Kuidas kirjutada korralikku esseed SISU: Aine- inimene, kunst (kirjandus), teadus, ühiskond, probleemid, millel puuduvad ühesed lahendid. Käsitlusviis- autorikeskne vaatepunkt, eritlev, loogiline, assotsiatatiivne, pingestatud , vaimukas. . Mõtted esitatakse järk-järgult, lõpuni avamata kujul. ÜLESEHITUS: Pealkiri- esitab aine, osutab probleemile, kujundlik, irriteeriv. Sissejuhatus- lühtub faktist, mälupildist, tundest, sündmusest. Arendus- konkreetselt nähtuselt üldistele probleemidele, eritleb. Lõpetus- üldistus, puänt, üldistus. KEEL: Stiil- erinevaid stiililaade ühendav (ilukirjanduslikkus, publitsistlikkus, teaduslikkus, kujundlikkus, suhtumised, mõisted, andmed) Sõnavara- isikupärane, uuenduslikkus. VORM: Laad- artikli ja novelli vahepealne, liigendatud vahepealkirjadega. Maht- 1,5 lk. -
Kooli nimi PEALKIRI Töö nimetus (referaat, essee vms) Nimi: Aasta Töö osad (kõik algavad eri lehtedelt): Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Peatükid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad (kui on) Kõigepealt kogu tekst kirja, alles siis vormistus, nii on kergem. Teha ära tiitelleht, jätta üks tühi leht, selleks klikkida teise lehe kõige esimesele reale ja Insert -> Break -> Page Break Edasi tekst, kui see on valmis, vormistus. Ja kõige lõpus sisukord. Teksti suurus 12 (v
..............17 1.2. Töödele esitatavad eetilised nõuded .............................................................17 1.3. Üliõpilastööde hindamise kriteeriumid......................................................... 17 2. Üliõpilaste arvestus- ja eksamitööd......................................................................18 2.1. Referaat......................................................................................................... 18 2.2. Essee..............................................................................................................18 Eesmärk........................................................................................................19 Mida oodatakse esseelt?............................................................................... 19 2.3. Õpimapp ehk portfoolio................................................................................ 20 Eesmärk.....
........ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED....................................10 2. KIRJALIKU TÖÖ LIIGID JA EESMÄRGID NING NENDE KOHT ÕPPEKAVAS.......11 2.1. Seminaritööd..................................................................................................................11 2.1.1. Essee....................................................................................................................................................11 2.1.2. Referaat................................................................................................................................................13 2.1.3. Mõistekaart..........................................................................................................................................14 2.1
Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Tõde ja õigus" IV. Vt ka romaan. essee mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. Zanrina paikneb essee ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahepeal. Essee sünd seostub antiikkultuuriga, zanr iseseisvus renessansi ajal (Michel de Montaigne (15331592) "Esseed"). Esimeseks eestikeelseks esseeks võib pidada Otto Wilhelm Masingu (17631832) õppevahendit "Algupärased eestikeelsed lehed sakslaste jaoks". Esseezanr jõudis küpsusele 20. sajandi algul nooreestlaste loomingus (näiteks Friedebert Tuglase (18861971) esseed "Eduard Vilde ja Ernst Peterson" ning "Kirjanduslik stiil"). Tuntud
RETSENSIOON aines „Väljendusoskus“ teemal KAUGÕPPE PLUSSID JA MIINUSED Üliõpilane: Andri Kaaremäe Õpperühm: IABB13 Matrikli nr: 154819 Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn ANDRI KAAREMÄE 154819IABB 1. ESSEE EESMÄRGID Selgitada, kas kasulikum on õppida statsionaarses- või kaugõppes. Tuua välja kaugõppe eripärad, plussid ja miinused. Pöörata rohkem tähelepanu kaugõppe võimalustele ja vajalikkusele. 2. PÕHISÕNUM Essee põhisõnum on selgitada, kas kaugõpe on statsionaarse õppega samaväärne ning miks ikkagi on Eestis nii vähe inimesi kaugõppes. Autor proovib tähelepanu juhtida kaugõppe
Essee Koostanud: Kadri Laur Rahvusvahelised suhted Niccolo Machiavelli Valitseja Käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud , mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamine, võidud ning uus võimule tõus
Gregor Johannson 134303IAPB TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303IAPB Internetipiraatlus polegi nii halb? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö „Internetipiraatlus polegi nii halb?“ on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad,
Kõik kommentaarid