Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esmaabi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pulss, soki, verejooks, veri, trauma, põletused, arteriaalne, venoosne, iiveldus, rohtu, jooksva, hingamine, stopp, pulssi, helista, sokis, oksendab, luumurrud, verejooksud, mürgitused, sokk, anafülaksia, tekkib, hingab, kattub, higiga, viimaseks, pikali, arterites, veenid, soojas, kael, haavale, kolju, pearinglus, kiirabi, jookseb, ajukahjustussuure sagedusega (>100 x min) massaaz Eduka elustamise märgid Puhumise ajal rindkere tõuseb, massaazi ajal pulsi laine Hingamine ja südame tegevus taastub Elustatava välimus muutub Pupill läheb kitsaks Elustamist tuleb jätkata kuni: Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) On saabunud kvalifitseeritud abi Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu Sokk on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral
......................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ......................................
· Õhuvoolu liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse hingamisseiskus. Alusta elustamisega. 3 Kontrolli pulssi: 1. Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt 2 cm kõrisõlmest paremale või vasakule vähemalt kahe näpu näpuotstega. Ära katsu pulssi pöidlaga, võid hakata tundma enda pulssi. 2. Katsu vähemalt kümne sekundi jooksul, sest pulss võib olla väga aeglane. 3. Katsu ainult ühelt poolt korraga. · Pulss kiire >100. · Pulss normaalne 60-80. · Pulss aeglane <50. · Pulss puudub. Imikutel loetakse kuni 120 korda pulssi veel normaalseks. 3. Esmaabi andmine teadvuseta inimesele lämbumisohu korral Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad neelulihased, selili asendis langeb lõtv keelepära vastu neelu tagaseina ja sulgeb hingamisteed. Hingamisteid võivad sulgeda ka võõrkehad
· Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist · Kuula hingamiskahinat · Tunneta õhu liikumist läeselhaga · Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis · Vereringe uurimine · Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13. Eri suurusega pupillid = pupilli diferents 14. Ühe kehapoole nõrkus Juhul, kui peatraumaga kannatanu ei ole teadvust kaotanud · Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul · Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanud muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse.
Võõrast last elustatakse ainult läbi spetsiaalse klapiga hingamiskile. Kaudne südamemassaaz Aseta oma käed lapse rinnaku keskele, olles ise lapse kohal. Vajuta sirgete kätega nii, et pöidlad jääksid rinnaku peale ja rindkere vajutamisel vajuks 1-2 cm. Toimi niimoodi 15/30 korda, kiirusega 80-100 korda minutis. Ära tõsta oma käsi südamemassaazi tegemise ajal rindkerelt ülesse. Elustamisel võib tekkida selline olukord, kus eduka elustamise tulemusena tekib pulss kuid hingamist veel ei ole. Siis tuleb kunstliku hingamise tegemist jätkata 20-40 korda minutis. Kontrolli koguaeg pulssi. Võõrkeha hingamisteedes Kui väikelaps hakkab vilistades hingama, kõõksuma ja köhima siis on hingamisteedesse sattunud võõrkeha. Siis tuleb ta asetada oma jalgadele kõhuli asendisse, pea allapoole ning kergelt seljale patsutada. Kui õhk ei pääse enam üldse läbi, laps lakkab hingamast ja läheb näost sinakaks, peab
6. Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna. 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 12 korda minuti jooksul. 7. Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist * Kui hingamistee on suletud võõrkehast * Pööra kannatanu küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi * Neli suruvat liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda * Sõrmedega püüa suuõõnest võõrkeha eemaldada 8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9. Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 3-4 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga. NB!
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?")
