8 TEEMAKAARDI KOOSTAMINE 27 LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29 LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32 LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33 2 Sissejuhatus Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida.
kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS annab raamistiku ruumiandmete ja 2 nendega seotud informatsiooni kogumiseks ja haldamiseks selliselt, et seda saab visualliseerida ja analüüsida. (Allikas: GIS-päev kodulehekülg) Referaadi läbivaks teemaks on kuidas erinevad õppeasutused on rakendanud GIS tarkvara õpetamist ja kasutamist koolitöös. Võrreldud GISi õpetamist erinevates kooliastmetes- gümnaasiumis, ülikoolis ja kutseharidusasutuses. Veel käsitlen GIS-i tarkvara kasutamist erinevates maailma riikides. 1. GIS päev Selle päeva tähistamise mõte sai alguse 1987.aastal USA-s, kui sealne Rahvuslik Geograafia Selts otsustas Geograafia Teadlikkuse nädala jooksul edendada koolides, organisatsiooides ja ühiskonnas geograafilist kirjaoskust
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad Refertaat õppeaines: Geoinformaatika Koostaja: Juhendaja: Anne Kull Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Mis on GPS.................................................................................................
piirid, osa vete-ja teedevõrgust ning asustusest Baaskaart – kuulub aluskaardi alla. Üheksakümnendatel aastatel loodud Eesti Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Baaskaarti on võimalik vaadata kaarditarkvaraga, näiteks MapInfo Professional. Foto (aerofoto) – kujutis, mis on enamasti saadud optilise süsteemi abil ning on ette nähtud mõõtmisteks ja desifreerimiseks. Fotoplaan – maapinna terviklik fotograafiline kujutis etteantud mõõtkavas, mis on saadud trasformeeritud aerofotode pindade kokkumonteerimisel. Ortofoto – teisendatud plaaniline aerofoto, kus on kõrvaldatud reljeefist ja foto
Geoinformaatika kordamine Loeng 1 sissejuhatus, erinevad vaatenurgad, GIS tootjad, arengutendentsid, informatsioon ja andmed. GIS geograafiline infosüsteem. · Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend. Riistvara Suur, kõrge resolutsiooniga kuvar, kiire arvuti, koordinaatide ja teksti sisetamise seade, arhiiv jne Tarkvara ArcGIS, Mapinfo, GeoMedia, Autocad Map, MGE, IDRISI, ERDAS Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat
Komponentne mitmekesisus kujutab endast üksteist sisult ja vormilt tugevasti erinevate maastikukomponentide esinemist uuritaval alal. Morfoloogiline mitmekesisusena tuleb käsitleda maastiku mustrit moodustavate üksuste kuju erinevusi (aluseks kas maastiku või maakatte või maakasutuse või mõni muu areaalidega kaart (mullakaart jne). Maastiku struktuuri meetrika (klassi ja maastiku tasemel). * FRAGSTATS. Maastiku struktuuri kvantitatiivseks kirjeldamiseks on otstarbekas kasutada tarkvara paketti FRAGSTATS 2.0. (Spatial Pattern Analysis Program for Quantifying Landscape Structure). Tarkvara on väljatöötanud Oregoni Osariigi Ülikooli teadlased K. McGarical ja B. J. Marks. Tarkvaraprogramm sisaldab praktiliselt kõike maastikuökoloogias tunnustatud maastiku-meetrika arvutusalgoritme (versioon 2.0 võimaldab analüüsida 119 indeksit), seda nii üksik areaalide (44 arvnäitajat), tüübirühmade (35) kui ka maastiku kui terviku tasemel (40)
Paberkujul levitavate andmete esitusmudel kirjeldab leppemärkide süseetmi (suurusi mm), kaardi värve (värvikoode), raamjooneväliseid elemente, projektsioone, paberimõõtusid jne. Paberkujul olevate kaardide esitusmudeli lihtsamaks näiteks on kaardi legend. Digitaalandmete esitusmudel võib sisaldada andmete esitust ekraanil; andmeteedastuse struktuuri kui nende kasutamiseks vajaliku tarkvara kirjeldust · Vormistusmudelid: Protsessimudelid (kulgu, käiku kirjeldavad mudelid) 1. Tööetapid, osalejad, etappide vahelised seosed Tehnoloogilised skeemid (kirjeldab tootmisprotsessi kasutatavat töötlemisviisi · Andmehaldus - Kaartide puhul saame eristada: Andmeid mida kasutatud kaardi tegemisel nn kaardiandmestik
