Mina kui tulevane eripedagoog või logopeed Võib öelda, et jõudsin antud erialani saatuse tahtel. Olles aastaid infotehnoloogia erinevates valdkondades töötanud, sain aru, et tehnika, tehniliste lahenduste, toodete loomine ja tõenäoliselt eripedagoogi või logopeedi teenitavast suurem igakuine sissetulek mind õnnelikuks ei teinud. Tundsin, et vajan sellest elust rohkemat seda nii eneseteostuse ja arendamise seisukohalt, kui ka kasvõi mingil väikesel moel maailma oma panuse andmise näol. Siinkohal ei petnud ma ennast ning ei loonud illusioone nagu suudaksin maailma parandada. Kuna olen üksjagu meditsiini-, pedagoogika- ja ka sotsiaaltööalast kirjandust iseseisvalt läbi
sõita eralogopeedi juurde linna teise otsa iga nädal. 1.Milliseid teenuseid Teie laps peamiselt vajab Selgitus, 1 inimene sai valida mitu valikut: Esimene tulp: 10 inimest ehk 55,6% vajab füsioterapeuti Teine tulp: 8 (44,4%) vajab logopeedi Kolmas: 8 (44,4%) vajab psühholoogi Neljas: 5 (27,8%) vajab psühhiaatrit Viies: 9 (50%) muu eelnevalt nimetamata teenus Kuues: 10 (55,6%) eripedagoog Seitsmes: soovis valida logopeedi ja eripedagoogi 2. Millist teenust Teie laps vajab, aga ei ole saanud (pikad järjekorrad, rahaline määr täis, ei saa transportida jne): Selgitus, 1 inimene sai valida mitu valikut: Esimene tulp: 7 inimest ehk 50% ei ole saanud logopeedi teenust Teine tulp: 1 (7,1%) psühholoogi teenust Kolmas: 3 (21,4%) muu eelnevalt nimetamata teenus Neljas: 4 (28,6%) eripedagoogi teenust Ülejäänud täpsustavad, et pole saanud loovterapeudi-, tegevusteraapia-,
Hiljuti käis karjäärinõustamisel üks gümnaasiumiõpilane, kes püüdis teha tulevikuplaane, kuid näis väga ebakindel ja pelglik. Kui nõustaja soovitas tal pöörduda psühholoogi poole, ei olnud ta esialgu selleks kohtumiseks valmis. Karjäärinõustaja püüdis neiu kõhklusi vähendada, kirjeldades talle kooli psühholoogi kui nooruslikku ja abivalmis inimest, kuni noor oligi nõus psühholoogilt abi otsima. Harvad ei ole ka juhud, kui karjäärinõustajad suunavad kliendi edasi eripedagoogi ja/või logopeedi vastuvõtule. Eripedagoogi abil leitakse lapsele või noorele sobivad tugiteenused, võimetekohane õppekava, õppevorm ja õpistrateegia. Logopeed annab nõu kõne- ja õigekirjaprobleemide korral. Kõik Pärnu linnas elavad riskigrupi lapsed ja noored on kuni kohustusliku kooliea lõppemiseni ÕNKi koolisotsiaalnõustajate vaateväljas. Eriti suurt tähelepanu vajavad seejuures õpiraskustega laste klassides ja lihtsustatud õppel olevad õpilased.
(praktikaperioodist õpitu selge juures veel arendada ja kuidas praktikaperiood teda esiletoomine, põhjendamine ning selgitamine, miks see on oluline ja 3 arenemisel toetas. Tema soov toime tulla just erinevates kuidas seda teadmist edaspidi probleemsetes situatsioonides on mõistetav ja eripedagoogi rakendada) töös igapäevaoskuste hulka kuuluv oskus. Hea oli lugeda tema olukorra lahendust praktikal kus noormees keeldus tahvli juures ülesannet lahendamast. Refleksioonimudeli kasutamise Karin on kenasti välja toonud millist refleksioonimudelit ta
Peamine häda seisneb selles, et napib asjatundjaid: logopeede ja abiõpetuse õpetajaid. Samuti ei jätku koolitatud õpetajatel erivajadustega laste jaoks aega. Oluline on, et lapse raskusi ja puuet märgatakse, sest harjutamise ja treeninguga on võimalik palju ära teha. Teinekord võivad puude põhjused olla hoopis mujal, nii et harjutamine ja reeglite tuupimine võivad osutada mõttetuks. Lasteasutustes ning koolides on võimalik kasutada logopeedi, eripedagoogi, parandusõppe õpetaja abi. (Lukanenok, 2008) Meetodid kuidas last lugemishäire korral aidata Lisaks spetsiaalsele logopeedilisele abile võib lugemishäire korral kasutada mitmeid muid võtteid (Pruulman, 2010) nagu : · Lugemine igalt poolt T-särkidelt, postritelt, märkidelt, ajakirjadest ja raamatutest. · Vanemad võiksid hoolt kanda, et lapse eluruumis oleks kergesti kättesaadavad mitmesuguse tasemega raamatud; hea kui nende sisu on lapse huvidele vastav.
