2007. Jooniselt on näha, et saematerjali osakaal on üsna väike. 1998. aastast on ümarpalgi, puidumassi ning paberi ja papi tootmine märgatavalt suurenenud, kuid võrreldes teiste riikide toodanguga on näitajad endiselt madalad. Metsatööstused on küllaltki kontsentreeritud Loode-Venemaa Arhangelski, Karjala ja Vologda piirkondadesse. Tööstus keskendub peamiselt madala lisaväärtusega toodetele nagu puidumass, vineer ja ajalehepaber. Venemaa mitmed suurimad metsatööstuse konglomeraadid teostavad kogu tootmisprotsessi algusest lõpuni ise, raiest kuni paberi või papi tootmiseni. Globaalsel tasemel on firmade suurus siiski tagasihoidlik. Venemaa suurima metsatööstuse ettevõtte Ilim Pulp müügikäive aastal 2007 oli 1,8 miljardit USA dollarit. Soome ettevõtte Stora Enso müügikäive oli samal aastal 13,4 miljardit eurot ning
Puitplaadid Külli Kalbre Sissejuhatus Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimati nimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne.) See on võimaldanud toota
liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne
liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne
saadud summa eest. Neljandas kvartalis tõusis majanduskasvu suurimaks mootoriks veonduse ja laonduse tegevusala. Eelmisel kahel aastal tingis SKP kasvu eeskätt töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. 2012. aastal aga pidurdas töötlev tööstus SKP kasvu oluliselt, mille peamine põhjus oli arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning toiduainete tootmise tegevusalade lisandväärtuse kahanemine. Majanduskasvu toetas oluliselt sisemajanduse nõudlus, mis kasvas 8%. Enim mõjutas sisemajanduse nõudlust kapitali kogumahutus, mis kasvas 21%. Põhiliselt suurendasid kapitali kogumahutust nii ettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Ettevõtete tooraine varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 4% esmajoones seetõttu, et kasvas alkohoolsete jookide tarbimine, sõidukite ostmine ja isiklike transpordivahendite ekspluatatsioon (nt autokütuse ja varuosade ostmine).
kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Keemiatööstuses jätkus kiire tootmismahtude kasv. Samas töötajate arv liikus endiselt langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra
2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009 2.1 2005 aasta Elektriseadmete-ja elektroonikatööstusse tehtud välisinvesteeringud olid perioodil 2003-2006 kahekordistunud (Tabel 3). Enamus ettevõtteid selles sektoris kuulusid väliskapitalile, seega valdav enamus Eesti elektroonikatööstuse sisenditest imporditi ning 98% müügimahtudest oli eksport. Peamisteks eksportturgudeks olid Skandinaavia riigid, eelkõige Soome (aastal 2005). Suur osatähtsus tulenes sealsete tootmisüksuste osalisest või täielikust Eestisse kolimisest. Investeeringute suurus oli 2005ndal aastal elektroonikasektoris juba kasvamas võrreldes eelnevate aastatega (Lisa 10, Tabel 3). Joonis 10. Ekspordi sihtriigid 2005 aastal Allikas: Eesti Statistikaamet 2.2 2006 aasta 2006 aasta lõpus toimusid elektri-ja optikaseadmete tootmises positiivsed muudatused.