Operatiivkaarti tutvustatakse ka objektide töötajatele ja esindajatele ning neile korraldatakse tutvumisõppusi koos päästekomandoga. Õppusel viiakse läbi hargnemised, luure objektil ja omavaheline koostöö. Selline väljaõpe korraldatakse üks kord aastas ja tulemuse järgi korrigeeritakse operatiivkaarte. Elektroonilises andmebaasis korrigeeritakse andmeid üks kord kvartalis. Operatiivkaardi koostamiseks ja korrigeerimiseks kasutatakse spetsiaalset tarkvara nagu AutoCAD ja Microsoft Visio. Järgnevalt toob autor välja ülevaadet Soome Vabariigi operatiivkaartide koostamise metoodikast. Soome Päästeamet on tugev ja suure kogemusega organisatsioon, mis aitas oma teoreetilistele teadmistele tuginedes arendada Päästeameti struktuuri. Sellel põhjusel uuringu raames oli vaadeldud ka Soome Vabariigi operatiivkaartide koostamise metoodikat. Soome Vabariigis koostatakse ja kasutatakse operatiivkaarte eesmärgiga lihtsustada sündmuse
projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on õiges hulgas ehitusressursside määramine, mis on tuntud ka kui mahu arvutus. Mahu arvutuse puhul on tegu väga pika ja lihtsalt vigu tekitava protsessiga, mida eelarvestajad sooritavad kas käsitsi või kasutavad osaliseks abistamiseks mõnda tarkvara. Välja jäänud ja dubleeritud mahud on ühed põhilised, kuid mitte ainsad probleemid, mis võivad juhtuda mahtude arvutamisel. Viimase aja projekteerimistarkvara on toonud endaga kaasa uusi avastamisväärt võimalusi arhitektidele, inseneridele ja tööstus valdkondadele. Arvuti genereeritud mudelid on avanud uued võimalused tootmises ja ehitiste haldamises, et paremini planeerida, disainida, konstrueerida ja hallata hooneid ning rajatisi
See oli esimene teatas Bill Gates 1. augustil 1988 kell COMDEX Las Vegas. Esialgu turustamise mõiste jaoks komplekteeritud rida rakendusi, esimesed versiooni Office sisalduvad Microsoft Word, Microsoft Exceli ja Microsoft PowerPoint. Aastate jooksul Office'i rakendused kasvanud tunduvalt lähemal jagatud funktsioone, nagu ühine õigekirjakontrolli, OLE andmete integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel. Microsoft positsioneerib ka ametist arendusplatvormi line-of-äri tarkvara alla Office Business Applications bränd. 10. juulil 2012 Softpedia teatas, et amet on kasutatud üle miljardi inimese kogu maailmas. Büroo on toodetud mitmeid versioone suunatud eri lõpptarbijate ja arvuti keskkondades. Algne ning levinuim versioon on töölaua versioon, saadaval arvutites töötab Windows ja MacOS operatsioonisüsteemides. Kõige aktiivse töölaua versioon on büroo 2016 Windows ja MacOS, vabastati 22
operatsioonisüsteem, mille Microsoft laskis välja 25. juunil 1998. Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS- DOSil baseeruva buudilaaduriga tooted. Windows 98-le järgnes 14. septembril 2000 Windows Me. 1.4.1.Iseloomustavad tunnused DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute riistvara ja tarkvara konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s , nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus. Windows 98-t on kaks versiooni: esialgne väljalase ja Windows 98 SE (Second Edition e teine väljalase). 5 1.4.2.Esimene väljalase Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma
3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist (äriprotsessid, eesmärgid, organisatsioon), IT rakenduste arhitektuurist (infosüsteemid, andmekogud) ja tehnoloogia arhitektuurist (infrastruktuur, seadmed, võrgud jm) koos nendevaheliste seostega. 4. Mis on IT infrastruktuur? IT infrastruktuur hõlmab organisatsiooniüleseid infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. Tehnoloogiline innovatsioon, vananemine tooted asendatakse kiiresti uute vastu, lai valik alternatiivseid teenuseid Informatsiooni üleküllus kuna info hulk internetis kahekordistub iga aastaga täiustatakse otsingumootoreid. 6
