Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 4) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE
4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp.
Toiduohutuse põhitõed Oht on ükskõik milline tegur toiduaines, mis põhjustab tarbija haigestumist või vigastumist. Kõik ohud jaotatakse kolme klassi: bioloogilised ohud, keemilised ohud ja füüsikalised ohud. Bioloogilised ohud Bioloogilise ohu all peetakse silmas patogeensete bakterite kaudset või otsest toimet inimesele. Patogeensete bakterite põhjustatud infektsioone ja intoksikat-sioone kirjeldatakse käesolevas peatükis. Listeria monocytogenes Üldiseloomustus Listeria monocytogenes avastati esmakordselt juba sajand tagasi ning teda tunti kui listerioosi põhjustajat. Viimasel aastakümnel tuntakse L. monocytogenes't toidu kaudu leviva patogeenina. Enne aastat 1981 oli Listeria tuntud loomade patogee- nina ning arvati, et inimesed saavad nakkuse otsesel kontaktil nakatunud looma- dega. Tänapäeval on teada, et kontamineeritud toiduainete kaudu on võimalikud nii sporaadilised kui ka epideemilised haigusjuhtumid. Toidupõhise listerioosi
Toiduainete mikrobioloogia Referaatide põhjal esitatud küsimused ja vastused 1. Mis on raskemad haigused, mida Salmonella esindajad tekitavad? Tüfoidne palavik ehk kõhutüüfus ja paratüüfus 2. Miks peavad Salmonella esindajad olema vastupidavad madalale pH-le? Nakatumine toimub fekaal-oraalset teed pidi ja bakterid peavad läbima mao 3. Millisel temperatuuril on Listeria monocytogenes võimeline kasvama ja miks see ohtlik on? Võimeline kasvama temperatuuridel -4- 50 kraadi. Ohtlik, kuna ta on vastupidav nii külmutamisele (ka külmas hoidmisele ei sure -20 kraadises keskkonnas), soojendamisele kui kuivatamisele. 4. Millised on L. monocytogenese 2 tähtsamat virulentsusfaktorit ja mis on nende ülesanded? 1. Fosfolipaas C- Lõhustab rakumembraani fosfolipiide. Tekivad diatsüülglütserool ja tsütosoolis lahustuv fosfaatrühma sisaldav molekul
MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis
Thermacae + + Spiroheedid mõned Psedomonas fluorescens + + Azotobacter + + + Escherichia coli + + Listeria + + fakultat Listeria monocytogenes + + fakultat Sarcina + + Sarcina Maxina ja S.Ventriculi + + Streptococcus thermophilus + Streptococcus
• Saastunud toidu või • Valides, mida sööd või joogiga jood • Koduloomad • Pestes käsi • Mikroobide sattumisel • Jälgides toiduhügeeni toiduainetesse Kohtumine nakkusega • Reisidel • Süües toorest liha, muna • On reisekõhulahtisuse põhjuseks Listerioos • Võib elada inimese haigusnähte põhjustamata • Bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus Listerioos Nakatumine Ennetamine • Küpseta korralikult kõik lihatooted • Loomsed toiduained • Väldi deli toitu ehk • Toores liha lihalõikeid • Väldi pastöriseerimata • Pastöriseerimata piim piima • Halvaks läinud • Pese korralikult kõik puu-
Kui kaalukaotus on üle 10%, tekivad teadvushäired, pulss on väga nõrk või puudub üldse, tekib kooma. Ravimata juhtudel võib inimene koolera tõttu surra 3-4 päeva jooksul vedelikukaotuse tõttu. Kui haigus on eriti äge, võib see juhtuda juba paari tunni jooksul. Raviga paranetakse täielikult, ravitud juhtudel on suremus vähem kui 1%. 10 Listerioos Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus, mis levib eeskätt loomsete toiduainete kaudu. Listeria monocytogenes võib nii loomade kui ka inimeste organismis elada haigusnähte põhjustamata. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks bakterikandluseks. Listerioos on nakkushaigus, mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub põhiliselt kas meningiidi ehk ajukelmete põletiku, palaviku või seedetrakti häirete kaudu.
