Kromosoom- rakus paiknev NDA ja valkude kompleks, päriliku info kandja. DNA- rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab päriliffu infot, kromosoomi koostisosa. Geen- pärilikkuse algüksus, teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Alleel- geeni esinemisvorm, mida ühel geenil võib olla üks või mitu. Retsessiivne alleel- geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismil juhul, kui vastav dominantne alleel puudub. Dominantne alleel- geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub. Sugukromosoomid- sugu määravad kromosoomid. Muutlikkus- organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus- muutlikkus, mis võib kanduda järgmisesse põlvkonda. Mittepärilik muutlikkus- elu jooksul tekkinud organismi tunnuste muutused ei pärandu järglastele.
DNA, GEENID JA KROMOSOOMID DNA- Rakkudes tavaliselt kaksikahelalise struktuurina leiduv aine, mis säilitab ja edastab pärilikku informatsiooni. Kromosoom- Rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja. Geen- Pärilikkuse algüksus, teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Alleel- Üks kahest või enamast sama geeni esinemisvormist. Dominantne alleel- Geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub. Retsessiivne alleel- Geeni esinemisvorm, mille pool määratud tunnus avaldub organismis juhul, kui vastav dominantne alleel puudub. *Vanemate ja järglaste sarnasuse kindlustab pärilikkus. * Pärilikku on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi * Pärilikkuse edasikandjaks organismis on rakutuumas paiknev DNA * Geen osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises
Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett. Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed. Erinevad rakutüüpe on alla 10. Rakutüüpe loomarakkudel kuni 250. Raku diameeter 0.5 5 mikromeetrit Raku diameeter 20 40 mikromeetrit. Esinemisvorm: üherakulised, niitjad Esinemisvorm: üherakulised, niitjad, hulkraksed Kõik bakterid, sinikud e. Tsünaobakterid e. Ainuraksed, seene-, taime- ja loomarakud Sinivetikad
Monohübriidne ristamine vanemvormid erinevad ainult ühe tunnusepaari poolest. Dihübriidne ristamine vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. Alleel sama geeni erinev esinemisvorm. Homosügootsus nt AA või aa. Heterosügootsus nt Aa. Intermediaarsus lahknemine vahepealsete tunnustega. Polüalleelsus ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli (ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel). Aheldunud pärandumine ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele üheskoos. Sugukromosoomid X ja Y kromosoom, igas rakus 1 paar
Valgud ehk süsivesikud jagunevad: mono-,polü-,oligosahhariidideks. Tselluloos - talletunud glükoos. Bioaktiivsed ained - ensüümid,vitamiinid,hormoonid,aminohapped,nukleodiidid. Nukleiinhapped jaotuvad: DNA ja RNA. Nukleotiid koosneb: viiesüsinikuline suhkur, lämmastikalus, fostaatrühm. DNA ehitus: 1)esmane struktuur - nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus ühikahelas. 2) sekundaarne - dna levinuim esinemisvorm. 3)tertiaalstrukuur - tekib dna ja valkude koosmõjus. A-adeniin G-guamiin T-tümiin C-tsütosiin,
või mitme tunnuse kujunemises DNA – rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab pärilikku informatsiooni; kromosoomi koostisosa Kromosoom – rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja Kromosoomistik – kromosoomide kogum keha-/sugurakus; Inimese kromosoomistik sisaldab 46 kromosoomi: naistel 44+XX ja meestel 44+XY Dominantne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub Retsessiivne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismis juhul, kui vastav dominantne alleel puudub 2. Inimesel keharakus 46 kromosoomi, sugurakus 23 kromosoomi. 3. Kromosoomide arv säilib, kui jagunevad keharakud. Kromosoomide arv väheneb kaks korda suguraku eellase jagunemisel, mille tulemusena saame suguraku 23 kormosoomiga
