Seened kasvavad aeglaselt, v.a Candida. 36) Ureaplasma urealyticum – suguteede infektsioon, Mycoplasma hominis – suguteede infektsioon, Chlamydia trachomatis – LGV, Chlamydophila pneumoniae – pneumoonia, Mycoplasma pneumoniae – pneumoonia 37) Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum levivad põhiliselt sugulisel kontaktil. 38) Lyme tõbi ehk puukborrelioos 39) Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. 41) Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel. 42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp. pallidum – veneeriline süüfilis, Borrelia burgdorferi – Lyme tõbi, Leptospira interrogans – leptospiroos
Suuurim eripind on lamedatel ristkülikukujulistel bakteritel(Haloquadratum wasbii), veel on suur eripind peenikestel pulkadel, keradel aga see- eest väiksem. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured b-d on nt niitjad b.d (tsüanob.d Oscillatoria), spirillid ja spiroheedid. Veel Thiomargarita namibiensis ja Epulopiscium fishelsonii(theomargarita silmaga nähtav) . Väiksed on mükoplasmad ja nanaobakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Thiomargarita ja Thioploca on väga suured b.d. Thiomargarita läbimõõt on peaaegu 1 mm ja ta moodustab kette mis on palja silmaga nähtavad. Eripinna probleem on lahendatud suure gaasivakuooliga, mis suurendab eripinda. Thioploca on samuti väga suur, moodustab niitidest patse mis on silmaga nähtavad. Samuti suur gaasivakuool. Mükoplasmad on kestata b.d, keda peeti raku suuruse alampiiriks (0.1-0.15mikrom).Nanobakterid on siiani teadaolevalt väikseimad iseseisvad elusorganismid
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt
http://cmgm.stanford.edu/~kaiserla/about_myxo/about_myxococcus.h tml Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Stigmatella oma puukujulise viljakehaga Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Chondromyces crocatuse viljakehad on puukujulised ja caMikrobioloogia 0.5 mm kõrged I. Bakterite kujurühmad 2011. T Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. Rakukestas puudub peptidoglükaan. Genoom on väike. Täielikud genoomijärjestused paljudel olemas. Kasvavad ainult elusrakus. On rakusisesed parasiidid. Neil on elutsükkel, milles vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011
oksüdeerides ladestab moodustunud väävliterad väljaspoole rakku). 20. Bakterite suurus. Mikroorganismid on elusorganismid, keda varustamata silmaga ei näe. Mikroorganismidest suurimad on algloomad. Nende joonpikkus (ca 100 µm) on inimsilma lahutusvõime piiril. Nendest 1 suurusjärk väiksemad on rohevetikad ja pärmid. Enamik baktereid on veel väiksemad ja nende joonpikkust mõõdetakse mikromeetrites. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5- 3 µm. Klamüüdiad on ühed väiksemad bakterid. 21. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Bakterid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid kogu raku pinnaga. Seega on sedasorti toitujale vajalik suur eripind ehk väikesed raku mõõtmed. Kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril, Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes
· metsamajandus Puukborrelioos Inimesele kandub võsa- ja laanepuugilt. Ohustatud isikud: · metsatöölised · metsavahid · karjased · põllumajandustöötajad · teised välitöödega seotud isikud Klamüüdia Levib sugulisel teel, otsesel kontaktil genitaal- või urinaareritistega, piisknakkusena, võimalik on levik ka halvasti kloreeritud veega ujumisbasseinides. Ohustatud isikud: · linnukasvatajad · loomaaiatöötajad · meditsiiniline personal · sõjaväelased Erinevad klamüüdiad põhjustavad erinevaid haigestumisi (neelu, kõripõletikku, kopsupõletikku, bronhiiti). 6 Toksoplasmoos Peaperemeheks on kassid ja koerad, vaheperemeheks paljud imetajad ning linnud. Ohustatud ametid: · veterinaarid · patoloogid · veterinaarlaborite töötajad · toitlustusasutuste- ja toiduainetetööstuse töötajad (eriti kokad ja lihatöötajate töötajad) · kojamehed · haljastustöötajad · jäätmekäitlustöötajad