tea või teostada ei suuda. Eripedagoog peab olema valmis seadma tööalastes suhetes oma õpilaste (klientide) huvid kõrgemale iseenda või tööandja huvidest ning oskama hoiduda isiklikest hoiakutest või probleemidest mõjutatud otsustest. Ta peab täpselt teadma, milleks temal spetsialistina on pädevust ja voli, ning aitama ka oma õpilastel (klientidel) ja nende lähedastel mõista, millised on nende õigused, kohustused ja valikuvõimalused. Eripedagoogi eetiliseks kohustuseks on anda igale inimesele teavet ja selgitusi ausalt ja arusaadalt, arvestades inimese võimet ja valmisolekut infot töödelda. Ehkki me ei ole harjunud sel viisil mõtlema, on abistamine sageli sekkumine abivajaja eraellu, mis on lubatav vaid siis, kui see ei riiva kellegi väärikust ega õigusi. Põhiseaduse § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus vabalt otsustada, kellele
Nägemispuudega inimeste süstemaatilise tööalase rehabilitatsiooni võimalused Eestis on paraku siiski piiratud. Tööeluks ettevalmistamiseks, tööturule sisenemiseks ning seal püsimiseks vajalikud tugisüsteemid on ebapiisavad. Riiklikke rehabilitatsiooniteenuseid võib käsitleda osana tugisüsteemist, kuid nende maht jääb liiga väikeseks. Seda kinnitab ka Tartu Emajõe Kooli rehabilitatsioonirühma kogemus. Nägemispuudele spetsiifilisi teenuseid saab praegu osutada vaid eripedagoogi teenusena, mille mahuks on 10 tundi aastas. Rehabiliteerimine on ka mitmete nägemispuudeliste ühingute põhikirjajärgseks tegevuseks, kuid takistuseks on ressursside nappus. Tulemusi on andnud erinevate asutuste koostöö. Nii nägemispuudega laste koolid kui ka nägemispuudeliste ühingud peavad oma missiooniks pimedate ja vaegnägijate kaasamist ühiskonda. Sama eesmärk on ka riiklikult korraldatud rehabilitatsioonil. Olukord on
vanemat, 15 % vanemat tõi välja, et tavarühmades puuduvad sobivad õppevahendid. 35% vanemat tõid eraldi välja, et nad tunnevad puudust eripedagoogist, mõned vanemat tundsid puudust psühholoogist. Samuti toodi välja, et nende laps vajaks füsioterapeudi abi või ka enamat tähelepanu, mida lasteaiad ja õpetajad ei suuda tihti pakkuda. Oli ka tehtud pakkumine , et vajalik oleks luua lasteaias terviklik tugisüsteem, mis hõlmaks nii logopeedi, eripedagoogi kui ka psühholoogi. Sarnaselt lastevanematele , paluti ka õpetajatel avaldada arvamust seoses erivajadustega laste õppimisele tavarühmades. Õpetajad hindasid, et rühmas olevate erivajadustega lastega on probleeme pigem mõõdukalt. Kuigi 75% õpetajate sõnul , nendel puuduvad teadmised erivajaduste kohta Kaks õpetajat leidsid, et neil ei ole üldse probleeme seoses erivajadustega lastega rühmas ning ühel õpetajal oli sellega väga palju probleeme.