mRNA informatsiooni RNA info toimetamine valgu sünteesi toimumiskohta tRNA transpordi RNA aminohapete transport rRNA ribosoomi RNA kuulub ribosoomi koostisesse geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-molekuli sünteesi DNA ja RNA võrdlus: DNA suhkur on desoksüriboos ja RNAl riboos. DNA lämmastikalused on adeniin A, tümiin T, guaniin G, tsütosiin C ja RNAl adeniin A, uratsiil U, guaniin G, tsütosiin C. DNA levinuim esinemisvorm on sekundaarstruktuur ja RNA levinuim vorm on primaarstruktuur. RNA molekulmass on väiksem kui DNA oma. DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja RNA ülesanne on päriliku info kasutamine. RNA leidub raku tuumas ja ribosoomides ning DNA raku tuumas, kloroplastides ja mitokondrites. RNA denatureerub kiiremini kui DNA
1.a)Vale! Mendeli 1. Ja 2. Seadus võimaldab monohübriidsel ristamisel teada saada lahknemistunnuste seaduspärasusi. B)õige. C)Vale! Sugukromosoomid paiknevad kõigis keharakkudes. D)Õige! E)vale, Inimese ABO-süsteemi vererühmad on määratud põhialleelselt. 2. Heterosügootsus- geenipaari seisund mille puhul homoloogilistes kromosoomides esinevad erinevad alleelid. Retsessiivne alleel-alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub ainult dominantse alleeli puudumisel. Alleel- geeni üks esinemisvorm. Hemofiilia- vere hüübimatus, mis on põhjustatud retsessiivsest alleelist x kromosoomis. 3. Morgan tegi katseid äädikakärbestega, kuna neil on palju selgelt väljenduvaid tunnuseid. Ta tegi katseid kahesuguste äädikakärbestega. Ühed olid halli keha ning pikkade tiibadega ning teised musta keha ja lühikeste tiibadega. Ta ristas neid ning esimese põlvkonna sai kõik hallikehalised pikkade tiibadega. Esimese põlvkonna hübriidide omavahelise ristamisel sai ta
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Alleel on sama geeni erinev esinemisvorm, üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA)
Geen-DNA lõik,mis osaleb organismi või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom-päristuumse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element46 Sugukromosoom-kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev. DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine Alleel-sama geeni erinev esinemisvorm, Dominantne alleel alleel,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldubnt:põselohud, Retsessiivne alleel alleel, kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub Nt:punane juuksevärv,pigmendi puudumine Genotüüp-indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp-indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja
Iooniline side-ioonidevaheline keemiline side,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Iooniline kristallivõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad ioonid. Keemiline side-aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju,mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine-aine,milles aatomid on seotud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side,mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kvarts-ränidioksiidi põhiline esinemisvorm looduses Metalliline side-keemiline side metallides,tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Metallilised omadused-keemilise elemendi võime loovutada oma väliskihil elektrone(redutseerija) Mittemol-aine,mis ei koosne molekulidest Mittepol-aine,mis koosneb mittepolaarsetst molekulidest Mittepol kovalentne-kovalentne side,milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile Mol-aine,mis koosneb molekulidest
Genoommutatsioonid kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Nt: Downi sündroom. Mutageenid: Bioloogilised mutageenid viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid Keemilised mutageenid - mõned ravimid, olmekeemia, orgaanlised ühendid Füüsikalised mutageenid - kiirgused: radioaktiivne-, röntgen- ja UV - kiirgus Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi. Alleel - Geeni üks esinemisvorm. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel. Homosügoot identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused. Heterosügoot ühe geeni erinevad alleelid. Monohübriidse ristamise korral vanemad erinevad ühe tunnusepaari poolest. Mendeli I seadus - erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimene põlvkond ühetaoliselt heterosügoot.
Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots. 3) Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed: A jaTvahel 2 ja G ja C vahel 3 veseniksidet.Leiab aset komplementaarsusprintsiip: A=T, G=C. 4) DNA´l on kolm strisktuuri: · DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. · 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) · 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA ehitus: 1) RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2) Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada
*Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. * Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :1) 5-süsinikuline suhkur (pentoos), [DNA-s desoksüriboos ja RNA-s riboos] 2)lämmastikalus, 3) fosfaatrühm DNA ehitus 1. DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2. DNA sekundaarstruktuur DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ja kaksikspiraal) 3. DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid) DNA neli lämmastikalust · A - adeniin · G - guaniin · T - tümidiin · C tsütosiin Biheeliksi ehituslik eripära *Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje) * Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil * Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused (A ja T) (C ja G) komplementaarsed
kergemad ja hüdrofoobsed. Jagataske lihtlipiidid(naturaalrasvad); liitlipiidid(fosfolipiidid);tsüklilised lipiidid (steroidid). ÜL: energeetiline;ehitluslik(membraani koostises);varuaine;ainevahetuslik funkstioon. DNA polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. TÄHTSUS päriliku info säilitaja ja edasikandja tütarrakku. EHITUS: Esmane s-nukleotiidijääkide hulk, esineb rakus sünteesiptosessides ja viirustes. Sekundaarne s- DNA levinum esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal) Tetsiaars tekib DNA ja valkude koosmõjul.DNA+ valgud=nukleoproteiinid(kromosoomid) Biheeliksi eripära- koosneb kahest ahelast(keerduvad ümber mõttelise telje) ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused.(A jaT)(GjaC)-komplementaarsed. Komplementaarsus, teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. RNA- polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiid
8. Mida tähendab, et geneetiline kood on universaalne, sünonüümne, ühetähenduslik. Universaalne kõigis organismides samasugune Sünonüümne Koodipäikses korduvad aminohapped Ühetähenduslik üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe 9. Valgusünteesi kulg joonise olemasolul kirjeldada, mis toimub. 10. Mis on geen ja mis alleel? Kuidas need päranduvad? Geen dna lõik, kindla alguse ja lõpuga mingi päriliku info lõik alleel geeni esinemisvorm, mis määrab ära tunnuse mingi vormi 11. Mis on homoloogilised kromosoomid? 12. Ülesanded järgmiste tüüpide kohta: domineerimine (lahknemissuhe 3:1 (monohübriidne ristamine), 9:3:3:1 (dihübriidne ristamine)), intermediaalsus (lahknemissuhe 1:2:1), kodominantus, polüalleelsus, suguliitelised puuded. 13. Analüüsiva ristamise ja genealoogilise meetodi sisu Analüüsiv uuritakse genotüüpide homo ja heterosügootsust
kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglas nõuab üldiste printsiipide olemasolu kirjanduses. Müüdižanris vormistatud tekstieripära on see, et üldistusaste peaks olema nii tugev, et see on inimeste jaoks tähendusrikas erinevatel aegadel; intensiivne, tundetihe, ühelt poolt realistlik ning teiselt fantaasiat kaasav kirjeldus
paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. Kristallide korrapärase siseehituse välispidiseks väljenduseks on siledate ja kindlate seaduspärasuste alusel moodustunud tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad kolmekümne kahest punktigrupist. Füüsikalised omadused Esinemisvorm e. haabitus - kristallivorm või mineraalse agregaadi tüüp Värvus tuleneb mineraalilt peegeldunud valgusvoo spektraalsest koostisest, mis sõltub mineraali koostisest Kriipsu värvus on mineraali pulbri värvus, mis võib erineda kristalli värvusest Läige on mineraalide omadus peegeldada valgust. Erinev läige sõltub peegeldunud valguse intensiivsusest · klaasiläige · teemantläige · poolmetalne · metalne läige Murdepinnal võib olla · rasvaläige
Halogeenid - VIIA rühma elemendid fluor, kloor, broom, jood, astaat. Osoon ehk trihapnik(O3) - sinakas, mürgine, terava lõhnaga gaas, laguneb. Kasut. joogivee desinfitseerimiseks. Berthollet - sool KclO3 ehk kaaluimkloraat, plahvatusohtlik, lõhkeainete või süütesegude tugev oksüdeerija, üks põhiline osa tikupeadel. Ortofosforhape(H3PO4) - valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape. Amoniaakhüdraat - ammoniaagi esinemisvorm vesilahuses(NH3*H2O),tekib ammoniaagi seostumisel vesiniksideme abil vee molekuliga. Eksikaator - hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine(H2SO4), anuma keskele asuvale restile asetatakse kausike kuivatatava ainega. Halogeniidid - halogeenide ühendid o-a I. Rombiline väävel-kristallid on rombikujulised, esineb enamasti peenekristalse pulbrina(väävliõiena),kuid eritingimustel on võimalik suuremaid. Triitium e
Geenmutatsioonid- kahjustatud on üks geen: väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses või ühe nukleotiidipaari asendumine, välja langemine, kahekordistumine, ümber paiknemine, lämmastikaluste keemiline muutumine. Kromosoommutatsioonid- kromosoomi struktuuri ja pikkuse muutused Genoommutatsioonid- homoloogiliste kromosoomide arvu muutused III Mõisted Lookus – kromosoomi (DNA) lõik, kus geen paikneb Alleel (dominantne ja retsessiivne alleel) - geeni teisend, geeni esinemisvorm. Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt. B). Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt. b) Homosügootsus - homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid. Heterosügootsus- homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni erinevad alleelid
MÕISTED: Genotüüp - isendi geneetiline kogum/informatsioon Fenotüüp - isendi tunnuste (füsioloogilised, käitumuslikud, arengulised ja ehituslikud) kogum, mis kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena + keskkonna mõjutused Alleel - ühe geeni esinemisvorm, nt (dominantne ja retsessiivne) Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub alati organismis (surub maha retsessiivse alleeli toime, nt pruunid silmad ja tume nahk jne) Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (alleeli varjuvus tunnusepaaris) Homosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid (AA, aa)
keemilisi ühendeid mida nimetatakse intermetalseteks ühenditeks Aga millised sulamid asuvad meil koduses majapidamises? Näiteks mina istun arvuti taga jalad vastu radikat. Kasutamise seisukohalt kõige levinum metall on raud, kuid oma omadustelt pole ta kaugeltki kõige eelistatum. Seetõttu kasutatakse laialdasemalt kui puhast metalli, tema sulameid - malmi ja terast. Malm ja teras sisaldavad mõlemad süsinikku. Mida rohkem on sulamis süsinikku, seda hapram ta on. Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementsiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel. Grafiidist tingituna on tema murdepind hall ning teda kasutatakse hea veelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks.
Siis orienteeruvad rauas olevadosakesed kindlasuunaliselt ja raud muutub magnetiks. Kasutamise seisukohalt kõige levinum metall on raud, kuid oma omadustelt pole ta kaugeltki kõige eelistatum. Seetõttu kasutatakse laialdasemalt kui puhast metalli, tema sulameid - malmi ja terast. Malm ja teras sisaldavad mõlemad süsinikku, kuid malmis on seda tunduvalt rohkem, üle 2%, tavaliselt kolm kuni neli protsenti. Mida rohkem on sulamis süsinikku, seda hapram ta on. Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Toormalm on mehhaaniliselt vastupidav, kuid teda on raske töödeldaning seetõttu kasutatakse teda toorainena terase tootmiseks. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel
Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm lämmastikalus fosfaatrühm suhkur DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ehk kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). Biheeliksi ehituslik eripära ·Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet.
· Energeetiline(väga vähe annab energiat) 26. Mis on nukleiinhapped? Nukleiinhapped koosnevad nukleotiitidest. Moodustavad pikkiahelaid. Iga nukleotiid koosneb viiesüsinikulisest suhkrust, lämmastikualusest ja fosfaatürhmast. DNAdesoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA ribonukleiinhape 27. DNA molekuli ehitus? 1. Esimane struktuurnukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes) 2. DNA sekundaarstruktuurlevinuim esinemisvorm 3. DNA tertsitaalstruktuurtekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin 28. DNA molekuli ülesanded organismis? · Päriliku info säilitamine · Täpne ülekanne tütarrakkudele 29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) komplementaarsed.