keskmist. Inflatsiooni kiirenemine on peamiselt tingitud kütusehindade tõusust maailmaturul. Eluasemeturg on Hispaanias viimastel aastatel olnud selgelt ülekuumenenud - alates 1997.a. on hinnad kerkinud pea 150%. Elamuhinnad tõusid aastatagusest näitajast 8,4%, sest kõrged kütusehinnad tõstsid ka elektrihindasid 4.3 Väliskaubandus Hispaania väliskaubanduse maht on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. 2007. aastal suurenes eksport 11,6% moodustades 256,7 miljardit dollarit ja import 13,2% moodustades 380,2 miljardit dollarit. Väliskaubandussaldo oli seega negatiivne. Kaubandusdefitsiidi põhjuseks peetakse Hispaania toodete madalat konkurentsivõimet, kütuse, kemikaalide ja masinate kasvanud impordinõudlust ning kütusehindade kasvu. Kaubandusdefitsiiti kompenseerib mõnevõrra ülejääk teenustekaubanduses, eriti turismi ja finantsteenuste osas. Vastavalt WTO 2006. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17
Täielik majandusliit on Euroopa Liidu lõppeesmärk. Eesti Vabariigi väliskaubanduse bilansist läbi kolmeteistkümne aasta 1994 -2006 Eestis on viimastel aastatel palju räägitud jooksevkonto defitsiidist. Eesti jooksevkonto defitsitsiidi põhjus on selge, see on väliskaubandusbilansi puudujääk. Väliskaubandusbilansi saame, kui riigi ekspordist lahutame selle riigi impordi. Väliskaubandusbilanss on positiivne, kui eksport ületab impordi, ja negatiivne, kui import ületab ekspordi. Samas on Eesti väliskaubandus aastatel 1994-2006 arenenud tormiliselt: nii kaupade välja-kui sisseveo maht on alates 1994 aastast suurenenud ligi kaheksa korda.Ka ekspordi ja impordi aastakasv on olnud muljetavaldav, ulatudes enamikult aastatel kahekohalise numbrini (vt tabel 1 ja joonis1).Nii ekspordi kui ka impordi kasvu tippaasta oli 2000 aasta,mil kaupade väljavedu suurenes üle 50% ja
Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid..........................................................................................................................7 Importpartnerid......................................................................................
Samuti on võimalik näha kaardilt, et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki. Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega. · Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas) Joonis : Nafta ja maagaasi infrastruktuur Lähis-Idas Allikas: EIA Joonis : Nafta eksport tuhandetes barrelites päevas Allikas: Wikipedia 2. Elektrienergia tootmine Saudi Araabias Saudi Araabias toodetakse elektrienergiat soojuselektrijaamades maagaasist ja naftast, kuna need on ainukesed maavarad, mis on lihtsasti kättesaadavad. Seega ringdiagrammi pole võimalik joonistada (pole lihtsalt mõttekas) Joonis : Saudi Araabia elektrienergia tootlikkus ja kasutamine Allikas: EIA · Saudi Araabias on elektrienergia tootmise hulk suur
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
Madalaim oli viimaste aastate tööpuudus septembris 2011 7,2% ja märtsis 2012 7,3% olles natuke üle 2009 aasta alguse näitajatest, mil töötuse protsent oli 6,8. Kõrgeim oli tööpuuduse protsent mais ja detsembris 2009 - 8,9% ja aprillis 2010 - 9,1%. 3. Väliskaubandus Kaubavahetuse käive, mis majanduskriisi aastatel oli väikeses languses, on alates 2010. aastast taas stabiilsele tõusuteele pöördunud. Viimasel viiel aastal on import kasvanud mõnevõrra kiiremini kui eksport, mistõttu kaubavahetuse ülejääk on mõnevõrra vähenenud. Veidi enam kui poole Rootsi väliskaubandusest moodustab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega, 2011. aastal oli ELi osakaal kogu ekspordist 56% ja impordist 68,7%. 2012. a. esimesel poolaastal oli Rootsi kogueksport 609,2 mld SEK ja import 565 mld SEK (saldo +44,2 mld). Tabel 5- Väliskaubanduse maht aastatel 2003-2011 (miljardit SEK) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
suurusjärgus puistute juurdekasvuga ehk ligikaudu 12 mln m3. 2003. aastast hakkas raiemaht langema, rohkem hakati tegelema tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Langenud raiemahu juures aitas puidutööstuse ettevõtete tooraine nõudlust leevendada järsku suurenenud ümarpuidu import Venemaalt, mis praeguseks on kehtestatud puidutollide tõttu praktiliselt lakanud. Üleilmse majanduskriisi tõttu on oluliselt kahanenud ka nõudlus puidu ja puidutoodete järele. Aastal 2006 moodustas okaspuupuit (mänd ja kuusk) ligikaudu 60% raiutud puidu kogusest. Lehtpuudest raiutakse enam kaske. Metsa on istutatud keskmiselt 5800 ha aastas (aastail 20052008 keskmiselt 6200 ha aastas) ja selleks kasutati ligi 14 mln metsapuutaime aastas. Sealjuures istutati 69% istutusaladele kuuse-, 18% männi- ja 12% kasetaimi. Metsakülvi tehti keskmiselt 1400 ha aastas. Lisaks metsakultuuride rajamisele aidati kaasa
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 toaga hotell Dorpat).