Lactococcus + + + + Listeria + F + + Listeria monocytogenes + + F + + Methanococcus 0 + + + Ar Methanopyrus kandleri + + + + Ar Micrococcus + + + Ak Mycobacterium tuberculosis + + + + Ak
Pärast tervenemist võib patsient veel terve aasta vältel tunda lihasnõrkust. Ennetamine Et botulismi ennetada, tuleks hoidiseid keeta vähemalt 10 minutit 100°C juures. Toidust võib botulismi saada juhul, kui säilitatavad toiduained on nakatunud botulinumi eostega. Botulism. Inimene.ee terviseportaal (27.09.10) 16 7 LISTERIOOS Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus, mis levib eeskätt loomsete toiduainete kaudu. Listeria monocytogenes võib nii loomade kui ka inimeste organismis elada haigusnähte põhjustamata. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks bakterikandluseks. Listerioos on nakkushaigus, mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub põhiliselt kas meningiidi ehk ajukelmete põletiku, palaviku või seedetrakti häirete kaudu.
toidu kaudu levivate tervistkahjustavate ja eluohtlike haigusetekitajate leviku tõkestamine ning inimeste tervise kaitsmine. Toidutekkeliseks nakkushaiguse puhanguks nimetatakse kahe või enama, omavahel ühise toidutekkelise nakkusallika või ühislevikufaktoriga seotud nakkushaigusjuhu esinemist lühikeses ajavahemikus. Harva esinevate nakkushaiguste (siberi katk, botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Listeria monocytogenes Listeeria bakter põhjustab listerioosi. Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga. Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu. Kus levib? Bakter pesitseb tooretes piima- ja lihatoodetes nagu toorjuust või vorstikesed, mida pole tootmises piisavalt kuumutatud. Bakter püsib elujõulisena ka
Tööohutus ja -tervishoiuseadus 18. Kui suur peab olema valmispakitud proov? 75 g 100 g (õige) 125 g 19. Mida on mõttekas uurida pagaritootedel? Salmonella, Escherichia coli, mükotoksiine tootvad hallitusseened (kakao ubade saastumine) Hallitus- ja pärmseened, Bacillus cereus, Staphylococcus aureus, Escherihia coli (õige) Hallitus- ja pärmseened, Listeria monocytogenes, Salmonella, enterotoksigeenne Staphylococcus aureus 20. Millal tuleks võtta puhtuseproov? puhastatud pindadelt tööpäeva keskel puhastatud pindadelt tööpäeva alguses( Õige) puhastatud pindadelt tööpäeva lõpus (Õige) 21. Mis on liha kvaliteedinäitajad? Värvus, lõhn, maitse, mahlasus, tihe Värv, maitse, mahlasus, vee sisaldus, õrnus Maitse, lõhn, värv, mahlasus, õrnus ( õige) 22
· Ennetamine--mida teha haigestumiste ärahoidmiseks? · Muu oluline info--huvitavad faktid, õpetlikud juhtumid? Kirjandus: /1/ Roasto, Tamme, Juhkam Toiduhügieen ja ohutus, Tartu 2004, lk 49-96 /2/ Pärn. Piima ja piimatoodete ohutus.- Piimanduse käsiraamat, Tartu 2001, lk 605-609 Internetis lisaks BBB-le hulgaliselt allikaid, vastavalt teie huvile ja keeleoskusele Toiduga seonduvad patogeenid Listeria monocytogenes Escherichia coli, EHEC Salmonella Campylobacter jejuni näitel Optimaalsed Temp. 1-45oC Temp. 3-46oC Temp. 5-47oC Temp37-42 oC kasvutingimused pH 4,1 9,6 pH 4,4-9,5 pH 4,0-9,0 pH 6,5-7,5