õnnestu, ning vastav medikamentoosne ravi on vältimatu. Dieetravi on siin vajalik sekundaarse preventsiooni seisukohast. Dieedist ei ole abi kujunenud organismi häirunud imendumisvõime tõttu. Sellisel juhul vajab patsient asendusravi. Organismi rauasisaldust reguleerivad... peamiselt raua imendumine peensoole ülaosas, mis omakorda sõltub rauavarude suurusest (rauapuuduse korral imendumisvõime suureneb 34*) ·raua esinemisvorm (heemne või mitteheemne) ja hulk toidus ·toiduainete kombinatsioon ühe söögikorra ajal ·vähesel määral raua ekskretsioon Toidus esineb raud heemse või mitteheemse ühendina. Heem on rauaprotoporfüriini kompleks, mis moodustab hemo ja müoglobiini aktiivse osa. Heemse raua hulk igapäevases menüüs on üldjuhul väiksem, kuid see on palju paremini omastatav. ... Heemsena esineb raud lihas ja kalas ning need ongi parimaks füsioloogiliseks rauaallikaks inimese toidus
· Millest koosnevad nukleotiidid? Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsinikuline suhkur (DNAs desoksüriboos ja RNAs riboos) lämmastikalus fosfaatrühm · DNA ja RNA ehitus (võrdle neid), ülesanded. DNA ehitus: esmane struktuur nukleotiididijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Esineb rakus sünteesiprotsessides ja viirustes sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal) tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul (DNA+ valk=nukleoproteiin e kromosoom) DNA ülesanded: kromosoomide peamine koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA ehitus: Esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesi järgselt Teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahetuvad kaksikahelaliste lõikudega omavahel paaduvad
* Varuaine: munavalge, piim (kaseiin) * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes * DNA sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) * DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. * RNA esmane struktuur lihtne nukleotiidide järjestus * RNA teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? * DNA-s: A ja T, G ja C * RNA-s: A ja U, G ja C 24
Nt. DNA algne ahel on ATA G C A- C -T DNA komplementaarne ahel on TAT C G T GA RNA ahel A U A G C A C - U 16. Teate DNA ja RNA molekuli struktuuri? DNA- 1. Esmane struktuur-nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (rakus sünteesiprotsessides ja teadud viirustes). 2. Sekundaar struktuur- DNA levinum esinemisvorm (biheeliks ehk kaksikspiraal) 2. Tertsiaal struktuur- tekib DNA ja valkude koosmõjul DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). RNA- 1 Esmane struktuur- primaarstruktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNA's 2. Teisene struktuur- molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaste lõikudega, omavahel paaduvad. 17. Erinevad RNA molekulid ja nende ülesanded. V: Informatsiooni-RNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest
* Varuaine: munavalge, piim (kaseiin) * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem – kobra). * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur – nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes * DNA sekundaarstruktuur – levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) * DNA tertsiaalstruktuur – tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. * RNA esmane struktuur – lihtne nukleotiidide järjestus * RNA teisene struktuur – molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? * DNA-s: A ja T, G ja C * RNA-s: A ja U, G ja C 24
