Test 9 analüüs 1. Analüüsi essee põhjal naiste ja meeste suhteid aastal 2050. Tee analüüsi põhjal vähemalt kaks järeldust. Mehed on jäänud ühiskonnas vajalikku tähelepanuta. Mehed on naistel põhiliselt vaid selleks, et pere luua ja järglasi saada. Ühiskond pooldab rohkem naisi kui mehi. Naised on riigiametis väga edukad võrreldes meestega. Mehed on võrreldes naistega vähemuses, nii kasvult kui ka arvult. Meeste suremus on samuti suurenenud. Naised ei pidutse enam koos meestega, vaid pigem omavahel ja mehed pidutsevad meestega Teksti põhjal saan väita, et naised vallutavad maa. „Naised on veninud paarimeetriteks, meeste keskmine kasv peatus umbes 1.80 juures". Naised ja mehed oleks nagu koha ära vahetanud. Saan järeldada, et meeste ja naiste suhted ei olnud päris head. Naised hakkasid Eestis võimust võtma ja surusid mehed alla. 2. Selgita essee põhjal,...
Teadvuse äärealadel - unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on inimeste elus eriline nähtus, mida nimetatakse uneks. Vanematel inimestel kestab see vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Elu jooksul magab inimene keskmiselt 8 tundi igal ööl ja ometi ei vaja ei aju ega keha sellist pikendatud puhkuseperioodi. Niisiis, võib-olla magame vaid selleks, et unenägusid näha? Paljud inimesed peavad oma unenägusid tähenduseta kujutluspiltide segapudruks ja mõned väidavad, et ei näe neid üldse. Teadlased on aga kindlaks teinud aju eneergiavõngete seaduspärasused, mis on iseloomulikud unenägude staadiumile, ja näidanud, et need on omased igale katsetes osalenule. See tõestab, et kõik näevad unenägusid igal ööl vähemalt paari minuti vältel, isegi kui ärganuna ei suudeta neid meenutada(Roland, 2004). Unenäod, kuigi tunduvad magamise ajal meile lihtsal...
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris, Itaalias leidus palju antiikaja ehitisi, mis enamikus pärinesid Rooma impeeriumi päevilt. Vana-kreeka linna kõrgendikul asetsev kindus on akropol. Kuulsaim on Ateena akropol, mille varemed on säilinud nüüdisajani. Nad on läbielanud mitmeid sõdu ja pommitamisi. Nii nagu see akropol tänapäevani säilinud on , on ka mesopotaamia ehitusstiil. Leiutati erinevaid konstruktsioone. Tekkisid ka kaared ja võlvid. Neid on peamiselt väravatel näha. Muidugi ehitati neid ka suurte ehitiste kaunistamiseks. Neid kaare ja võlvi kasutati erinevates stiilides, mis läbi aegade välja kujunesid. On Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Dooria stiil on vanim klassikaline arhitektuuri stiil, mis tekkis umbes 7. Sajandi lõpus enne meie aja. See esinen Kreeka mandri templiehituses. Joonia stiil on ka vana-kreeka klassikaline stiil, see tekkis aga hilj...
Essee Kirjandus looming või äri? Kirjandus on kirjutamise kunst. Alguse sai see Sumeri eeposest ,,Gilgamesh", mis kirjutati umbes 2700. a. eKr. kaheteistkümnele tahvlile. ,,Gilgamesh" räägib suuresti eesmärgist igavesele elule, kuid praeguse ajastu inimesed on millegi hoopis muu järel. Juba sellest faktist lähtudes leiame, et rahvaste eesmärgid elus on aja jooksul muutunud. Teades, et kirjanduse arvatavasti esimene teos oli eepos, siis suure tõenäosusega seda äri eesmärgil ei tehtud. Aja jooksul on inimeste mõttemaailmades niimõndagi muutunud. Mitmed kirjanikud tegelevad oma ,,hobiga" just raha pärast. Kuid ka selleks peab olema oskus kirjutada ning oma teos müüma panna. Selleks, et loomingut müüma panna, peab olema kindlasti palju näinud ning kogenud kirjutaja. Nad avardavad nii enda kui ka lugejate silmaringi, samas teenides elatist. Seega inimestel,...
Kuld Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille ladina keelne nimetus on Aurum ning tema kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuubilise võrena. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Ta on veel isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kuld on kollase värvusega, ta on pehme ning kõvadus on 2,5. Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena. Kuld on raske metall, tiheduseda 19 300kg/m3. Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Kuld on samuti hea elektrijuht ning ta on keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Tal puudub inertusus, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Kuld ei reageeri lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega. On olemas vaid üks e...
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Kogu tänapäeva ehitus põhineb mingil määral antiikkunstist pärit avastustel. Sealsed tehnikad ja ideed omavad tänapäeval suurt tähtsust. Vana-Kreekas olev akropol kujutas endast kõige kõrgema kalju otsa rajatud tsitadelli. Mesopotaamia ehituskunstis leiutati palju tähtsaid konstruktsioone, mida kasutatakse siiani. Kaared ja võlvid, mida kasutati näiteks keldrite või väravate ehitamisel. Kreeka arhitektuurist aga kujunes välja mitu erinevat stiili, mida seal ka kasutati. Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Stiilid erinevad üksteisest sammaste ja kujunduse poolest. Kõigil stiilidel on karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. ...
