Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esmaabi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tegutsemine trauma korral:
  • STOPP! hinda olukorda
  • Teadvus
  • Kontrolli pulssi
  • Helista: 112
  • Pulss puudub: ABC
  • Pulss olemas: traumaasend
Kui inimene on sokis siis ta oksendab
  • Soki põhjused: näiteks luumurrud, põletused, vedeliku- ja vere kaotus.
  • Verejooksud on sisemised ja välised, mis põhjustavad soki, hirm, mürgitused.
  • Momentaalne sokk e. anafülaksia tekkib
  • Sokil on kaks aspekti: aktiivne väljendumine, pulss on kiire teadvuse kaotamine, hingab kiirelt. Meie nahk kattub külma higiga.
  • Jalad käed on jääkülmad, viimaseks tekib ajuapaatsus st meie aju ei reageeri enam ümbritsevale.
  • Soki asend on pikali ja jalad kõrgemal
  • Arteriaalne ja kapillaarne ei ole eluohtlik
  • Veeni verejooks on eluohtlik, rõhku ei ole5 - 6l venoosne tume, paks
  • Arterites on rõhku 1,5 – 2l hele, vedel, pulseeriv
  • Arteriaalne veri ei hüübi kunagi
  • Venoosne veri ei hüübi siis kui inimene lõikab endal veenid läbi ja on soojas vannis sell ajal

  • Arteriaalset verd saab peatada käsitsi (pea, kael , väike laps)
  • Teisel juhul rõhkside (survepadjaga (haavale) 8kujuline side keeramisega, haavast kõrgemale.
  • Žgutt
    Kolju :
    Tekib peavalu, pearinglus, iiveldus
    Ei tohi anda tabletti, sest siis läheb hullemaks. Peavalu rohtu võib anda aga teisi rohtusid mitte.
    Kui oksendamisel on veri siis see on ajuverejooks, tuleb kutsuda kiirabi. Tal tekib joogijanu aga vett anda ei või kui on ajuverejooks.
    Kui kõrvast jookseb verd ja üle ei jää siis on ajukahjustus .
    Põletused:
    1 astme on ainult punetus – käsi külma jooksva vee alla
    2 astme põletusel on villid – külma jooksva vee alla
    3 astme põletusel on tumepruun nahk – nahka jahutada
    Mürgid
    Mürgiste gaaside puhul tekib peavalu, iiveldus – aitab puhas õhk või kuntslik hingamine.
    Kui inimest on vaja elustada:
    Hingamine puudub
    Inimene ei suuda hingata korralikult, agoonia(3 korda)
    Pulss puudub
    Ei ole teadvusel
    Nahk muutub kahvatuks
    Pupillid laiad
    60-80 korda min.
    12-18 korda hingame min.
    30 fz/2hin
    Kindel bioloogilise surma tunnus: Koolnulaigud reite peal, koolnukangestus
  • Esmaabi #1 Esmaabi #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor clauaxx Õppematerjali autor
    Tegutsemine trauma korral, kui inimene on sokis, põletused ja mürgid. Lühidalt.

    Sarnased õppematerjalid

    Esmaabi konspekt 2011
    83
    ppt

    Esmaabi konspekt 2011

    hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest Keha soojuskao ennetamine Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine Teadvushäirete korral püsiv külili asend Gaasimürgistus Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaazis) Vedelgaas (spetsiifiline lõhn ­ gaasipliit) Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus) Sümptomid Köha

    Terviseõpetus
    ESMAABI ÕPPEMATERJAL
    39
    pdf

    ESMAABI ÕPPEMATERJAL

    ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................

    Esmaabi
    Esmaabi
    23
    doc

    Esmaabi

    SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE...........................................................................

    Tervis
    Esmaabi
    37
    pdf

    Esmaabi

    ESMAABI KONSPEKT 2019 Koostas: Karin Kaigas SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ÜLEVAADE TEEMADEL ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ...................................

    Kategoriseerimata
    Esmaabi
    37
    pdf

    Esmaabi

    ESMAABI KONSPEKT 2019 Koostas: Karin Kaigas SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ÜLEVAADE TEEMADEL ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ...................................

    Kategoriseerimata
    Esmaabi kursus
    8
    docx

    Esmaabi kursus

    Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi ­ päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi ­ annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas. Andmed juhtunud ja juba osutatud abi kohta edastatakse ühelt abistajate rühmalt teise.

    Esmaabi
    Vaikelapse esmaabi referaat
    8
    docx

    Vaikelapse esmaabi referaat

    Sissejuhatus Selleks, et osata last õnnetuse korral kõige paremini aidata, on lastega töötavatel inimestel kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid. Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida. Südameseiskus

    Lapse tervise edendamine
    Esmaabi
    4
    rtf

    Esmaabi

    1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele küljele * puhastada suu

    Terviseõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun