• põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid Hormonaalne puudulikkus Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk) Ravimmürgistus Seljaaju trauma Valu Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. 12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna? (ära anna juua, ära lase püsti tõusta) Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama. • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. • Kata kannatanu soojalt, kuna ta võib maha jahtuda. • Rahusta kannatanut. Väldi • Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks). • Ära lase kannatanul püsti tõusta. 13
Hingamine ja südame tegevus taastub Elustatava välimus muutub Pupill läheb kitsaks Elustamist tuleb jätkata kuni: Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) On saabunud kvalifitseeritud abi Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu Sokk on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus
........................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad............................................................................................................................ 5 Põletused................................................................................................
SISUKORD ......................................................................................................................................... 2 112 APPIKUTSE ................................................................................................................................ 3 ELUSTAMISE ABC ......................................................................................................................... 4-5 AJUKOLJU TRAUMA........................................................................................................................ 6 LIITTRAUMAD ................................................................................................................................. ..8 PÕLETUSED ................................................................................................................................... 8-9 ELEKTRIÕNNETUSED.................................................................
· Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm. Kannatanu seisundi hindamine: · Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist · Kuula hingamiskahinat · Tunneta õhu liikumist läeselhaga · Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis · Vereringe uurimine · Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13. Eri suurusega pupillid = pupilli diferents 14. Ühe kehapoole nõrkus Juhul, kui peatraumaga kannatanu ei ole teadvust kaotanud
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C
autole tagantotsasõidul, kõrgusest seljalekukkumisel. Lülisamba vigastus on väga ohtlik, sest vigastada saab seljaaju, mille tagajärjeks on püsiv halvatus. Oluline pole lülisamba murd vaid lülisamba moodustatud luulises kanalis paiknev seljaaju kahjustuse võimalus. Lülisamba murdu pole võimalik diagnoosida väliolukorras Lülisamba murd · Lülisamba murd saab tekkida kui inimkehale toimib suur jõud · Liiklusavariid · Kõrgelt kukkumine · Istmikule kukkumine · Pealaele kukkumine · Nende traumamehhanismide puhul me ei proovi diagnoosida lülisamba murdu, vaid käsitleme kannatanut kui lülisamba murruga patsienti! 9 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Lülisamba murru korral esmaabi · Juhul kui kahtlustad lülisambamurdu, liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui vähegi võimalik. · Oota kiirabi saabumist õnnetuskohale. · Kannatanu lamab