Tuumaümbris, karüoplasma, tuumake. Tuuma on kogunenud peaaegu kogu raku DNA, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Kromatiinaine- DNA, mis on seostunud valkudega ning asub rakutuumas Eukromatiin- aktiivne DNA Heterokromatiin- mitteaktiivne DNA 5. Mõisted Homoloogilised kromosoomid- Liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi osa Geen- DNA üks lõik, mis määrab ühe valgu või RNA täpse struktuuri Alleel- geeni esinemisvorm Sugukromosoomid- kromosoom, mis on eri sugupooltel erinev Autosoomid- kromosoom, mis on kõikidel isenditel samasugune Haploidne- kaks korda vähenenud Diploidne- kahekordne Genotüüp- raku kogu geneetiline informatsioon Homosügoot- identne alleel, mis määrab kindla tunnuse Heterosügoot- ühe geeni erinev alleel Karüogramm- isiku ühe raku täielikult järjestatud kromosoomistiku piltkujutis Karüotüüp- raku kromosoomistik
Kaitse-antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Toksiline-putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Energeetiline- väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 23.Kirjelda DNA monomeeri (nukleotiidi) ehitust. DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes DNA sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 24.KirjeldaRNA monomeeri (nukleotiidi) ehitust. RNA esmane struktuur lihtne nukleotiidide järjestus RNA teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 25
KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides
auruks. Jooditinktuur, mida saab apteegist, on joodi lahus etanoolis; Hapnik - gaasiline aine, mis soodustab põlemist (st vajalik ka hingamiseks); Lämmastik - gaasiline ja tavatingimustel väga inertne aine tugev kolmikside molekulis muudab molekuli lõhkumise väga keeruliseks; Vesinik - segus (õhu)hapnikuga plahvatusohtlik väga kerge gaas; Väävel - kollane kristalne aine, rabe, ei juhi elektrit ega soojust; Süsinik - teemandina kõige kõvem aine, teine esinemisvorm grafiit on seevastu väga pehme. 3 Keemilistest omadustest niipalju, et enamik mittemetalle käitub lihtainena nii redutseerija kui ka oksüdeerijana. Oksüdeerijana käituvad mittemetallid: alati metallide suhtes. Endast nõrgemate (madalama elektronegatiivsusega) mittemetallide suhtes, nt enamik mittemetalle vesiniku suhtes. Reduseerijana käituvad mittemetallid: endast tugevamate, st kõrgema elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes.
Geneetika Pärilikkuse põhimõisted : Pärilikkus organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi. Geneetika teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel Geeni üks esinemisvorm. a) dialleelsus geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi) b) polüalleelsus geen esineb mitmealleelse vormina(iseloomustab populatsiooni) Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega).
Siis orienteeruvad rauas olevadosakesed kindlasuunaliselt ja raud muutub magnetiks. Kasutamise seisukohalt kõige levinum metall on raud, kuid oma omadustelt pole ta kaugeltki kõige eelistatum. Seetõttu kasutatakse laialdasemalt kui puhast metalli, tema sulameid - malmi ja terast. Malm ja teras sisaldavad mõlemad süsinikku, kuid malmis on seda tunduvalt rohkem, üle 2%, tavaliselt kolm kuni neli protsenti. Mida rohkem on sulamis süsinikku, seda hapram ta on. Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Toormalm on mehhaaniliselt vastupidav, kuid teda on raske töödeldaning seetõttu kasutatakse teda toorainena terase tootmiseks. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel.
26. Mis on nukleiinhapped? Nukleiinhapped koosnevad nukleotiitidest. Moodustavad pikkiahelaid. Iga nukleotiid koosneb viiesüsinikulisest suhkrust, lämmastikualusest ja fosfaatürhmast. DNA-desoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA-ribonukleiinhape. 27. DNA molekuli ehitus? 1)Esimane struktuur-nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes), 2)DNA sekundaarstruktuur- levinuim esinemisvorm, 3)DNA tertsitaalstruktuur-tekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin. 28. DNA molekuli ülesanded organismis? Päriliku info säilitamine, Täpne ülekanne tütarrakkudele. 29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. 1) DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed.
