Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ergonoomiline klaviatuur ja hiir". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klaviatuur, hiir, klaviatuuri, liigest, ergonoomiline, rannetarvutis prognoosin palju suuremaks arvutis tehtava õppetöö tõttu. Paljud üliõpilased kasutavad arvutit ka kontaktõppes, mitte ainult veebipõhises õppes, kus arvuti kasutamine on vajalik. Kooliõpilaste arvutikasutamise aja prognoosin väiksemaks, kuna koolis arvutitega veel tööd ei tehta nii intensiivselt kui kõrgkoolis. Keskmiselt kulutab õpilane oma päevast arvutis 1,5-2,5 tundi, mõni lausa 9 tundi (Luik, 2008). Et tagada inimese tervis ja töö produktiivsus, kujundab ergonoomiline arvutitöökeskkond töökoha, mis arvestab inimese antropomeetriliste näitajate ja töö iseloomuga (Kaljuste, 2007). Töökoha all arvutiga töötamisel mõistetakse mööblit (laud, tool), töövahendeid (arvuti, monitor, klaviatuur, hiir), abivahendeid (dokumendihoidja, jalatugi, randmetugi jt), samuti ümbritsev keskkond (müra, valgustus, temperatuur jne) (Kristjuhan, 2000). Arvutitööga kaasnevad terviseprobleemid on välditavad, kui järgida seadustest
salt suunatuna, täites vaid numbrilise normi. Kui osa valgusest saab peegelduda tööruumi laest rippvalgusteid kasutades ja seintelt, on lõpptulemus palju meeldivam, sest ei teki kontras- te töökoha ja ümbritseva vahel. Kunstliku valgustuse puhul peab valgustatus vastama alljärgnevatele väärtustele: töölaud ja klaviatuur ≥400 Lx, kuvari ekraan ≥300 Lx. Kuvari paigutus kasutaja Pane monitor endast sobivale kaugusele. Monitor peab asuma suhtes kaugus kasutajast 50-70 cm kaugusel. Paigutage monitor endast um- bes käepikkuse kaugusele. Optimaalne silmade vaatenurk ekraanile on 15–20° silmade kõrgus horisontaalvaatesuunast allpool. Kohanda monitori kõrgus so- bivaks
See võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi. Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist : · Jalad peavad toetuma kindlalt maha. · Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge. · Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi. Ergonoomilise töölaua kasutamine. Joonisel on kujundatud optimaalne ergonoomiline töökoht. Töötaja töötsoon on kasutusel täies ulatuses, kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on käepärast. Teisisõnu 92% töötsoonist on kasulik. Kuvar, klaviatuur ja töötaja asuvad ühel sirgel, seega töötaja lihased teevad ühesugust tööd ning on võrdselt koormatud. Kontoritool · mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem
........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid.......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus................................................................................................16 2.3.3 Esitlus..................
..............................................................4 1.1. Milline töölaud on hea?....................................................................................................4 1.2. Kontoritool.......................................................................................................................4 1.3.Kuvar.................................................................................................................................5 1.4.Klaviatuur, hiir..................................................................................................................5 2.RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED..............................................................................7 3. TAIMESEADED TÖÖRUUMIS: ROHELUSEGA STRESSI VASTU.................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 SISSEJUHATUS
pöidla ja pöidlapoolsete sõrmedel tekib tuimus ja valulikkus jõu puudumine ja valulikkus küünarliigese piirkonnas käe suremine ning surisemine pakitsustunne sõrmedes raskused käe rusikasse tõmbamisega raskused esemete haaramisel labakäest õlga kiirguv valu ABI: Anda kätele sundasendist puhkust käte/randme liigutamise teel. Väga hästi mõjuvad ringid ning käte raputamine.Arvutiga töötades tuleks randmeid hoida õhus, mitte asetada neid klaviatuurile. Kirjutamisel puudutada klaviatuuri vaid sõrmeotstega ning mitte liiga suure jõuga. Vajadusel masseeri oma käsi randmetest õlavöötmeni. Käsi tuleks pesta sooja veega (40-50°) ning kätele teha massaazi. Verevarustusele mõjuvad hästi ka sooja ja külma vee vaheldumisi jooksmisel kätele (sama mõju, kui saunas käimine). Oma töökoht tuleks sättida nii, et oleks mugav töötada. Regulaalselt tuleb puhata ja lõdvestuda. Võimaluse korral käia üldmassaazis. Hemorroidid
