33-43. [Tühistatud.] 44.Peaassamblee kokkukutsumise koht ja aeg. – Uus-Meremaa Peaassamblee peab tulema kokku sellisel ajal ja sellises kohas Uus-Meremaa territooriumi piirides, millised hakkab Kuberner aegajalt oma spetsiaalse proklamatsiooniga määrama; Kuberner võib oma äranägemise järgi Assamblee istungjärku sulgeda või selle laiali saata. 45.[Tühistatud.] 46.Ustavuse tõotus. – Mitte ükski mainitud Seadusandliku nõukogu või Esindajatekoja liige ei või osaleda istungil või hääletamisel enne seda, kui ta on andnud ja allkirjastanud alltoodud tõotuse Kuberneri või isiku või isikute ees, kes on volitatud tõotust vastu võtma: “Mina, A. B., tõotan siiralt ja vannun olla ustav ja tõeliselt truu Tema Kõrgusele Kuninganna Viktoriale. Ja aidaku mind selles Jumal”. 47.Tõotuse asemel tehtud avaldus või deklaratsioon. – Igaühel, kellele on
supremacist), advokaat, kirjanik, lektor, uuendaja ja poliitik, kes oli esimene naine USA senatis. Ta oli üks silmapaistvamaid naisi Georgias ja oli aulikult kutsutud senati. Ta vannutati 21. novembril 1922 , ja oli senatis ainult 24 tundi. Vanusega 87 aastat , üheksa kuud ja 22 päeva, oli ta vanim uustulnuk senaator. Praeguseks on ta ka ainus naine, kes on olnud senaator Georgiast . Tema abikaasa William Harrell Felton oli kuulus USA esindajate liige ja Gruusia parlamendi esindajatekoja liige. Ta naine aitas teda reklaamikampaaniates. Ta oli ühiskonna prominentne naine, vangla reformi naisadvokaat, feminist ning üks väheseid tuntud naisi, kes pooldas rahvahulga abiga ülespoomist.
mis on Jamaica üks suuremaid sissetulekuallikaid. Riigikord Jamaica on konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on Suurbritannia monarh (praegu Elizabeth II). Tema võim on põhiliselt sümboolne. Monarhi esindab saarel kindralkuberner, kellel on riigipea roll. Vabariigi pooldajate arv on Jamaical viimasel ajal kasvanud ja tundub, et lähitulevikus monarhiast loobutakse . Jamaica parlament on jagatud kaheks kojaks Esindajatekojaks ja Senatiks. Esindajatekoja liikmed valitakse otse. Enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks. Senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt. Jamaical on kaheparteisüsteem: kordamööda on võimul Riiklik Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei. Vallad Jamaica on jagatud 3 maakonnaks (Cornwall, Middlesex, Surrey) ja need 14 vallaks: Clarendon Hanover Kingston Manchester Portland Saint Andrew Saint Ann Saint Catherine Saint Elizabeth Saint James Saint Mary Saint Thomas Trelawny
19. aprilliks oli ülestõus maha surutud ja selles osalenud üldiselt vangi langenud. Kennedy pidi astuma Kuuba valitsusega läbirääkimistesse ja kahe kuu pärast vabastas Kuuba vangid 53 miljoni USA dollari väärtuses toiduainete ja arstiabivahendite vastu. John Kennedy mõrvati 1963. aastal Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. USA Kongressi Esindajatekoja poliitmõrvade erikomisjon otsustas 1979. aastal, et Kennedy mõrva puhul oli ilmselt tegu vandenõuga, mitte ainumõrvariga. Väga suur hulk Kennedy mõrva asjaoludest teadlikke inimesi hukkus kahtlastel asjaoludel. Kuna Kennedyte perekonnas on toimunud rohkem kui üks mõrv nimetatakse Kennedyte perekonda tabanud õnnetusi ka Kennedyte needuseks.
