7. Diskussioonid. Diskussioon on väga levinud õppemeetod täiskasvanukoolituses. Diskussioon on vaidlus, mõttevahetus või arutelu, mida suunab diskussiooni juht (Märja, Lõhmus, Jõgi, 2003). Diskussioone võib korraldada: isiklike kogemuste ja tähelepanekute tasandil, arvamuste, tõekspidamiste, veendumuste tasandil, teadmiste tasemel ja teaduslikul tasandil (Pedastsaar,
Essee kirjutamine eeldab, et õpilane tunneb käsitletavat ainestikku; oskab analüüsida ja hinnata erinevaid arusaamu ja seisukohti; omab oma arvamust või seisukohta käsitletavates küsimustes; oskab oma seisukohti põhjendatult ja loogiliselt esitada; valdab esseele omaseid stiili- ja sõnastusvõtteid, on oma väljendusviisis isikupärane. Essees on olulisel kohal argumendid ja argumenteerimine. Kasutatavaid argumente peavad toetama viited tekstidele või muudele materjalidele. Essees peaks väljenduma autori probleeminägemise, esitusviisi ja keelekasutuse isikupära. Esseed võivad, lähtudes kirjutaja taotlustest või õppejõu poolt esitatavatest nõuetest, nii sisult kui teostuselt erineda. Nii võib essee olla: autori isikupärast vaatenurka esitav tekst, milles on kesksel kohal kirjutaja
METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS 1.1 Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimusi. �
kõik, mis mulle kirjandi kirjutamisest räägitud on. 2 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 2 Teema valimine: · Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuum-sõnadest. Kui on raske valida, tee teemadest endale pingerida. · Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta on sul kõige rohkem teadmisi. Riigieksamikirjandi kirjutamise aeg on piiratud, seepärast ära kuluta teema valimisele üle 30 minuti. · Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Kogu ainestikku, tee selle põhjal töö kavand kasvõi punktide kaupa, kui see sind aitab. Mustandi koostamine:
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlem
*Ollakse ausad.*Ei segata isiklikku elu sellese*Lahatakse konflikti mõlemat poolt kuulates. 48. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel?*Analüüsi olukorda *Valmistu läbirääkimisteks *Planeeri ja organiseeri*Säilita kontroll läbirääkimiste üle*Läbirääkimiste lõpetamine *Alati saab paremini 49. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid?Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 50. Mida tähendab rollidevaheline konflikt?Selged rollid kujunevad peale tööalaste rollide ka perekonnas ja sõpruskonnas. Kui need rollid esitavad inimesele vastuolulisi nõudmisi, tekib rollikonflikt. 51. Mis on eneseavamine?enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 52. Mis on Johari aken
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID................................................................................... 9
Olulist ootamatutest vaatenurkadest näitava žanrina on essee oma ilukirjanduslikkusele lähedaste kvaliteetidega läbi ajaloo olnud prestiižne. Tänapäeval on essee mõiste mõneti hägustunud, esseeks kaldutakse nimetama ka tavalist ajaleheartiklit või igasugust kujundliku ütlemisega kirjutist, ehkki see võib olla mandnud stiliseeritud ja estetiseeritud lobisemiseks. Esseesid on eristatud pikkuse järgi. Lühiessee pikkus võib alata 500 sõnast, pikemas essees on 2000–4000 sõna või veelgi rohkem. Eristatakse ka prantsuse stiilis esseesid, mis on oma eesmärkidelt ja stiililt tihti lähedasemad följetonile, ja inglise/ameerika stiilis akadeemilisi esseesid, mis on ranges arutlevas laadis, kriitilised ja argumenteerivad ning sageli pikemadEssee on kirjatöö vorm, mis võimaldub sul ideid ja teemasid sügavuti käsitleda just sellisel moel nagu sina seda soovid. Essee võib olla ka üks eksami vorme, kus pead kiirelt otsustama
hindamine) 1. Koostab paaris lihtsustatud elektroonse äriplaani. 2. Koostab individuaalselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani Mooduli hinde kujunemine: Mooduli kokkuvõttev hindamine: mitteeristav hindamine. Hindamisülesanded Lävend: Hindamiskorraldus Mooduli kokkuvõtva hindamise eelduseks on 1,2,3,4 ja 5 õpiväljundi saavutamiseks sooritatud õpiülesanded. Hindamisjuhend 1. Kaitseb paaristööna koostatud lihtsustatud äriplaani Hindekriteeriumid 2. Kaitseb koostatud individuaaalse lühi- ja pikaajalise karjääriplaani Kasutatav õppekirjandus Allen, R.E., Allen, S.D. Puhh lahendab probleeme. Olympia 2000 /õppematerjal Baker, A. Ajurünnakuks valmistumine. TEA 1993. Bolton, R., Igapäevaoskused: kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada. Väike Vanker, 2007
rikkalike kogemuste ja teadmiste piirides ning konstruktiivse tagasiside saamisega, mis aitab mõtteid avardada ja erinevaid olukordi hinnata. Samas olen seda meelt, et kõiki asju ei pea ise teadama ja oluline on omada enda ümber spetsialistide võrku, koolisüsteemis tugiteenuseid, kellega konsulteerides ja mõtteid vahetades on võimalik parimad lahendused probleemidele leida. Nõustaja põhitegevuseks on rääkimine ja kuulamine. Informeerimise tasandil, mis nõuab vähimat oskust, kuulab nõustaja ära nõustatava küsimuse ja annab seejärel täpset infot esitatud küsimuse piirides. Nõustaja vastutab info õigsuse ja selguse eest. Konsulteerimise tasandil pöördub nõustatav nõustaja poole nõu pidamise või nõu saamise eesmärgil. Sellel tasandil on nõustaja ülesandeks jääda oma kompetentsuse piiridesse ja
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Auto
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
oluline nii mitmesuguste teadmiste ja oskuste meeldejätmine kui ka võime kasutada neid uudsetes seostes ja oludes. Thorndike’i ja Woodworth’i järeldus katsetest: kui kaks situatsiooni sisaldavad/edastavad katsesubjektile sarnaseid märguandeid, kutsuvad need situatsioonid temal esile sama reageeringu. Siin on alust rääkida õpitud vastuse ehk konkreetse sisu ülekandest, sest varem õpitud käitumisviis vallandub teistes oludes. Mida rohkem on situatsioonil, millele subjekt on õppinud kindlal viisil reageerima, sarnaseid elemente teise samalaadset reageeringut eeldava olukorraga, seda suurem on ülekanne. Niisiis on õpitu ülekanne, st varem õpitu rakendamine uudses situatsioonis vastavalt Thorndike’i uurimustele võimalik vaid siis, kui me näeme mõlemas sisus identseid elemente. Ühiselemte suudab inimene tajuda kahes sisus üksnes siis, kui tal on varasemad teadmised ja –oskused, mis aitavad tal neid ära tunda.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