Essee ,,K" Kõik tähed sõnastikus on vajalikud, ainult mõnda kasutatakse natuke vähem kui teisi. "K" on alfabeedis üheteistkümnes liige, seega võib arvata, et see täht on üsna vana. "K"-ga algavad paljud meile hädavajalikud sõnad. "K" nagu "kodu". Kodu on meie kindlus, koht kuhu saab peitu pugeda maailma hirmude eest. Sealt ei aeta välja kui elus on raskusi ning seal ootab alati keegi meid. Kodu jääb alatiseks südamesse, kust seda väga raske välja kangutada. "K" nagu ,,kurjus". On olemas häid ja kurjsid inimesi, kuid selleks ei sünnita, vaid keerulise elu tagajäejel muututakse selleks. Kunagi ei või teada milliseks keegi kasvab, selleks on mitu võimalust või haru nagu tähes "k". Tuleb, vaid loota, et ajaga jõutakse headuse juurde. "K" nagu "kallis". Sõnaga kallis kirjeldame endile lähedasi asju ja inimesi või mingi eseme hinda, mis tundub oleva...
Istun oma mätta otsas ja vaatan maailma. Igal inimesel on oma vaatepunkt, kõik nad näevad asju erinevalt. Ühed näevad elu negatiivset osa, teised aga positiivset...on ka neid, kes näevad selle tasakaalukat osa, kuid neid on vähem. Ajapikku avastame elust nii mõndagi. Kõik inimesed on läbinud või alles hakkavad läbima staadiumi, kus nad on oma vaatepunktides nii kinni, et ei taha mitte kuidagi uskuda, et ka teistel inimestel on oma vaatepunkt ja need on igal inimesel erinevad. Toome siia näiteks inimese arenemise. Kui inimene on alles noorukieas või ka teisiti öelduna pubekaeas, siis näevad nad maailma ainult must-valgelt. Nende jaoks ei eksisteeri teiste inimeste arvamusi ja nad usuvad, et nende mõttemaailm ja arusaam asjadest on ainuõige. Selline periood ei kesta inimestel õnneks väga kaua, sest iga päevaga saavad inimesed erinevaid kogemusi juurde ja kogemustega kaasnevad ka muutuvad arusaamad. Kui ennem arvati,...
Retsensioon Käesolev uurimustöö on kirjutatud Ergo Trepi poolt. Töö pealkiri on „Reklaami mõju inimesele“. Töös on 26 lehekülge. Uurimustöö koosneb viiest suurest osast. Esimene osa annab ülevaate reklaamipsühholoogia olemusest. Teisest peatükist saab lähemalt teada, mis on peamised mõjutamiseks kasutatavad reklaamiliigid. Kolmandas osas on kirjutatud tähtsamaist reklaamis kasutatavaist võtetest inimeste mõjutamiseks. Neljas peatükk annab ülevaate reklaami mõjust lastele. Viies on küsitluse analüüs. Uurimusküsimus on sõnastatud üheselt mõistetavalt ning ära põhjendatud, põhjendus võiks veenvam olla. Kasutatud allikad on ajakohased, valik ei ole põhjendatud. Töö teema on on selgelt sõnastatud ja üheselt arusaadav, sisu valik on põhjendatud. Töö teoreetiline osa on hästi seotud üksikute sisuliste kordustega, vastuolud puuduvad, struktuur on põhjendatud, töö erinevate osade vahel on hea sisuline seos. Uurim...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Niguliste kirik Ettekanne II kursus Tallinn 2009 Niguliste kiriku arhitektuuri- ja ehituslugu Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse, Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna- nüüdsete Rüütli, Niguliste ja Harju tänavate vahelise ala.2 Niguliste kirik kujutab endast kolmelöövilist hilisgooti basiilikat (algkirik oli 3- lööviline ja 4 traveega pseudobasiilika 3), millega idas liituv koor on pi...
Essee kirjutamine kordamiseks Seni õpitu kokkuvõtteks kirjuta essee ühel valitud Essee kirjutamine kordamiseks teemal: Seni õpitu kokkuvõtteks kirjuta essee ühel valitud teemal: 1. Õiguse roll ühiskonnas 2. Õiguse roll minu elus 1. Õiguse roll ühiskonnas 3. Mina juristina (siin on vajalikud juriidiliste 2. Õiguse roll minu elus elukutsete kodutööst saadud teadmised) 3. Mina juristina (siin on vajalikud juriidiliste elukutsete kodutööst saadud teadmised) · Enne kirjutamisega alustamist loe läbi hindamisjuhend, et mõista, mida Sinult eelkõige · Enne kirjutamisega alustamist loe läbi oodatakse. hindamisjuhend, et mõista, mida Sinult eelkõige · Püüa essees kaja...