huve. Senati erinevused esindajatekogust: · Vähem tsentraliseeritud, nõrgem juhtimisvõim · Personaalsem · Võim on liikmete vahel ühtlasemalt jaotunud · Liikmed on vähem spetsialiseerunud · Tegeleb põhiliselt välispoliitikaga (Alamkoda tegeleb põhiliselt maksupoliitikaga) · Vähem liikmeid Alamkoda: Spiiker, kes omab Kongressis kõige suuremat võimu, pärineb enamasti enamusparteist. See on ainus Esindajatekoja ametikoht, mis on põhiseadusega sätestatud. Tähtsuselt järgmised on enamus- ja vähemuspartei liidrid, kes vastutavad eelkõige oma parteide programmi elluviimise eest. Järgnevad Vabariiklaste ja Demokraatide partei tegevusjuhid, kelle ülesandeks on nii spiikeri kui ka liidrite abistamine. Senat: Koosolekute juhatajaks on USA asepresident. Kuna ta aga ise Senatisse ei kuulu, hääletab ta vaid viigi korral. Ametlikult on Senati kõrgeim ametikoht, president pro tempore,
kiita seadused, mis kohustasid põhjaosariike põgenenud orjad tagastama). Kui kevadeks 1862 ei olnud suuremad ja sõjaliselt tugevamad Ühendriigid suutnud sõjas edu saavutada, võttis Lincoln 11. märtsil 1862 sõjavägede üldjuhtimise enda kätte. 16. Andrew Johnson - Oli Ameerika Ühendriikide poliitik. 1865 oli ta riigi asepresident ja aastail 18651869 riigi 17. president. Johnson kuulus Demokraatlikusse Parteisse. 18351837 ja 18391841 oli ta Tennessee osariigi Esindajatekoja liige ning 18411843 sama osariigi Senati liige. 1843. aastast kuulus ta nelja järjestikuse Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoja koosseisu. 18531857 oli Andrew Johnson Tennessee osariigi kuberner ja 18571862 Ameerika Ühendriikide senaator. Ameerika Riikide Konföderatsiooni eraldudes 1861 sai temast ainus senaator neist osariikidest, kes jätkas tööd Ameerika Ühendriikide Kongressis. 1862 nimetas president Abraham Lincoln Johnsoni Tennessee osariigi sõjaväeliseks
Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administratsioonile umbusaldust. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim.
Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu (parlament; jaap. k. Kokkai). See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi- in) ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. Jaapani keel
treiler- filmitutvustus. Alati pole sellised tähendusmuutused head. Näiteks sõna test kasutatakse nii mitmetes tähendustes, kuigi see on algselt laenatud pedagoogika ja psühholoogia terminina. Eestlased on unustamas sõnu katse ja proov katse ja proov, mis tihti sõna test või testima asemel sobiksid. Samamoodi pole mõtet kutsuda Riigikogu esimeest spiikriks, sest see on sobiv Suurbritannia parlamendi alamkoja ning USA Kongressi esindajatekoja juhataja puhul.15 Kui sõna laenatakse juba mitmendat korda, võib selle kuju olla erinev. Nii on juhtunud näiteks spordivahend reket (inglise racket) puhul- uuemal ajal kasutatakse ka homonüümi räkit. 16 Rahvusvaheliste sõnade puhul tuleb olla ettevaatlik. Välimuselt sarnased sõnad võivad tihti omada eri keeltes erinevat tähendust. Mitmelegi sõnale on tahetud inglise eeskujul anda uusi tähendusi, nagu droog 'ravim või narkootikum', klassik 'üldtunnustatud väärtusega teos',
aastal tungisid Nõukogude tankid Tšehhoslovakkiasse . Psühholoogiline sõda Psühholoogilise sõja mõjutusmeetodid jaotusid mitmesse ossa: • avalik diplomaatia vastandina traditsioonilisele saladiplomaatiale • meediaründed (muuhulgas propaganda ja agitatsioon); • vastasriigi või riikide sisepoliitiline salaõõnestus (mõjuagentuur, toetus välisriigi opositsioonile) Majanduslik sõda Jackson-Vaniki seaduseparandused, USA senaatori Henry Jacksoni ja esindajatekoja liikme Charles Vaniki algatatud kaubandusseaduse parandusega kehtestati 1974. aastal piirangud mitteturumajandusega riikidele, mis eirasid oma kodanike emigreerumisõigust.