Pakendi seisukord Toidumürgistuse kahtlusel võetakse laboripoolt vastu ja analüüsitakse transportimise vigadest hoolimata MIDA ON MÕTTEKAS UURIDA? Pagaritooted Hallitus ja pärmseened, Bacillus cereus, Staphylococcus aureus, Escherihia coli Kakao ja sokolaaditooted, kommid Salmonella, Escherichia coli, mükotoksiine tootvad hallitusseened (kakao ubade saastumine) Kodujuust, kohupiim, kohupiimapasta Hallitus ja pärmseened, Listeria monocytogenes, Salmonella, enterotoksigeenne Staphylococcus aureus TOOTMISHÜGIEENI KONTROLLMEETODID Tootmisprotsessi kontrollimine kohapeal visuaalne ruumide ja seadmete puhtuse jälgimine; käitlemise nõuetele vastavuse jälgimine; kiirtestid Proovide uurimine ettevõtte laboratooriumis põhineb analoogselt akrediteeritud laboratooriumis tehtavatel mikrobioloogilistel analüüsidel. Proovide analüüs riiklikus referentlaboratooriumis TOIDUKÄITLEMISRUUMIDE ÕHU KONTROLL
2 c) Mitu vastet väljastas andmebaas? 570 d) Piira otsingut nii, et tulemuslehel kuvatakse ainult täistekstilised vasted, mis on ilmunud alates aastast 2015 kuni 2019. Esita tulemuste kuvast ekraanipilt. 3 e) Mitu vastet väljastas andmebaas nende parameetrite alusel?111 Vaata tulemuslehel lähemalt artiklit „Antimicrobial activity of bioactive starch packaging films against Listeria monocytogenes and reconstituted meat microbiota on ham.” f) Kes on artikli autorid ja mis ajakirjas see artikkel ilmus? Zhao Y; Department of Agricultural, Food and Nutritional Science, University of Alberta, Edmonton, AB T6G 2P5, Canada. Teixeira JS; Department of Agricultural, Food and Nutritional Science, University of Alberta, Edmonton, AB T6G 2P5, Canada. Saldaña MDA; Department of Agricultural, Food and Nutritional Science, University of Alberta, Edmonton, AB T6G 2P5, Canada.
12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid · Ennetamine: kuumtöötlemine, ristsaastumise vältimine, linnuliha taielik sulatamine enne kuumtootlemist 13. S. aureus Nakkusesiirutaja: liha, linnuliha, piim (mastiit), koorekastmed, kreemid, salatid, sink · Ennetamine: toidukaitleja, keskkonnahugieen 14. Listeria monocytogenes Nakkusesiirutaja: valmistoidud, liha, leherohked koogiviljad, mereannid, piim, pehmed juustud Arenemisvoimeline kulmkapitemperatuuril!!! Ennetamine: keetmine, ristsaastumise valtimine, kulmutatud liha taielik sulatamine enne kuumtüütlust, säilivusaja jälgimine 15. E. coli Nakkusesiirutaja: hakkliha, toorpiim, linnuliha, siider, saastunud vesi (turistid, lapsed) Ennetamine: kuumtöötlus, ristsaastumise valistamine, kiire ja korralik mahajahutamine, põhjalik soojendamine 16
12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid · Ennetamine: kuumtöötlemine, ristsaastumise vältimine, linnuliha taielik sulatamine enne kuumtootlemist 13. S. aureus Nakkusesiirutaja: liha, linnuliha, piim (mastiit), koorekastmed, kreemid, salatid, sink · Ennetamine: toidukaitleja, keskkonnahugieen 14. Listeria monocytogenes Nakkusesiirutaja: valmistoidud, liha, leherohked koogiviljad, mereannid, piim, pehmed juustud Arenemisvoimeline kulmkapitemperatuuril!!! Ennetamine: keetmine, ristsaastumise valtimine, kulmutatud liha taielik sulatamine enne kuumtüütlust, säilivusaja jälgimine 15. E. coli Nakkusesiirutaja: hakkliha, toorpiim, linnuliha, siider, saastunud vesi (turistid, lapsed) Ennetamine: kuumtöötlus, ristsaastumise valistamine, kiire ja korralik mahajahutamine, põhjalik soojendamine 16
Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid
8–5.1 log10 CFU/cm2 and chemical dehairing on artificially inoculated Salmonella by 0.7 (PC) and 4.2 (SS) log10 bovine hide samples suggested that treatment CFU/cm2. with 10% sodium sulfide (SS) for 16 seconds Physical separation of the dehairing could achieve >3 log cfu/cm2 reductions of process from the hide removal operations inoculated E. coli O157:H7, Salmonella spp., would limit microbial aerosols and the spread L. monocytogenes, as well as of APC and of hydrolyzed hair and residual dehairing 48 Chapter 3 chemicals (SS and hydrogen peroxide) of carcasses are the first interventions after released by the dehairing process from hide removal, applied for removal of visible coming in contact with dehided carcasses. soil from external surfaces of carcasses. Concerns with chemical dehairing include Such treatments include knife-trimming and
mürgistuse esile toiduga organismi sattunud toksiinid, ilma et haigusetekitajad peremeesorganismi koloniseeriks. Kõrgete temperatuuride rakendamine toiduohutuse tagamiseks ei oma 100% efektiivsust, sest toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksii- nidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toidu- ainetööstustes rakendatakse suhteliselt harva. Tähtsamad toidupatogeenid: · Salmonella, · Shigella, · Campylobacter jejuni, · Listeria monocytogenes, · E. coli (enteropatogeenne), · Clostridium botulinum, · Clostridium perfringens, · Brucella abortus, · Mycobacterium bovis, · Staphylococcus aureus, · Vibrio parahaemolyticus, · Vibrio vulnificus, · Yersinia enterocolitica, · Coxiella burnetti. Väga oluliseks bioloogiliseks ohuallikaks toiduainetes on mükotoksiinid. Mükotok- siine produtseerivad erinevad hallitusseened. Toiduainetes on mükotoksiinidest levinumad aflatoksiinid
Skandinaaviamaade uuringud on näidanud, et kui inimese süljes on S. mutansit rohkem, kui 105-106 rakku/ml sülje kohta, siis on suur oht kaariese süvenemiseks. S. mutans toodab ka amülopektiini taolist eksopolüsahhariidi, mida ta saab toiduna kasutada, kui eksogeenseid toiduallikaid napib.On vaadatud ka seda, kuidas S. mutans inimpopulatsioonis levib. Leiti, et laps saab selle ilmselt kõige sagedamini emalt. *Listeria. Listeria monocytogenes. L. monocytogenes on Gram - positiivne asporogeenne fakultatiivne anaeroobne pulkbakter, mis kasvab -4oC kuni 50oC juures. Seega on ta psührotolerantne. On toiduga leviv patogeen. Levik looduses. Teda on taimedel, mullas, reovees, piimas, inimeste ja loomade väljaheidetes. Teda on isoleeritud looma- ja linnulihast. Põhjustab toiduga levivaid nakkusi. Listerioosid. Inimesed nakatuvad saastunud toidu kaudu. Enamasti haigestuvad kehva immuunsüsteemiga inimesed, näiteks AIDSi haiged
Nakkuse võib saada Lemmikloomadelt 5 Kriitilised toiduained Saastunud piim ja liha Vead toiduvalmistamisel Ebapiisav kuumtöötlemine Ristsaastumine toore lihaga Temperatuuri ja pH toime Eluvõimeline vees... Hävib temperatuuril üle...+70 kraadi pH< 4,0 hävib kuivatamisel LISTERIA MONOCYTOGENES-LISTERIOOS Kriitilised toiduained pehme juustu pealispin pasteedid. Pakendatud salat toorvorstid. Temperatuuri ja pH toime Paljuneb külmkapi temeratuuril, ka +0 C juures Hävib ...70 kraadisel kuumutamisel.......C 20 minutiga Hävib...100kraadisel kuumutamisel.......C juures 3 minutiga pH< 4,6 BRUTSELLA SP. BRUTSELLOOS Kriitilised toiduained