Kui intarnet kaoks Internet loodi 1969 aastal lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressursidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. Internet aitab koostada õpetajatel õppetööd ja õpilastel koolitöid. Noored suhtlevad interneti teel paljude inimestega üle mailma ja mängivad erinevates portaalides.Internet on suureks abiks kooli tööde tegemisel ja erineva info otsimisel. Kui internet kaoks olek see halb kuna õppimine oleks raskem. Info saamine oleks ainult raamatutest ja see pärast läheks palju kauem aega õppimiseks. Kaugete sõpradega saaks rääkida ainult telefooni teel ja arvutis erinevate portaalides mängimine ja suhtlemine kaoks. Interneti kadumine oleks ka hea, sest siis viibiksid noored rohke...
Naiselikkuse võim E. Vilde kirjutas psühholoogilise realismi kasvu valikuid näitava romaani ;Mäeküla piimamees" 1916 aastal, kus leiavad edasiarendamist ajaloolise triloogia teemad talupoja vastuolud mõisnikuga ja talunaiste mõisnikupoolne ahistamine. Mõisnik Kremer erineb oma eelkäijatest: ta on vana, leebe, ehkki kõigist oma eesõigustest teadlik. Üks tema talupoegi, vaene Tõnu Prillup, on abiellunud noore, tolle aja kohta üsna kena väljanägemisega, naise Mariga, kes jääb mõisnikule silma, ning mõisnik pakub Tõnule vahetuskaupa. Tehing käivitab intriigi: Naise au, naise seksuaalne ärakasutamine, mille põhikonfliktiks on Mari, kelle saadab mõisniku meelevalda ta oma mees, sest Tõnu saaks enda ajada mõisa piimaäri, kui tema naine mõnikord mõisas parunit lõbustamas käiks. Eetilisi probleeme Tõnul ei teki. Nende abielu ei lähtunud tunnetest ja ei tekitanud ka Mari meelest abielueetika kohustus...
Mis on kaasaegse maailma religioon Kaasaegse maailma religioon, mis see on? Läbi aegade on olnud palju religioone, nii sunniviisilise kui ka vabatahtlike. Täna aga inimesed usuvad seda mida nad tahavad. Muistsed eeslased uskusid, et nii elus kui eluta loodus on hingestatud. See millesse inimesed uskusid või usuvad, on alati olnud ja ilmselt ka jääb kunsti loomise allikaks ning loodu mõistmise võtmeks. Meie kauged esivanemad uskusid, et nõia hing võib kehast ajutiselt lahkuda, et koguda tarkust surnute asupaigast. Surnute riiki pole eestlaste usundis olnud, sest riiki ei olnud eestlastel maiseski elus.Rahvausulised kombed püsisid ka pärast ristiusu vastuvõtmist. Rahvakalendris said valdavaks kristlikud tähtpäevanimetused, ehkki kombed püsisid ristiusueelsetena. 1918-1940. Aatatel võis vastavalt oma veendumustele vabalt valida usutunnistust (valdavaks kujunes kristlik usutunnistus). Usk on tänapäeval väga individuaalne....
Ingrid Rohtla 12c Sisukokkuvõte ,,Faust" Faust on tuntud teadlane, kes ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.". Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta pühenduda elu mõtte otsingule. Samal ajal sõlmivad Jumal ja Saatan (nimega Mefistofeles) kihlveo. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Mefistofeles läheb maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Mefi...
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen FEMINISMI ARENG KIVIAJAST TÄNAPÄEVANI Essee Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? ...
Essee Kuhu põgeneda iseenese eest? Politsei eest suudavad leidlikud pätid põgeneda aastaid, tigeda abikaasa eest võib mees peita end päevi, pahurate vanemate eest leiavad lapsed ikka mõne peidupaiga. Kuhu aga põgeneda vahel suurima vaenlase, iseenda eest? Chateaubriandi ,,Renés" on peategelane peitunud Louisana rohtlaantesse. Ta on jätnud oma suursuguse elu Euroopas, et teha lõpuks rahu iseendaga. Inimesed loodavad leida loodusest puhtust, selgust ja rahu. Loodus vastandub igapäevaelu kiirusele ning muredele. Loodetakse, et loodus puhastab hinge ja viib minema rahutuse. Loodusesse justkui põgenetakse iseenese eest. Siiski enamasti karjuvad mõtted ja mured looduses veelgi valjemini ja nõuavad endale lahendusi. Mullegi meeldib murede puhul jalutamas käia. Puhas õhk ja loodushääled teevad pea selgemaks ning pärast jalutuskäiku pole enam vaja kuhugi põgened...