aastal 17. põhiseaduse parandusega ümber nii, et edaspidi toimuks nende määramine otsevalimiste teel. Sellise süsteemi eesmärgiks on jaotada võimu, mis on kahe koja vahel enam-vähem võrdne, ning saavutada samal ajal ka suuremat tasakaalu väikeste ja suurte osariikide vahel. (Gitelson jt, 1996, lk. 214) Kongressi mõlema koja juhtkonnad on küll struktuurilt üksteisele sarnased, kuid erinevad veidi võimu jaotuses. Esindajatekoja juhtkonna kõige suurem võim koondub spiikri kätesse, kes valitakse ametisse enamushäältega kogu koja poolt. Seega on selleks suure tõenäosusega esindaja, kes kuulub valimised võitnud parteisse. Hierarhias järgneb enamuse liider, kes aitab koos enamuspartei organisaatoritega spiikril ellu viia partei seadusandliku programmi. Opositsioonipartei eesotsas on vähemuse liider, keda aitavad vastavalt vähemuspartei organisaatorid, olles justkui vahelülid partei juhtkonna ja esindajate vahel
8. Kuivõrd aktuaalne oli Baltikumi küsimus rahvusvahelistes suhetes 1940. a lõpul ja 1950. a algul? Põhjenda Teema oli vägagi aktuaalne ja tähtis - Balti riikide saatust arutati nii Atlandi Hartas(Ingl ja USA lubasid taastada kõigi sõja käigus okup. riikide iseseisvuse) kui ka Teherani konverentsil, kus juba USA president kinnitas Stalinile, et loobub huvist Balti riikide saatuse vastu. Külm sõda muutis jälle asja ning USA moodustas 1953. aastal USA Kongressi Esindajatekoja Balti riikides, mis sai tuntuks kui Kersteni Komisjon, 1954. avaldas komisjon üle 500 lk aruande, milles kirjeldati veenvalt Moskva jõu ja vägivallapoliitikat Baltimaades
Kuubat rakette minema viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi 7 Fidel Castro suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni , mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks, suureks, maailmasõjaks. 8 Fidel Castro Castro Vs. Batista Aastal 1950, Castro lõpetas õiguse kooli ja hakkas harjutama õigust. Säilitada suurt huvi poliitika vastu, sai Castrost kandidaat Kuubas esindajatekoja valimisprotsessi ajal juuni 1952. Kuid enne valimisi sai korraldada, edukas riigipööre eesotsas General Fulgencio Batista kes kukutas eelmise Kuuba valitsuse, tühistades valimised. Batista eeskirja alguses, Castro võitles tema vastu. Alguses võttis Castro mõista õiguslikku vahendit kohut , et tõrjuda Batista. Samas, kui et ebaõnnestunud, Castro hakkas korraldama maa rühma mässulistega Rünnak Moncada kasarmutele
POLIITILINE SÜSTEEM 1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Nepali Kongressipartei, Kommunistlik partei/ühendatud Marksistlik-Leninlik partei ja rahvuslik Demokraatlik Partei
Oktoober 2001 peaminister Wim Kok Aprill 2002 transpordi-, riiklike tööde ja veemajanduse minister Tineke Netelenbos Juuni 2002 Tema Kuninglik Kõrgus Oranje prints Willem-Alexander ja printsess Maxima November 2003 väliskaubandusminister Karien van Gennip Aprill 2004 peaminister Jan Peter Balkenende Märts 2005 välisminister Bernard R. Bot Mai 2006 Esindajatekoja spiiker Frans W. Weisglas Mai 2008 kuninganna Beatrix riigivisiit Oktoober 2008 välisminister Maxime Verhagen Balti-Beneluxi välisministrite kohtumisel August 2009 parlamendi spiiker Gerdi Verbeet naisspiikrite kohtumisel Tallinnas Olulisemad visiidid Eestisse
