Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ESITLUSELE ESITATAVAD NÕUDED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gert, kaasik, teemale, loetav, disain, näljahäda, graafika, clip, arti, trükikiri, reast, fonte, erand, tunnevad, esitamist, põhiidee, parempoolne, slaidide, efekte1. slaid (tiitelslaid) ESITLUSELE ESITATAVAD NÕUDED 2. slaid (loeteluga slaid) TEEMALE VASTAVUS Kõik esituses peab olema teemale vastav: põhiline disain taust (näiteks kui teemaks on näljahäda Aafrikas, ei tohiks taust olla särav ja tähine) sõnad graafika 3. slaid (loeteluga slaid) PILDID Mitte kunagi ei tasu sisse võtta elemente ainult efekti pärast - see viib tähelepanu olulistelt asjadelt kõrvale. Sageli kasutatakse Clip Arti pilte lihtsalt seepärast, et need on kättesaadavad. Pilti, ükskõik kui ilus see ka ei oleks, võib esitlusse sisse lülitada vaid siis, kui see on oluline esituse jaoks. 4
täis kiirusega kihutades mingilt reklaamilt tähele panna. · Peakirja optimaalne suurus 32-72 punkti, tekstil 28 punkti (arvestada kuulajate kaugusega ekraanist). · Valida kirjatüüp loetavuse seisukohast, mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning "põnevaid" tüüpe, ühel slaidil üks stiil. · Vältida täiesti suurtähtedes kirja. · Vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini loetav. · Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu vaatajate tähelepanu. · Reegel on lihtsus. See, et me oskame, ei tähenda veel seda, et me peame. Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest · Ühel slaidil mitte üle ühe illustratsiooni. · Slaidile lisada ka koostaja nimi ja koostamise aeg Joonis 2. Slaidi näidis Algusesse. Milline formaat valida
täis kiirusega kihutades mingilt reklaamilt tähele panna. Peakirja optimaalne suurus 32-72 punkti, tekstil 28 punkti (arvestada kuulajate kau- gusega ekraanist). Valida kirjatüüp loetavuse seisukohast, mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning "põnevaid" tüüpe, ühel slaidil üks stiil. Vältida täiesti suurtähtedes kirja. Vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini loetav. Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu vaatajate tähelepanu. Reegel on lihtsus. See, et me oskame, ei tähenda veel seda, et me peame. Ühel slaidil mitte üle ühe illustratsiooni. Slaidile lisada ka koostaja nimi ja koostamise aeg Joonis 2. Slaidi näidis Algusesse. SISUJUHT
Loovtöö muusikateose, kirjandusteose või kunstitööna kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav. Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile. Loovtöö muusikateosena võib olla õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine.Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne. Kirjandusteos on õpilase omalooming (luule- jutu- või novellikogumik, näidend, romaan). Vormistamisele kehtivad uurimistöö vormistamise nõuded (vt punkt 2.1.). Kaitsmisel esitatakse ülevaade nii töö kirjalikust osast kui kunsti-, kirjandus- või muusikateos. 4. LOOVTÖÖ TEEMA VALIMINE Kuidas ja millal valida loovtöö teema? Õppeaasta alguses esitab iga 8. klassi aineõpetaja omapoolse loendi võimalikest loovtööde
Raamatu lehekülgede veeriseid võib vaadata sise- ja välisveeristena, mis paarisleheküljel on paaritu lehekülje peegeldus. Ülemisel veerisel paikneb päis ja alumisel jalus nende paigutamiseks ei ole lisaruumi ette nähtud. Leheküljele saab määrata köiteserva, mis lisatakse veerisele. Leheküljeseaded pannakse paika korraldusega Page Layout/Page Setup. Põhitekst koosneb ridadest, lausetest, lõikudest, märkidest. Lehekülje tekstialas võivad paikneda kujutised mis tahes graafika, tabelid või tekstikastid. Kujutisega on seotud tema suurus, paiknemine teksti suhtes ja graafika all- või tabeli pealkiri. 2. Tekstitöötlusest Lõik (Paragraph) on tekstiosa, mille lõpetab vajutus klahvile ENTER, mis tekitab lõigu lõppu märgi. Lõiguga on seotud sellised määrangud nagu reavahe, joondus, lõigutaane, taandrida, vaba ruum lõikude ees ja järel, jms. Lõigumäärangud on seotud lõigu vormindamisega (formaatimisega). Lõigu vormindamist on
3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Vormistamise üldnõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht). Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti; Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest; Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse tö�
1 KOHUSTUSLIKUD Min 10 slaidi 1 OSAD 5 P Tiitelslaid kohustusliku infoga 1 Kokkuvõte 1 Min 3 pilti 1 Slaididel on pealkirjad 1 2 KUJUNDAMINE 13 P 2.1 TEKST Tekst loetav (kirja suurus) 1 Slaididel teksti piisavalt (mitte ülekuhjatud) 1 Puuduvad kirja- ja trükivead 1 Puuduvad sisulised vead 1 Loetelud stiilsed läbi esitluse 1 2.2 PILDID Min 3 pilti 1
lennuk slaidil) Voogdiagramm — millistest etappidest koosneb millegi tegemine. (nt. juustu tootmine) Geograafiline kaart — Terviklik maalapp ja millisteks üksusteks see jaguneb. (nt. Euroopa liikmesriikide kaart ja millised riigid tahavad / toetavad mingit otsust) Etapid: 1. Eeltoimetamine — Usaldusväärsed allikad: valideeritud küsitlusfirmad, statistikaamet jne. 2. Andmetöötlus — filtreerimine, üldistamine, lihtsustamine 3. Teabestruktuuri valik 4. Visuaalne disain Piktogramm — märgid, tähistused, tingmärgid. (nt. WC silt) Piktogramme kasutatakse 5-10 kaupa. (nt. üks märk = 50 000 inimest & 1 majake = 100 ehitist) ———————————————————- • Taust toetab konteksti • Esineja paigutatakse 2/3 sisse • Silmside peab olema ühtsustatud, et ei tekiks võimusuhet (nt. kaamera vaatab esinejale ülalt alla) • Liigse ruumi jätmine pea kohale ei ole õigustatud (v.a
presenteerimine, 2D ja 3D prototüübid, uute ideede visualiseerimine 12 Arhitektid - näiteks ehitiste fotorealistlike piltide loomine, sketsid, erinevad vaated, materjalid, presentatsioonid 13 Veebdisainerid - kodulehtede ja/või nende üksikute elementide disain Mänguloojad - kogu story planeerimine - karakterid, keskkond, tekstuurid jne 14 Kunstnikud - muretsedes endale digilaua, saab luua suurepäraseid digimaale Kindlasti saab siin seda loetelu jätkata aga tahtsin tõestada seda, et Adobe Photoshop'iga tehakse tõepoolest peaaegu kõike. Arvuti seadistamine
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on sellin
probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid?(Nende plussid ja miinused) -*Ekspromptkõne - Tabavad, vajavad head improvisatsioonioskust. *Maha loetud kõne - Ei mõju kuulajaile, näitab välja ebakindlust. *Päheõpitud kõne - Inimesel puudub oma välja vaade teemale ja ei mõju kuulajale. *Vabalt rääkimine - Formaalse esitusena ei sobi, kuulajatega kõige parem kontakt. 8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Et võita sümpaatiat ja usaldust 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? - Ära vurista numbreid, Ümarda arvud, Kasuta usutavat allikat, Korda võtmearve, Pane statistika tuttavatesse terminitesse, Loo pilt. 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? -
loetelust likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei viidata. Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda. Sel juhul tuleb tingimata konsulteerida juhendajaga. Töö esialgse kava koostamine Järgneb töö eesmärgi täpsustamine ja uurimistöö kava koostamine. Töö eesmärk peab andma selge ettekujutuse sellest, mida uut on autoril antud teema kohta öelda, missuguse vaatenurga alt ta teemale läheneb, kas ta saab tööga midagi tõestada või ümber lükata ning kellele on see töö suunatud. Töö koostamist alustatakse töö sisulise osa struktureerimisest ehk peatükkide jaotusest. Esialgu planeeritud kava võib töö käigus muutuda vastavalt uutele ideedele ja materjalide kättesaadavusele. Reeglina väheneb alapeatükkide arv, aga võib juhtuda, et mõne teema või peatüki puhul on alajaotuste suur arv põhjendatud või koguni möödapääsmatu. Töö
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
Teile muutub antipaatseks sõnumi ütleja. Teie enesehinnang langeb, te aktsepteerite sõnumit, muutute avatuks kõige negatiivse suhtes. Muutute alandlikuks sõnumi ütleja suhtes. Te vihastate ja otsite negatiivseid omadussõnu sõnumi ütleja kohta, et suunata agressioon talle tagasi. Te arvate, et sõnumi ütlejal on halb tuju ja ignoreerite teda. Te arvate, et sõnumi ütlejal on halb tuju ja püüate teda rahustada või suunata ümber teisele teemale näiteks huumoriga, uue objekti esiletoomisega, rahustavate sõnade ja kehakeelega. või positiivselt: 32 Te suhtute öeldusse ilma emotsioonideta ja püüate mõista, mis Teie käitumises ja tegevuses on sellise sõnumi põhjustanud. Püüate analüüsida ja õppida. Teie enesehinnang tõuseb, sest olete suutnud käituda konstruktiivselt - leiate "iva" sõnumist ja pakute välja konstruktiivse lahenduse.
See on sihtgrupile huvitav. Lapsed, kes oskavad lugeda trükitähti, saavad seda ise lugeda. Ma usun, et neile on see huvitav. Seda seepärast, et jutt on kirjutatud luulevormis. Sisu tekitab ka huvi selle suhtes, et mis loom tuleb järgmisena juttu ning mis tema kingib Annile. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldib raamatu joonistuste puhul see, et pildid on väga realistlikud. Samuti see, et tekst on tumedas trükis ja hästi loetav. Raamatu kujunduse teeb huvitavaks veel see, et loomade silmade kohale on tehtud augud ja viimasele leheküljele, loomale, on joonistatud suured ja silmapaistvad silmad. 8. raamatu analüüs 9 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Robyn Bryant, "Kolm põrsakest", 1994. Pildid on teinud Stephane Turgeon. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Pigem kutsub. Pealkiri ja jutt
ning õpilane teeb juhendajaga aktiivselt koostööd (vastupidi loomulikult ka). 5.1. Teema valik Uurimistöö teema ei ole referatiivne, vaid teema peab eeldama uurimisprobleemi või hüpoteesi. Kindlasti peab uurimisteema pakkuma huvi õpilasele endale ning vastama ka tema võimetele. Samuti tuleb teema valikul hinnata selle lahendatavust. Õpilasuurimistöö puhul on soovitav keskenduda pigem kitsamale ja konkreetsemale teemale. Teema valikul püstitatakse ka töö esialgsed eesmärgid ning uurimisküsimused. Nii mõeldakse läbi, kuhu üldjoontes tahetakse jõuda. Soovitatav on valida teema, mida lugedes hakkab kohe mõte liikuma ja vaimusilmas on näha, kuidas sellist teemat uurima hakata. Arvesse võiks võtta ka antud teema edasise uurimise võimalusi. 5.2. Kirjandusega tutvumine Teemakohase kirjandusega tutvumine on oluline, kuna ainult nii on õpilasel võimalik endale
eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav. Loovtöö võib olla nii praktiline töö kui ka vaimse idee kandja. Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile. Loovtöö muusikateosena võib olla õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine. Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne. Kunsti- ja projektitöö puhul koostab õpilane ka kirjaliku osa, mis vormistatakse vastavalt kooli poolt kehtestatud nõuetele. Näide kunsti- ja projektitöö kirjaliku osa ülesehitusest .......................................................................................................... Töö ülesehitus on näiteks järgmine: tiitelleht sisukord sissejuhatus töö käigu kirjeldus kokkuvõte, sh enesehinnang tööle
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................................6 2.3.2
Kõne eesmärk võib olla kuulajaid millestki informeerida, veenda või luua meeleolu. Kõneleja peab eelkõige silmas pidama oma kõne eesmarki ja soovitud tulemust. Kõneks valmistumisel tuleb lähtuda sellest, * kes kuulab, * miks kuulatakse, * milline on kõneolukord, * millise tulemuseni tahab kõneleja jõuda. Seejärel tuleb sõnastada peamine idee ehk sõnum ning valida sobiv strateegia selle edastamiseks. Tihtipeale keskendub kõneks valmistuja teemale, mitte sõnumile. Kui kõnelejal aga pole kuulajatele olulist sõnumit, ei päästa ka hästi valitud ning sõnastatud teema. Kõnet ette valmistades tuleb endale täpselt selgeks teha, millise sõnumi edastamiseni peab kõne lopus jõudma. Teema sõnastamisel tuleb silmas pidada, et kõne saab õnnestuda ainult siis, kui see osutub kuulajatele oluliseks. Teema tuleb kindlasti huvitavalt ja efektselt sõnastada, et publikut eelnevalt positiivselt häälestada. Samas ei tohi teema sõnastusega
Mustand on vaid kolmandik kogu kirjatükiga seotud tööst. Mustand vajab viimistlust ning korrastamist, aga aitab mõtteid paremini korrastada ja saada parem ettekujutus valmistööst. 10. Mis on tekstistrateegia? Tekstistrateegia on kirjutusvorm, mida autor viljeleb oma kirjatüki valmistamisel. Kirjutusvorm valitakse vastavalt lugejaskonnale ning teemale. Tekstistrateegiad on · Jutustamine · Kirjeldamine · Arutlemine 11. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? · Vastandamine · Analoogia · Näidete esitamine 12. Mis on struktureerimine? = vormimine Sissejuhatuse struktureerimine Põhiidee juures püsimine Põhiidee väljaarendamine Kokkuvõtte struktureerimine 13. Mis peab olema kirjatöö sissejuhatuses? Äratama lugejas huvi
Turner ei võtnud vastu ühtegi talle omistatud auhinda Ingl. John Constable 1776-1837 giebe farm - impressionistlik, paninkirja aja, koha jne, eksperimenteeris erinevate alusmaterjalide(värvidega) palju rohelisi maale Torm brightoni kohal - valge ja must pruunil kartongil Hisp. Francisco Goya 1746-1828 Grupp rõdul - ironiseerib ühiskonna üle Coltosseus Saturnus - suured tegelased, kes hirmutavad inimesi, söövad neid, terror Uni mis sünnitab koletised - graafika, öös on asju Saks. Caspar David Friedrich 1774-1841 Rändur udumere kohal - 1817-18 Kloostri surnuaed Kaarnapuu Pr. Theodore Gericault 1791-1824 Meduusa parv 1819 - vapustav lugu, kus päästeparve ei leitud (shit happens), hiiglaslik maal, Pr. Eugene Delacroix 1798-1863 Vabadus, kes juhib rahva barrikaadidele 1831 - väga kuulus maal, püksata mees esiplaanil, rahvas oli vaene, laipadelt varastati stuffi, Alzeeria naised Chiose veresaun Dagerrotüüp 1837 Realism - 19.saj teine pool Pr
korduvalt. Sissejuhatuses ei tooda välja töös saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht on 1/10 töö põhiosa mahust, piirdudes ühe-kolme leheküljega. 3.6. Töö põhiosa Töö põhiosa ülesehitus ja liigendus sõltub töö iseloomust, teemast ning uuritavast materjalist. Peatükid ja nende allosad peavad olema sisuliselt ning loogiliselt üksteisega seotud, õiges järjestuses ning moodustama teemale vastava terviku. Uuritavat teemat käsitletakse loogiliselt ja korrektselt liigendatult vastavalt töö eesmärgile ning uurimisülesannetele või -küsimustele. Teoreetilise uurimuse (koostatakse kirjanduse ülevaade) korral koosneb põhiosa kolmest osast ja nendeks on: uurimistöö metoodika peatükk (referaadi korral metoodika kirjeldus esitada sissejuhatuses ning siis eraldi metoodika kirjelduse peatükki ei koostata); teoreetilise uurimuse peatükid ja alapeatükid;
Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Emmanouil Karatzas (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Cary Karp (Roots)i; Minna Kaukonen (Helsingi Ülikooli Raamatukogu, Soome); Malbert Daniel (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Teresa Rodriguez Gonzalez (Rahvusraamatukogu, Madrid, Hispaania); Marius Snyders (Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium, Madalmaad); Gert Van Tittelboom (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia). Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Kavandi versioon 1.2 6. november 2003 Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. Töörühm Üldkoordineerimine Rossella Caffo, projektijuht Isabelle Dujacquier, kasutajate vajadustest lähtuvate kultuurialaste veebirakenduste sisu
See koosneb kolmest osast: 1. Sissejuhatus – tutvustab sisu ja üldist hoiakut. Sissejuhatusi võib olla 3 tüüpi: anda infot, taotleda küsimusena infot, seletada metatekstina järgnevat. 2. Arendus – seisukohavõtt, oma arvamuse avaldamine. Avatakse sissejuhatust, jätkates sama teemat. Arendus viitab esitatud infole. Arenduse ülesanne on vahendada ja lisada infot ja esitada fakte, mis hinnanguni viivad. 3. Hinnang – teemale antakse hinnang. See võtab triaadi sisu kokku. Võib olla esitatud retoorilise küsimusena. Hinnang viitab nii sissejuhatusele kui arendusele. Djiki kolmikjaotus See puudutab kogu juhtkirja ülesehitust ja selle alaosi. 1. Olukorra kirjeldus ehk kokkuvõte sündmustest 2. Hinnangu sündmusele 3. Lõplikud järeldused Juhtkirjade ülesanne on veenda ja väljaandjate mõttemalli õigustada. Kui väljaandja ja avaliku elu
puudusid vokaalid. Alles 600-100 m.a.j. vokaliseeriti tekstid. Piibli taustaks on väga spetsiifiline kultuuritüüp. On väga palju uuritud suulise ja kirjakultuuri erinevusi(nt Levi-Strauss ,,Metsik mõtlemine", Goedy ,,Metsiku mõtlemise kodustamine"). Sellest ajast, kui tekste hakati kirja panema, muutus inimeste mõtelaad väga palju. Kuni trükikirja leiutamiseni loeti (ka Euroopas) tekste valjusti hääldades, sest sõnadel ei olnud vahesid. Kui leiutati trükikiri, siis lugemisprotsess individualiseerus. Kõik see on tänapäevases maailmas kaasa toonud psüühika individualiseerumise. Piibli puhul tuleb meeles pidada, et algselt oli tegu kogukondlike tekstidega. Walter Ong on uurinud seda vaheperioodi, mis jääb suulise kultuuri ja kirjakultuuri vahele. Hirograafiline kultuur käsitsikirjutamise kultuur. Ta on ka loetlenud suulise mõtlemise üheksa omadust. Suuline mõtlemine ja väljendamine on kõneleja-keskne. Poeetiline
· Aadress (väiksemast üksusest suuremani; talu nimi, küla, vald, maakond (Eesti siseselt ei kirjutata juurde Eesti, kui aga välismaale, siis tuleb riik lisada; sama kehtib ka suunakoodide kohta, kui ei ole suhtlemist välisriikidega); indeks tuleb linna või maakonna ette; 5,5 cm ülevalt; ei tohi olla pikem kui 7,6 cm · Pealkiri- kirja sisule antud nimetus, mille järgi on kirja kergem leida/sorteerida, sisu vastab korraga ühele teemale, on soovitatavalt nimetavas käändes, ilma punktita lõpus; 9,5 cm pealt · Sisu, tekst- 1. pöördumine (ametinimi või perekonnanimi, eesnime kasutamine on keelatud), ei kasutata lühendeid (lugupeetud välja kirjutatud) ja kirjavahemärke selle lõpus; 2. sissejuhatus- põhjus; 3.probleemi esitus- faktid; 4. kokkuvõte- tehakse järeldused, esitatakse palve, ettepanek. Pigem kindel kõneviis, meie-teie vormis, positiivses võtmes.
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
sisukord (peatükkide jaotus); täpsustatakse töö eesmärk; koos juhendajaga vaadatakse üle töö kalenderplaan ja vajadusel muudetakse seda. Lõputöös on sissejuhatus, tavaliselt 2–3 peatükki ja kokkuvõte. Et töö peab olema terviklik, selge ja loogiline, siis mõeldakse täpselt läbi peatükid, nende alajaotused, järjestus ja pealkirjad. Jälgida tuleb, et kogu töö vastaks teemale, et töö osad (peatükid) arendaksid teemat ja vastaksid pealkirjadele, mis peavad olema selgelt ja täpselt sõnastatud. Samuti tuleb pärast materjaliga tutvumist fikseerida uurimistöö hüpoteesid ehk väited, mille paikapidavust tahetakse uurimusega tõestada või ümber lükata. Uurimus eeldab uudsust, mitte tuntud faktide ja järelduste kordamist ja seepärast tuleb põhjalikult läbi mõelda, mida uut on uurimistöö autoril käsitletava teema kohta öelda,
anarhia". Seda administreerivad (kui üldse) mitte tulunduslikud organisatsioonid või uurimisgrupid. See tõttu või tänu sellele on Usenet fantastiline võimalus kiireks elektrooniliseks kirjastamiseks, informatsiooni jagamiseks ja kiireks kommunikatsiooniks. Suhtlust uudistegruppides tehakse posti kaudu, st. teated saadetakse uudistegruppidesse, mis esindavad erinevaid huvigruppe ja on organiseeritud hierarhiliselt. Soovija saadab oma artikli lähimal teemale vastaval uudistegrupi aadressil. Uudistegrupiga tegelev arvuti need tekstid edasi lähedal piknevatesse arvutitesse, mis samuti uudistegruppidega tegelevad ja mõne tunni või mõne päeva pärast võib oodata vastust. 9 Uudiste lugemiseks peab kasutaja vastava arvuti poole pöörduma ja saab seal lugeda kõiki saabunud artikleid. Artiklid ei tule talle koju kätte nagu postiloendite puhul. H. E. Hardy
1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus Teema valikul arvestada: teema aktuaalsust ja originaalsust; teema konkreetsust ja piiritletust; allikmaterjalide kättesaadavust; erialakirjanduse olemasolu; oma võimeid ja huvisid; töö tegemiseks kasutada olevat aega. 5 Soovitav on keskenduda kitsamale ja konkreetsemale teemale, mis eeldab uurimisprobleemi. Uurimistöö algabki uurimisprobleemi püstitamisest. Uurimisprobleemi ei sõnastata küsimuse vormis, probleem kirjeldab tausta, põhjendades, miks on vaja uurimistööd läbi viia. Näide: Õppeveerandi lõpparuannetest selgub, et gümnaasiumiõpilased puuduvad palju ning nende õppetöö tulemused on madalad. Uurimisprobleemist kasvab välja uurimistöö eesmärk. Eesmärk näitab, mida antud tööga
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
Hea teadusstiil on lihtne, selge, täpne ja mõjus. Teadusliku väljendusviisi eelduseks on hea ühiskeele ja hea tarbestiili valdamine. Ühiskeele all mõeldakse üleriigilist tarbekeelt, keelekollektiivi eri vanusrühmadele ningi kõigile kutsealadele ühist kirjakeele normidele vastavat keelekuju, mis ei sisalda oskuskeelte sõnavara. Täpne sõnavalik tähendab selgust ja lihtsust. Teksti loetavuse eelduseks on liigendamine: iga tekstiosa on terviku teenistuses. Selleks, et tekst oleks loetav võib kavandada lõigu algusesse raamistiku (tuumlause), mis äratab lugejas ootusi ja küsimusi. Hea tekst on terviklik nii sisu, ülesehituse kui ka keelekasutuse poolest. Kirjutaja peab objektidevahelisi suhteid selgepiirilisemaks muutma ka teksti eesmärgipäraselt pealkirjastades ja kaalutledes lõikudeks jagades, samuti keelekasutust ükskasjadeni läbi mõeldes. Tekstisisese ühtsuse loomiseks on palju sõnavaralisi, grammatilisi ja olukorrast tingitud vahendeid:
annaabi.ee 