Plasmamembraani lõhustavad antibiootikumid on kasutusel eelkõige antifungaalsetena. Bakterite vastu polümüksiin, millest loe polüpeptiidide alt. Sulfoonamiidid Pärsivad foolhappe sünteesi, • PABH üleproduktsioon mitmed G+ ja G- bakterid, aktinomütseedid, klamüüdiad, (bakterio- seega mikroorganismide kasvu, • PABH konverteeriva ensüümi toksoplasmad. + plasmoodiumid. staatilised) olles paraaminobensohappe üleproduktsioon struktuuranaloogid. • Sulfoonamiidile
bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi. 3. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite suurus. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nimesid, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter mõne tuntud mikrobioloogi auks: nt perekonnad Pasteurella (Pasteur), Escherichia (Escherich), Tatumella
16SrRNA geenide olulisus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel. Lynn Margulise hüpotees eukarüootse raku tekkest endosümbioosi teel. Mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalne päritolu, vastavad tõendid. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite suurus. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Suurte bakterite eripinna probleem ja selle lahendamine. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada vähemalt kümme tunnust kummastki rühmast. Mis on bakteri genoom? Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? Antonie van Leeuwenhoek, Louis Pasteur, Robert Koch, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming, Craig Venter, Joseph Lister jt olulised mikrobioloogia
Mõõdukad (tempereeritud) – säilivad bakteri genoomis „vaikivana“ ja aktveeruvad hiljem. 5. Kuidas jaotatakse prokarüootseid mikroorganisme meditsiinilises mikrobioloogias: 1) põhivormide (morfoloogia) järgi: kera-, pulga- või kruvikujulised 2) rakukesta ehituse alusel: gram- positivseteks või g – negatiivseteks (kruvikujulistele seda ei rakendata, kuna värvuvad halvasti) 3) asetuse alusel eukarüootse raku suhtes: Ektratsellulaarsed või intratsellulaarsed (riketsiad, klamüüdiad on raku sees) 4) hingamistüübi alusel: Aeroobid ja anaeroobid 5) rakuseina olemasolu (enamus) või puudumise (mükoplasmad) järgi. 6. Infektsioon e. nakkus. Tõelised patogeenid. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise
moodustab atsetooni ja butanooli. 13. Bakterite suurus. mikroorganismidest suurimad on algloomad, seejärel rohevetikad ja pärmid. Baktereid mõõdetakse mikromeetrites. Enamiku bakterite suurus on 0,5-3 µm. On ka hiiglasi ja kääbuseid. Suured bakterid on niitjad bakterid. Niitide pikkus võib ulatuda 500µm-ni. Nt mõne tsüanobakteri niidi pikkus võib olla kuni 12mm (hästi peenikesed). Klamüüdiad on ühed väiksemad bakterid. Thioploca (väävlipats) niitide pikkus võib ulatuda 7cm-ni. Niidid paiknevad sajakaupa ühises tupes. Jämedamad niidid (10 ja 35 µm läbimõõdus) kuuluvad kahele Thioploca liigile. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi suur bakter Thiomargarita namibiensis. Suur ümar bakter (d=100-750 µm), mis moodustab rakkude kette. Rakus on suur nitraadivakuool, mis võtab enda alla 98% rakust. Mükoplasma bakterid on ühed väiksemad
....................................................................................... 14 Muu kujuga bakterid ........................................................................................................ 14 Aktinomütseedid (aktinobakterid) .................................................................................... 14 Müksobakterid .................................................................................................................. 14 Klamüüdiad ...................................................................................................................... 15 Mükoplasmad ................................................................................................................... 15 EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS. ARHEDE ERILISED OMADUSED ........ 16 Prokarüootide ja eukarüootide võrdluse koondtabel ............................................................ 19 Arhede iseärasused .......................