Pärast viit tundi merel suutsid mehed jõuda saareni, mis asus viis miili eemal kohast, kus intsident aset leidis. Kennedy vigastas oma selga ja 1943. aastal saadeti ta USA-sse tagasi. Kui ta taastus, ülendati ta leitnandiks, kuid pärast mitmeid seljaoperatsioone valis ta 1945. aasta märtsis uuesti tsiviilelu kasuks. Järgnevad 12 kuud töötas ta ajakirjanikuna kahele ajalehele. Poliitiline karjäär John Kennedy oli demokraat. Demokraatliku partei liikmena võitis ta 1946. aastal esindajatekoja valimised. Järgnevate aastate jooksul näitas ta end Harry S. Trumani suure ja truu toetajana ning propageeris Kongressis astmelist maksustamist ja sotsiaalhoolekande ning heaolu laiendamist. Ta oli samuti üks Taft-Hartley akti juhtvastastest. 1 Kennedyt huvitas väga välispoliitika ning 1951. aastal külastas ta Suurbritanniat, Prantsusmaad, Itaaliat, Hispaaniat, Jugoslaaviat ja Lääne-Saksamaad. Tagasi tulles
a. pärast II Maailmasõda. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast . Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ( "päikeseketas" ), mis kujutab punast 4 päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. ( 1 )
aastal. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu. See koosneb alamkojast ehk esindajatekojast (Shugi-in) ja ülemkojast ehk nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu. Kui kojad jäävad eriarvamusele, siis mõne seaduse puhul on esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. 2.2. Rahvastik
pääsenud võõrvõimude sekkumisest. 5. Valitsus Tai riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Tai riigipeaks on päritava võimuga kuningas, kuid troonipärija võimuletuleku peab heaks kiitma Rahvuskogu. Tai seadusandlik organ on kahekojaline (Senat ja Esindajatekoda) Rahvuskogu. Senati 200 liiget valitakse 6 aastaks ühemandaadilistest ringkondadest ning kandideerida võivad üksnes kodanikud, kes ei kuulu erakondadesse. Esindajatekoja 500 liiget valitakse 4 aastaks: 100 liiget üleriigilistest parteinimekirjadest proportsionaalsuse põhimõttel ning 400 liiget mitmemandaadilistest valimisringkondadest enamusvalimistel. Valida võivad vähemalt 18- aastased ning valimine on kohustuslik. 6 5.1. Tai kuningas Tema Majesteet kuningas Bhumibol Adulyadej on üheksas kuningas Chakri dünastiast, mille esimeseks kuningaks sai 1782. Aastal kuningas Rama I
valitsusjuht on peaminister. Nepal on põhiseaduse järgi hinduistlik riik, kuid aastal 2006 teatas parlament selle sätte tühistamisest. Nepal on paljurahvuseline ja paljukeelne riik, mille riigipea on kuningas. Kuningal on piiratud võim, sealhulgas õigus kuulutada sõja või relvastatud mässu korral Ministrite Nõukogu ning peaministri nõuandel ja nõusolekul välja erakorraline seisukord. Selle peab heaks kiitma kaks kolmandikku Esindajatekoja liikmetest. Nepali parlament (Sansad) on kahekojaline, koosnedes Esindajatekojast (Pratinidhi Sabha) ja Rahvusnõukogust. Esindajatekojal on 205 liiget, kes valitakse otseselt rahva poolt ühekohalistes valimisringkondades viieks aastaks. Valimisõiguslikud on kõik vähemalt 18- 2 aastased Nepali kodanikud. Rahvusnõukogul (Rashtriya Sabha) on 60 liiget, kellest 10
Seadusandlik organ on kahekojaline 221-kohaline parlament, mis koosneb 71-liikmelisest Senatist ja 150-liikmelisest Esindajatekojast. Senati liikmed valitakse 4 aastaks. 40 liiget valitakse otsestel valimistel, 21 liiget nimetavad keelelised kogukonnad ja need 61 valivad omakorda 10 ülejäänud liiget. Peale nende kuuluvad Senatisse ka kuninga lapsed, nende puudumisel kuulub sinna Belgia kodakondsusega troonipärija. Esindajatekoja liikmed valitakse 4 aastaks otsestel valimistel ja proportsionaalsuse põhimõttel. Valida võivad vähemalt 18-aastased ja valimine on kohustuslik. Valitsuskabineti liikmed nimetab monarh, kui valitsusel peab olema ka parlamendi toetus. Belgias on mitmeparteisüsteem, iseloomulik on parteid flaami- ja prantsusekeelseteks jagunemine. Olulisimad erakonnad on Flaami Liberaalid ja Demokraadid, Alternatiivne Sotsiaalpartei ning prantsusekeelsetest
Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega, mis lisatakse Kongressi saabuvatele eelnõudele. Lisaks kuulub presidendile vetoõigus õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus tagasi. Kongressile kuulub ,,rahakoti võim'', mis tähendab, et president vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Ka riigieelarve võetakse vastu mõlema koja Esindajatekoja ja Senati poolt. Kongress kinnitab ka sõja väljakuulutamise presidendi poolt. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale võimuharule presidendile ja administratsioonile on siiski suhteliselt nõrk. 3 Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. b) Poolpresidentalism
4.3 Kapitoolium (Washington) Pilt 6: Kapitoolium (Washington) Kapitooliumi hoone ehk Capitol Building on hoone, kus käivad koos istungitel nii USA Senat kui ka Esindajatekoda. Selles hoones on töökabinet USA asepresidendil, kes juhib Senati ja ka Kongressi (mõlema koja ühisistungi) tööd. Samuti on seal kabinet Enamuse liidril (Majority Leader) ehk isikul, kelle partei saab enamuse Esindajatekojas ning määratakse või valitakse partei poolt Esindajatekoja esimeheks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kapitoolium_(Washington), 18.04.2009) Hoone on ajaloolise väärtusega ja on kaitse all ajaloomälestiste kaitse seaduse alusel. Kunagi asus seal ka kongressi raamatukogu, mis tänapäeval asub kolmes eraldi hoones Kapitooliumi idaosas. Kapitooliumi hoone on avatud külalistele, kes võivad jälgida avatud istungeid ning tutvuda hoones olevate kunstiväärtustega. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kapitoolium_(Washington), 18.04.2009)
Kui on tegemist mitmemandaadilise ringkonna ning kandidaatide nimekirjadega, siis saab kõige rohkem hääli kogunud nimekiri endale kõik selle ringkonna mandaadid. 2. VÕRDELISED ehk PROPORTSIONAALNE SÜSTEEM Proportsionaalse valimissüsteemi idee esitas esmakordselt üks Prantsuse revolutsiooni juhte Honore Mirabeau 1789. aastal, kuid Euroopas võeti see süsteem esmakordselt kasutusele rohkem kui sada aastat hiljem 1899 Belgias parlamendi esindajatekoja valimistel. Proportsionaalset ehk võrdelist valimisviisi on võimalik kasutada ainult mitmemandaadilistes ringkondades. Sellise süsteemi puhul saavad nimekirjad mandaate enamvähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Kõige klassikalisema võrdeliste valimiste süsteemi puhul hääletatakse kinniste nimekirjade kaupa. Nimekirjasisene järjekord pole muudetav, sisse saavad nimeldrjas eespool olevad kandidaadid. Valija peaks tegema oma valiku nimekirjade programmide põhjal
mail 2002. Alamkoja eesistuja on Fianna Faili esindaja Rory O`Hanlon. Parteiliselt jaguneb Esindajatekoda järgmiselt:Fianna Fail 80 mandaati (kogus valimistel 41,5% hääli), Fine Gael 31 (22,5%), Tööpartei 21 (10,8%), Progressiivsed Demokraadid 8 (4%), Roheline Partei 6 (3,8%), Sinn Fein 5 (6,5%), Sotsialistlik Partei 1 mandaat, sõltumatuid rahvasaadikuid on 14. Ülemkoda on praegu 60 liikmest koosnev Senat (Seanad Eirean), mille valimised peavad aset leidma 90 päeva jooksul pärast Esindajatekoja valimisi.Senati 11 liiget nimetab ametisse eelnevalt valitud Esindajatekojas kinnitatud peaminister.Ülejäänud liikmetest kolm delegeerib Iirimaa riiklik ülikool, kolm Dublini ülikool, 43 aga valitakse viie nn. Paneeli hulgast. Paneelideks on (1) rahvuskeel ja kultuur, kirjandus, kunst, haridus ja muud kaasnevad erialad, (2) põllumajandus ja kalandus, (3) töölised, (4) tööstus ja kaubandus ning (5) avalik haldus ja sotsiaalteenused
määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu (parlament; ingl. k. National Diet, jaap. k. Kokkai). See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi-in) ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. 4. HIROSHIMA JA NAGASAKI POMMITAMINE
Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha. Riigikeeleks on tsehhi keel ja rahaühik tsehhi kroon. Riik on jaotatud 14 maakonnaks. Tsehhi riigikord on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament. Ülemkoja e. Senati 81 liiget valib 6 aastaks rahvas ja iga kahe aasta tagant valitakse 1/3 Senati koosseisust ümber. Alamkoja e. Esindajatekoja 200 liiget valitakse 4 aastaks. Valimisõigus on alates 18. eluaastast. Tsehhis on mitmeparteisüsteem. Rahvastiku keskmine tihedus on 129 in/km2. Tihedaimalt on asustatud rasketööstuse tuumikala Morava-Sileesia (üle 200 in/km2). Linnades elab 75% riigi rahvastikust ja üle 100 000 elanikuga on 5 linna. 90,3% rahvastikust moodustavad tsehhid ja 3,7% moravlased. Välismaalasi oli 1,2% rahvastikust, enamik neist slovakkia, ukraina ja vietnami kodanikud. Vietnamlasi toodi riiki 1980
salajas pidamise vajadus. Näiteks sõjalise koostöö, diplomaatia ja ka majanduse vallas võiks kõigi üksikasjade avaldamine tuua pöördumatut kahju. Näiteks USA-s ei saa senaatorid ja kongresmenid tutvuda kogu CIA infoga. Luureorganisatsioon on seisukohal, et lobisemistõbe põdevatele poliitikutele ei tohi usaldada riiklikke saladusi. CIA on nõus suhtlema vaid Senati ja Esindajatekoja erikomisjoniga, kuhu liikmeid väga hoolikalt valitakse. Ka Eestis pole kaugeltki kõigil Riigikogu saadikutel riigisaladuste luba. Selleks, et vähendada üksikisikust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes kogukondades. Kõrgematele tasanditele otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused.
funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu (parlament; ingl. k. National Diet, jaap. k. Kokkai). See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi-in) ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. Haldusjaotus
Tooge illustratsiooniks juurde näiteid ülemkodade toimimise kohta erinevates riikides! Ülemkodade funktsioonid = vt. Eelmiste küsimuste vastuseid Ülemkodade näiteid · USA (AK: House of Representatives, ÜK: Senate). Senat: 200 liiget (2 igast osariigist), valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul Ülekohtu liikmete, saadikute, jne ametisse määramine Välislepingute ratifitseerimine (!) Viib sisse parandusi Esindajatekoja otsustesse. Ühendkomiteedes püütakse leida kompromisse mõlema koha vahel · Saksamaa. (AK: Bundestag, ÜK: Bundesrat). Bundesrat: Liidumaad ise määravad esindajad ja võib neid ka tagasi kutsuda Kinnitab vaid seadusi, mis puudutavad liidumaid ja nende õigusi/tegevust (60% seadustest) Saab vastavaid seadusi vetostada (Bundestagis vaja 2/3, et vetost üle sõita) · UK: (AK: House of Commons, ÜK: House of Lords) Pole valitav, vaid liikmeskond päritavuse alusel (700 liiget)
eelnõudele. Lisaks kuulub presidendile vetoõigus – õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus tagasi. Siiski ei maksa eelkirjeldatust teha üldistust, nagu oleks USA Kongressi mõjujõud väike. Talle kuulub „rahakoti võim”, mis tähendab, et president vajab suurte kuluprogrammide (nt kosmoseuuringud, välisabi, sõjakulutused) kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Ka riigieelarve võetakse vastu mõlema koja – Esindajatekoja ja Senati poolt. Lisaks kontrollib Senat kõrgemate riigiametnike ja suursaadikute nimetamist ning ratifitseerib rahvusvahelised lepingud; Kongress kinnitab ka sõja väljakuulutamise presidendi poolt. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale võimuharule – presidendile ja administratsioonile – on siiski suhteliselt nõrk. Näiteks pole Kongressil õigust avaldada administratsioonile umbusaldust. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.