Mangaanimaaki leitakse lääne Rahe's võimalikud reservid võivad ületada 4 miljonit tonni. Kvartsliiva leidub Botain'i piirkonnas ida Riyadh'is, piki ala 75 km ², kus on hinnanguliselt 10 miljonit tonni. Nafta-ja maavarade ministeerium on kindlaks teinud üle 2000 ala, mis sisaldavad vajaliku toormaterjali järgmistes tööstusharudes: tsement, kips, klaas, Hiina keraamika, punased tellised, lubjakivi, kivivill. Saudi Araabia eksport ja import koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe)
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest
impordi kasv oli tugevast sisenõudlusest tulenevalt jätkuvalt kiire, oli tulemuseks rekordiline jooksevkonto puudujääk ning käibemaksu oodatust suurem laekumine. Aktsiise laekus aasta lõpuks 4,16 miljardit krooni. Kütuseaktsiisi ülelaekumise peamiseks põhjuseks oli paranenud maksuadministreerimine ning salakütuste tarbimise hinnanguline vähenemine. Teiste aktsiiside tagasihoidlikuma laekumise põhjuseks oli aasta lõpul märgatavalt vähenenud nõudlus alkohoolsete jookide ja tubakatoodete järele võrreldes 2002. aastaga. Alates 2003. aastast hakati esmakordselt kajastama tulude jaotuse all ka toetusi, mis sisaldavad EL eelstruktuurivahenditest laekunud summasid. Aastaga laekus toetusi 1,389 miljardit krooni ehk 73,79 protsenti aastaks kavandatust. 7 Tiia Saarna, Kaili Olgo
ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele. Rootsi majandus on olnud viimastel aastatel stabiilne ja eelarveülejääk arvestatav, kuid vaatamata sellele on 2007. aasta sügisel USAst alguse saanud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutanud Rootsit oodatust jõulisemalt. Sama jõuliseks ja oodatust kiiremaks on osutunud ka Rootsi taastumine kriisist. Nii Rootsi sisetarbimine kui ka eksport on näidanud tõusu. 6 Rootsi SKP US$ on 544.716 mld (2010 prognoos). SKP elaniku kohta (PPP) on US$ 39,100 (2010 prognoos). Gini koefitsent on Rootsil 23 (Eestil 31.4), mis asetab ta ühiskonna tulude jaotuse kohaselt taaskord maailmas riikide edetabelis üsna etteotsa. Rootsi SKP jaotub sektoriti nii, et põllumajandus moodustab sellest 1.9%, tööstus: 26.6% ning teenindus suurima osakaaluga tervelt 71
2007. aasta märtsis võeti pärast pikki vaidlusi vastu omandiseadus, mis sätestab eraomandi kaitse tsiviilkoodeksis. Kõik need muudatused on kaasa aidanud mõjuvõimsa erasektori tekkimisele majanduses, mis annab 60% Hiina kogutoodangust. Kui 1998-2003 suurenes mandrihiinlastele kuuluvate eraettevõtete toodang viis korda ja välisfirmadele kuuluvate ettevõtete toodang kolm korda, siis riigiettevõtete toodang kasvas samal ajavahemikul vaid 70%. Kohalike poolt kontrollitud ereettevõtete eksport suurenes viie aastaga viis korda, kuna üha rohkem väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid omandas ekspordilitsentsi. Valitsus on ette võtnud ka märkimisväärsed reformid 90-ndate aastateni Hiina majanduses domineerinud riigiettevõtete suhtes: need muudeti formaalselt äriüksusteks ja paljud neist noteeriti äsjaloodud Shanghai ja Shenzheni börsidel. Pärast 1998. aastat viidi ellu poliitikat, mis võimaldas väikeettevõtetel restruktureerida suuri ettevõtteid ja