3. Lasteasutuses luuakse iga kahe 2-aastaste ja vanemate laste rühma kohta 0,25 muusikaõpetaja, liikumisõpetaja ja ujumisõpetaja (ujumisbasseini olemasolu korral) ametikohta. 4. Lasteasutuses, kus on tasandusrühmi, luuakse üks logopeedi ametikoht rühma kohta. 5. ...kus on kehapuudega laste rühmi, luuakse üks logopeedi ametikoht kümne kõneravi vajava kehapuudega lapse kohta. 6. ...kus on meelepuudega laste rühmi, luuakse üks eripedagoogi ametikoht rühma kohta. 7. ...kus on arendusrühmi ja/või liitpuudega laste rühmi, luuakse 0,5 eripedagoogi ja 0,2 logopeedi ametikohta rühma kohta. 8. Laste üldteenindamiseks luuakse üks logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta. 9. ...kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, luuakse iga kahe 3–7-aastaste laste rühma kohta 0,25 eesti keele õpetaja ametikohta. 10. üks õpetaja abi ametikoht rühma kohta.
laps ette elus toimetulekuks ja edasiõppimiseks, Omavahelistes suhetes väärtustada sallivust, kaaslaste vajaduste arvestamist ja abivalmidust, tagada õpilaste, pedagoogide ja lastevanemate rahulolu. Kooli õppekava arvestab õpilaste eripära, mis tuleneb nende füüsilisest, vaimsest, kõnelisest, sotsiaalsest ja kognitiivsest erivajadusest. Õppetöö taseme ja kasvatuslike meetmete aluseks on nõustamiskomisjoni, eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi, psühhiaatri ning eriarstide uuringud ja soovitused. Klassijuhataja (tiimijuht) jälgib koostöös õpilase, aineõpetajate, kasvatajate ning lapsevanematega õppetöö taseme jõukohasust ja teeb vajadusel ettepaneku selle muutmiseks. Kui õpilase teadmiste tase hälbib antud klassi ainekavast, siis määratakse talle tugiteenused, sh individuaalne õppekava. Kooli ainekavade aluseks on põhikooli riiklik õppekava, kuid kooli õppekava koostamisel
profülaktiline läbivaatus soovituslik, ta ei ole vastutajaks lapse arenguhäirete märkamises. Mis saab lastest, kelle arengu puudujääke ei ole märganud ei vanemad ega perearst? Paljudel juhtudel ei avastatagi seda enne kooli, kui alles seal selgub, et lapsel on õpiraskused. Rohkem lootust on lastel, kes lähevad varakult lasteaeda. Siin on ka suur vahe, kas laps läheb lasteaeda maal või linnas. Suurtel lasteaedadel on rohkem võimalusi ja vahendeid kasutada logopeedi ja eripedagoogi teenuseid. Väikestel lasteaedadel see võimalus praktiliselt puudub, sest logopeede napib ja lasteaia õpetajatel erivajadustega lastega tegelemiseks haridus puudub. ,,Eripedagoogika alushariduses" (nr.27) kirjutavad V. Neare ja P. Häidkind: ,,...juba töötavate lasteaia- õpetajate, eriti aga kutset omandavate tulevaste õpetajate hulgas on 11-50% neid, kes arvavad, et neil ei ole (ega ka tule) rühmas erivajadustega lapsi ja seetõttu nad ei vaja antud teemadel ettevalmistust ei
võimetekohase hariduse omandamiseks senisest enam paindlikku õppekorraldust ning individuaalset lähenemist õpilastele. Tavakoolis võimaldatakse HEV õppuritele järgmisi õppevõimalusi: - tavakoolis, kusjuures vajadusel võib koostada individuaalse õppekava. Puude korrektsiooniks ja rehabilitatsiooniks on ette nähtud vastavad tunnid. - eriklassid tavakoolis. - tavakoolid, kusjuures rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud õppeained õpitakse eripedagoogi juhendamisel. Kaasava hariduse praktika aluseks on filosoofia, milles käistletakse erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning mis annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonda kuuluva liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi
laps võib joonistada objekte peensusteni järgi, kuid tal puudub sümbolistlik käsitlusvõime: autistlik laps koolieelik võib matkida teiste joonistusi, kuid ei suuda näiteks tuntud esemeid kirjelduste järgi visualiseerida. Piaget’i järgi näitab sümbolilisuse imiteerimise võime uude arengustaadiumisse jõudmist (Butterworth,& Harris 2002). Laste tööd kõnelevad tema arengu tasemest ning abiks lapse IQ määramisel soovitatakse eripedagoogi abi. Lapse arengu hindamismeetodina mainitud vaatlus on võimaldab saada vahetut teavet käitumise ja tegevuse kohta. On räägitud süstemaatilisest vaatlusest ja osalusvaatlusest, kui vaatleja osaleb ise tegevuses. Vaatlusesandmete analüüsi põhjal saame lapse kohta koostada üsna põhjaliku iseloomustuse. Ent lisaks sellele saab õpetaja aimu lapse arengust ka vestluse läbi nii lapsega kui ka tema vanematega.