Jooditinktuur, mida saab apteegist, on joodi lahus etanoolis; Hapnik gaasiline aine, mis soodustab põlemist (st vajalik ka hingamiseks); Lämmastik gaasiline ja tavatingimustel väga inertne aine tugev kolmikside molekulis muudab molekuli lõhkumise väga keeruliseks; Vesinik segus (õhu)hapnikuga plahvatusohtlik väga kerge gaas; Väävel kollane kristalne aine, rabe, ei juhi elektrit ega soojust; Süsinik teemandina kõige kõvem aine, teine esinemisvorm grafiit on seevastu väga pehme. Keemilistest omadustest niipalju, et enamik mittemetalle käitub lihtainena nii redutseerija kui ka oksüdeerijana. Oksüdeerijana käituvad mittemetallid: alati metallide suhtes. endast nõrgemate (madalama elektronegatiivsusega) mittemetallide suhtes, nt enamik mittemetalle vesiniku suhtes. Reduseerijana käituvad mittemetallid: endast tugevamate, st kõrgema elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes. Paljudel mittemetallidel on ka allotroopsed teisendid
lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehitus DNA Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, esmanestruktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus membraanides valgulised transportijad. DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur annavad välissignaale edasi. Liikumise Algloomade - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), nukleoproteiin (kromosoomid). mitoosi kääviniidid Varuaine Munavalge, piim Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud,
· Katioonid: laeng +; H+ ;NH4+ ; K+ ; Na+ ; Ca2+ ; Mg2+ . · Anioonid: laeng - ; OH- ; CO32- ; HCO3- ; HPO42- ; H2PO4- . Vett on rakus 80% . 2.Pärilikkuse alused ja põhimõisted. Pärilikkuse põhimõisted : Pärilikkus organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi. Geneetika teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel Geeni üks esinemisvorm. a) dialleelsus geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi) b) polüalleelsus geen esineb mitmealleelse vormina(iseloomustab populatsiooni) Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega).
menstruatsioonitsükkel-naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused,mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. PÄRILIKKUS DNA-rakkudes tavaliselt kaksikahelalise struktuurina leiduv aine, mis säolitab ja edastab pärilikku infot. Geen-pärilikkuse algüksus,teatud DNA lõik mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Kromosoom-rakus paiknev DNA ja valkude kompleks. Päriliku info kandja. Dominantne alleel-geeni esinemisvorm,mille poolt määratud tunnus organimsil avaldub Retsessinve allel-geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismi juhul kui vastav dominante allel puudub. Mittepärilik muutlikus-organismi pärilikkuse ja elukeskonna poolt määratud muutlikkuse vorm, mis kujuneb organismil eluea vältel,kui ei pärandu järglastele. Pärilik muutlikkus-muutlikkus mis võib kanduda järgmisse põlvkonda võib olla mutatiivne või kombinatiive.
kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA EHITUS 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). DNA 4 lämmastikalust: A adeniin G guaniin T tümiin C tsütosiin Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed.
). Phe Tyr Cys U, C U Leu Ser Stop Stop A Lookus geeni asukoht DNA-s (kromosoomi geneetilisel kaardil). Leu Stop Trp G Alleel geeniteisend, geeni esinemisvorm; üks kahest või mitmest alternatiivsest His U, C 3. nukleotiid 1. nukleotiid C Leu Pro Arg geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide Gln A, G
teisel u, kolmandal ja neljandal sonorant ja viiendal obstruent (kpt/gbd). (6 on kvalit, kvant. Ablaut ja 7 reduplikatsioon e. Tüvekordus). umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Sisuliselt on umlaut regressiivne assimilatsioon. Olulisim umlaudi esinemisvorm germaani keeltes on i-umlaut. Paljudel juhtudel on algne i/j sõnast kadunud ning on taastatav ainult keelevõrdluse või rekonstruktsiooni teel. Saksa keeles, kus umlaut on tavaline, tähistab sõna ka diakriitlist märki, mis pannakse umlaudistunud hääliku kohale, nt Buch ~ Bücher. (kuningas, kus poolvokaal i mõjutab eelpoolset vokaali enda sarnaseks) Rõhu kadumine, umlaudi kaudu fikseerib rõhk esimese vokaali. Vene keeles nt. rõhk varieerub.
Vahel leidub vakuoolides ka mürgiseid aineid. * Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondri põhiliseks ülesandeks on raku varustamine energiaga. * Endoplastiline retiikulum (ER)- ehk tsütoplasma võrgustik. Toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on ER seotud veel mitmete ainevaheliste protsessidega. GENEETIKA Pärilikkuse põhimõisted : Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel Geeni üks esinemisvorm. a) dialleelsus geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi) b) polüalleelsus geen esineb mitmealleelse vormina(iseloomustab populatsiooni) Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega)
Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. Nukleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots ja komplementaarsed A=T, C=G. Kõiki DNA molekule rakus sünteesib DNA polümeraas. DNA´l on kolm struktuuri: DNA esmane struktuur -esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA RNA osaleb mitmetes eluks vajalikes protsessides nagu näiteks geenide kodeerimine ja dekodeerimine, geenide regulatsioon ja ekspressioon. Koosneb ribonukleotiididest. Moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Neli erinevat nukleotiidi(lämmastikalused): A, G, C, U.
8. Efektiivsuse seadused (väheneva tootlikkuse seadus, muutuvate suhete seadus, maksimumi ja miinimumi seadus) Väheneva tootlikkuse seadus: kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. See väheneva tootlikkuse seadus on muutuvate suhete seaduse üks esinemisvorm. Muutuvate suhete seadus: ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist iseloomustav seadus. Eristatakse kolme erinevat liiki suhteid: 1) Suhted tegur-toodang (faktor-produkt). Kui muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse kuidas muutub toodang sel juhul. 2)Suhted tegur-tegur (ressurss-ressurss) uuritakse üksikute tegurite suhteid. Sel juhul toodang jääb konstantseks. Ressursside efektiivsus
pikkus ei muutu! do anomaalne verb! – do did done; tun tat getat Umlaut ehk metafoonia – Termin kasutusele võetud Jakob Grimmi poolt. Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali (a/o/u) muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Sisuliselt on umlaut regressiivne assimilatsioon. Olulisim umlaudi esinemisvorm germaani keeltes on i-umlaut. Paljudel juhtudel on algne i/j sõnast kadunud ning on taastatav ainult keelevõrdluse või rekonstruktsiooni teel. Saksa keeles, kus umlaut on tavaline, tähistab sõna ka diakriitlist märki, mis pannakse umlaudistunud hääliku kohale, nt Buch ~ Bücher. (kuningas, kus poolvokaal i mõjutab eelpoolset vokaali enda sarnaseks) Rõhu kadumine, umlaudi kaudu fikseerib rõhk esimese vokaali. Vene keeles nt. rõhk varieerub.
edifikaatori ja tema epibiontide ning endobiontide ühendus (V. Beklemishev, L. Ramenski, T. Rabotnov, V. Masing). Konsortsiumi võib määratleda kui märgiseoste kaudu ühendatud organismide kompleksi. LOODUSKAITSE GENEETIKA Mis on lookus, geen ja alleel? Lookus- kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen Geen- kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur- määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu. Alleel- sama geeni erinev esinemisvorm, üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid. DNA- on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid. Mis tekitab geneetilist varieeruvust? Geneetilist varieeruvus suureneb mutatsioonide toimel mis võivad olla neutraalsed või väljundiga geeni koodis
vakantsid. Defektid mõjutavad oluliselt tahkiste (tahkete ainete) füüsikalisi (elektrilisi, optilisi jt. Omadusi. Lisandamine e. legeerimine kuulub paljude materjalide tootmise juurde. Nii saadakse roostevaba terast, lisades tavalisele terasele kroomi ja niklit. Tahkistefüüsikas tähistatakse lisandaineid keemilises valemis näiteks niimoodi ZnS:Cu Kristallid on tahkete ainete levinuim esinemisvorm, harva leidub looduses suuri monokristalle. Looduslikud monokristallid on vääriskivid, polükristalsed on metallid, liivakübemed, kivimid, maakoor. Metallides on kristalliks seondunud positiivsed ioonid, mida ühendavad kristalliseerumisel vabanenud elektronid. Selliste elektronide leiulaine hõlmab tervet kristalli. Leiulaine amplituud on seejuures suurem ioonide vahetus läheduses ja väiksem nendest kaugemal. See asjaolu põhjustabki metallides hea elektrijuhtivuse
annaabi.ee 