Pulssi katsu teadvusel patsiendil kodarluuarterilt e. randme piirkonnast (arteria raidalis), teadvuseta kannatanul reiearterilt (arteria femoralis) või unearterilt (arteria carotis), surudes kõrisõlmest e. aadamaõunast 2 cm kõrvale, sügavuti. Katsu vähemalt 10 sekundit (pulss võib olla aeglane), normaalne 60-90 korda minutis Katsu 2-3 sõrmeotsaga, ühepoolselt (surudes kergelt arterile) Ära suru liialt kõvasti, surud arteri kinni Kui pulss puudub alusta kaudset südamemassaaži Laste eripära Lastel on pulss kiirem, kui täiskasvanutel (alla 2 kuustel 100-160 korda minutis, üle 1 aastastel 100-120 korda minutis.). Alla 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi õlavarre siseküljelt (arteria brachialis) (kahe sõrmega) Üle 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi randmelt (kodarluuarterilt- arteria raidalis). Vererõhk
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti
• Jäi millegi vahele – mille vahele, kas on vabastatud. • Haav – millises piirkonnas, kuidas juhtus. Kus juhtus? • Täpne aadress • Telefoninumber • Kuidas pääseda kannatanu juurde. • Keegi kiirabile kindlasse punkti vastu. Millal juhtus?• Kas praegu või tükk aega tagasi. Kellega õnnetus juhtus? • Kas üks või mitu kannatanut. • Täiskasvanu – laps • Mees – naine. Mis seisundis on kannatanu? • Teadvus, hingamine, pulss • Kas kannatanu on purjus. NB! Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud! Ühtegi küsimust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust! Ajukolju trauma 4 Põhjused: Peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe tekib ajupõrutus. Tunnused: Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärist traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on trauma
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head
• Vajuta sirgete kätega nii, et rindkere vajuks 5-6 cm. • Vajuta nii 15 korda, kiirusega 60 korda minutis. 5 Ajukolju trauma Põhjused: Peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe tekib ajupõrutus Tunnused: • Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärist traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on trauma. • Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab. Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Pea nõu arstiga! Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama stabiilsesse külgasendisse. • Kutsu 112 Selgroovigastused Põhjused: • Trepist kukkumine • Sukeldumine madalasse vette • Suvaline avrii • Otsasõit • Kukkumine kõrgusest 6 • Tugev löök selja piirkonda • Tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas Tunnused:
Konsulteeri arstiga Vajadusel helista 112 Allergia Allergiat võib põhjustada iga aine (ravimid, toit, pesuvahendid, nõelamised,…..) Tavalised tunnused – Nahasügelus, nahalööve ESMAABI Allergiavastased ravimid (küsi apteegist) Konsulteeri arstiga Eluohtlikud tunnused Teadvuse hägunemine kuni teadvuse kaotuseni Kahvatus, külm higi Hingamine raske, kiiksuv heli hingamisel Kiire, nõrk pulss ESMAABI Kui allergia tunnused on kestnud üle 30 minuti, on vähe tõenäoline, et haige seisund võiks äkitselt halveneda Kui lööbe ja sügeluse tekkega ei kaasne vahetult hingamise ega neelamise raskust, on vähe tõenäoline nende hilisem teke Mida kiiremini tekib allergiline reaktsioon, seda ohtlikum ta on. Esimestel minutitel tekkinud allergia sümptomid viitavad eluohtlikkusele, kutsu kiiresti 112. Kutsumisel
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt
Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. PÕLETUSED TEGUTSEMINE PÕLETUSE KORRAL: Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. Tee põletushaavale puhas side. Ära kasuta salve, ära ava ville. Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. Kutsu kiirabi. KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID
KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. ESMAABI NINAVEREJOOKSU KORRAL • PANE KANNATANU KERGELT ETTEPOOLE KALLUTATULT ISTUMA • SELILI PANNES VALGUB VERI NEELU KAUDU MAKKU, MIS VÕIB PÕHJUSTADA OKSEÄRRITUSE • SURU NINATIIVAD KOKKU LUULISE OSA ALT NINASELJAL
1. SELGITA KUS JUHTUS · Täpne aadress · Telefoninumber · Kuidas pääseda kannatanu juurde · Keegi läheb kiirabile lähimasse punkti vastu 2. SELGITA MILLAL JUHTUS · Kas praegu või tükk aega tagasi 3. SELGITA KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS 5 · Kas üks või mitu kannatanut · Täiskasvanu - laps · Mees - naine 4. SELGITA MIS SEISUNDIS ON KANNATANU · Teadvus, hingamine, pulss · Kas kannatanu on purjus 5. SELGITA MILLISED ON VIGASTUSED · Veri purskab, voolab · Jäse ebaloomulikus asendis · Haavad erinevates piirkondades · Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud! · Ühtegi küsimust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust! 6. OOTA LISAJUHISEID · Rahulikult ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire sabumise. ESMAABI EESMÄRGID · Elu säilitamine · Vigastustest ja haigustest
....................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS........................................................................................................................13 7. NIKASTUSED, VENITUSED, PÕRUTUSED....................................................................14 8. KUUMARABANDUS..........................................................................................................15 9. MÜRGISTUSED..................................................................................................................16
Hingamisteed suletud Hingamisteed avatud KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST! Kasuta töökoha esmaabivarustuses kohustuslikku elustamismaski. 1) VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUÕÕS VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.) 2) SULGE OMA SÕRMEDEGA KANNATANU NINA. HAARA HUULTEGA TÄIELIKULT KANNATANU SUU JA PUHU 2 KORDA ÕHKU KANNATANU KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI (vt. järgmine lehekülg). KUI PULSS ON OLEMAS JÄTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS. 4 1) PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SÜDA TÖÖTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB VIIVITAMATULT ALUSTADA SÜDAME MASSAAZIGA ! 2) MASSEERIMISEKS ASETA OMA KÄED RINNAKU KESKMISELE KOLMANDIKULE, HOIDES KÜÜNARLIIGESED SIRGED. MASSEERIDA
ääristamiseks; arteri jaoks ettenähtud plastmasskanüül; õmblusvahendid ja niit, millega kanüül kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip); 2 rõhumõõtmissüsteem (loputamisseade, NaCl, survekott, kolmikkraan); rõhumõõtmisliin monitoriga ühendamiseks ohud nakkus; verejooks kanüülist; arteri tromboseerumine; emboolia 9.Pleuradrenaaz pleuradreeniga eemaldatakse pleuraõõnde kogunev vedelik (mäda, veri) või kopsudest, haavast pleuraõõnde pääsev õhk näidustus pneumo- ja hemotooraks õe ülesanded patsiendi ja vahendite ettevalmistamine; sobiva asendi saavutamine (seliliasend, punktsioonipoolne käsi tõstetakse üle pea), monitooring vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal
................................................................ 38 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem ................................................................................................. 46 3.2.3. Vegetatiivne närvisüsteem ............................................................................................. 47 3.3. Hormoon- e. endokriinsüsteem ............................................................................................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ......................................
õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. Kui tegemist on madalpinge liinidega (alla 1000 V), siis loetakse inimesele ohutuks alaks see, mis jääb kaugemale kui 5m juhtme mahalangemise kohast. Kõrgepinge puhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 20 - 30 m. Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool
Peamiseks loote hemolüütilise tõve põhjuseks on reesuskonflikt. Harva tuleb ette juhtumeid, mil loote hemolüütilist tõve põhjustab mõni väline faktor, nt viirusinfektsioon. Milles väljendub hüperbilirubineemia sdr? Vastsündinu kollasus on tingitud bilirubiini hulga suurenemisest veres. Sünnitraumade mõiste, põhjused, klassifikatsioon. Mehaanilisest vigastusest või hapnikupuudusest tingitud lapse trauma raseduse ajal või sünnituse käigus. Põhjused: · Suur laps · Enneaegsus · Lapse pea ja ema vaagna proportsioonide sobimatus · Pikaleveninud sünnitus · Äkksünnitus · Tuharseis Instrumentaalne sünnitusabi Klassifikatsioon: a) Pehmete kudede sünnivigastused b) Luude sünnivigastused c) Perifeerse NS sünnivigastused d) Kraniaalsed ehk kolju sünnivigastused Nimeta pehmete kudede sünnivigastusi.