Säilib kuivatatud, külmutatud, suitsutatud ja soolatud toidus. S. aureus allikad/levikuteed, ennetamise võimalused<1 µg toksiini kutsub sümptomid esile. Ei moodusta toksiini >45°C juures, talub keetmist kauem kui 30 min! Valmistoidud, liha, linnuliha, koorekastmed, kreemid, piim, salatid, kalatooted. Ennetamine: toidukäitleja, keskkonnahügieen. Vastupidav kuivatamisel ja külmutamisel, säilib pindadel. Tekib soodne kasvukeskkond kui teised mikroobid keetmisel hävivad. Listeria monocytogenes allikad/levikuteed, ennetamise võimalused Valmistoidud, kalalihatooted, leherohked köögiviljad, piim, mereannid, pehmed juustud. Arenemisvõimelin külmkapitemperatuuril. Biokile moodustaja, desoainetele allub vaevaliselt! Talub kõrget soola ja nitritite silsaldust tootes, talub vaakumit.Ennetamine: keetmine, ristsaastumise vältimine, külmutatud liha täielik sulatamine enne kuumtöötlemist, säilivusaja jälgimine. E
Toidud loomade siseorganitest Õhukindlalt pakendatud tooted Linnuliha Vead toiduvalmistamisel: ebapiisav kuumtöötlemine ristsaastumine toore lihaga Temperatuuri ja pH toime: eluvõimeline vees +4ºC 4 nädalat, hävib temperatuuril üle 70ºC; pH < 4,0 hävib kuivatamisel Meetmed haigestumise vältimiseks: Kuumutamist vajav toit kuumuta korralikult läbi vältida tuleb pastöriseerimata piima ja piimatooteid. LISTERIA MONOCYTOGENES - LISTERIOOS Haigusnähud: · Haigusnähtude kogumit nimetatakse listerioosiks. · Kerge gripp · Veremürgitus ja meningiit · Rasedatel naistel võib tekkida abort, nurisünnitus või lapse nakatumine · Riskirühmades on ka nõrgestatud immuunsüsteemiga ning väga vanad või väga noored isikud. Kriitilised toiduained: pehme juustu pealispind pasteedid küpsetatud külmutatud toit pakendatud salatid vorstikesed Temperatuuri ja pH toime:
stafülokokkideks (nt Staphylococcus aureus). Pulgakujuliste bakterite otsad võivad olla ümarad, teravad, tömbid või nuiataolised. Nad asetsevad ühe- või kahekaupa. Osad liigid võivad moodustada ka ahelaid. Siia alla kuuluvad nt laktobatsillid, tuberkuloosibakterid jt. Jagunevad: Korrapärase kujuga aeroobsed eoseid mittemoodustavad pulkbakterid (Lactobacillus spp., Listeria monocytogenes). Aeroobsed spoore moodustavad batsillid (Bacillus anthracis, Bacillus cereus). Klostriidide hulka kuuluvad eseid moodustavad anaeroobsed bakterid (Clostridium botulinum). Grampositiivsed aeroobsed eoseid mittemoodustavad mükobakterid (Mycobacterium tuberculosis). Gramnegatiivsed fakultatiivselt anaeroobsed pulkbakterid (Escherichia coli, Shigella spp., Salmonella spp.). Põhjustavad mitmeid seedetraktiga seotud haigusi
ja vaevusi tekitav. Lihtsalt igaks juhuks suurt osa toiduainetest ema menüüst välja jätta ei ole otstarbekas, kuna tema vitamiinide ja mineraalainete vajadus on niigi suurem kui tavaliselt. TOIDU OHUTUS RASEDUSE JA IMETAMISE AJAL Toidunakkused Allpool käsitletavad toidu patogeenid võivad olla potentsiaalseks kahjustavaks teguriks arenevale lootele. Listerioos Listerioos on gripi-laadne haigus, mille põhjustajaks on bakter Listeria monocytogenes. Seda haigust esineb küll väga harva, kuid see võib põhjustada raseduse katkemist, loote surma või mitmeid vastsündinu haigusi. Seetõttu soovitatakse rasedatel hoiduda toiduainetest, milles nimetatud bakterit on leitud. Riskiga seotud toiduained on erinevad hallitusjuustud, mida ei ole valmistatud pastöriseeritud piimast (kitsepiim). 20