Õnn on tunne, mis muudab elu ilusaks. See on osa maailmast ning osa meist endist. Inimene on õnnelik, kui ta on saavutanud oma eesmärgid. Õnnelik inimene on hea inimene. Mina olen väga õnnelik, sest mul on olemas kõik, mis peaks tegelikult igal inimesel olema. Mul on kodu, toit laual, armastav perekond, enda tuba ja lemmikloomad. Mul on tore perekond, kellele saab rääkida nii oma rõõmudest kui ka muredest. Vanemad kuulavad mind alati, kui mul on probleeme. Minu arvates inimene lihtsalt peab olema õnnelik. Eluks on vaja armastust, soojust ja usaldust, loomulikult ka materjaalseid väärtusi, kuid need ei ole kõige tähtsamad. Paljud inimesed räägivad, et ainult raha võib neid õnnelikuks teha, kuid rahaga kaasnev õnn ka kaob koos rahaga. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, sest rahaga saab osta vaid asju, kuid tõelisi sõpru ja perekonda selle eest ei saa ning elu ilma lähedasteta on kõike muud kui õnnelik. Selleks, et õnnelik olla, peab olema ise...
Kellele püstitaksin ausamba? Inimesi, kes ausammast väärivad on maailmas kindlasti palju, samuti ka Eestis. Kultuuritegelaste, riigimeeste kui ka meie riigi vabaduse eest võitlejate seas on palju isikuid, kes vääriks ülesmärkimist ja samuti ka ausammast või mälestusmärki. Peale Nõukogude aja lõppu on Eestis skulptuuride ja monumentide arv oluliselt vähenenud, kuid vahest peaks seda muutma ning hakkama rohkem tähtsustama inimesi, kes on Eesti riigile tähtsad või teinud Eesti heaks midagi olulist. Kõik need inimesed vääriksid ausammast või vähemalt skulptuuri, mis oleks just temale pühendatud. Nendeks inimesteks võiksid olla kultuuritegelased, kes on viinud Eesti kultuuri maailmakaardile ja poliitikud, kes on mänginud olulist rolli Eesti esimese iseseisvumise ning kindlasti taasiseseisvumise päevil. Esimene inimene, kellele ma ausamba püstitaksin on kirjanik Jaan Kross, kuna ta on olnud üks neis...
Kõiges on süüdi kool Kõiges on süüdi kool, kuid kas ikka on ? Minu arvates võib seda mõista kahte moodi - kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud noorik ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Enamik lapsi, kes lähevad igal hommikul kooli, võivad tunda koolipäeva lõpus väsimust. See tuleneb sellest, et eelnev koolipäev oli lõppenud umbes nelja paiku, ning õppida oli antud väga palju. Õpilased ise ütleks, et see on 'normaalne', et nad õppisid öösel kella kaheni mitmeks eesseisvaks kontrolltööks, kuid paljude lapsevanemate arust ületab see igasugused normaalsuse piirid. Mõndades koolides on koormus väga suur ja koolilapsed tunnevad end ülekoormatult ning stressis. Kui koolis puuduvad kapid, kuhu mitte vajamineva...
Kirgastav hetk Kirgastav hetk minu jaoks on midagi sellist, mida ei saa kogeda iga päev, mis nõuab veidi ootamist ja tööd. Mõnikord võib see saabuda plaanitult, mõnikord täiesti kogemata. Kirgastusega kaasnev tunne on meeliülendav, kuid see võib koosneda hoopis erinevatest emotsioonidest, mõnikord isegi vastandlikest. Minu eriline hetk polnud midagi väga ainulaadset, sest koos minuga koges seda ligi 30 000 inimest. Nimelt, mina kirgastusin laulupeol. On võimas tunne olla traditsioonidest osavõtja ja nende edasikandja. Laulupeo traditsiooni võimsust suurendab teadmine, et enne mind on seda 140 aastat läbi viidud ning peale mind tuleb neid aastaid veel kindlasti sama palju, loodetavasti rohkemgi. Iga viie aasta tagant sellist suursündmust korraldada on piisav aeg, sest kui teha ühislaulmisi iga nädal, kui palju meid siis kohale ilmuks? Ootus võimendab helisid. Koorilauljad alustavad oma...
Millega meelitab linn, millega maa? Palju on räägitud , sellest , kus elada , kas maal või linnas. Kuid kus on ikka parem, ja kas me ikka saame üheselt öelda, et näiteks linnas on parem ? Millega siis ikka meelitab linna ning millega maa ? Kas väikesed maakohad jäävad inimtühjadeks ja linn upub sagivast rahvast ? Kui palju on meie võimuses seda kõike muuta ? Tänapäeva ühiskonna sihiks on peamiselt inimeste suunamine linnadesse. Seda võib juba ainuüksi täheldada väikeste maagümnaasiumite sulgemise plaanist. Linna soovivad kolida peamiselt noored, kuna neile tundub olevat seal rohkem võimalusi. Linnas on üks peamisi aspekte hea kättesaadavus haridusele , kaupadele ning teenustele. Enamast on linnas ka lihtsam leida tööd. Nii mõnegi noore jaoks saab otsustavaks linna kolimisel huvitav ööelu, mida maakohtades nii tihti ei kohta. Ka maal on palju võimalus. Hariduse seisukohast on maak...