2 Kliendihaldus programmid..........................................................................................................................17 4.3. Palgaarvestus programmid.........................................................................................................................17 4.4 Personalihaldus............................................................................................................................................18 4.5 Raamatupidamis tarkvara............................................................................................................................18 4.5 Vertikaalsed rakendused ehk eriprogrammid .............................................................................................19 Hotsoft on windowsi põhine tarkvara hotellikettide juhtimise tõhustamiseks. See koosneb põhisüsteemist ja moodulitest, seega tarkvara komplekteerides tuleb teha valikuid alustades põhisüsteemi valikust. Olenevalt
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
The Third Manifesto Kolmas Manifest. Milline on Kolmandas Manifestis kirjeldatud andmebaasikeele nimi? D. Lühendid tähendus ja sisu DBMS (Database Management System) - Andmebaasisüsteem (andmebaasihaldur) on riistvaral ja tarkvaral põhinev süsteem andmebaaside defineerimiseks, loomiseks, manipuleerimiseks, juhtimiseks, haldamiseks ja kasutamiseks. MÄRKUS. Andmebaasi kasutamise tarkvara võib olla andmebaasihalduse süsteemi osa, kuid võib olla ka iseseisev andmebaasihalduse süsteem. 2 RDBMS (Relational Database Management System) - Relatsiooniline andmebaasisüsteem on 21 sajandi algul domineeriv andmebaasisüsteemi tüüp. DBA (Database Administrator) - andmebaasi administraatori ülesanne on andmebaasi töö jälgimine ja tagamine.
Kui lisate Windows XP-le tarkvaraprogramme, lisatakse menüüsse Start otseteed nende programmide avamiseks. Arvuti taaskäivitamine Klõpsake nuppu Start, käsku Sule arvuti ja valige Taaskäivita. Arvuti sulgemine See toiming suleb Windowsi ja te saate arvuti turvaliselt välja lülitada. Klõpsake nuppu Start, käsku Sule arvuti ja valige Sule arvuti. Programmid Programmid on tarkvaraüksused. Vastandina riistvarale, mis on arvuti füüsiline komponent, kujutab tarkvara endast arvuti käitatavaid käske. Tarkvara on näiteks e-posti programm Outlook Express. Menüüs Start on loetelu programmidest, mille hulgast saate valida. Teatud programmid on alati klõpsamiseks nähtaval. Teised vahetuvad arvuti kasutamise käigus ja kuvatakse programmid, mida kasutate kõige sagedamini. Ikoonid Väikesi pilte, mida näete töölaual, nimetatakse ikoonideks. Iga ikooni võite käsitleda pääsuna teie arvutisse salvestatud failide ja programmide juurde.
ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist:
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home
Analoogne lähenemine on esitatud informatsiooni väärtusahelana ja selle aluseks oleva informatsiooni juhtimise protsessimudelina, mis väljendab informatsiooni elutsükliga seotud põhi- ja tugiprotsesse. IT ressursid Kasutatavate mõistete kokkuvõtteks selle aine (ja loengu) kontekstis: · Inforessursid = andmed · IS protsess = käsitsitehtavate + poolautomatiseeritud + automatiseeritud info- ja süsteemitöötegevuste kogum · Rakendus = automatiseeritust toetav tarkvara · IT spetsialist = süsteemitöö tegija või juht · IT ressursid = IS protsessid + rakendused + andmed + IT varad+ IT spetsialistid · IT juhtimine = IT varade juhtimine · IT ressursside juhtimine = IS protsesside juhtimine + inforessursside juhtimine + IT juhtimine + IT spetsialistide juhtimine · IS juhtimine = IT ressursside juhtimine IS/IT juhtimine IS/IT juhtimine IT juhi kodulehe järgi on juhtimisvahendid ja tegevused, et panna oma IT teenima ettevõtte
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
6 / 55 Google App Engine Andris Reinman piiresse ning lähtefailid on turvaliselt varundatud, siis on Google App Engine aplikatsiooni loomiseks tõenäoliselt parim valik. Paigaldus Google App Engine kasutamiseks on vaja paigaldada arvutisse vastav tarkvara arenduspakett (SDK), mille saab alla laadida Google App Engine kodulehelt [http://code.google.com/intl/et/appengine/downloads.html]. Valida on kolme versiooni vahel, millest igaüks on mõeldud eri platvormi jaoks. Alla saab laadida Windowsi versiooni, Mac'i versiooni või Linuxi versiooni. Kõik need teevad sisuliselt sama asja, koosnedes samadest pyhtoni skriptidest, ainult et Windowsi ning Mac'i
ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks.