Haridussüsteemis märgatakse, millised on lapse hariduslikud erivajadused ja korraldatakse vastava pedagoogilise abi kättesaadavus. (Kallavus, s.a.). Rehabilitatsiooniteenused, mis on puudega inimestele tasuta, on samuti üheks heaks võimaluseks parandada inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist. Teenustena toon välja erinevad teraapiavormid nagu: füsioteraapia, psühhoteraapia, tegevusteraapia, kõneteraapia, eripedagoogi nõustamine, liiva-, muusika-, mängu-, looma-, kirjandusteraapiad. Kõik need tugiteenused on väga arendavad, vajalikud ja kasulikud erivajadustega lastele, kuid kas need on kättesaadavad kõigile, kes seda vajaksid? Süsteemi miinusena näen ka veel seda, et vastavad tugiteenused on tasuta vaid neile lastele, kellele on ametlikult määratud puue, kuid palju on neid, kellel see protsess alles käimas või ootel, aga vastavatest teenustest oleks abi juba nüüd.
sarnased. Väike ümmargune pea, kukal ja näo proofiil on lamedad. · Down syndrome (lad k), Morbus Langdon-Down (ingl k) Põhjus ja Ravi · Downi sündroomi põhjustab üks liigne kromosoom - see on pärilikkuse info kandjate ehk geenide kogumik. · Kui tavaliselt on igal inimesel 2 sarnast 21. kromosoomi, siis Downi sündroomiga lastel on neid 3. · Downi sündroomi ei osata ravida. Seda osatakse leevendada arendusraviga e. laps käib psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi ja taastusravi arstide juures. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega, nagu siseseisev söömine ja hügieen. · Downi sündroomi on võimalik ka ennetada, lastes 15. rasedusnädalal määrata verest hormoone alfa-fetoproteiini ja platsentas moodustuvat kooriongonadotropiini. Kui fetoproteiini on liiga vähe ja kooriongonadatropiini palju, on võimalik et lootel esineb Downi sündroom. Vajalik oleks teha täpsemad uuringud.
käib nende juhtnööride ja soovituste kaudu. Kui on potentsiaalsed lahendused probleemile leitud, siis asub psühholoog välja töötama plaani Mardi edasise tegevuse paranemiseks ning aitamiseks. Koduste probleemide puhul kaasab psühholoog lastekaitse, et koos leida ühine lahendus Mardi olukorra parandamiseks ning õpitegevuste soodustamiseks. Õpiraskuste ja madalama intelligensuse puhul kontakteerub psühholoog eripedagoogi, kooli juhtkonna ning omavalituses ja rajaleidjakeskusega, et koos leida Mardile sobivad lahendused ning võib - olla ka efektiivsem õpikeskond. Piirkonnas asub ka õpiraskustega laste kool, seega kaasatakse võimalike lahenduste leidmiseks ka selle kooli juhtkond. Tähelepanuhäirete ja depressiooni puhul pöördud psühholoog jällegi teise tasandi teenuste poole ning kaasab taas protsessi rajaleidmiskeskuse ja vajadusel ka kliinilise psühholoogi, et suunata Mart vajaminevale ravile
Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti...
isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas. (2) Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja. (3) Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. (4) Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel. Koolieelse lasteasutuse seaduses samuti käsitletakse erivajadusega lapsi. l
1) lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel; 2) koolieelse lasteasutuse või nõustamiskomisjoni soovituse alusel. MIINIMUMKOOSSEIS: 6. Lasteasutuses, kus on tasandusrühmi, luuakse üks logopeedi ametikoht rühma kohta. 7. Lasteasutuses, kus on kehapuudega laste rühmi, luuakse üks logopeedi ametikoht kümne kõneravi vajava kehapuudega lapse kohta. 8. Lasteasutuses, kus on meelepuudega laste rühmi, luuakse üks eripedagoogi ametikoht rühma kohta. 9. Lasteasutuses, kus on arendusrühmi ja/või liitpuudega laste rühmi, luuakse 0,5 eripedagoogi ja 0,2 logopeedi ametikohta rühma kohta. 10. Lasteasutuse laste üldteenindamiseks luuakse üks logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta. 11. Lasteasutuses, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, luuakse iga kahe 3–7-aastaste laste rühma kohta 0,25 eesti keele õpetaja ametikohta.
kujunevad välja toitumisharjumused. Süües iga päev püramiidi igast osast valmistatud toiduainetest toitu, saab laps vajaliku koguse toitaineid ja energiat kasvuks ja aktiivsuseks. ERIPSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA TEOREETILISED ALUSED 1.)Millega tegeleb eripsühholoogia? Eripsühholoogia tegeleb füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimestega 2.)Millega tegeleb eripedagoogika? Eripedagoogi põhitegevus on hariduslike erivajadustega lapse arengu suunamine eesmärgiga soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. 3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika? Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste
- krooni). Isikul ei ole ,,subjektiivset õigust" antud rahasummale, vaid temale vajalikele teenustele. Rehabilitatsiooniteenused rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja planeerimine (ehk reh.plaani koostamine reh.meeskonna poolt); rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine; rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine Rehabilitatsiooniteenused (2) sotsiaaltöötaja teenus eripedagoogi teenus psühholoogi teenus logopeedi teenus füsioterapeudi teenus tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus. Vastavalt vajadusele osutatakse teenust kas isikule, perele või grupile. NB! teenuse saamise eeltingimuseks on vastav märge reh.plaanis (plaan on eeltingimus). Majutusteenus lastele, alaealistele õigusrikkujatele, puude taotlejatele ja puudega inimestele maksimaalselt 23,97 eurot (1875.- EEK) eest aastas (arvestusega üks öö
Selle täpsustamisega ja raviga tegelevad samuti logopeedid. 3.3 Psüühilised protsessid Mälu, teadmiste omandamine, ümbruse tunnetamine ning omandatud teadmiste kasutamine ei pruugi olla nii heal tasemel kui eakaaslastel. Lapsele ei jää meelde lihtsad asjad tema lähemast ümbrusest, Sellisel juhul on vajalik pidev õpetamine ning õpitu kordamine, et teadmised kinnistuksid. Niisuguste probleemidega lapsele on sobilik individuaalne õppekava koostamine eripedagoogi poolt, et last sihikindlaks õpetada. 3.4 Motoorika Liigutused on sageli kohmakad, kuigi hüperaktiivsed lapsed on sageli liikuvad. Mitme liigutuse samaaegne tegemine võib olla raske- esinevad kordinatsioonihäired. Täpsed liigutused või käeline tegevus (kirjutamine, nööpide kinnipanek jms) ei õnnestu- esinevad peenmotoorika häired. Probleeme aitab ületada pidev treening juhtnööride järgi, mitte kurjustamine, halvustamine või karistamine.
vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 37. Õpilase arengu toetamine (1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. (2) Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel,
Lapsele, kes oma arengutasemelt rühmakaaslastest oluliselt erineb (kusjuures enamasti on tegemist erivajadustega lapsega) koostatakse vajadusel individuaalne arenduskava (edaspidi IAK). IAK on dokument, mis määrab kindlaks arengulisi erivajadusi arvestava õpetuse individuaalsed eesmärgid ja sisu, ajalise kestuse, õppematerjali kohandamise ja hindamise (Häidkind & Kuusik, 2009). IAK koostavad rühma pedagoogid vajaduse korral õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008). Kuna IAK koostamine on meeskonnatöö, siis selles peaksid osalema kõik lapsega tegelevad täiskasvanud – õpetajad, õpetaja abi, erialaspetsialistid, tervishoiutöötaja, 12 juhtkonna esindaja, lapsevanemad. Protsessi käigus tuleb täpsustada iga osaleja kohustused ja
Diagnoos (üpetaja saab ikkagi lapse hälvet kirjelda kuigi ta ei saa diagnoosi panna). Diangoosi võib laps saada, kui teda on piisavalt uuritud meditsiinist ja vastab diagnoosile. On ka nii, et õps ei ole teadlik lapse diagnoosist (nt vanem ei ütle, meditsiinist ka välja ei tule see), siiski peab õps valmima mida ja kuidas last maksimaalselt õpetada. Siiski eripedaoog ja logopeed peaksid õpse selles toetama, sest õpsid ei ole nii spetsiifilisi ettevalmistus. Seega on eripedagoogi nõu päris vajalik õpetajale vajadusel. Hindamise PROTSESS: *taustainfo kogumine *uuringu/hindamise kavandamine (mida ja kuidas uurida). See on oluline etap, sest uurngutulemused sültuvad, kuidas uuring on kavandatud, See õib olla ajamahukas etapp,(mida , miks, mis vahenditega ja mis jörjekorras jne), Aga see tasub end ära ja mitme lapse puhul ei pea enam teistele nii palju aega kulutama selle peale, sest mingi kava on olemas.
peetunud kubemekanalis, jälgitakse nende edasist laskumist 1. eluaasta jooksul. · Kaasasündinud väärarendite ja stigmade esinemist (Oona 2007). 17 3.3 Imiku (1-kuune kuni 1-aastane laps) profülaktiline läbivaatus Hinnatakse lapse: Psühhomotoorset arengut. Neuroloogilist leidu, sh. lihastoonust ja kaasasündinud reflekside kustumist. Kõne arengut · Kui laps 2. elupoolaastal ei hakka lalisema, tuleks ta suunata eripedagoogi (näit.logopeedi) konsultatsioonile, sagedasemateks põhjusteks on siin motoorne düsfaasia või vaimne alaareng. Kehalist arengut · Kasvu ja kaalu vastavust ealistele normidele kasvu- ja kaalukõverate alusel ning nende juurdekasvu võrreldes eelmise läbivaatusega. Pea ümbermõõt ei tohiks esimesel 3 elukuul suureneda rohkem kui 2 cm kuus. 4. 6. elukuul kasvab pea ümbermõõt keskmiselt 1 cm kuus ning 7.-12. elukuul 0.5 cm kuus. Kuulmist
muudatusi või kohendusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas. KELA RÕK 1. Erivajadustega laps - kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. 2. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava, mida analüüsitakse vähemalt 1kord aastas. KELA SEADUS 2. Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestada. 3. Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse juhataja ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti
täitmine. Riigi abi: • Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse puudega lapse toetust ja õppetoetust. 16-17 a vanused lapsed saavad tööealistele puuetega inimestele mõeldud toetusi. • Rehabilitatsiooniteenus, mis sisaldab rehabilitatsiooni vajaduse hindamist ja tegevuste planeerimist, planeeritud tegevuste täitmise juhendamist ja hindamist, füsioterapeudi teenust, tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenust ning sotsiaaltöötaja, eripedagoogi, psühholoogi ja logopeedi teenust. • Abivahendite vajaduse hindamine ja määramine. Abivahendite müük, laenutamine ja hüvitamine. • Lapsehoiuteenuse rahastamine raske ja sügava puudega lastele. • Vanemliku hoolitsuseta puudega laste riiklik ülalpidamine ja hooldamine hoolekandeasutustes. • Puuetega inimeste organisatsioonide ja teiste mittetulundusühingute rahastamine hasartmängumaksu vahenditest.