Eugene de Rastignaci elufilosoofia. Essee 19. sajandi Pariisis oli suur osa inimeste mõtetest seotud raha ning parema elujärjega . Teoses ,,Isa Goriot" tutvume vaese üliõpilasega, kelle kinnisideeks on kõrgem seltskonnaelu. Eugene de Rastignac elas perekonnas, mis vaevles rahapuuduse käes. Ta nägi eeldusi õigusteaduskonnas ning asus õppima juristiks, sel ajal elas ta pansionaadis. Kuna pere oli vaene, hakkas poiss end võrdlema rikastega. Joobunud pariisi seltskonnast, üritas Eugene leida sugulussidemeid läbi tädi rikkamas ühiskonnakihis. Kuigi tema auahnuse rahuldamist piiras vaesus, soovis ta siiski karjääri teha, selle tagajärjel jäid isegi õpingud unarusse. Rastignaci elufilosoofia käskis olla mõistev. Õigusteadust õppiva poisi põhimõtted ei lubanud inimesi taunida ning ta suhtus neisse võrdselt. Ta suutis mõista ka Surmanarritajana tunt...
Tavalise eestlase pühapäev Ühe lihtsa tavalise eestlase pühapäev oleneb paljustki sellest, mis amet tal on, mis ta eelmisel õhtul tegi ja kui kade või laisk ta on. Kui rääkida keskmisest eestlasest ehk siis eestlastest üleüldse, pole see mees või naine pühapäeviti tööl. Ta on justkui kontorirott, kes valvab argipäeviti kaheksast viieni kontoriakna vaadet. Vahel muidugi kiikab arvuti ekraani, et kontrollida, mis Õhtuleht ja Postimees Online teatavad. Kuid selles kirjatükis keskendume kolme lihtsa eestlase suvisele pühapäevale. Need on Valja, Tõnu ja Kati. Valja pole küll sünnipärane eestlane, ta oli kõigest üheaastane, kui ta vanematega siia toodi, aga mujal pole ta kunagi elanud. Ta on kuuekümne nelja aastane, kolmekordne ema, peagi viiekordne vanaema ja elab Jõgevamaal ühes väikses metsaveerel asuvas külas. Oma pühapäeva alustab ta vara, nii umbes kella kaheksa paiku. Tegelikult argipäeviti ärkab ta juba kell kuus, sest nagu vanainim...
Kunst ja kunstnik Thomas Manni novellides Küsimustele "Mis on kunst?" ja "Kes on kunstnik?" ei leidu ühest ja ainuõiget vastust. Neid kahte mõistet on sama võimatu kindlalt defineerida kui vabadust, õiglust või head ja halba. Ometi on igaühel olemas oma nägemus kunstist ja tihti on need inimestel täiesti erinevad, ka selle mõju inimestele on varieeruv. Mõne jaoks on kunst iga abstraktne joonistus, mõni liigitab sinna alla vaid tunnustatud suurmeistrite teosed. Kunsti ja kunstniku rolli ühiskonnas kirjeldavad pea kõik Thomas Manni novellid. Mann üritab lahti mõtestada kunsti üldist olemust, leida omapoolset vastust eelmainitud defineerimatutele mõistetele ja näidata kunstnikku erinevates aegades ja olukordades. Nii nagu Thomas Mann ülistas oma vanemates teostes haiget inimest, omistas ta hiljem ka kunstnikule veidra, vaevatud, tavapärasest teistsuguse inimese olemuse. Kunstnik on Manni silmis eraklik ja üksik i...
Hulkade psühholoogia Hiljuti lugesin prantsuse filosoofi Gustave Le Boni teost "Hulkade psühholoogia". Antud teoses autor püüab lahti mõtestada ja selgitada rahvahulkade käitumisi. Grupi kaudu mõjutamisel kasutatakse fenomeni, et inimesed käituvad grupina teisiti kui üksikindiviididena ja seda tähistab eesti keeles tabavalt sõna "kambavaim". Igal inimesel on alateadvuslik soov kuuluda rühma, sarnaneda teistega ja olla seeläbi kaitstud võõra eest, kuid grupis vallanduvad alateadvus ja instinktid ning seetõttu on hulk ka intellektuaalselt madalam kui üksikindiviid, sest üksikisik allutab oma arvamuse hulga arvamusele. Sel lihtsal põhjusel ongi hulki ka lihtne manipuleerida ja suunata. Peaaegu igal hulgal on olemas oma juht, kelle mõju alla hulgad instinktiivselt alluvad. Inimhulkades on juhil väga suur mõjuvõim ning nad on pigem teo-, kui mõtteinimesed, kuna juhil on omad kindlad veend...
Õnnetus kui õnn Tänapäeva kirjandusklassika hulka kuuluvaid teoseid on lihtne iseloomustada sõnadega `morbiidne', `kurjakuulutav' või `ängi täis'. Lugedes erinevaid teoseid nagu "Stepihunt" või "Protsess" tunnetame pidevat tormi saabumist või koormat nii üksikisiku kui terve ühiskonna õlgadel. Tõeline õnnetunne ongi justkui nagu illusioon või pettekujutelm, mille endile loome, et karmis ja ebaõnne täis maailmas ellu jääda. Kuid kas kirjandusest lähtudes on õnn siiski võimalik? Sellele küsimusele keskendub ka minu Ragtime-i arutlus. 20. sajandi kirjanduse tippkuju Ernest Hemingway on öelnud "Õnn tarkade inimeste hulgas on harvim asi, mida ma näinud olen." See ütleks meile justkui, et intelligentsed inimesed omavad palju täielikumat pilti maailmas tänu tugevamale ühiskonnatunnetusele, kui keskmine inimene. See omakorda eeldaks, et maailm ongi kogu oma hädade ja probleemidega summaarselt muremer...
BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE CERVANTES-,,DON QUIJOTE" BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ CERVANTES-,,DON QUIJOTE" KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI EKLOOG KARJUSELAUL DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" EKLOOG KARJUSELAUL ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" RANGETE MAHUPIIRANGUTETA ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA GROTESK ÜLELOOMUSLIKKUSENI ...
Charles Baudelaire ,,Kurja õied" Baudelaire'i 1857.aastal ilmunud luulekogus ,,Les fleurs du mal" sisaldub üle 120 luuletuse. Need kajastavad erinevaid teemasid, peamisel kohal on siiski inimene oma tunnetega. Käsitluslaadilt on Baudelaire'i luules tähtsal kohal sümbolid ja võrdlus. Luulekogu on jaotatud viide ossa: ,,Spliin ja ideaal", ,,Vein", ,,Kurja õied", ,,Vastuhakk" ja ,,Surm". Osade pealkirjad annavad edasi osades toimuvat, üldist meeleolu. Spliin ja ideaal on väga vastandlikud mõisted. Spliin toob üksnes negatiivseid seoseid, samas ideaal seostub kõige positiivsega. Baudelaire on aga kaks mõistet ühendanud. Siiski kumab esimese osa luuletustest läbi kurvameelsus. Peamiseks tegevuseks on otsing millegi ilusa ja täiusliku järele. Baudelaire kirjutab ,,Sest mina ei suuda leida nendest plassidest roosidest ühtegi õit, mis meenutaks mu ideaali." Samuti on luuletuses ,,Hümn ilule" kaunidust võrr...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond ESSEE aines „Väljendusoskus“ teemal Headus ja vabatahtlikus Üliõpilane: Jelizaveta Vavlikina Õpperühm: IASB Matrikli nr: 124226 Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2014 Доброта и волонтёрство Доброта, как норма поведения или секундное настроение, в том или ином виде знакома каждому. Можно сказать, что сталкиваться с этим явлением полезно и приятно. Но если посмотреть на это со стороны, то на каком основании можно судить о человеке, заявляя, что он добрый. Если человек делает добро, то что он получает в ответ? Некоторые тезисы и размышления подробнее на жту тему предлагается рассмотреть далее. Летний сезон уже давно закончился и ему на смену традиционно пришла осень. Лето - это чудесная,...
Eestlased kõrvaltvaates Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise k...
Virginia Woolf (1882 – 1941, sündinud Stephen) Tema isa oli kirjanik ja kriitik Leslie Stephen. Väike Virginia hakkas juba lapsena jutte kirjutama, koostas vennaga kodus omatehtud ajalehte. Järjest surid Virginia ema (1895), poolõde, isa (1904) ja vend Toby (1906). Selle mõjul kujunes Virginial närvihaigus. 1912 abielu kirjanik Leonard Woolfiga (1880 – 1969). Aastal 1917 rajasid nad koos kirjastuse Hogarth Press. Woolfide ümber koondus kirjandus- ja kunstiinimeste seltskond, „Bloomsbury grupp“. Teosed: 1922 romaan „Jacobi tuba“ 1925 esimene modernistlik romaan „Proua Dalloway“. See on erinevate inimeste mõtete läbipõimunud võrgustik ühelainsal päeval. Paralleelselt esinevad rikas daam proua Dalloway, kes tegeleb õhtuse peo ettevalmistamisega ja 1. maailmasõja veteran, noor ja haritud abielumees Septimus, kes aga kannatab hallutsinatsioonide käes ja sooritab lõpuks enesetapu. Täiesti erinevate inimeste maailmad on siiski kuidagi seoses....
Sissejuhatus kirjandusteadusesse. Essee Jelena Dobrovolskaja HUM BA EK-1 Kirjandus kui kunstiliik Igas kunstiliigis on loodud oma teoseid, mis mõjutavad inimeste meeleolule, hoiakutele, väärtustele ja lihtsalt elule. Selleks on igal kunstiliigil oma kunstivahendid. Muusikas kasutatakse helisid, maalikunstis – värve. Mis aga kirjandusesse puutub, selle põhivahendiks on sõna ja selle jõud. Justnagu muusika ja maalikunst, loob kirjandus sõnadega meistriteoseid ja kuulub kunstiliikide hulka. Kirjandus on tugev ja tähtis inimesevaheline suhtlemisvahend. Teostes kasutatavad sõnad võivad haavata ja ravida, rahustada ja julgustada, nukrustada ja hingestada. Sõnade abil väljendatakse kõiki tähtsamaid tundeid. Samuti s...