läbirääkimiste vaheajal või avalikus kohas mobiiliga kõneldes. - Andmekandjad saadetakse teele ilma salvestatud andmete asjakohase kustutamiseta. - Dokumendid avalikustatakse veebiserveril, ent enne ei kontrollita, kas need on ikka avalikustamiseks mõeldud. - Valesti hallatud pääsuõiguste tõttu sai üks töötaja võimaluse andmeid muuta, aga ei suutnud hinnata tervikluse kaotsimineku mõju. - Uut tarkvara katsetatakse anonümiseerimata andmetega. Volitamata töötajal avaneb ligipääs kaitstud failidele või konfidentsiaalsele infole. Kuna testväljatrükkide jäätmekäitlust pole piisavalt reguleeritud, võib selline info jõuda kõrvaliste isikuteni. - Kõvaketaste väljavõtmise, laenutamise, remonti saatmise ja kasutuselt kõrvaldamise puhul võivad veel osaliselt puutumata failisüsteemides pöördumatult kustutamata andmed sattuda kõrvaliste isikute kätte.
sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.
. . . . . . . . 40 2.5 Draiverid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 2.6 Diagnostika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 3 Tehniline dokumentatsioon 48 3.1 Riistvara või tarkvara kohta käiv dokumentatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . 48 3.2 Abi otsimine veebist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 3.3 Kasutusjuhendi loomine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 3.4 Hoolduse dokumenteerimine . . . . . . . . . . . . . .
Edasi on masinal hulk tegemist- kümnekonnast minutist mõne tunnini sõltuvalt veebi ühenduskiirusest ning masina enese jõudlusest. Pärast .NET 4 raamistiku installi lõppu palutakse arvuti taaskäivitada. Samuti tuleb taaskäivitus ette ülejäänud komponentide paigalduse järel. Seadistuse juures rohelistest ribadest ülemine näitab, kui palju failidest on kohale tõmmatud, kui palju veel. Alumisest näeb, mida parajasti paigaldatakse. Pärast paigalduse lõppu on kasulik tarkvara registreerida siis saab temaga töötada kauem kui prooviajaks ette nähtud 30 päeva. Help-menüüst Register Product selle peale võimalik oma MSNi tunnusega sisse logida ning vajalik võti saada. Kui tunnust pole, saab selle samas luua. Esimene veebileht Visual Studio abil Nagu näha, võib lehti luua igasuguse tekstiredaktori abil. Piisab teksti kirjutamisest, salvestamisest ning veebilehitseja mõistab lehel olevate HTMLi käskude ning nende vahel
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata
10. Tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse ilmingud tänapäeval. Tehisintellekti eesmärk on välja selgitada need mehhanismid, millel põhineb inimese intellektuaalne tegevus, selleks, et kasutada neid konkreetsete teaduslik-tehniliste ülesannete lahendamisel (nt keskkondades, kus inimese viibimine on võimatu või ohtlik) - luua nn tehisintellektisüsteeme. Näiteks: pommi-robotid, tehisintellektuaalne tarkvara meteoroloogias jne. Virtuaalreaalsuse ilmingud on tänapäeval kõikjal meie ümber: meelelahutuses, haridusvaldkonnas, teaduses, ja ka meditsiinis. See keskkond luuakse riist- ja tarkvara komplekti abil. Näiteks: militaarkoolitamine, kirurgide koolitamine, astronoomilised keskkonnad. Tehisintellekt on masinate intelligentsus ja informaatika haru, mis üritab seda luua. Tehisintellekti harud:
kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti, kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. Kilobait, megabait, gigabait, terabait, petabait(inimmälu hulk), eksabait, zettabait, jottabait. Kõik on eelnevast 210 korda suuremad. St 1 MB = 1024 kB