pidamise vajadus. Näiteks sõjalise koostöö, diplomaatia ja ka majanduse vallas võiks kõigi üksikasjade avaldamine tuua riigile pöördumatut kahju. Näiteks USA-s ei saa isegi senaatorid ja kongresmenid tutvuda kogu CIA infoga. Luureorganisatsioon on seisukohal, et lobisemistõbe põdevatele poliitikutele ei saa-tohi usaldada riiklikke saladusi. CIA on nõus suhtlema vaid Senati ja Esindajatekoja erikomisjoniga, kuhu liikmeid väga hoolikalt valitakse. Ka Eestis pole kaugeltki kõigil Riigikogu saadikutel riigisaladuste luba. Selleks, et vähendada üksikisikust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes kogukondades. Kõrgematele tasanditele otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused.
reglemendile, anda komisjonidele õiguse mitte ainult läbi vaadata, vaid ka vastu võtta mõningaid eelnõusid. Olulist tähendust omavad reas riikides kodade või kogu parlamendi uurimis-, kontroll- ja revisjonikomisjonid, mis luuakse teatud asjade väljaselgitamiseks. Parlamentaarne praktika teab näiteid nende komisjonide kasutamisest konservatiivsete jõudude poolt, eriti poliitilise olukorra teravnemise juhtudel. Üldteada on USA Esindajatekoja komisjonide roll "ameerika vaenuliku" tegevuse uurimisel. See oli otsene demokraatlike vabaduste ja õiguste rikkumise näide, kui kodanikke jälitati nende veendumuste ning isegi kellegi kaebuste alusel. Kodanikud, kes tunnistati nendes komisjonides kehtivale korrale ebalojaalseteks jäeti ilma teatud õigustest, sealhulgas õigusest olla teatud ametikohtadel. Selliste komisjonide töö toimub tihti suletud uste taga ja ametivõimudel on õigus keelata andmete avaldamise
1980ndate aastate lõpul 23 000 registreeritud lobisti. Kuna lobbytöö võib äärmuslikes vormides kaasa tuua korruptsiooni, siis on püütud teda õiguslikult reguleerida. Näiteks võeti Ühendriikides 1946. aastal vastu lobbytöö reguleerimise seadus. Selle järgi peab igaüks, kes tegeleb kas tasu eest või oma motiividel tegevusega, mille eesmärgiks on mõjutada Kongressi seadusandlikku tegevust, ennast enne tegutsema hakkamist eelnevalt registreerima Esindajatekoja clerki ja Senati sekretäri juures. Peale selle peab ta vande all andma kirjaliku avalduse, kus on andmed tema enda ja ta palkaja kohta (kelle huvides ta esineb), lepingutähtaeg, summa ja talle antud vahendite kasutamise eesmärk. Ta peab pidama arvestust tema kaudu liikunud rahaliste vahendite kohta, esitama igal kvartalil aruandeid, milles tuleb ära näidata isegi lobbytöö korras avaldatud publikatsioonid. Aruanne avaldatakse Kongressi ametlikus väljaandes.
Valimised on korralised või erakorralised (ennetähtaegsed). Parlament võidakse riigipea poolt teatud tingimustel laiali saata või astub koosseis ise tagasi. Kojad võidakse valida kas otse (vahetu valimine) või valijameeste kaudu (vahendatud valimine). Töövorm on täiskogu istungjärk ja struktuuriüksuste istungid, peale selle personaalne deputaaditegevus, sh ka nn töö kuluaarides. Istungjärkude pikkus on väga erinev - varieerub Iirimaa Esindajatekoja 33-st päevast kuni Inglismaa Alamkoja 170 päevani. Parlamendil ja kodadel on juhatajad (nn spiiker) javõi juhatused, kes korraldavad nende töö- ja kodukorra tagamise. Kummaski kojas või ühekojalises parlamendis võivad olla: 1) parlamendifraktsioonid - so saadikute (deputaatide) püsivad või ajutised poliitilised ühendused parteilisel või parteidevälisel maailmavaatelisel või lihtsalt pragmaatilise liitumise (et oma huvi piisavalt häältega tagada) alusel;
annaabi.ee 