impordist. Ekspordi osas on suurim loovutus Ameerika ühendriikidele. Kemikaalide ja nendega seotud toodete osas on nii impordi kui ekspordi määrav roll Ameerika ühendriikide käes. Masinaehitustoodete ja transpordivahendite importturg on Hiina käes, teisel kohal Ameerika Ühendriigid ning siis Jaapan. Eksporditakse neid samu tooteid eelkõige Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Hiinasse. Partnerriigina lisandub olulisel kohal Taiwan kelle eksport on üle 16 ja import üle 5 miljardi Euro. Muude toodete hulgas on impordi areenil esikohal Hiina ja eksporditakse muid tooteid enamuses Ameerika Ühendriikidesse. Tabel 1. Euroopa Liit 27 eksport põhilistesse partnerriikidesse kogutoodanguna 1000 milj EUR Partnerriik/Aeg 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Extra EU-27 743.30 992.70 979.14 936.97 935.27 1027.52 1179
Tarbijate vähene teadlikkus kodumaiste taastuvate ressursside eelistest [4] Energia kasutamise efektiivsus Eestis on madal. See on peamiselt tingitud asjaolust, et puuduvad suured hüdroelektrijaamad ning üle 90% elektrienergiast toodetakse kondensatsioonielektrijaamade poolt, mille kasutegur on ca 30%. Energiasektori efektiivsuse näitajat vähendavad ka kaod elektri- ja kaugküttevõrkudes ning muundatud energia (elekter, põlevkiviõli ja -koks, turbabrikett, puiduhake) eksport. [4] 2005. aastal toodeti 41% soojusest gaasist, 21% puitkütustest ning 13% vedelkütustest. Lokaalküte tugineb hinnanguliselt ligikaudu ~75% ulatuses puidule ja turbabriketile, ülejäänud osas peamiselt maagaasile. Võrreldes 2004. aastaga on maagaasi osakaal soojuse tootmiseks vähenenud, suurima tõusu on läbi teinud aga puitkütuste kasutamine soojuse tootmiseks, kasvades üle 10%. [4] Biomassi kasutamine energia tootmiseks areneb aastani 2013 järgnevalt:
1973 Araabia naftaembargo (keelduti müümast naftat USA-le ja teistele lääneriikidele, sest need toetasid Iisraeli. 1978-1980 Iraani revolutsioon (tootmine vähenes esialgu Iraanis, siis OPEC-is ja nafta hinnad kahekordistusid). 1980-1985 - OPEC hoiab hinna üleval tootes vähem naftat. 1990-1991 Pärsia lahe kriis. Iraagi invasioon Kuveiti. Nafta hind kerkis järsult. 1990 puhta õhu akt et kütused saastaks vähem atmosfääri. 1997-1998 Aasia majanduskriis, nõudlus nafta järele vähenes. 2001 Nafta nõudluse kasv. 2005 Orkaanide rekordaasta. USA nafta infrastruktuur sai märkimisväärselt kannatada. Kes on peamised nafta tootjad? 100 200 300 400 500 mln t 12,6% maailma toodangust 11,9% 8,5% 5,7%
o Sellega peaks riik tegelema! · Kolm võimalikku lahendust o Vabaturumajanduses otsustab turg, milliseid ressursse milliste toodete valmistamiseks kasutada Pooldajad usuvad, et sellest piisab, riik ei tohi sekkuda! Ajalugu on näidanud, et see ei toimi o Käsumajandus Riik määrab, mida toodetakse, millise hinna ja kujuga jne Negatiivsed küljed: konkurents puudub, kannatab kvaliteet; riiklik efektiivsus puudub, ei arvesta erinevates kohtades oleva erinevate tingimustega o Segamajandus Kaudne kulutamine, eelarvelised kulutused, sotsiaalsed garantiid, riik mõjutab turgu, aga ei valitse selle üle; kui toimub kukkumine, on see pehme ja taastumine kergem Tootmistegurid e ressursid
aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%)
