Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus - sarnased materjalid

verejooks, hingamisteed, põletus, haav, veri, keera, krambid, luumurrud, verejooksud, kuklas, vigastatud, verevalum, katsu, ebanormaalne, sureb, ravile, vältimatu, elustamine, diabeet, ravimid, lahtine, kinnine, ajukasvaja, terved, joana, hoog, turses, valkja, punetav, punetus, juhendaja, sattudes, kaelus, krambihoo, kuklasse, 2300, rinnapiima, kuune
thumbnail
11
docx

Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus

keskmine vanus on 15 a.! NB! Eesti Euroopas I kohal - alkoholimürgitusse suri 6-kuune imik, kes sai alkoholi läbi rinnapiima! Esmaabi andmine 1. Kõigepealt taga enda ja alles seejärel teiste ohutus! Hinga sügavalt näiteks 5 korda sisse-välja! Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud. Norskamine võib tähendada, et hingamisteed on sulgunud ­ pea näiteks autoroolil. Hingamisteede avamine Võta kannatanu pea oma käte vahele nii, et kõrvad jäävad pihkudesse. Sõrmed jäävad harali ja väike sõrm toetab alalõualuud. Tõsta pea üles nii, et kannatanu silmad vaatavad otse ette (neutraalasend).

Esmaabi
13 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

................................................................ 38 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem ................................................................................................. 46 3.2.3. Vegetatiivne närvisüsteem ............................................................................................. 47 3.3. Hormoon- e. endokriinsüsteem ............................................................................................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ......................................

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

.......................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI .............

Esmaabi
103 allalaadimist
thumbnail
56
docx

ESMAABI küsimused - vastustega

• Täiskasvanu hingab rahulikus olekus umbes 12-16 korda minutis. • Kui rindkere liikumist ei näe, hingamist ei kuule ja hingeõhu liikumist ei tunne, siis kannatanu ei hinga Hingamise kuulatlemine e. auskultatsioon (kahinad, häälitsused jne.)  Aseta põsk kannatanu suu lähedale: o Kas tuleb hingeõhku? Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt. o Kas esineb mingit heli? Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage südameseiskumise korral). o Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. 6. Mida tähele panna vereringe uurimise juures? Vereringe uurimine • Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks sentimeetrit kõrisõlmest paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega).

Esmaabi
71 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Traumahaige käsitlus

Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti

Esmaabi
11 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Esmaabi, kannatanu abistamine

.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................

Esmaabi
19 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Esmaabi kursus

· Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired ­ inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13. Eri suurusega pupillid = pupilli diferents 14. Ühe kehapoole nõrkus Juhul, kui peatraumaga kannatanu ei ole teadvust kaotanud · Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul · Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanud muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. · Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka .. Ajupõrutus: · Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. · Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima

Esmaabi
60 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Esmaabi

NB! Elustamisrütm on 2 puhumist ja 30 surumist Suure välise verejooksu peatamine Verejooks tuleb kiiresti peatada surudes haavale 1. Võimalusel lase kannatanul seda ise teha 2. Tuleb eemaldada kannatanult riideid, et saaks leida verejooksu kohta. 3. Tee rõhkside (nii, et see avaldaks survet, kuid ei sulgeks verevarustust) 4. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. 5. Käsi ei tohi pausi ajal eemaldada rinnakult! 6. Kutsu abi 112 Sokk on organismi ktiitiline seisund, millele on iseloomulik verevarustuse vähenemine kriitilise piirini Sokk Tunnused: Pulss on kiire (üle 100 löögi/min.). Esmaabi sokkis olevale Nahk on kahvatu, käed higised. inimesele:

Esmaabi
8 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Esmaabi

.......................................................................... 17 MÜRGITUSED.......................................................................................................................... 18 ÄKKHAIGESTUMISED........................................................................................................... 19 KRAMBID..................................................................................................................................22 GÜNEKOLOOGILISED VEREJOOKSUD.............................................................................. 22 PSÜÜHILINE KRIISISEISUND............................................................................................... 22 TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL 1.Tegutsemise alustamine ja tegutsemisjuhised · Stopp! 3 sekundit endale. Hinga sisse ja korda: ma proovin anda endast parima. See hetk on hädavajalik, et tekiks ühendus sinu käte ja pea vahel.

