Nukleiinhapetes on organismi elutegevuse juhised (0)

Nukleiinhapetes on organismi elutegevuse juhised
Rakkudes esineb kaks nukeiinhapet: DNA ehk deoksüribonukleiinhape ja RNA ehk ribonukleiinhape .
Nukleiinhapped on nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid, vesinikside
DNA on päriliku info säilitaja.
DNA molekul on kaheaasaline spiraal , mis on kokku pandud nukleotiididest.
DNA nukleotiidid koosnevad 3 komponendist :

• Viiesüsikulisest suhkrust desoküriboos
  
• Lämmastikalustest :
  
  • A – adeniin
    
  • G – guaniin
    
  • T – tümiin
    
  • C - tsütosiin
    
• Fosfaatrühmast
  

Erinevate lämmastikaluste järjestus DNA ahelas kannabki pärilikku informatsiooni.
RNA ülesanne on päriliku info kasutamine.
RNA nukleotiidides on kolm osa:

• Suhkur riboos
  
• Lämmastikaklused:
  
  • A – adeniin
    
  • G – guaniin
    
  • C – tsütosiin
    
  • U – uratsiil
    
• Fosfaatrühm
  

Rakus on kolme tüüpi RNA molekule, neil on samasugune ehitus, kuid erinevad ülesanded:
mRNA – informatsiooni RNA – info toimetamine valgu sünteesi toimumiskohta
tRNA – transpordi RNA – aminohapete transport
rRNA – ribosoomi RNA – kuulub ribosoomi koostisesse
geen – DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-molekuli sünteesi
DNA ja RNA võrdlus:
DNA suhkur on desoksüriboos ja RNAl riboos. DNA lämmastikalused on adeniin A, tümiin T, guaniin G, tsütosiin C ja RNAl adeniin A, uratsiil U, guaniin G, tsütosiin C. DNA levinuim esinemisvorm on sekundaarstruktuur ja RNA levinuim vorm on primaarstruktuur . RNA molekulmass on väiksem kui DNA oma. DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja RNA ülesanne on päriliku info kasutamine. RNA leidub raku tuumas ja ribosoomides ning DNA raku tuumas, kloroplastides ja mitokondrites. RNA denatureerub kiiremini kui DNA