verd, kuid on koe ja siseelundi vigastus, millega kaasneb alati verejooks. · Rebimishaav, servad on ebaühtlased ning verejooks on suur ja põletiku oht on suur. · Laskehaav, sisenemisava väike, kuid väljumisava on suur. Laskehaava puhul on alati suured sisemised verejooksud. · Puremishaav, tekib hammustuse tagajärjel. JÄSEMEVIGASTUSED 1. Luumurrud Luumurru korral on luu katki või selles on mõra. Luu murru põhjuseks on alati mehhaaniline löök või kukkumine. Luumurru korral saavad vigastada ka pehmed koed. Tunnused: valu, turse, verevalum või haav, jäset on raske liigutada, jäseme väär asend ja ebanormaalne liikuvus. Kinnise luumurru korral on luu katkenud, ümbritsevad koed vigastatud, kuid nahk on terve, murru kohal puudub haav. Lahtise luumurru korral on luu katkenud ning esineb haav, milles võivad olla näha luu otsad. 2. Luumurruga kaasnevad ohud Luumurdude korral tekib verekaotus:
Nende sümptomite esinemisel kutsu kiiresti 112 ESMAABI Aseta vigastuse kohale midagi jahedat. Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta külili Kutsu 112 Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Kergete nähtude puhul on parim ravi lamamisreziim. Pea nõu arstiga Kaela- ja seljatrauma Kahtlusta selgroovigastust, kui on tekkinud järgmise mehhanismiga trauma: Trepist, redelilt kukkumine Kukkumine kõrgusest : täiskasvanul >2,5m, lastel 1,5 lapse kehapikkust Tugev löök selja või kaela piirkonda, eriti ohtlik kui inimene oli loogi saamise hetkel kummargil Autoavarii Sukeldumine madalasse vette peaga vastu põhja Kindlad selgroovigastuse tunnused: Surin jäsemetes Mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus Kui kannatanul tekkis eelnevalt kirjeldatud mehhanismiga trauma, siis käsitletakse teda alati kui selgrootraumaga kannatanut! ESMAABI
Kui kannatanuga kontakti saada ei õnnestu ja laps ise püsti seista ning liikuda ei suuda, esineb oksendamist tihedamini kui 7-8 korda ühe tunni jooksul siis tuleb kutsuda 112. Ravimimürgitus Kui ravimit kasutatakse liiga suurtes kogustes on see mürk, üks tablett imikul võib esile kutsuda üliraske mürgituse. Eriti ohtlikud on südame- ja vererõhuravimid, rahustid ja antidepressandid, kanged valuvaigistid, kasvajatevastased ravimid. Ravimimürgituse tunnusteks on kõikuv kõnnak ja kukkumine, oksendamine, südametegvusehäired (pulss liiga kiire või aeglane, vaevalt tuntav, ebaregulaarne), lastel eriti järsk kõhuvau tekkimine, psüühikahäired ja rahutus. Teadvuseta laps tuleb keerata külili ja kutsuda 112. Kui ei ole teadvusehäireid, võib proovida esile kutsuda oksendamist, andes lapsele juua vett. Kui laps on teadvuseta, jälgi teda ja kui pulss ning hingamine lakkab tuleb hakata elustama. Olmekeemia
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?"). Kui kannatanu e
KINNITAN: 01.09.2015 Analiit AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a. m
Transportida saab ainult raamil või mingil muul kõval tasapinnal, kindlasti fikseeritud kaelaga Luumurd Luumurrude põhjusteks on: tasakaaluhäire, hoolimatus, joobes seisund, rumalus jne. Lahtiste luumurdude korral kata haav puhta sideme või riidega. Aseta luumurru piirkonda külma. See aitab vähendada verejooksu ja valu. Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi. Kutsu 112 Põrutus ja venitus trauma Väga sageli juhtuvad need traumad koolilastel, kuna nad ülehindavad oma jõudu. Kuid seda ligi trauma võib juhtuda igal pool (kodus, koolis, tööl, õues, trennis) ESMAABI Tuleb asetada kahjustatud liigese piirkonda külma Tõsta kahjustatud jäse üles et vältida turse suurenemist. Seo kinni elastiksidemega Ära pane värskele traumale soendavaid geele või kompresse NIHESTUS Liigese ümber olev kapsel ja sidemed kahjustuvad nii ulatuslikult, et üks liiges nihkub oma kohalt.
* vähesed (ebaadekvaatne, sihitu käitumine) nähud, teadvuse kadu NB! NAHK ON HIGINE ESMAABI 1. Vajadusel elustamise ABC rakendamine 2. Lamamisasend küljel 3. Võimalikult kiire jahtumine * veega pritsimine, ülevalamine * lehvita tuult, varja päikese eest * riided eemalda 4. Transport haiglasse. KÜLMAKAHJUSTUSED Külmast ilmast saadud kahjustused võib jagada kahte kategooriasse. "Külmuvat tüüpi" on kõigile hästi tuntud külmanäpistus."Mittekülmuvad tüübid" on hüpotermia, dehüdratatsioon (veest vabanemine), "trenchjalad" ja jalgade immersioon. Külmakahjusus tuleneb vereringluse halvenemisest, jää moodustumisest ja külmast keha välimistes kudedes. Temperatuur üksi ei näita, kas külm ilm võib põhjustada kahjustusi või mitte. Selle esilekutsumisel osalevad veel paljud lisafaktorid erinevates kombinatsioonides. Nendeks faktoriteks on niiskus, tuule kiirus, aeg, mille jooksul külma saadakse, tegevus, riietuse tüüp ja olukord ning palju muud. 1
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on kindlasti väga motivee
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ESMAABI EESMÄRK...........................................................................................................4 2. ESMAABI ANDMINE...........................................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tul
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavade tõsidus olene suuru
ISOLEERI KÜLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. SOKK Sokk on organismi ktiitiline seisund, millele on iseloomulik verevarustuse vähenemine kriitilise piirini, arteriaalse vererõhu langemine alla 60mmHg ning kudede hapnikuga varustuse ja hapnikutarbe mittevastavus, mis põhjustab rakkude hävimist Sokki põhjustab: Südametegevuse puudulikkus Perifeerste veresoonte laienemine Ringleva veremahu vähenemine e. hüpovoleemia Soki tundemärgid külm higi nõrk pulss kahvatu nahk sinakad huuled nõrkus, rahutus pindmine, kiire hingamine iiveldus, oksendamine, janu teadvusehäired, teadvusetus Mida teha soki ennetamiseks 1
Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend Õppekäik ja väljasõit lastega algavad selle hoolika planeerimisega. Sisuka programmi kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu ka selle turvalisusele. Kõigi muude praktiliste ülesannete kõrval (bussi tellimine, programmi koostamine jne) tuleks enne teele asumist analüüsida ka sellega kaasnevaid turvalisuse riske ja läbi mõelda kuidas tegutseda võimalike õnnetusjuhtumite korral. 1.Ettevalmistus 1. Enne õppekäiku, jalutuskäiku, väljasõitu ( edaspidi ÕK) tutvub täiskasvanu (õpetaja, õpetaja abi, lapsevanem) teelõiguga, mis viib vastavasse sihtpunkti. 2. Teelõik peab olema lastele turvaline ning võimalikult väheste takistustega. 3. Selge peab olema, nii minnes kui tulles, kas kasutatakse ühistransporti ja kui kaugel asub peatus. 4. Saata täpne informatsioon õppekäigu/väljasõitu kohta (eesmärk, väljumine- saabumine, transport, ajakava vmt) kõigile lastevanematele v�
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetult ja kuna ta ei hinga, helistan 112 Avan ülemised hingamisteed: Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab
Jakob Westholmi Gümnaasium Esmaabi Referaat Hendry Sadrak 6.b Tallinn 2010 Esmaabi Esmaabi all mõistetakse enamasti lihtsamaid meditsiiniabi võtteid. Esmaabiandja peaks olema läbinud sellekohase koolituse. Esmaabi vajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada. Võib juhtuda, et satud olukorda, kus pead kiiresti tegutsema, et teise inimese valu leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohust eemale viia. Inimese seisundit
Ülemäärane nutt võib mõningatel juhtudel kujuneda probleemiks ning viia vanemad ettenägematute tegudeni ägedale kiigutamisele, isegi raputamisele, mis on aga üks väärkohtlemise vormidest. Raputatud lapse sündroomi tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. 19. Esmaabi lapse kukkumisel
I. Töötervishoiu (TTH) ja tööohutuse seadus (TO) Tööandja ennetustegevus Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate ja avaliku teenistuse töötajatel tööle esitavad tööohutuse nõuded, tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused, tervisele ohutu See on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vähendamiseks või töökeskkonna loomisel ja tagamisel, TTH ja TO korraldamise ettevõtte ja riigi tasandil, ärahoidmiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse vastutuse nõuete rikkumise eest. heaolu edendamiseks. TO on meetmete kogum, mis on mõeldud töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö Põhimõtted kohandamiseks töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu
õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. Kui tegemist on madalpinge liinidega (alla 1000 V), siis loetakse inimesele ohutuks alaks see, mis jääb kaugemale kui 5m juhtme mahalangemise kohast. Kõrgepinge puhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 20 - 30 m. Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kemikaalid olgu paigutatud nii, et laps neile ligi ei pääse. Maja- ja korterisiseste treppide otstesse tuleks ehitada kaitseväravad, kindlasti ka käsipuud. 23. Raputatud lapse sündroom. Raputatud lapse sündroomi (RLS; shaken baby syndrome) tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/ kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. RLS on
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,
Neuroloogilise leiu aeg lane progresseerumine nädalate või mõne kuu jooksul viitab tavaliselt ajukasvaja arenemisele. Tuleks otsida tegureid, mis põhjustasid või soodustasid haiguse teket või ka haigusnähtude taandarengut. Kas haigel on kokkupuuteid toksiliste ainetega, nagu alkohol, raskmetallid, süsinikmonooksiid (CO); kas toitumine - muu hulgas vitamiinide hulk - on olnud adekvaatne; kas on olnud eelnevaid infektsioone ning kuidas neid on ravitud; kas haigel on olnud trauma -- näiteks epilepsiahaigel peatrauma või seljavaludega ja närvijuure kahjustusnähtudega haigel seljatrauma, kas haiguse algus on seostatav psühhotraumaga. Ajuarteri aneurüsm võib lõhkeda füüsilise pingutuse või emotsionaalse pinge korral, kuid sageli täieliku rahuoleku või ka une ajal. Lülivaheketta prolaps võib tekkida pärast füüsilist koormust. Süvenev teadvushäire ajukasvajaga haigel viitab suure tõenäosusega
säilitamiseks optimaalsed. On soovitatud käia üks tund intensiivselt või 10 000 sammu ööpäevas. Füüsiline koormus mõjub soodsalt. Töökeskkond peaks soodustama töötaja teatud parameetritega füüsilist aktiivsust (eri jäsemete liigutuste arv ajaühikus, liigutuste ulatus, trajektoorid, kasutatavad jõud jne) Üks töövõime tõstmise moodus on kehaliste harjutuste läbiviimine tööl. Libisemise ja kukkumise vältimine Kukkumine põhjustab sageli raske kehalise trauma Inimene kukub kergesti asjaolu tõttu, et ta raskuskese on suhteliselt kõrgel Tasakaalu kaotus libisemisel ja seejärel kukkumine on inimesel üks olulisemaid traumade põhjuseid Inimene libiseb põhiliselt siis, kui jalatsi talla ja põranda või maapinna vahel on hõõrdumine ebapiisav. Oluline on ka jalatsitalla reljeef. Ohtlikud kohad või kalded märgistada. Sobiv tähistus on kollased ja mustad triibud. Trepid
On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi ei tohi jätta omapead küdeva tahke- või õliküttega ahju juurde või kaminaruumi, kontrollida vannivee temperatuuri enne lapse vanni panemist
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Osteopeenia mõiste, olemus Osteopeenia on Ca ja P vähene sisaldus luudes (vähene mineralisatsioon), mistõttu need muutuvad hapraks ja kergelt murdvaks. Osteoporoosile eelnev seisund. Mis on EA aneemia põhjused? · Üsasisese vereloome katkemine · Puudulik rauadepoo · Erütropoetiini taseme langemine · Platsentaar-trasfusiooni puudumine · EA erütrotsüütide lühike eluiga · Suurenenud verekadu Mida tähendab mõiste ROP? Enneaegsuse RETINOPAATIA – Enneaegsete retinopaatia on silmahaigus, mis on põhjustatud silma võrkkesta veresoonte ebaküpsest arengust. Mida väiksem on enneaegne, seda suurem on risk haigestuda Milles seisnevad EA kuulmisprobleemid? Kuulmispuue avaldab negatiivset mõju kogu edasisele arengule – varajane avastamine/sekkumine aitab negatiivset mõju
...........................................................................................................146 Luumurrud ........................................................................................................146 Venitus, nikastus, nihestus .............................................................................147 Põletused ...........................................................................................................147 Külmumine ja alajahtumine ..........................................................................148 Elektriõnnetused ..............................................................................................149 Kuumarabandus ja kuumakurnatus .............................................................149 Võõrkeha silmas .............................................................................................. 150 Ninaverejooks ....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