Tervis
93 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Esmaabi andmise juhend

3) MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST - Kõrvaga sa kuuled hingamist - Põsega sa tunned õhu liikumist - Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Norskav, lõrisev hingamine tähendab osaliselt suletud hingamisteid. Ava hingamisteed kas turja kaela alla rulli keeratud riideesemete vm panemisega või keera haige küliliasendisse. NB! Üksikud kramplikud ja harvad sissehingamised ei tarvitse tähendada hingamist vaid kaasuvad südameseiskusele. Kontrolli pulssi!! TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA GARANTEERI AVATUD HINGAMISTEED

Esmaabi
33 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

.......................139 Elustamise ABC .................................................................................................140 Võõrkehad hingamisteedes ...........................................................................142 Uppumine ..........................................................................................................142 Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine ..................143 Haavad ja eluohtlik verejooks .......................................................................144 Sokk ....................................................................................................................146 Luumurrud ........................................................................................................146 Venitus, nikastus, nihestus .............................................................................147 Põletused ...................................

Riigiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
36 allalaadimist
thumbnail
16
docx

ESMAABI

1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetult ja kuna ta ei hinga, helistan 112 Avan ülemised hingamisteed: Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta

Esmaabi
81 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Esmaabi konspekt

ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head

Esmaabi
18 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Esmaabi

o Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) o Kui marrastus ei veritse, pole teda vaja siduda. o Marrastuste määrimine joodiga aeglustab paranemist, allergia võimalus. o Ei kasutata pulbrit, kuna paksu kooriku all on hea bakteritel paljuneda. Väike haav o 1 ­ 1,5 cm pindmine haav ei vaja õmblemist o Võib saada lohakal tegutsemisel mistahes terariistaga o Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.), väldi verega kokkupuudet o Lase haaval pisut aega veritseda, soodustades seda - aseta vigastatud koht jaheda voolava vee all. o Puhasta haav desifitseeriva vahendiga. o Väikesest haavast lõpeb verejooks tavaliselt iseenesest

Esmaabi
6 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Pediaatria

Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik. Maks Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Tsirroosi korral on maksarakud asendu-nud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksa- vähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene ,,kannab hästi". Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannu-sed tekitavad mürgitusseisundi. Süda ja vereringe Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja veresoonte haiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on südamelihase kahjustus ­ süda laieneb, sest südamelihas venib välja, ja

Pediaatria
70 allalaadimist
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

rohkem. Sidekoes pakub neile kaitset ning täidab nende vahele jäävat ruumi. Tihe sidekude sisaldab on rohkesti rakuva- võrreldes kohevaga rohkem erinevaid kiude ning vähem rakke, ta moodustab kõõ- heainet. Rasvkude, luseid, sidemeid ja teisi elundeid ümbritsevaid sidekoelisi kirmeid. kõhrkude, luukude Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad ja veri on sidekoe erinevad vormid rakud tihedasti üksteise kõrval ning rakuvaheainet on vähe. Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite ümbruses. Rasvkoe rakud on täidetud valdavalt rasvaga. Kuna rasv on halb soojusjuht, on nahaalu- sel rasvakihil suur tähtsus inimese kehatemperatuuri säilitamisel. Siseelundite

Inimeseõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks

siseelundite temperatuuri normaalsena püsida. Samal ajal lõdvestuvad lihased ja langeb keha soojusakumulatsioonivõime. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. AURUSAUNA MÕJU Tänu suurele niiskuse sisaldusele ja kuumusele on aurusaun tõhus terviseparandaja selliste hädade korral nagu bronhiaalastma, bronhiit, ülemiste hingamisteede katarr, köha, häälekähedus, mitteakuutsed reumaatilised vaevused ning liigeste piiratud liikumine või liigesevalud. Tugiprotseduurina on aurusaun kasulik ka inimestele, kellel on unehäired,

Esmaabi
43 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Teraapiavõimalused inimese aitamiseks referaat

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM38 Meelis Magus TERAAPIAVÕIMALUSED INIMESE AITAMISEKS Referaat esmaabist Juhendaja: Marelle Jaagop Tallinn 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 2 Kinesioloogia........................................................................................................................... 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu..............................................................................................................................6 2.3 Tä

Esmaabi
113 allalaadimist
thumbnail
126
pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

Osalemine liiklusõnnetustes (10-14 a.)  Auto rullus üle katuse, laps oli juhi kõrvalistmel.  Poiss sõitis mootorrattaga ning põrkas ristmikul sõiduautoga kokku.  Põrkas teed ületades kokku trammiga.  Rolleri tagaistmel sõites põrkas autoga kokku. Lendas vastu auto esiklaasi.  Jooksis üle tee, sai autolt löögi ja lendas kapoti peale. Veel näiteid traumadest...  Vigastas puuoksaga silma, silmast verejooks, ei näe.  Rakett lendas silma.  Lõikas käel veenid läbi (konflikt sõbraga).  Tegi endale saumikseriga jäätisekokteili, püüdis seda suuga puhastada, kui mikser kogemata tööle läks.  Vasaku käe pöial jäi ukse vahele, sõrme otsast tuli tükk ära.  Tantsimise ajal tegi ettepoole salto ja kukkus peaga vastu põrandat. 15-18aastastega juhtunud õnnetused  Sai praktikal elektrilöögi, pärast mida tekkis sees värin

Lapse tervise edendamine
71 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Esmaabi küsimused

1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida.

Esmaabi
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Luumurrud

- jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaaabi: - Vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - Teha LAHAS ( fikseerida alatai mõlemad naaberliigesed! ) - Hoiduda liigsetest liigutustest - Lahas ei tohi hõõruda nahka ( lamatiste oht) NB! Lahase puudumisel võib fikseerida näiteks käe kere külge, jala teise jala külge - Katta soojalt - Anda juua - Kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud; - veri jookseb; haavast näha luude otsi; - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! ­ haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist) - Peata verejooks, haavale steriilne side - Teha lahas (nagu eelnevas) NB! Sääreluumurru korral ­ pöid pöörata nö. väljapoole

Esmaabi
61 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Esmaabi iseseisva töö juhend

Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen mehe poolistuvasse või istuli asendisse, ei lase tal kõndida. Kutsun kiirabi, tagan talle värske õhu(avan aknad näiteks), rahustan teda, küsin infot

Esmaabi
8 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Esmaabi

Selle saamise kiirus ja võimalused sõltuvad õnnetuskohast ja kujunenud olukorrast. Helista telefonil 112. Abikutse on tasuta. ABIKUTSE - abikutseks helista telefonil 112 ning toimi järgmiselt: 1. SELGITA MIS JUHTUS · Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega · Avarii - mis konkreetselt on juhtunud · Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale · Jäi millegi vahele - mille vahele, kas on vabastatud · Haav - millise piirkonnas, kuidas juhtus 1. SELGITA KUS JUHTUS · Täpne aadress · Telefoninumber · Kuidas pääseda kannatanu juurde · Keegi läheb kiirabile lähimasse punkti vastu 2. SELGITA MILLAL JUHTUS · Kas praegu või tükk aega tagasi 3. SELGITA KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS 5 · Kas üks või mitu kannatanut · Täiskasvanu - laps · Mees - naine 4. SELGITA MIS SEISUNDIS ON KANNATANU

Rahvatervis
124 allalaadimist
thumbnail
83
ppt

Esmaabi konspekt 2011

Gaasimürgistus Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaazis) Vedelgaas (spetsiifiline lõhn ­ gaasipliit) Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus) Sümptomid Köha Kipitus sissehingamisel Õhupuudus Peavalu Pearinglus Iiveldus ja oksendamine Jõuetus, uimasus Nahk võib algul punetada Teadvushäired Esmaabi Sissehingatud mürk ­ vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed. Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte. Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas. Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega. Mürgistus Ravim Seened, taimed Narkootikumid Alkohol Kombineeritud mürgistus Sümptomid Uimasus Iiveldus, oksendamine Hingamishäire Krambid Tsüanoos Segasus Teadvusetus Pulss ja vererõhk Esmaabi Selgita välja sündmuskoha turvalisus

Terviseõpetus
43 allalaadimist
thumbnail
45
doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................