Endeemilistes piirkondades ka PCR. Ravi ja profülaktika. Tetratsükliinid on ägeda infektsiooni valikravimid, kroonilise puhul kasutatakse rifampiini ja TMP–SMX või doksü kombinatsiooni. Faas I vaktsiinid on protektiivsed, manustatakse enne inimese/looma kokkupuudet Coxiellaga. Bakterid mõmm :) 05/06 Listeria monocytogenes Üldist. G+ pulkbakter, spoore ei moodusta. Fakultatiivne anaeroob. Fakultatiivne intratsellulaarne patogeen, suudab kasvada makrofaagides, epiteelirakkudes. Suudab kasvada temperatuuridel 1…45°C, kõrge soolakontsentratsiooni juures. Võib preparaadis ekslikult (lühikeste ahelate tõttu) pidada S. pneumoniae’ks või enterokokiks. Virulentsus. Kinnitusfaktorid (internaliinid interakteeruvad rakupinna glükoproteiinretseptoritega), hemolüsiinid (listeriolüsiin O, 2
See võimaldab neil kokku koguneda ja koos tsüsteeruda viljakehas. Seda vahendavad tüüp IV piilid (piiltõmbumine). Ühe raku piil kinnitub teise raku külge, siis lüheneb ja bakterid lähenevad üksteisele. S-engine. 2. Seiklev (adventurous). See on juhuslikum liikumine ja see võib toimuda lima eritamise abil. Sellist liikumisviisi oletati juba 75 aastat tagasi. A-engine. Bakterid saavad kasutada eukarüootse raku masinavärki, et liikuda rakust rakku. Listeria monocytogenes ja Shigella suudavad liikuda ühest sooleepiteeli rakust teise, polümeriseerides sooleraku aktiini monomeere filamentideks. Raku taha moodustub propellerina töötav aktiinisaba Gaasivakuoolidega liikumine Gaasivakuoolid koosnevad valgulise membraaniga gaasipõiekestest. Gaasipõiekesed on eriti levinud tsüanobakteritel ja ka halofiilsetel arhedel. Nüüd on leitud neid ka näiteks aktinomütseetidel. Hiljuti kirjeldati nad ka tinglikul patogeenil Serratia marcescens. Tema
C. jejuni metsloomad Kassiküünistustõbi Rochalimaea henselae G– bakter Kassid Kassiküünistus ja -hammustus Katk Yersinia pestis G– bakter Närilised Kirbuhammustus, süljepiisad, inhalatsioon Leptospiroos Leptospira interrogans Spiroheet Koer, närilised Kontamineeritud vesi, koera uriin Listerioos Listeria monocytogenes G+ batsill Kodu- ja mets- Kontamineeritud toit, otsene kontakt, loomad, linnud sünnitus Lyme'i tõbi Borrelia burgdorferi Spiroheet Veis, kits, lammas Puugihammustus Q-palavik Coxiella burnetii Riketsia Veis, kits, lammas Kontamineeritud tolm ja aerosoolid
- Naha pind: haigustekitajateks Neisseria gonorrhoeae, Mycoplasma spp., Streptococcus pneumoniae, Vibrio cholerae, E. coli, candida albicans, ussid; kaitsev immuunsus nende vastu on antikehad (eriti IgA aga ka antimikroobsed valgud) Intratsellulaarselt asetsevatesse bakteritesse pole antikehad sagli suutelised toimima. Mikroobid võivad paikneda isegi fagotsüüdis.) - tsütoplasmas: haigustekitajateks on viirused, Chlamydia spp., Rickettsia spp., Llisteria monocytogenes, algloomad; Kaitsvaks immuunsuseks on Tc rakud ja NK-rakud. - vesiikulites: haigustekitajateks in Mycobacterium spp., Salmonella typhimurium, Yersinia pestis, Listeria spp., Legionella pneumophila, Cryptococcus neoformans, Histoplasma, Leishmania spp., Trypanosoma spp. ; kaitsvaks immuunsuseks T-rakkudest ja NK-rakkudest sõltuv makrofaagide aktivatsioon, nt. CD4 helper tüüpi, mis sekreteerivad tsütokiine ja aktiveerivad makrofaagide-sisest tapmist. Diagnostika:
annaabi.ee 
