Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esimesed kuud uues koolis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kindlast, eluetapp, otsustasin, kooliga, püüelda, viimasega, jutukas, otsusest, arvavad, elult, minus, oktoobri, õppinud, teadnud, puudunud, koguaeg, katsun, koguda, hindeid, kodutöid, jutteEsimene aasta uues koolis Kindlasti nagu paljudel oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti. Kui ma rääksin oma sõpradele otsusest minna Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse õppima ei olnud keegi sellest eriti vaimustuses, kui siis ainult need sõbrad ja tuttavad kes seal ise juba õppisid. Kõik tegid seda kooli maha, et seal on nii kerge ja sealt ei saa head haridust, aga mind see ei heidutanud mida teised arvavad. Mina jäin enda otsusele kindlaks, et tahan just selles koolis õppida kokaks. Mäletan väga hästi kui oli päev millal olid katsed ja ma nägin seda tohutut rahva massi, kes tahtis saada kokaks ja
Kool annab, kool võtab Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata ning maha matta meie andeid. Nimelt algklasside kunstitundides lapsi õpetatakse õigesti
loomulikult võiks olla see ka hästi tasustatud. Samas tahan olla ka oma lastele eeskujuks, et ka nemad suurena otsustaksid hariduse kasuks. Tegelikult on mul olemas ka täiesti negatiivne kogemus kõrgkoolis õppimisest, seda selles suhtes, et enne sotsiaaltöö eriala valimist proovisin õnne ka ärikorralduse erialal. Käisin aasta ära, kui järsku oli motivatsioon kadunud ja selgus kurb tõde, et see aine polnud siiski minu jaoks see, mida olin südames soovinud. Pika kaalumise peale otsustasin selle pooleli jätta ning peale paari aastast kodus olemist ja mõtlemist avastasin enda jaoks sotsiaaltöö. Praegusest vaatenurgast on minu õpieesmärgid paigas ma tean, milleks ma õpin ja millised on minu ootused õpitule. Olen seadnud endale pikaajalised eesmärgid ja püüan visalt nende täitumise poole. Minu kõige nõrgem külg on see, et ma võtan kõik ülesandes ja tööd käsile nii-öelda viimasel minutil, samas tundub see veider kuid minu jaoks ideaalne, sest
(Kann. Ain...) 6 Mälestusi kooliajast.. Esimese asjana tulevad mul pähe ikka rõõmsad ja lõbusad mälestused, aga see vist on iga asjaga nii, et head jääb rohkem meenutama. Esimeses vene keele tunnis ütles õpetaja mulle: ,,Sind ma hakkan küll armastama." Ega ausalt öeldes ei oskaks soojemat vastuvõttu kooli ette kujutada. Ja vot see oli alles hea õpetaja konkreetne, lõbus, jutukas, tark, klassivenna ema täis komplekt. Eks toredaid õpetajaid oli mul tegelikult õige palju, kole kahju on, et osade tundides ainult ühe perioodi jagu käia sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline
Selle põhialuse kohaselt tuleb süsteeme, olekuid, protsesse ja kõike muud käsitledes silmas pidada nende võimalikke mõjusid üksteisele. Gümnaasiumi kümnendas klassis astusin kooli õpilasesinduse liikmeks, kus ma sain väga hästi läbi ühe tüdrukuga. Olin olnud põhikoolis õpilasomavalitsuse president ja tahtsin ka nüüd samale ametikohale kandideerida. Kuuldes, et too koolikaaslane on samuti väga motiveeritud sellest ametikohast, otsustasin ise mitte kandideerida, sest tahtsin hoida häid suhteid. Duelli astudes oleks meist saanud vaenlased ja see oleks kogu relatsiooni ära rikkunud. Siinkohal ongi hea öelda, et vastasmõjudega tuleb arvestada. Taaskord saab näite tuua õppetööst lähtuvalt, mis on seotud sihtidest lähtumise printiibiga. Põhilause järgi tuleb alati lähtuda, mis tahes tegevuse korral, sellest, milline on oodatav tulemus. Tulles ülikooli sean ma omale sihid - ma tahan saada advokaadiks, loon oma büroo,