Kordamisküsimused 1. Mis on intellektuaalne omand? + Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Hõlmab ka investeeringuid 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) - Intel.omandi kaitse põhineb põhiseadusel. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Õigusvastase kahju eest on igalühel õigus saada hüvitist. 3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? + Kirjandus, kunst, teadus, esitlused, leiutised, teadusavastused, tööstusdisainilahendused, kaubamärgid. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? + · Autoriõigused - Originaalteose autorile antud õiguste kogum · Autoriõigustega kaasnevad õigused - Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andm...
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ...
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ...
JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778) Õpimapp Tartu 2010 SISUKORD JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778).......................................................................................................1 SISUKORD............................................................................................................................................................2 ELULUGU.............................................................................................................................................................3 TEOSED ...............................................................................................................................................................4 ESSEE ,,ARUTLUS TEADUSTEST JA KUNSTIDEST" 1750.......................................................................4 ESSEE ,,KUST PÄRINEB INIMESTEVAHELINE EBAVÕRDSUS JA KAS LOODUSSEADUS ANNAB SELLELE ÕIGUSTUSE...
Mainori Kõrgkool Psühholoogia Instituut, III KPS Referaat ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal Töö autor: Signe Valsberg Õppejõud: Peeter Selg ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 2 Tallinn, 2007 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 3 Sisukord Eessõna...................................................................................................................................4 Sissejuhatus..................................................................................................................
Filosoofilise lühiessee kirjutamine Sissejuhatus See õpiobjekt aitab Sul õppida kirjutama akadeemilist filosoofiaesseed. Filosoofiline kirjutamine on keerukas ning mõnevõrra eriline: pole sugugi garanteeritud, et hea kirjalik väljendusoskus ning õpitud filosoofiateooriate hea tundmine annavad iseenesest kokku tugeva essee. Loov kirjutamine on iga humanitaar- ja sotsiaaldistsipliini keskne tegevus, sestap on mujal maailmas hakatud ka filosoofia õppimise puhul avaldama üha rohkem juhendeid ja raamatuid filosoofilise kirjutamise kohta (vt. kirjandust lisalugemiseks) Õpiobjekt tutvustab Sulle filosoofiaessee sisulisi ja vormistuslikke aspekte ning annab mitmeid praktilisi soovitusi. Omandatud oskused võivad Sulle kasu tuua ka väljaspool filosoofiat, mistahes argumenteeriva kirjatöö kirjutamise puhul. Esmalt tutvu hea kirjatöö valmimise eeldustega ning tööta põhjalikumalt nende al...
Modernism Sergei Saal Modernism • Moderne ehk uudne, nüüdisaegne • Avaldus kirjanduses ja kunstis • Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega • Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina • Modernism kestis kuni II ms, teiste allikate järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks Modernistlik kirjandus • Kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Põhiideeks: „Kunst kunsti pärast“ • Püüti maailma täiustada ja parandada • Algselt avaldus modernism luules, kuid jõudis 20. sajandi keskpaiku ka proosasse ja draamasse • 3 defineerimis viisi: • Modernism kui üldmõiste • Kirjanduslookeskne • Modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu Virginia Woolf(25. jaanuar 1882 – 28. märts 1941) • Sünninimi Adeline Virginia Stephen • Briti kirjanik, kriitik ja feminist • Üks tuntuim...
Kooli nimi PEALKIRI Töö nimetus (referaat, essee vms) Nimi: Aasta Töö osad (kõik algavad eri lehtedelt): Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Peatükid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad (kui on) Kõigepealt kogu tekst kirja, alles siis vormistus, nii on kergem. Teha ära tiitelleht, jätta üks tühi leht, selleks klikkida teise lehe kõige esimesele reale ja Insert -> Break -> Page Break Edasi tekst, kui see on valmis, vormistus. Ja kõige lõpus sisukord. Teksti suurus 12 (v.a pealkiri) Times New Roman Reavahe 1,5 (Ctr + A -> Format -> Paragraph -> Line Spacing 1,5) Kahepoolne joondus (Ctr + A -> Format -> Paragraph -> Alignment -> Justified) Leheküljenumbrid alates teisest lehest (Insert > Page numbers > Bottom of Page, Centered ja linnuke ,,show number on first page" eest ära!) Pealkirjad -> Heading 1 (Alates sissejuhatusest) Lõikude vahele üks tühi rida Alles s...
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi, kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism. Kirjanduse eesmärgiks oli renessansi ajal pakkuda eelkõige rahvale meelelahutust. Inimestele püüti läbi teoste näidata, et nad on vabad oma mõtetes ja tunnetes. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais ja Shakespeare. Montaigne kirjutas teose „Essais“ ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termi...
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õig...
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õi...