Aju arengu häired, raske vaimne alaareng, silmade anomaaliad, suulae- ja huulelõhe, polüdaktüülia (liigsed sõrmed ja varbad), südame anomaaliad. 13. Pedagoogilise sekkumise kavandamine. Psüühika funktsioneerimise kõrvalekalded erinevate arenguprobleemide korral lähtudes infotöötlusteooriast. Sekkumise 4 etappi: märkamine, hindamine, nõustamine, erivajadustega lapse arengu toetamine. Lasteaiaõpetaja/õpetaja, eripedagoogi ja psühholoogi roll lapse erivajaduste kindlakstegemises ja lapse arengu toetamisel. Võgotski lähima arengu tsooni idee olulisus keskmisest erinevate laste arengu ja arendamise kontekstis. Erivajadused 1. Kognitiivse arengu hälbed probleem infotöötlusprotsessides 2. Meelepuuded vastuvõetava info kättesaadavus 3. Kõnepuuded üks osa infotöötluskompleksist häiritud 4. Kehapuuded mõjutavad infotöötlust sedasi, mis tüüpi infole juurdepääs puudub 5
Kuid selleks peab vastu võtma otsuse kõnelemiseks. Motiivid, mis kujundavad kõne intentsi, on üldistatult järgmised: mingist füüsilisest tarbest (laps soovib süüa, juua jne.) tulenev motiiv, tunnetuslik huvi (naaber tegeleb millegagi), eelnevalt tajutud tekst (kuulatud, loetud). Laste puhul on otstarbekas motiivi kujundajana nimetada veel mängu, eriti rollimängu. Motiivist tuleneb ütluse eesmärk. Hälviklastega töötades on kõnesoovi kujundamine üks esmaseid eripedagoogi ülesandeid. Suhtlemist soodustab ühine tegevus, emotsionaalne kontakt, last huvitavad objektid (mänguasjad, loomad jne.). Mõttesüntaksi etapil algab mõtte-geštaldi hargnemine. Inimene otsustab, mis on tema ütluse teemaks (TEEMA ehk TOPIC) ja mida ta kavatseb selle teema kohta öelda (REEMA ehk COMMENT). Mõttesüntaksi tasandil opereerib inimene sisemiste sõnadega ja kujutlustega. Seega mõttesüntaksi etapil toimub mõtte (kujutluse) struktureerimine. Lapse tähelepanu saab
olemas 2 isikut (isikutegruppi) või asjaolu, mida või keda omavahel võrrelda. Seejärel tuleb leida nende puhul soo/liigi mõiste, mida nimetatakse genus proximum. Kui ühine soov on kindlaks tehtud, tuleb kirjeldada ebavõrdset kohtlemist, mida nim. differentia specifica. (nt lasteaiakohtadel eelistatakse üksikemasid, aga üksikisa tahab ka eelist! järeldame, et eelis tuleb anda kõigile üksikvanematele; nt eristatakse ülikooliharidusega eripedagoogi täiendõppe läbinud eripedagoogist, kes õppis ülikoolis muud, aga kõrgharidus on siiski olemas sellisel juhul ei tohi vähem maksta ühele, puudub mõistlik põhjus) 10. Loeng (19.04) Riigikorraldusõigus. Kõrgemad riigiorganid. Rahvas kui riigiorgan. Rahvahääletus. Erakonnad. Üldosa Seni oleme rääkinud isikutevaheline õigus ehk välisõigus Olemas veel siseõigus ehk isikutesisene õigus:
suudaks sõnastada seda, mida ta teeb. Et tasub ise kasvõi alguses kommenteerida tema tegevist, et see ergutaks teda lõpuks ise ka välja ütlema, mida ta teeb ise. Sisekõne erineb kirjlaku ja suulise kõne semantika/tähendus. Kirjakünes peas tähendus olema konkreetne, kohe arusaadav, lihtsamini mõistetav. Kui nt on mingi tekst, dialoog jne, siis kui seal pole: mis kus, milleks, mida, siis me saame (peame!) seda täiendavalt kommenteerida(ma). Meie kui eripedagoogi peaksime mõistma et see vahend - keel ja selle asutamine kõnes on eri nähtused! Nad on seotud küll! Kõne kui keelekasutuse viis ja keel kui vahend on psühholoogiliselt, sotsiaalselt, ja lingvstiliselt eri nähtused. Kõne liigendamine (segmendid) Kõne liigendub tasandite kaupa. Järjestus on väiksemaist tasandist: Silbitasand: (silpide vahel on ka väiksed pausid : tüd-ruk; pe-sa) silbid, silbirühmad (kõnetakt ehk jalg)
annaabi.ee 