Tallinna Laagna Gümnaasiumis oli hea võimalus, seda kõrval kursustena õppida. Lisaks sellele sain ka load, ning hakkasin igal vabal võimalusel autoga sõitma ja teda parandama, uurides ja õppides nii lisaks koolile palju juurde. Kuigi algselt tahtsin Mehhaanika koolis õppida automaalriks, kuid väheste huviliste tõttu seda kursust ei avatud, ei kahetse ma tänaseks enam seda, et mehaaniku paberi sealt sain. See andis juurde palju motivatsiooni edasi püüelda just sellel alal, mida juba väiksena ihaldasin. Nii sündis ka soov kandideerida Tallinna Tehnikakõrgkooli, transpordi teaduskonda, auto tehnikuks. Läbi raskuste see ka õnnestus ning juuli keskel oli teada, et septembris kõnnin ma sisse Tallinna Tehnikakõrgkooli aktusele. Kuid miks just Tehnikakõrgkool? Autot oleks saanud õppida ka teistes koolides, näiteks oleks olnud võimalus minna edasi õppima Mehaanika kooli, kuid soovisin omandada kõrgharidust, et
pisipoja Daniel , kes hakkab see sugis kooli minema. 10. Kristel Imeraj - USA. Millal lõpetasite 1996 Lustivere kooli? Kus täpsemalt Atlanta, Georgia, USA elate, asukoht? Kuidas tuli selline Peale keskkooli lõpetamist andsin paberid ainult Tartu Ulikooli mõte, et minna arstiteaduskonda sisse, kuid tugeva konkursi tõttu ei saanud sisse. välismaale? Läksin siis Rootsi 10.-ks kuuks ja otsustasin uuesti Tartu Ulikooli proovida. Sain norra keele eksamist rootsi keele põhjal läbi. Samal ajal, kui pidin otsuse tegema, tuli mulle kiri ühelt minu keskkooli klassikaaslaselt, et kas ma tahaksin tema perekonda minna lapsehoidjaks. Helistasin perele ja neile ma väga meeldisin ning nemad mulle ka. Hakkasingi siis pabereid ajama ja juba 15
Võtad puhkuse just siis, kui seda vajalikuks pead ja kui tahad saad ka mitu päeva endale lihtsalt töövabaks teha. Ettevõtjana ei pea sa täitma kellegi käske, oled iseenda boss. Tänu selle aasta kogemustele olen ma mõistnud, et ettevõtjana pean ma kõvasti tööd tegema ja vahel on keeruline, aga sellel on ka nii palju eeliseid ja hea äriideega on maailm minu päralt. Ettevõtlus ja mina ettevõtjana Selleks, et elus läbi lüüa, peab iga inimene mõtlema, mida ta oma elult tahab. Mõned inimesed õpivad selgeks ameti, mis neile meeldib ja alustavad tööd kellegi alluvuses. Leidub ka neid inimesi, kes tahavad olla iseenda peremehed ning alustavad äritegevust ettevõtjana. Kas tänapäeva ühiskonnas on keeruline olla ettevõtja ja kas mina tuleksin toime ettevõtjana? Tänapäeval on väga lihtne alustada oma äri, kui on piisavalt ressursse. Riik toetab ka omaltpoolt, kui oled suuteline neile ära tõestama, et just sinu äriplaan on see, mis on vettpidav
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Kirjuta oma arvamus ning põhjenda. Teie vastus 31 LISA 2 Muutmata kujul vastused küsimusele ’’Mis on sinu arvates koolistress?’’ Stress koolist Koolist tingitud stress (ülekoormus, palju kodutöid, pikad koolipäevad) Stress koolist, mis on tekkinud ülemõtlemise, üleõppimise ja ületegemise tagajärjel. Kooli tõttu tekkinud psühholoogiline seisund, mis kooliga kaasneb. Stress, mis on põhjustanud kool - pikad koolipäevad, palju kodutöid, vähe aega, ärevus enne kontrolltöid jne Kui ollakse pinges ning pidevalt väsinud Kui õppimine kuhjub üle pea, tãhtajad vilgutavad punaseid tulesid, hinded kukuvad, sa tunned et sa enam ei taha, ei jõua ja ei viitsi. Koolist tulenevate probleemide tõttu depressiooni või ärevusse sattumine. Kooliga seonduv masendus.
vabariiklikule võistlusele. Teisel korral võitsime laureaadi tiitli. Lisaks huviringidele võtsin ka osa paljudest üritustest. Meil oli sügislaat, kus tuli midagi kodus ise valmis meisterdada, et see koolis laadal maha müüa. Mina võtsin sellest osa ainult ühel aastal. Ma lasin emal valmistada muffineid. Teenisin laadal umbes sada krooni. Veel meenub, et seal oli stiilipidu, vigurvänt, jõulupidu, play back show. Viimasest ma võtsin igal aastal osa. Kui ma olin 5. klassis, otsustasin ma matkida Lordit - Hard Rock Hallelujah. Saime kokku Lordi bändi. Me tegime ise kõik kostüümid, muidugi ema abiga. Trummid ja kitarri tegime puust. Lisaks sellele kasutasime bürotehnikat. Ma olin solist. Meil läks väga hästi nii koolivoorus kui ka maakonnas. Ma arvan, et see jääb mulle eluks ajaks meelde. Me saavutasime esimese koha. Järgmisel aastal ma otsustasin järgi teha jälle üht Eurovisiooni laulu (Teabags) - ,,Push the Button". Ka see esinemine lõppes samade tulemustega. 7
Ta on viimased kolmkümen tundi püüdnud end olematuks magada. See ei ei õnnetunud. ,,Mul on hing. See korraliku eesti poisi hing, mis on saanud korralikult igast suunast klobida. Katki olen. Rahu tahan. Koju tahan. Kodu ei olegi minu jaoks enam füüsiline või geomeetriline koht. See on hingeseisund, mida ma pole enam ammu tunda saanud. Turvalisust tahan." +1.Õe antud 500 krooniga ostab ta tapeediliimi, kangast, kahepoolset teipi ja pihustivärvi. Teeb väikse toa elamisväärseks. Kooliga peab midagi ette võtma. J saab kohvikus klassijuhatajaga kokku. Irka arvab, et ta on ikka ise tüli norinud- nähes sinikaid ja lõhkist kulmu. J ei taha aga on sunnitud kõik ära rääkima- ema haiguse, koduse olukorra ja võimutuse selle olukorra keskel õppida. Irka loodab, et kõik saab korda. J ütleb, et võtab perearstilt tõendi ja tuleb nädala pärast kooli. +2. J elab juba kolm nädalat õe antud pinnal, kütab ise ahju, käib õe juures või koridori peal wc-s
Sellest ajendatuna püüdsin uurida valitud inimgruppide hinnanguid. Uurimuse tulemused ei pruugi anda täielikku pilti antud valdkonnast, mis nõuaks pikemaajalist ning põhjalikumat uurimistööd. 3 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli analüüsida õpilaste väärtushinnanguid. Uurimistöö teema pakkus mulle huvi, nimelt huvitas mind, mida tänapäeva noored arvavad üldisemalt koolist, õppimisest, sõpradest, rahast, ajateenimisest ning elamisest väljaspool Eestit. Kooli ja õppimise kontekstis huvitusin hariduse olulisusest. Sõprade teemal soovisin välja selgitada nende tegelikku tähendust, on nad vahendid või eesmärk iseenesest. Assotsiatsioonid raha teemal näitavad materiaalse heaolu tähtsustamist. Uurimus on läbiviidud ankeedi vormis valikvastustega (Lisa 1. ja Lisa 2.). Etteantud
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