Blaise Pascal Referaat Elulugu Blaise Pascal sündis 19. juuni 1623 Prantsusmaal , Auvergne'i provintsis . Ta oli prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof. Pascal oli juba eluajal tuntud kui pühak, inimese uurija ja usuelu ehitaja. Pascal on jätnud matemaatika ja füüsika ajalukku kustutamatu jälje, sest teoreeme ja seadusi muutma ei hakata Palju on oletatud, mis olnuks lääne elus teisti kui ta elanuks mitte 39 aastat vaid näiteks kaks korda kauem . Pascal pärineb perekonnast, mille teisedki liikmed on prantsuse kirjandusse või ajalukku oma jälje jätnud. Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane . Varakult tutvus Pascal oma isa haritud sõpradega. Eelkõige oma maksuametnikust isa abistamiseks konstrueeris Pascal liitmismasina. Ühe sellise saatis ta näidisena Rootsi kuningannale Kristiinale. Pascal pidas kirjavahetust selliste s...
The Printed Word Will Never Die Books have been around for ages. People have used to aquire new knowledge and experience for a very long time which makes books the oldest source of new knowledge. For some youth, reading is a very hard thing to do, some just cannot pick up a book and start reading, most would rather hang out with friends or play computergames. Furthermore, some youth also prefer watching movies to reading, because a film is a lot easier to follow, reading a book is sometimes exhausting and tiring. But all that said, there is something about books, if a book is truly interesting, then something just forces you to read it, you read a page and you just have to know what comes next, what is going to happen, how will the story end. Page after page after page, until eventually without notice, you have finished the book. I think that reading can be a very enjoyable activity, but some people just do no...
Renessansikirjandus Renessansiks ehk taassünniks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnused, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde. Sai alguse 14. Sajandil Põhja-Itaaliast. Renessanss tähendas vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega. Renessanss nagi ideaali maises õnnes ja harmoonias. Inmene luumult hea ja tema õnne eest tuleb võidelda. Individiaalsuse tõusmine ja vabadus. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi p...
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Maiki Lauri SNUS LEVIK JA KAHJULIKKUS Essee Juhendaja: H.Saat Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Käesoleva essee ülesandeks on kirjeldada, mis on snus, tema levikut ja kahjulikkust. Leviku kirjeldamisel võtan aluseks vaid Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi õpilased, kus ise õpetajana töötan ja paratamatult igapäevaselt snusi kasutamisega kokku puutun. Kahjulikkuse hindamiseks võtan aluseks läbi loetud artiklid. Põhjus miks selle teema valisin on lihtne, kuna igapäeva töös puutun kokku noortega, kes enda arvates teavad snusist kõike, siis oli ka endal soov sellest imelisest tootest rohkem teada saada. Et oskaksin ka sõna sekka öelda, kui nad sellel teemal omavahel arutlevad. Keskseks küsimuseks olekski teada saada, milliseid toimeid omab snus ja millist kahju võib see tuua põhikooli õpilasele? Samas te...
SISUKORD 1. Analüüs....................................................................................lk 3 ANALÜÜS Tammsaare kirjutab oma teoses inimestest, kes igatsevad sageli paremaid aegu. Ta kirjutab, mida inimesed teevad, et leida vabadus, mõistmine või õnn. Ta toob mitmeid erinevaid näiteid, võrdleb eestlaste käitumist erinevate vallutajate all. Ta on kindel, et ei ole võimalik elada õnnes, kui inimesed ümberringi on kadedad ja õelad üksteise vastu. Tuleks jääda õigete moraalide juurde ja mitte loovutada endast kõik, vaid uskuda millesegi. Autor on saanud tõuke kirjutamiseks inimestest, kes otsivad paremaid aegu. Alati on midagi halvasti ning midagi saaks paremaks teha. Ei tunta rõõmu aegadest, mis on olnud head. Ning miks peab hävitama asju endi ümber. Loobuti kõigest, et saada õnnelikuks. Tammsaare otsibki vastust küsimusele, et kuidas leida õnnelik aeg elus ja läheneda tõele. "Nõnda...
Psüühikahäired Essee Lahutamiskartus lapsel Minu arvates kõige huvitavamaks psüühikahäireks on lahutamiskartus lapsel. Väikelapse- ja eelkoolieas on normaalne , et lapsel avaldub mõningane kartus reaalse või oodatava lahutamise ees isikuist , kellesse laps on kiindunud . Tavaliselt on selleks isikuks lapsevanem või mõni teine perekonnaliige. Lahutamiskartust tuleb diagnoosida vaid siis, kui ärevuses on kesksel kohal vasases lapseeas tekkiv kartus lahutamise ees. Lahutamiskartust , mis tekib arenguliselt mittevastavas eas (nt. teismelisena ), ei kodeerita selles rubriigis , välja arvatud ebanormaalselt püsivad lapseeast kestnud lahutamiskartusega juhud. Lahutamiskartusega lapsed on väga ärevad. Nad muretsevad ebareaalselt üleliia võimaluse pärast , et nende kiindumisobjektiks olevat isikut võidakse halvasti kohelda ning kardavad et ta võib lahkuda ega tule enam kuna...
annaabi.ee 