laguproduktid ei lähe jalgadest ära ja põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna). Lihaste väsimuse vastu (hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org): 1. Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab kaasa, kui väsinud jalad tõsta kõrgemale (raskuse tõttu veri jalgadest liigub paremini me poole) 2. Energiavarude täiendamine söömise kaudu. Kõige kiiremini aitab glükoosi, fruktoosi tarbimine (mis juba on monosahhariid, saab otse imenduda, sest imenduda saab ainult monosahhariid), veelgi kiirem on glükoosi süstimine otse vereringesse. Glükoosi järel: suhkur, kommid, sai, leib. 3. Massaaž – passiivne tegevus, kus masseerimise teel stimuleeritakse vereringet ja see
põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna) Lihaste väsimuse vastu (hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org): 1) Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab kaasa, kui väsinud jalad tõsta kõrgemale (raskuse tõttu veri jalgadest liigub paremini me poole) 2) Energiavarude täiendamine söömise kaudu. Kõige kiiremini aitab glükoosi, fruktoosi tarbimine (mis juba on monosahhariid, saab otse imenduda, sest imenduda saab ainult monosahhariid), veelgi kiirem on glükoosi süstimine otse vereringesse. Glükoosi järel: suhkur, kommid, sai, leib. 3) Massaaž – passiivne tegevus, kus masseerimise teel stimuleeritakse vereringet ja see võimaldab
mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju-insult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena. Aju Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-korralt süvenevad. On ju joobes inimese käitumise veidrused ja joomise järgne pahurus tingitud ajurakkude häiritud tööst. Pikapeale arenevad ajukahjustused: · halveneb mälu, ·väheneb õppimisvõime,
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu
lähtuvate sissehingamist stimuleerivate närviimpulsside kestust, pneum ala neuronite aktiivsuse tõus kutsub esile hingamissageduse tõusu, aktiivsuse langusega kaasneb ka hingamissageduse langus Südame talitlust regul keskus: *neuronite kogum piklikajus *regul südame löögisagedust ja südamelihase kontraktsioonijõudu vastavalt organismi O2 vajadusele *2 neuronite gruppi: südame löögisagedust suurendav/vähendav *talitlust mõj faktorid: H+, CO2 ja O2 sisaldus veres, emots seisund, venoosne tagasivool südamesse ja südamelihase venitatuse aste Autonoomne NS: *preganglionaarsed närvikiud: lähtuvad KNS kindlates piirkondades paiknevatest neuronitest ja siirduvad autonoomsetesse ganglionitesse *postganglionaarsed närvikiud: lähtuvad autonoomsetes ganglionites paiknevatest neuronitest ja siirduvad innerveeritavasse elundisse Sümp NS: *selle keskused paiknevad seljaaju rinna-nimme osa külgsammastes: rinnasegmendid ja kolm esimest nimmesegmenti
10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus lapse organismi füsioloogiliste protsesside põhjustajaks on eksogeensed (organismivälised) soospetsiifilised hormoonid, mis on saadud emalt transplatsentaarselt. Vastsündinud tüdrukul tekib füsioloogiline seisund, mis on sarnane pubereteedieaga. Vahetult peale sündi on östrogeenide (naissuguhormoonide)
polüküllastamata rasvhapete kasuks oma toidusedelis. KARDRIDOVASKULAARNE SÜSTEEM Süda kardia kr, cor ld. Soon vas Id (vascularis soone-) - Poolkuuklapid - Aordiklapp - Kopsutüveklapp - Kojavatsakesed e aortiventrikulaarklapid e hõlmklapid e puriklapid - Mitraalklapp e vasak kojavatsakeseklapp e bikuspiraalklapp - Trikuspidaalklapp e parem kijavatsakeseklapp PÄRGAARTERI VEREVARUSTUS Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad suletud. REFLEKTAARSUS ·Kui südame tsükli kestus on 1...0,85 s, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 0,20 sekundit. Sellelejärgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05 s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refratkaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s.
Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskeskkonnast pärinevatele
.......................139 Elustamise ABC .................................................................................................140 Võõrkehad hingamisteedes ...........................................................................142 Uppumine ..........................................................................................................142 Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine ..................143 Haavad ja eluohtlik verejooks .......................................................................144 Sokk ....................................................................................................................146 Luumurrud ........................................................................................................146 Venitus, nikastus, nihestus .............................................................................147 Põletused ...................................
rohkem. Sidekoes pakub neile kaitset ning täidab nende vahele jäävat ruumi. Tihe sidekude sisaldab on rohkesti rakuva- võrreldes kohevaga rohkem erinevaid kiude ning vähem rakke, ta moodustab kõõ- heainet. Rasvkude, luseid, sidemeid ja teisi elundeid ümbritsevaid sidekoelisi kirmeid. kõhrkude, luukude Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad ja veri on sidekoe erinevad vormid rakud tihedasti üksteise kõrval ning rakuvaheainet on vähe. Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite ümbruses. Rasvkoe rakud on täidetud valdavalt rasvaga. Kuna rasv on halb soojusjuht, on nahaalu- sel rasvakihil suur tähtsus inimese kehatemperatuuri säilitamisel. Siseelundite
annaabi.ee 