ja neerukividest. Võivad põhjustada neerukivide teket. Nanobakteritest on eraldatud ka DNA. Neid saab kasvatada seerumsöötmetel, nagu koekultuurirakke ja nad jagunevad aeglaselt. Agarsöötmel nad ei kasva, jagunevad aeglaselt (umbes iga 3 päeva järel). Thioploca (tõlkes "väävlipats") niitide pikkus võib ulatuda 7 cm-ni. Niidid paiknevad umbes sajakaupa ühises tupes. Niit koosneb tuhatkonnast ühesugusest rakust. Esmalt kirjeldati need bakterid 1907. aastal. Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. Genoom on väike. Chlamydia trachomatis'el on näiteks 894 valku kodeerivat geeni, Chlamydophila pneumoniae'l veidi üle 1000. Täielikud genoomijärjestused paljudel olemas. Kasvavad ainult elusrakus. On rakusisesed parasiidid. Neil on elutsükkel, milles vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad).
tekib nädalaid või kuid hiljem. Neuroloogilised ja kardiaalsed nähud. § Kolmanda staadiumi saabumisele viitab artriidi teke, samuti kaebused südame poolt. § Olulisemad diagnoosimismeetodid on seroloo-gilised, kus vereseerumis demonstreeritakse ELISA abil IgG ja IgM tüüpi antikehade ole-masolu. § Tänapäeval lisandunud molekulaarsed diagnostikameetodid PCR. § Ravi. Tetratsükliin, doksütsükliin, penitsilliin, erütromütsiin. § Profülaktika. Puugiründe vältimine. Klamüüdiad, mükoplasmad, riketsiad Morfoloogia § Klamüüdiad on lähedased gram-negatiivsetele bakteritele, kuid erinevad neist põhiliselt oma ebahariliku rakuseina poolest. Neile on iseloomulik kahe membraani olemasolu: sisemine ja välimine rakumembraan, milles esinevad põhilised proteiinid, puudub aga rakuseina peptidoglükaani kiht. Sellele vaatamata on klamüüdiatel rigiidne rakusein. § Klamüüdiate elementaarkehake on metaboolselt inaktiivne, ei pooldu kunagi
pseudomureiini. Selles puuduvad D-aminohapped ja muraamhape. Mõnedel metanogeenidel, halobakteritel ja Sulfolobus'el on rakukest valguline. Need värvuvad graamnegatiivselt. Halobakterite valgulised rakukestad on püsivad vaid kõrge NaCl sisaldusega keskkonnas. Koosnevad happelistest glükosüülitud valkudest, mis stabiliseerivad Na-ioonid. Madala soolasisaldusega keskkonnas lüüsuvad. Planctomyces ja klamüüdiad. Peptidoglükaan puudub. Rakukest valguline (nn S-kiht). Rakul võib olla välismembraan. Herpetosiphon ja Chloroflexus. G(-) moodi, kuid välismembraanis puuduvad lipopolüsahhariidid. Bakteritel on ka rakukesti, mis on g(+) ja g(-) kesta vahepealsed. Pectinatus ja Deinococcus. Paksu peptidoglükaankihiga ning välismembraaniga. Värvuvad g(+). Osadel G(+) bakteritel (perekonnad Mycobacterium, Corynebacterium, Nocardia,
lihtsaid anorgaanilisi ühendeid, nt vee ja mulla mikroobid o MESOTROOFID – vajavad vähemalt üht eelnevalt redutseeritud anorgaanilist ühendit, nt mikroobid, keda leidub nii inimeses kui vees o HÜPOTROOFID – intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad elutegevuseks mitmeid peremeesraku ainevahetuslikke komponente, sellised on nt sugu- ja hingamisteede infektsioone põhjustavad klamüüdiad Seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale 6 elemendi ka mineraale – kaalium, kaltsium, magneesium, raud ja muid elemente – boor, molübdeen, tsink, koobalt, nikkel Kasvufaktorite vajadusest jaotatakse: o PROTOTROOFID – sünteesivad ise mitmesuguseid kasvufaktoreid o AUKSOTROOFID – ei kasva ilma kasvufaktoriteta ENERGIAT KASUTATAKSE: - Raku anaboolsetes protsessides ehk ülesehituses - Mikroobi paljunemiseks - Makromolekulide tekkeks
C-reaktiivne valk tõuseb seerumis. Röntgenis: sagara homogeenne varjustus. Rinnavärin positiivne haigel poolel Võib mõnikord kulgeda ka atüüpiliselt. Haiguse kulg on keskmiselt 4 nädalat. Koldeline kopsupõletik Esineb sagedamini kui krupoosne kopsupõletik. Tegemist on ühe või mitme väikese põletikukoldega ühepoolselt või kahepoolselt. Põletikukolded haaravad sagariku, segmendi või osa segmendist. Tekitajateks on: pneumokokk, klamüüdiad, mükoplasmad, streptokokk jne). Kliiniline pilt: Alaäge algus, eelneb sageli gripp, bronhiit. Mõõdukas temperatuuri tõus. Köha mädase rögaga Nõrkus, peavalu Koputlusleid ei ole muutunud, kui kolle on väike. Auskultatsioonil märjad räginad. Veres: SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos. Röntgenis:ebaselgelt piirdunud varjustuskolded ühes või mõlemas ala- või kesksagaras.