Esmaabi
89 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Tookeskkonnaohutuse alused

Bioloogiline toime ­ elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik ­ elektritraumad Üldine ­ elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus

PANGANDUS
23 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Esmaabi

• Elupäästev esmaabi – elustamise ABC • 112 helistamine – helistan hädaabisse ja annan teada, mis on juhtunud ja kus on õnnetus toimunud • Jätkuv esmaabi – jätkan teisejärgulise esmaabiga Elustamise abc Inimese kehal on palju funktsioone, mõned neist on elutähtsad. Hingamine ja vereringe on kõige tähtsamad. Hapnikurikka õhu juurdevoolu katkemine kahjustab väga kiiresti inimese elutähtsaid organeid, eriti tundlik on hapnikupuuduse suhtes aga aju. A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist 1 C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Hingamisteede avamine Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. Hingamisteede avamiseks

Meditsiin
14 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides?

Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetu (ei reageeri häälele, raputamisele, valule). Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma

Esmaabi
67 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Esmaabi kodutöö

Esmaabi Kodune töö 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Lähenen isikule ning samal ajal helistan kiirabile. Vabastan hingamisteed. Painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin, kas suus on võõrkeha ning kui see seal on siis võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Juhul, kui hingamine ei taastu, alustan südamemassazi. ( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust,

Esmaabi
15 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Erinevad taastusravivahendid inimese turgutamiseks

D3 vitamiin on vajalik inimese luustiku normaalseks arenguks ja osteoporoosi progressi aeglustamiseks. UVB valgus on steriliseeriva toimega, mis tapab naha pinnalt nahaparasiite ja seeninfektsioone. UVA kiired vähendavad UVB positiivset toimet. UVB on päevitamise kohalt väga efektiivne ning päevitamisel on võimalik doose täpselt kontrollida. (UVB mõju inimesele) Teraapial esineb ka negatiivseid mõjusid: naha kuivamine, põletus, kortsumine, melanoomi haigestumisrisk, allergia. (UVB negatiivsed mõjud). 13 1.7 Aroomi- ja muusikateraapia 1.7.1 Aroomiteraapia Aroomiteraapia on kunst, esteetiline ravikunst, mis kasutab aromaatsete taimede ja puude erinevatest osadest ekstraheeritud lenduvaid eeterlike õlisid keha tervise ja vaimu selguse eest hoolitsemisel. Aroomiteraapiat võib kunsti mõttes kirjeldada kui loovat

Esmaabi
43 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vaikelapse esmaabi referaat

tegemist hingamisseiskumisega. Elustamise ABC Elustama on vaja hakata, kui laps on teadvuseta, te ei tunne pulssi ja puudub hingamine. Elustamise vahekord: 2 hingamist 15 südamemassaazi. Hingamine: vanusele vastavalt 20-40 korda. Südamemassaaz: lastel sagedusega 80-100 korda minutis. Hingamine Aseta üks käsi tema kaenla alla ja teine laubale ja lükka pea tasakesi kuklasse. Väiksematel kui 1a. lastel kuklasse pead ei lükata, see vastupidiselt sulgeb hingamisteed. Käe sõrmedega, mis on laubal sulge kannatanu ninatiivad. Suru oma suu tihedalt lapse suu ümber, alla 1a. imikutel kata oma suuga korraga nii tema nina kui suu. Puhu oma hingeõhk lapsele suhu. Tõsta oma pea ja lase lapsel ise välja hingata. Korda sissepuhumist teist korda. Jälgi, kas lapse rindkere liigub iga puhumise peale. Niimoodi võid elustada ainult oma lähisugulast. Võõrast last elustatakse ainult läbi spetsiaalse

Lapse tervise edendamine
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun