a tagasi Aafrika, Euroopa, Aasia jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, häälitsused. Homo sapiens neanderthalensis- neandertallane 200000-30000 a.tagasi kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, kõnelesid, matsid surnuid. Homo sapiens sapiens- pärisinimene e tark inimene elasid kõikjal kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunst, tule süütamine, peenemad tööriistad, efektiivsem toiduvarumine. Kiviaja perioodid: Paleoliitikum-vanem kiviaeg rändlev eluviis tööriistadena kasutati seda, mida leiti tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Mesoliitikum-keskmine kiviaeg rändlev eluviis kivist tehti tööriistu, kasutati ka tuld tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Neoliitikum-noorem kiviaeg paikne eluviis savinõude valmistamine, ketramine, riide kudumine tegeldi lisaks eelnevatele ka maaharimise ja karjakasvatusega.
kalmistud) Ajalooline aeg- Kirjalikel allikatel põhinev info (nt kroonikad, vakuraamatud) 4. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luust sarver ja puust parem oli tulekivi. Luudest ja sarvedest valmistati nooleotsi. Kalastamine ja jahipidamine. 7. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika-4000ekr, Nöörkeraamika-3000ekr 8. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? Kui tekkis nöörkeraamika
Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võrgud, luust õngekonksud, suured kalad ahingute ja harpuunidega) Küttimine(põdrad, koprad, linnud, püünised, lõksud, varitsus jaht). Neoliitikum(noorem kiviaeg)- Hakati kasutama keraamikat umbes 5000 e.Kr
Kiviaeg 9000 eKr a. Tekkis Pulli asula. Sellega algas Eesti alal 7000 eKr Kunda kultuur, asutati Kunda Lammasmäe. Kultuuri iseloomustus elatuti küttimisest, korilusest. Rändlev eluviis. Jääb keskmisesse kiviaeg e. mesoliitikumi aega. Kammkeraamikakultuur Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres
sest neil tuli GREED ja nad tahtsid aina rohkem endale. Muinasaeg Millised olid peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel – põlluharimine, karjakasvatus, , mil moel muutus asustus – aastaaegadega liikusid. Olenes ka kultuurist, nöörkeraamika kultuuriga oli vaja leida põldusid ja kohti kus karja kasvatada. Samas Kunda kultuuri ajal oldi vee lähedal. Loomadele joogikohad, kala püüdmine.Eluviis oli rändlev, uskumused – omanik saab koos temaga maetud asju kasutada järgmises elus, da afterlife.Ohverdused esemete kaudu. , matmiskombestik – kalmed ( ringide sees lol) KIVIKIRSTKALMED, LAEVKALMED, MAAHAUAD, tekkisid ka juurde pikema aja jooksul. TARANDKALMED(ristkülikute sees lol) Suhted naaberrahvastega ja vastastikused mõjutused. – alguses oli kõik rahumeelne, kuid venelasi huvitas sujuv mere-kaubateede ristumispaik, kuid eestlased olid mõistuselt
Sageli esinevaks motiiviks on kammivajutiste ja lohuridade vaheldumine. Kammivajutised võivad moodustada ka keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid: siksakke, rombe jms. Kunda kultuur – küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas siis umbes 1500 inimest. Asulakohad olid veekogude lähedal, see võimaldas kala püüdmist ja liikumist. Lisaks tulid sinna loomad jooma ja neid oli lihtne seal tappa. Asulates elati ilmselt 15-30 liikmeliste kogukondadena (2-4 perekonda). Eluviis oli rändlev (vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele) Kunda kultuur – tööriistad. Tööriistad valmistati kivist, lust, sarvest ja puust (puust riistu pole säilinud) - Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi, lisaks kvarts. - Suurte tööriistade jaoks kasutati kivi, kivikirved olid tollal veel üsna kesised. - Luudest ja sarvest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Selliseid esemeid on kunda kultuuris palju Kunda kultuur – eluviis
Eesti ajalugu ehk muinasaeg · Kiviaeg Keskmisel kiviajal valitses Eestis jääaeg, misvõimalikud varasema asutuse jäljed kustutas.Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 900 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur,mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu eesti keskmise kviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta mitmete veekogude ( s.h Peipsi järve ja Pärnu jõe ) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr.Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kund kultuuri
Mesopotaamia: See oli sõjakas maa, tänu sellele väljendus see ka kunstis. Tuntuim eepos on Gilgmesi eepos (tegelane otsib igavese elu eliksiiri, leiab selle, kuid madu joob selle ära, vahetab nahka ja eliksiir ongi läinud) 8) Olulisemad saavutused inimese tegevuses: Paleoliitikum: Inimasustus levis Aasiasse ja Euroopasse, Ameerikasse, Austraaliasse. Kujunesid rassid. Anastav majandus Mesolitikum: Jää taandumise algus. Võeti kasutusele vibu ja nool. Koduloom on koer. Anastav majandus. Rändlev eluviis Neoliitikum: sellesse aega langevad mitmed avastused. Inimene hakkab kivi lihvima ja puurima, savi nõusid valmistama, riideid kuduma. Mindi üle viljelevale majandusele. Tekkisid põllud ja hakati kasvatama loomi. Kujuneb esimene ajaline tööjaotus. Tekkisid esimesed linnad. Hakati kummardama päikest ja maad. Pronksiaeg: loobuti kivi tööriistadest, kasutusele võeti ader. Mees tähtsam. Tuleb käsitöö eraldi alana. Inimeste kihistumine.
Talb - suurte pakkude lõhestamiseks (nagu kiil) Ahing - sakilise servaga kalapüügiriist Tuur - sarvest tööriist jää lõhkumiseks Harpuun - luust/sarvest tööriist sakilise servaga Kõõvits - Tulekivist tööriist naha töötlemiseks Uurits - nagu tänapäeval naaskel Kultuuride võrdlus 1)Kunda kultuur vs kammkeraamika kultuur S: Mõlemas kultuuris rajati asulad veekogude äärde. Küttimine, kalastamine ja korilus olid põhilised elatusalad. Rändlev eluviis. E: Kammkeraamika kultuurist teame matmiskombeid, kuid Kunda kultuurist ei tea. Kammkeraamika kultuuris olid tööriistad rohkem "polished", Kunda kultuuris olid need palju algelisemad. Erinevalt Kunda kultuurist, tegeleti kammkeraamika kultuuris keraamikaga. Kunda kultuuris polnud miski kaunistatud, kuid kameraamika kultuuris juba oli. 2)Kammkeraamika vs nöörkeraamika S: Mõlemas kultuuris tegelti keraamikaga. Samuti on mõleas kutuurist teda matmiskombed.
4) Põhiperioodid: Mesoliitikum (9000-5000 eKr), neoliitikum (5000-1800 eKr), pronksiaeg (1800-1100 eKr ja 1100-500 eKr), rauaaeg (500 eKr- 50 pKr, 50-450 pKr, 450-800 pKr, 1050-1200 pKr) 5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega)
ja muististe sarnasus. · Elanikke u. 1000. · Veekogu ääres. · Elamuks püstkoda, mille keskel tulekatel. · Elati suurperena - 4 põlvkonda koos. b. Tööriistad ja tegevusalad: · Kivist kõõvitsad (teravad, ümara seljaga), uuritsad, kivikirved. · Luust ja savist ahing, tuur, harpuun, õngekonks. · Küttimine, kalapüük ja korilus. · Rändlev eluviis. · Koer esimene ja ainus koduloom. · Kütiti põtru, karusid, metssigu, kitsi, ürgveisi. · Kalapüük haug, angerjas, räim. · Korilus metsaandide korjamine toiduks. Leitud on kõige rohkem põdraluid (2/3). 2. Neolitikum (u. 5000-1800 eKr) Elanikke umbes 2000. Keraamika kasutuselevõtt. Jätkuvalt rändlev eluviis. a. Kammerkeraamika kultuur (u. 4000 eKr): · Savinõud ilustatud kammitaolise riista abil.
um Tähtsamad (põdrad, laibamatus (silmaauguta 9700-4000 asulakohad: koprad), kivikirved, eKr Pulli asula kalastamine kõõvitsad, Kunda sisevee-kogudel, uuritsad, nooleotsad Lammasmägi; korilus → jne), luust, sarvest ja rändlev eluviis. puust. Koer oli kodustatud. Neoliitiku Kammkeraamik _________________ ___________________ _____________________ m a kultuur _________________ ___________________ _____________________ 4000– Asulakohad: _________________ ___________________ _____________________
Jõu kasutamisest 3. Piirid 4. Territoriaalne ühtsus 5. Vaidlused 6. Mittesekkumine 7. Inimõigused 8. Enesemääramisõigus 9. Koostöö 10. Kohustused Teine korv 1. Majanduse-, teaduse, tehnika, keskkonna-alane koostöö; 2. Vahemere-äärne regioon ja julgeoleku-alane koostöö Kolmas korv “Humanitaar- ja teiste valdkondade koostöö” Loeti edukaks: info vahetus, inimeste individuaalsed kontaktid Neljas korv – kinnitas protsessi jätkumist Jätkukohtumised Jätkuseminarid Rändlev eksistents Võrdlus amööbiga Eesti osales 1992 Helsinkis. Budapesti kohtumine (1994) Nime muutus Jeltsini-Clintoni kohtumine Bosnia konflikt ja selle mõju kohtumistele Rahuvalve ja komisjon: Mägi-Karabahhia Venemaa aktiivsus ja reformiettepanekud 1993 – määrati esimene peasekretär 1993 – loodi sekretariaat Viinis 1994 – nime muutus Olulisemad: Eesistujamaa: Soome (2008) – Gruusia nt. Troika põhimõtted Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo
kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerkeraamika kultuur-4000eKr võeti kasutusele savinõud, kaunistatud ornamentidega. Kammipiide laadsete joonte järgi hakati kutsuma kammerkeraamikaks. Asulad endiselt jõgede,järvede ääres. Ka mere ääres,saartel. Elamud ridamisi veekogu poole. Esimesed neljakandilised postidele toetuvad hooned. Jahi ja tööriistade valmistamise oskus paranenud. Küttimise ja koriluse õitseaeg
paremaid tööriistu nt venekirved, hakkasid levima kumera põhjaga paja taolised savinõud, mida kaunistati sissevajutaud soonekestega kammkeraamika või nöörornamendiga nöörkeraamika. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Kunda kultuuri ajal elas Eestis umbes 1500 inimest ning peamised asulakohad asusid veekogude läheduses, millest tulenes ka peamine tegevusala kalapüük. Veel tegeleti koriluse ja jahipidamisega. Eluviis oli rändlev- vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Kunda kultuuris kasutati luid ja sarvi, millest valmistati erinevaid töö-ja tarbeesemeid. Näiteks ahingutega püüti kalu. Toruluudest valmistatud jäätuuradega raiuti jäässe auke, et 1 ka talvisel ajal kalastada. Mesoliitikumi teisel poolel võeti kasutusele luust õngekonksud ning mõnel pool kasutati kalastamiseks isegi algelisi võrke
hilisrauaaeg). 7. Eesti kiviaeg a) Mesoliitilised asulapaigad: · Pulli ja Kunda Lammasmägi veekogu ääres, elamuks püstkoda mille keskel tulekolle, elati 4 põlvkonda koos. · tööriistad ja tegevusalad kivist kõõvitsad, uuritsad, kivikirved. Luust ja sarvest ahing, tuur, harpuun, õngekonks. Küttimine, kalapüük ja korilus. Rändlev eluviis, koer esimene ja ainus koduloom. b) Neoliitikum: elanikke u 2000, keraamika kasutuselevõtt · Kammkeraamika kultuur savinõud ilustati kammitaolise riista abil. Paremini töödeldud tarberiistad. Matmiskultuur surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas. Kunstitase luust väikeloomade ja inimese kujukesed, millele omistati maagilist jõudu. · Nöörkeraamika kultuur nöörijäljendiga savinõud
Huvi rohkem mitte-riiklike süsteemide vastu. Jaotus Service'i (kes oli evolutsionist) järgi: · Salk, rühm (band) 8 · Hõim, sugukond (tribe, clan) · Territoriaalne hõimuliit (chiefdom) · Riik Salk · Ebapüsiv, formuleerub hooajaliselt · Moodustatakse indiviididevaheliste isiklike sidemete alusel. · Hajus suur territoorium, rändlev eluviis, enamasti on paljud omavahel sugulased, autoriteedierinevused peaaegu olematud mõned tulenevad individuaalsetest erilistest oskustest, vanusest, soost, tegevusaladest. Püsivaid poliitilisi liidreid ei ole. · Teatav sotsio-poliitiline süsteem ilmneb, kui on vaja arendada salkade/inimeste vahelisi suhteid. Hõim, sugukond · Külad ja sugulasrühmad · Valitsust (keskset juhtimist) ega sotsiaalseid klasse ei ole
vähe koguaeg palju käsitöölised mida saab või pole ringi) tarbida suurel on vähe inimesi, kes maaalal. kõike endale rändlemine/ rändlev või põhiliselt rändlev või pool- toodaksid. püsi-asustus püsi-asustus pool-rändlev paiksem rändlev erinevused üldjuhul pole (peavad üldjuhul vähe keskmised märkimis- rikkuses liikuma suured väärsed
tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. Vanemasse kiviaega kuuluvat asustust pole Eestis tuvastatud, sest keskmise kiviaja eel valitses Eestis jääaeg, mis võimalikud varasema asustuse jäljed kustutas. Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 9000 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur, mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr[2] tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta on mitmeid teooriaid. On ka oletatud, et mitmete veekogude (sealhulgas Peipsi järve ja Pärnu jõe) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr
93. MONETISE - convert into or express in the form of currency - raha ringlusse laskma, rahaks tegema/realiseerima (Oxford Dictionary) 94. NASCENT - (especially of a process or organization) just coming into existence and beginning to display signs of future potential - tekkiv, tärkav, äsjasündinud, vastne, uus (Oxford Dictionary) 95. NOMADIC - move from one place to another rather than being in one place all of the time - ränd-, rändav, rändlev (Cambridge Dictionary) 96. OUTAGE - a period when a power supply or other service is not available or when equipment is closed down - pimendus, voolukatkestus, seisak (Oxford Dictionary) 97. PERVASIVE - present or noticeable in every part of a thing or place - kõikjale leviv, laialt levinud, valdav, kõikjale tungiv (Cambridge Dictionary) 98. PLATFORM - the type of computer system or smartphone you are using, in relation to
9. loeng Majandusantropoloogia - kogukonna elatusvahendite, tootmise, jaotamise, tarbimisesüsteem. Raha ei kasutata. Igas ühiskonnas tavad, mis tagavad juurdepääsu ressurssidele kuidas majandussüsteem on seotud toiduhankimisega. Sotsiaalsed erinevused või nende mitteilmnemine. Ühiskonnad kuidas elatusvahendeid toodavad. 1. Kütid, kalurid, korilased asustustihedus väga madal, vähe inimesi (aga suur maaala), rändlev või poolrändlev eluviis (elukohta vahetatakse 3 5 korda aastas), kannatavad harva toidupuuduse käes (kõik jagatakse grupi liikmete vahel võrdselt), kaubandus minimaalne (toodetakse ise), puuduvad käsitöölised (kõik teevad kõiki töid ise), puuduvad erinevused rikkuses, esiplaanil kollektiivne ellujäämine, poliitiline juhtkond formaalne (saadakse tänu individuaalsetele omadustele, mitte pärides vms). 2
asustustihendus Väga madal, Madal, vaja keskmine kõrge pole vaja suurt suurt ala, et ala, et väikeste kari toituda inimgruppidena saaks elada Kogukonna suurus väike väike keskmine suur Rändlemine/püsiasustus Rändlev või Rändlev või Põhiliselt püsiasustus poolrändlev poolrändlev paikne, aga peavad põllulappe pidevalt uuendama
tema naine on Molly Bloom ( tõmmatakse paralleele tema ja Penelope vahel) ning kolmas peaosaline on Stephen Dedalus (tõmmatakse paralleele tema ja Telemachuse vahel). Poeg otsib isa- Telemachos otsib Odysseust, Stephen otsib isa, Bloomi poeg on surnud Veel paralleele: 1.) Esimesed peatükid on pühendatud Telemachosele/ Stephen Dedalusele, Odysseust/Leopold Bloomi tutvustatakse alles hiljem; 2.) Nii L. Bloom kui ka Odysseus on rändajad, esimene on rändlev juut, teine meremees, kes otsib koduteed; 3.) Joyce´i Kalypso ja Penelope on samas isikus- Molly Bloom, kuigi abikaasade suhe pole viimased 10 aastat kumbagi osapoolt rahuldanud; Leopold tunneb end armastuse tõttu ühtaegu lõksus (Calypso) kuid teisest küljest on ka kiindunud (Penelope); 4.) Odysseusel puudub plaan („võti“) kuidas koju oma maale ja naise juurde jõuda, ning Leopoldil pole sõna otseses tähenduses koduvõtit; 5
esimene 19401941, Saksa teine 19411944, Nõukogude teine 19441991) ja iseseisvuse (esimene 19181940, teine alates 1991) aegadeks. Muinasaeg : · Kiviaeg Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega 9000 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur, mis on oma nime saanud umbes 6500 eKr tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja. Vanemat kiviaega Eestis polnud, sest sel ajal valitses alal jääaeg. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta on mitmeid teooriaid. On ka oletatud, et mitmete veekogude (selahlugas näiteks ka Peipsi järve) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest.
Peamised tööriistad: pihukirves, oda, kaabits (kõõvits), kirves, õngekonks, ahing, harpuun. Korilus, küttimine, kalapüük. Anastav majandamisviis (võeti looduselt, mida vaja oli). Tingis rändleva eluviisi (reviir kindel piirkond, mille piires rännati). b) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (12 000 a. eKr). Leiutised: vibu ja nool (saadi paremini suuremaid loomi küttida). Kodustati koer. Anastav majandamisviis ja rändlev eluviis. c) Neoliitikum e. noorem kiviaeg (7 000 a. eKr). Kivi lihvimine ja kivisse augu puurimine, savinõude valmistamine, taimekiududest niidi valmisamine ja kudumine. Neoliitiline revolutsioon anastavalt majandusviisilt mindi üle viljelevale majandusviisile (põlluharimine ja karjakasvatus). Tingis paikse eluviisi. Kes hakkasid tegelema põlluharimisega, nendel sugukonna tähtsus kadus. Perekonna pea oli naine. Tähtsamad jumalad olid samuti naised
annaabi.ee 