..“, lisades just selle päeva põhjuse: „sest sa ei kuulanud“ (isegi tolle aja kohta). Ta lihtsalt hoidis minust veerandi lõpuni eemale. või „ei kuula“ või „sa ei keskendu ega ole hoolas“. See õpetab ka, et õppimine on elukestev, et haridus ei lõpe koolis või kooliga. Päris kindlasti on vahe koolis käimisel ja haridusel. Ma lahkusin koolist 15-aastaselt; jooksin ära. Lahkusin, sest ma jäin vahele sellega, et panin kooli kesksele teadetetahvlile üles suure pildi, millel olid kujutatud kõik minu jaoks ebameeldivad Ma mäletan, et vaatasin alatasa klassi aknast välja (eriti siis, kui mul oli igav või kui õpetaja aina õpetajad. Aasta oli siis 1962 ja kooliaasta lõpuni oli jäänud veel kaks päeva
Selleks on vaja luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea sotsiaalne kliima on lapse arengu juures väga tähtis, vahest isegi olulisem kui mure õppimise pärast. (Vaiksoo, 2010) Kiusamine on koolivägivalla alaliik. Vägivalla teadusliku mõiste all peetakse silmas agressiivset käitumist, kus füüsiliselt haiget tegemine või kahju tekitamine on tahtlik. Samas peavad õpilased ise lisaks füüsilisele vägivallale ka psühholoogilist tahtlikku haiget tegemist.
selline töövorm nagu uurimistöö, olgu siis individuaalselt või rühmana, kas oma õpetajale esitamiseks või komisjoni ees kaitsmiseks. Õpilasuuring eeldab nii loovust kui ka teadmisi ning seda õppeviisi tuleb kindlasti toetada ja laiendada. Kui mõtleme kogu aeg hinnetele ja survestame õpilasi paremate hinnete suunas, siis blokeerime flow'ni jõudmise protsessi. Aga just flow-tunne annab inimese, ka õpetaja ja õpilase elule sügavama tähenduse ja terviklikkuse. Selle poole tasub püüelda. Kirjandus Csikszentmihalyi, M. (1996) Creativity: Flow and the Psychology of Discovery and a Invention. Harper Prennial. Csikszentmihalyi, M. (2007) Kulgemine: optimaalse kogemuse psühholoogia. Pegasus. 9
tahan - elada nii, et millestki ei peaks enesele ära ütlema." Arvab, et põhimõtteliselt peaks igaüks oma probleemidega ise hakkama saama, kuna igaüks on lõpuks ise oma saatuse valinud. 7 Juhtum 4 on 23- aastane mees, pärit ühest Ida-Virumaa linnast. Kinnipidamisasutuses viibib juba teist korda. Mõlemal korral on olnud tegu vargustega. Kasvatanud on teda ema ja kasuisa. Viimasega on noormehel üsnagi pingelised suhted. Lävib suhteliselt palju oma isaga, mis on pahanduste ja konfliktide põhjuseks ema ja kasuisaga. Nii seda enam, et koduste hinnangul olevat isa joodikust ,,paadialune", kes noormehelegi halba mõju avaldavat. Tema koolitee lõppes pärast 7.klassi. Põhjuseks see, et kaaslased naersid ja norisid teda kõnehäirete pärast. Kõnehäired on olnud noorukile tõsiseks psüühiliseks probleemiks.
,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja.
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama. Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada. Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti.
Mu vanemad hindasid kodu, perekonda, isamaad ja haridust. Ka mina pean neid oluliseks. Tähtsal kohal olid ka raamatud. Seda, et ma raamatuid ja lugemist kõrgelt hindan, näitab eriala, mida ma ülikoolis õpin: kirjandus ja kultuuriteadused. Suure tõenäosusega ajendasid kodust saadud teadmised mind seda eriala õppima. Nooremana oli kool perekonna kõrval kõige algus ja ots. Kõik tööd, tegemised, sõbrad ja huvialad olid vähem või rohkem kooliga seotud. Nüüd, ülikoolis käies see enam päris nii ei ole, kuid väärtushinnangute kujundajana mängib kool siiski suurt rolli. Õpitav eriala määrab suuremal või väiksemal määral ära teatava vaate elule. Kõige laiemalt jagatakse üliõpilased kaheks stereotüübiks: reaalideks ja humanitaarideks. Kuigi nende stereotüüpide kirjelduste usaldusväärsus on kaheldav, siis teatavat rollile vastavat hoiakut see ikkagi sisestab. Näiteks
Internet täna maailmas Fakte küberkiusamisest maailmas ,,New York Times" tehtud uuringus selgub, et internetis on kiusatud 75% õpilastest neist 10% on teavitanud vanematele või täiskasvanutele, keda usaldatakse. (http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=MEMO/09/58, 01.03.2010) Miks lapsed ei räägi küberkiusamisest internetis, sest 1/3 arvavad, et interneti kasutamist hakatakse piirama ja ½ õpilastest arvavad, et peavad sellega ise toime tulema. Kalev Pihl'i uuringust selgub, et 28% õpilastest on kiusajad ja 37% ohvrid. Küberkiusamise ohvritest 54% ei võta selle ära hoidmiseks midagi ette ning 33% kiusavad vastu. 16% Suurbritannia õpetajatest (neist 67% on algklassiõpetajad, 25% keskkoolide õpetajad). 7% on kiusatavad teiste kolleegige või koolijuhtkonna poolt, kirjutab eTwinning Sõpruskoolid Euroopas
Oli juba pime. Ma olin juba kaua kodust ära olnud. Kui Stiiv-Maikel elutoast ukse kriiksu kuulis, jooksis ta ukse juurde. "Jasmiin, me ootasime sind! Miks sul nii kaua läks?" küsis ta murelikult. Ma ei öelnud kindluse mõttes midagi. Muidu jälle saadan kellegi surma. Ma läksin trepist üles oma tuppa. Õigemini, minu Stiiv-Maikeli tuppa. Ma heitsin voodile pikali ja nutsin paar näotäit. Siis aga rahunesin ja panin teleri mängima. Enda kahjuks tulid sealt just uudised, aga ma otsustasin need siiski ära vaadata. "Äsja kadunud Pitsabaari omaniku baar tulekahjus! Täna süttis ähmastel oludel Leindholdi pitsa tagaruum, milles hukkus kaks inimest. Pritsimeestele tegi see muret, et mõlemad sissepääsud olid suletud. Selleks, et sisse saada, pidid nad uksed lahti lõikama! On see vast katastroof!" "Jah, on see vast katastroof! Meil on ka pealtnägijaid, kes nägid enne tulekahju tagaruumi sisenevat naist. Kes see naine oli, seda ei tea
põhjustada veel raskemaid vigastusi, kui tal võib-olla kavas oli. ,,Paljud naised loodavad, et kui ta vaid joomise maha jätaks, siis läheks kõik hästi. See ei muuda aga vägivallatseja puhul midagi. Sõltuvusest vabanemisel muutuvad vaid ettekäänded, mitte käitumine." Mis muudaks vägivaldset meest? · Naisel ei ole võimalik mehe käitumist mitte millegagi muuta, ütleb Bancroft. Tihti arvavad naised, et oma armastusega lunastavad nad mehe kunagised kannatused, millest mees alalõpmata räägib. ,,Tema sees on väike haiget saanud poiss, ütlevad naised tihti," tõi Otstavel näiteks. · Aga Bancroft väidab, et üleöö muutumist ei ole. Samuti ei aita tema sõnul ei tavaline individuaalne ega paarisnõustamine. Kui vägivallatseja läheb terapeudi juurde, siis ta paneb
Mõned väljalangevuse põhjused: · klassikursuse kordamine · põhjuseta puudumine · ranged reeglid ja distsipliin koolis · mitterahuldavad hinded · reaalained tekitasid raskusi · suhted õpetajatega Koolist väljalangevuse ennetamine: huvitegevuse õhutamine, põhjuseta puudumistega tegelemine. Koolist väljalangevuse tekkeprotsess: · Osalus-identifikatsiooni mudel - osalemise puudumine koolis, ei identifitseeri end kooliga ja see viib koolist väljalangemiseni. · Frustratsiooni-enesehinnangu mudel - enesehinnang muutub madalaks, tekib tõrjutus koolis ja siis koolist väljalangevus koolist. Õpilase puudumine (pupils absenteeism) Koolist keelduv käitumine (school refusal behavior) - koolihirm Põhjuseta puudumine (truancy) Laps puudub koolist kuna... ... Vanemad pole teadlikud (last pole kodus või on laps kodus, kui vanemad pole kodus) poputegemine, põhjuseta puudumine. ..