M. hominise raviks kasutatakes klindamütsiini. Immuunsus reinfektsioonile ei ole eluaegne, vaktsiinid on ebaefektiivsed. M. pneumoniae levib kontaktil, aga isoleerida hästi ei saa (pt on infektsioosne kaua, ka antibiootikume süües). Genitaalseid mükoplasmasid saab kondoomiga eemale peletada küll. Bakterid mõmm :) 05/06 Klamüüdiad Üldist. Kunagi arvati, et klamüüdiad on viirused, aga: (1) neil on G- sarnane sise- ja välismembraan, (2) neil on DNA ja RNA, (3) omavad ribosoome, (4) sünteesivad oma valke, lipiide ja nukleiinhappeid, (5) on teatud antibiootikumidele tundlikud. Aga paljunemistsükkel on neil küll omapärane. Obligaatselt intratsellulaarsed. Elementaarkehake on resistentne paljudele keskkonnatingimustele. Jäik peptidoglükaan küll puudub, kuid välismembraani valkude vahel on ulatuslikud ja arvukad tsüsteiinsillad
Enamus neist on parasiitsed (inimesel, loomal, lülijalgsel, taimedel) ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi on keeruline Inimese ja looma puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme epiteelil ja mõndele loomade liigestes Koloonia meenutab härjasilma Neile ei mõju penitsilliin kuna neil puudub rakukest Levivad sugulisel teel, põhjustavad suguhaiguseid Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormiks Parasiteerivad eukarüootses rakus Levivad sugulisel teel, põhjustavad suguhaiguseid Väike genoom Tal on elutsükkel milles vaheldub 2 vormi: · Nakatumisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad, mis on väikesed, paksu kestaga,paljunemisvõimetud) · Rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad)
Osa liikidest on tuntud normaalsete hingamisteede mikroobidena. Inimpatogeensed on: • Neisseria meningitidis (meningokokid) omab ka kihnu. Põhjustab kerge või subkliinilise pildiga ülemiste hingamisteede nakkust, meningiiti, septitseemiat • Neisseria gonorrhoeae (gonokokid). Levib inimeselt inimesele peamiselt otsesel seksuaalkontaktil, aga ka värske infitseeritud sekreediga. Põhjustab gonorröad. 38 Klamüüdiad Klamüüdiad on väikeste liikumatute gramnegatiivsete obligatoorselt intratsellulaarsete mikroobide perekond, mis ühendab genus Chlamydiae ja genus Chlamydophila liike. Nad pole võimelised kasvama söötmetel, küll aga koekultuurides. Chlamydia spp. hõlmab kaks inimpatogeenset biovarianti – trachoma ja lymphogranuloma venereum (LGV). Biovaril trachoma eristatakse 14 serovarianti, mis põhjustavad erinevaid naha ja limaskestade infektsioone.
coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, mükoplasmad, klamüüdiad. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Läkaköha. Bordetella pertussis. 10 erinevust lüütilise ja lüsogeenses rajas bakteriofaag lambdal Lüütiline 1 faas infektriooni varajases faasis avalduvad geenid, mis kontrollivad järgmise faasi geenide tööd. N-valk antiterminaator ja Cro valk lambda repressori antagonist
annaabi.ee 