kinnisvaraarandusse, jaemüügikaubandusse ja tööstustootmisse. Näiteks Jõgevamaal tegutsev AS Scandi Floori Kurista liimpuidutehas ekspordib 90% oma toodangust Hiinasse. Kaubandus Eesti ja Hiina vahelise kaubavahetuse areng on olnud märkimisväärne. Aastatel 2000 2005 suurenes märkimisväärselt kaubavahetuskäive Hiinaga peaaegu 19 korda ning eksport kasvas ligikaudu 7 korda ja import 29 korda. 2006 aastaks oli kaubavahetuskäive 6 740 mln EEK, millest üsna suur hulk moodustas eksport, milleks oli 3 308,6 mln ja import 3 431,4 mln EEK. Kuna ekspordimht oluliselt suurenes kahanes ka kaubavahetuse puudujääk, milleks oli 122,8 mln krooni. Kuid vahepeal oli majanduskriis ning impordimaht langes ning kaubandusvahetusekäive aastal 2009 oli vaid 3 132,3 mln krooni. Kuid viimastel aasatel on näha paranemis tunnuseid, kuna nimelt aastal 2010 augustikuu lõpu seisuga oli käive 3 535,3 mln krooni. 2010. a augusti seisuga on Hiina Eesti suurim kaubanduspartner Aasias
standardkogutulust, 14,9 % põllumajanduslike majapidamiste koguarvust ja 71,0 % põllumajandusmaast ning 2007. aastal olid näitajad vastavalt 92,6 %, 58,7% ja 87%. [Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda] 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG 3.1. Lamba- ja kitsekasvatus Eestis aastatel 2001-2005 Lambakasvatusele oli 1993. aasta halb madalate kokkuostuhindade tõttu, lammaste arvukus vähenes drastiliselt. Samal aastal õnnestus aga K. Halliku organiseerimisel eluslammaste eksport Süüriasse ja Ungarisse. Lambakasvatajad said eksporditud lammastest 2...5 korda kõrgemat hinda kui Eestis. Tänu edukale ekspordikorraldamisele kasvas ELaSi liikmete arv 402-ni; lambaliha siseturu hinnad tõusid 10...20%. [Eesti Tõuloomakasvatuse Liit] Allikas: [ Lamba-ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi, Statistikaamet] Joonis 4. Lambakasvatuse jagunemine maakonniti aastatel 2001- 2005
UniFeeder on üks tunnustatumaid konteinervedude teostajaid Euroopa turul ning firma osakaal moodustab Eesti konteinervedude käibest kuni 13 25%. Teenustevalik vastab kliendi individuaalsetele vajadustele ja soovidele ning on orienteeritud järgmistele suundadele: - port-to-port - transport, mis on fikseeritud täpse ajagraafiku järgi. Väga suur nõudlus selle teenuse järele on just suurematel ookeaniliinidel. - kaupade intermodaalsed veod liinikonteinerites (20'/40'DC & HC) skeemi door-to-door järgi Euroopa piires. Meie teeninduspiirkond laieneb Saksamaale, Taanile, Beneluxi maadele, Itaaliale, Austriale, Sveitsile, Tsehhile, Skandinaaviale, Suurbritanniale ja Iirimaale. Unifeeder-i poolt on välja arendatud tõhusaimad kättetoimetamismarsruudid. Need tagavad kliendile parima tulemuse
Riigi ametlik nimetus: Läti Vabariik Riigikeel: läti keel Kõrgeim riigivõim: Seim (Saeima), 100 liiget, valitakse neljaks aastaks, viimased valimised toimusid 05.10.2002. Praeguses, 8-ndas Saeimas on enim kohti parteil Uus Aeg (24 kohta), järgnevad Rahvapartei (20), Läti Esimene Partei (14), Roheliste ja Talunike Liit (12), Rahva Üksmeele Partei (9), Isamaale ja Vabadusele/LRSL (7), poliitiliste organisatsioonide ühendus Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (6), Rahvapartei (20), Läti Sotsialistlik Partei (5) ja sõltumatud saadikud. President: Vaira Vie-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Vie-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a. Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei) Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ja maarahvastik 28%. Rahvuslik k
masinad ja seadmed (ca 1/3 kaubadefitsiidist) ja transpordivahendid (1/5 defitsiidist). Tänu soodsale geograafilisele asendile ja transpordi arengu heale tasemele on teenustebilansis saavutatud transporditeenuste ekspordi oluline ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes. Kasvutendents jätkus nii tänu viisavabale suhtlusele Skandinaavia maadega kui ka transiidi mahtudele. Transiitkaubanduses moodustavad mere- ja raudteetranspordil 2/3 mahtudest naftatooted. Turismiteenuste eksport kasvas aastatel 19951998 ca 1,8 korda. Alates aastast 1993 on välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu kogusumma Eestisse 21,8 mld kr s.t veidi üle 1000 USD elaniku kohta. Fiskaalpoliitika. Läbiviidud eelarve ja maksureformid on olnud seoses kogu majandusliku ja sotsiaalse reformiga Eestis ning olid suunatud poliitilise ja majandusliku iseseisvuse saavutamisele üleminekul turumajanduslikele alustele. Alates üleminekuperioodi algusest on Eestis rakendatud
Kaupade ja teenuste eskport 5,1% 5,1% 6,5% Kaupade ja teenuste import 0,7% 6,5% 7,0% Riigieelarve defitsiit 5,7% 3,9% 4,6% Valitsuse võlg (% SKT-st) 98,8% 95,9% 94,8% (8) 14 Väliskaubandus Kreeka eksport 2007. aastal moodustas 17,4 miljardit eurot ja import 58,9 miljardit eurot. Enamik kaubavahetusest toimus Euroopa Liidu liikmesriikidega. Suurimad kaubanduspartnerid olid Saksamaa ja Itaalia. (8) Kreeka peamised kaubanduspartnerid 2007. aastal Eksport (%) Import (%) Saksamaa 11,5 Saksamaa Itaalia 10,7 Itaalia
tootmise madal kapitaliseerituse tase. Maailmapanga riikide ettevõtluskeskkonna võrdlev analüüs ,,Doing Business 2012" paigutab Eesti 183 riigi hulgas 24. kohale ja regionaalset konkurentsi silmas pidades oleme Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõrgel 8. kohal. 2011. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 15,97 miljardit eurot, mis tähendab aastast kasvu 7,6%. Kasvu vedas eelkõige töötlev tööstus, mida toetas kaupade tugev eksport, suurima mõjuga oli elektroonika ja seadmete tootmine ja eksport. Perioodil 2004- 2010 kasvas tööviljakus aastas keskmiselt 3%, 2010. aastal 6,3% võrreldes eelneva aastaga. Euroopa Liidu riikide hulgas edestas tootlikkuse kasvukiiruselt Eestit ainult Leedu. Ettevõtlussektori kogukasum oli 2,8 miljardit eurot, mis on 40% suurem kui aasta varem. Ettevõtete tootlikkuse näitajad jooksevhindades on puhta lisandväärtuse alusel kasvanud 2011. aastal nii hõivatu kui töötunni kohta.
Piimatööstus Põllumajanduse kogutoodangust moodustas piima tootmine 2004. aastal hinnanguliselt 29%. Toiduainetööstuses oli piimatööstuse osakaal 32%. Veterinaar- ja Toiduameti andmeil oli Eestis seisuga 14.03.2005 registreeritud 42 piimatöötlemisüksust. Ehkki piima tootmine on vähenenud 1,277 mln. tonnilt 1989. aastal 639,6 tuh. tonnini 2004. aastal, ületab tootmismaht endiselt siseturu vajadusi. 2003. aastal ületas tootmismaht 1,5 korda siseturu tarbimist. Piimatoodete eksport moodustas 2004. aastal 22% kõikide põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist. Piimatööstus on suhteliselt hea konkurentsivõimega ja omab nii märkimisväärset ekspordipotentsiaali kui ka head positsiooni koduturul. Pärast EL-iga liitumist suurenes Eesti piimatoodete eksport märgatavalt. Sektorit iseloomustab tihe omavaheline konkurents ning arvestades jaekaubanduskettide mõju kasvu ja tootjahindade tõusu, on töötlemise efektiivsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