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Sõber on looduse ime. Sõprus on lõng, mis köidab südamed kokku. Tõeline sõber on õiglane, abivalmis, vapper, kannatlik, truu......ning igavene. Head sõbrad on kui maailma inglid. Sõbrad täidavad su elu rõõmuga, hinge päikesepaistega ja südame armastusega. Et omada sõpru, ole sõber. Tõelised sõbrad kuulevad ka seda, mida sa ei öelnud. Sõbrad on lilled meie elu aias. Mõnikord ei suuda kõik maailma sõnad öelda nii palju kui üks sõbra kallistus. Varastada elult sõprus on sama, mis varastada maailmalt päike. Parim sõber on kui neljaharulune ristikheinaleht: raske on teda leida, kuid ts toob õnne. Sõbrad on nagu raamatud :neid ei pea olema palju, aga lugeda tuleb hoolikalt. Õnnel on palju vorme... ...neist üllaim on sõprus. Üksainus roos võib oll minu aed... ...ja üksainus sõber minu maailm. Parimatest sõpradest saab isevalitud perekond. Kui kõik teised on lahkunud, saabub sõber.
või mitte. Sest kust sa seda asja tead, mis sa ilmaski pole katsunud. Ei, härra Maurus, ütlesin mina. Mina habemest ei lahku, ennem müün rahvale kasulikku toitu ja jooki edasi, pealegi kus ma ei tea, kas õppimisest ongi miskit kasu. Hää küll, ma saan tudengiks. Noh, ja siis? Mis ma selle tudengiga teen, kui mul pole enam habet! Või arvate, et tudeng maksab sama palju kui minu habe? Te peaks kuulma, mis naised sellest arvavad, nimelt minu habemest. Kümme tudengit ei saa minu ühe habeme vastu, kui on naised. Veel praegu müüks ma oma krempli maha ja läheks ühes teiega Mauruse juurde, kui poleks seda sindri habet. Oleksime teiega koolivennad. Aga ühte ütlen ma teile, noormees, ja seda pidage meeles: hea habe maksab siin ilmas sagedasti rohkem kui suur tarkus ja muud niisugused asjad. Sellepärast hakkaski mul oma habemest kahju. Mõni ütleb: habe kasvab uuesti. Aga mis siis, kui ei kasva? On ju ometi
progressiooni komponenti, et üle üle üle üle.). Aldefer rääkis et võib ka tagasi, et tulemuse mitte saavutamine viib mid frustratsiooni ja langen tagasi madalamaleastmele. KAHE FAKTORI TEOORIA (F. HERZBERG) Motivatsioonil on kaks dimensiooni: I rahulolust mitterahuloluni so. MOTIVATSIOONIFAKTOR II rahulolematusest mitterahulolematuseni so. HÜGIEENIFAKTOR Juht peaks kõrvaldama rahulolematust põhjustavad situatsioonid. Kui on saavutatud mitterahulolematuse tasand tuleb püüelda rahulolu suunas motivatsioonifaktoreid suurendades. 18 19 ILMSETE VAJADUSTE TEOORIA (H. MURRAY) Vajadused on õpitud Jätab kõrvale, selle millest rääkisid Maslow ja Aldefer, ehk füsiologilised vajadused. Vajadused o õpitud ja elu jooksul omandatud. Ei pannud vajadusi hierarhiasse, kõik on nö võrdses staatuses.
annaabi.ee 