OHUMÄRGID: randme kangus ja valulikkus, pöidla ja pöidlapoolsete sõrmede tuimus ning valulikkus, jõuetus ja valulikkus küünarliigese piirkonnas (nt soov raskusi kandes sageli kätt vahetada), käe suremine, eriti öösel, pakitsus sõrmedes või käes, tuimus, raskused käe rusikasse tõmbamisel, raskused esemete haaramisel ja hoidmisel, labakäest ülespoole, kuni õlani kiirguv valu. ABI: liiguta kätt/rannet võimalikult tihti (ringid, raputamine mõlema käega), ära toeta rannet klaviatuurile, kirjutades ära vajuta liiga tugevalt klahvidele, tee enesemassaazi ka töölaua taga või näiteks teel sööma ja tagasi, tualetis käsi pestes lase soojal veel (40-50°) kätele voolata ning masseeri randmeid ja käelabasid, lase vaheldumisi voolata soojal ning jahedal veel (mõju nagu saunal), aseta töölaual ja selle ümbruses asjad nii, et oleks mugav töötada, puhka ja lõdvestu regulaarselt, käi massaazis. Hemorroidid
Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm. Liigutava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga. Kui ülesanded või tervislikest põhjustest tulenevad vajadused seda nõuavad, kasuta jaotatud klahvistikku. MÕNED SOOVITUSED KLAVIATUURILE: suitsetamine, söömine ja joomine klaviatuuri kohal tuleks unustada, sest kõik asjad (tomatimahl, leivapuru jms), mis võivad klaviatuuri sisse pudeneda, pole talle head. Plastikkaitse, mis tavaliselt on klaviatuuri peal kui see ostetakse, võiks alles hoida ning seda ka kasutada. Kui arvuti taga töötatakse päevas näiteks kaheksa tundi, aitab klaviatuurile asetatud kaitse ülejäänud 16 tundi eemale hoida tolmu ja muud prahti. Trükkima asudes võiks katte eemaldada, muidu osutub tähtede trükkimine liiga raskeks. Klaviatuuri klahve pole mõtet õlitada, sellest nad paremini tööle ei hakka.
kiirgustaseme ületamisel. Kuvarist tuleva kiirguse tase on tunduvalt madalam sätestatud piirnormist. Seega ei pea tööandja mõõtma kuvari kiirguse taset ja teil ei ole vaja kasutada erivahendeid, nagu prillid, ekraanid vms. Ei kõla küll eriti usutavana, kuid hire intensiivne kasutamine võib olla sõrmede, käte, randmete, käsivarte või õlgade valulikkuse põhjustajaks. Samuti võib 3 põhjuseks olla klaviatuuri pidev kasutamine, kuid hiire kasutamisel on pidevalt töös käsi ja käsivas ning seega tõenäosus valuaistingute tekkimiseks on tunduvalt suurem. Riski saab vähendada käe õige asendi ja hiire õige kasutamistehnikaga. Väga vajalik on teha puhkepause - isegi lühikesed pausid on kasulikud. Pauside ajal võib teha teisi, arvutiga mitteseotud töid. Kui te kasutate hiirt pidevalt, võiksite proovida hiirega töötamist nii vasaku kui parema käega. Seega langeb ära ühe käe suur koormamine
KLAVIATUUR Klaviatuur on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks ning korralduste andmiseks. Arvutit on võimalik ka ainult klaviatuuri abil juhtida. Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid on mugavdatud erinevate riikide jaoks. Nt Eesti klaviatuuril on ,,õ" tähe saamise võimalus. Klahvide paigutus vastab tavaliselt nn. QWERTY- süsteemile. See süsteem võeti kasutusele üle 100 aasta tagasi kirjutusmasinates. Kuigi tegelikult on olemas palju erinevaid klahvide paigutus süsteeme on QWERTY kõige populaarsem sellel põhjusel,
...........................................................................8 1.7 Printeritega seotud ohud....................................................................................................9 Ergonoomia.................................................................................................................................9 2. Mis on ergonoomia?............................................................................................................9 3. Ergonoomiline arvutitöökeskkond....................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 1. 2 Sissejuhatus Personaalarvuti on saamas paljude inimeste ja paljude elukutsete lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks
all ning kehale lähedal. Lisaks küünarnukireeglis nimetatud jalgade toetamisele ei tohi aga unustada, et põlved peavad olema sama kõrgel kui puusad. Arvutiga töötamisel on kindlasti ka väga oluline see, et inimene teeks väikeseid puhkepause. Puhkepaus peaks ette nägema väikeseid sirutusi ja keha lõdvestavaid harjutusi. Arvutiga töötamisel tuleks lisaks enda jälgimisele tähelepanu pöörata ka vahenditele, millega tööd tehakse. Nendeks vahenditeks on: monitor, klaviatuur, hiir, dokumendihoidja ning telefon. Monitori ideaalne kaugus inimese silmadest on 50 100 cm. Liiga väikese monitori korral peaks teksti kindlasti suurendama, et inimene ei koormaks oma silmi. Monitor ise peaks asetsema otse, täpselt nii, et inimese pea oleks ka otse ja sirge, mitte ette ega taha painutatud. Pikalt arvutiekraanil olevat teksti lugedes, tuleks pilk aeg-ajal mujale keerata ning silmi palju pilgutada, sest silmad kipuvad monitori jälgides vähesest pilgutamisest kuivaks minema
vastuabinõudest. Kemikaalide toime mõjutab töötaja suutlikust ja täpsust. Kemikaalide vale kasutus võib kahjustada ka töökohast väljapoole jäävat keskkonda. Alates kemikaalide saabumisest töökohta kuni nende kasutamiseni on vaja rakendada hädavajalikke ettevaatusabinõudeid. Paljudel kemikaalidel on pikaajaline toime, mis ei ole kohe nähtav. Nende kahjustustest tulenevad kompensatsioonimaksud võivad olla väga kõrged. Kahjustuste ennetamine on vähem kulukas. Ergonoomiline arvutitöökeskod Arvutitöökoha kujundust reguleerivad "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Sellele vaatamata ei saa anda üheseid soovitusi: mugavus töökohal sõltub väga palju pisiasjadest ja isiklikest harjumustest. Kriitilisemad punktid on tooli ja laua asukoht, valgustus, monitor, klaviatuur, hiir ja arvuti tehtav müra. Iga inimene peaks vähehaaval oma töökoha enda jaoks mugavaks sättima
Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule. Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi. Eriti kaitsetu on selle suhtes lapse kasvav organism. Arvuti ja selle klaviatuuri ning hiirega töötav laps on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisandub sellele samade liigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi- ja liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt
Seinad värvitud. Töölauad on heledad, matid ja piisava tööpinnaga. Töötoolid on reguleeritava kõrguse ja seljatoe kaldega, käsitugedega. Kontoritehnika on kaasaegne ja reaalse tervisemõjuta. Kasutatakse statsionaarset arvutit “hiir “asub töölaual, klaviatuur samuti. Elektriinstallatsioonid on välisel vaatlusel korras, olulisi kohti, kus töötaja võiks eriolukorras sattuda kokkupuutesse elektrivooluga, ei esine. Juhtmed nõuetekohaselt paigutatud. Kontoriruumid asuvad kahekorruselises hoones, mis on ehitatud vastavalt tegevusvaldkonna nõuetele.
kuvarist, klaviatuurist ja hiirest. 1 8. Sõrmiste paigutus QWERTY-süsteemis ja Dvoraki süsteemis. · QWERTY-süsteemis on sagedamini kasutatavad tähed paigutatud üksteisest võimalikult kaugele. · Dvoraki süsteem on loodud August Dvoraki poolt 1930ndatel. Tema paigutas 9 enim kasutatavat tähte klaviatuuri keskele. See võimaldab trükkida üle 3000 sõna ilma sõrmi kaugemale sirutamata. 9. Kümnesõrme pimesüsteem. Kümnendsõrmesüsteemi järgi on igal sõrmel klahvistikus oma kindel piirkond. Tähtis on, et iga sõrm vajutaks kindlaid tähti õigesti, mis on sellele sõrmele määratud. Nii muutub kirjutamine kiiremaks. Samuti ei tohiks sõrmitsemise ajal vaadata sõrmistikule vaid kuvarile. Kümnesõrme pimesüsteemi aitab õppida näiteks programm Keyboard Pro.
arvutid, mida sai kaasas kanda ja mis töötasid akudega. Ja lõpuks 90 aastate keskel tekkisid ka pihuarvutid, mis mahtusid taskusse olles tegelikult PC'ga samaväärsed arvutid, lihtsalt väiksemate mõõtmetega. Peale IBM hakkas 1980 aastatel tootma arvuteid ka Apple, nimelt aastal 1984 aastal valmistati esimene Macintosh tüüpi arvuti, mis oli oma ehituselt PC'st erinev. Macintosh oli PC'st erinev selle poolest, sellel oli olemas hiir ja ka operatsioonisüsteem, mis oli graafiline, mitte textipõhine nagu see PC'l algselt oli. Mõlemad arvutitüübid PC ja Macintosh on olemas ka tänapäeval, kuigi PC on rohkem levinud. 11 Kui arvutid muutusid võimsamaks leiutati neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega leiutati arvutivõrk. Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti
ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel
Igal sõrmel klahvistikus on oma kindel piirkond Sõrmede tööjaotus Sõrmede lähteasend Parema käe sõrmede lähteasend numbrite sisestamisel "Pimekiri" on vajalik järgmistel põhjustel: tagab tulevikus kiire vigadeta teksti arvutisse sisestamise hoiab tulevikus teksti sisestamisel kokku tööaega loomulik sõrmede asend vähendab pinget ja ennetab käte, käevarte ning kaela haigusi jääb ära pidev silmade liikumine (trükitav tekst, klaviatuur, ekraan), mis põhjustab silmalihaste ülepinget, sellest tulenevat peavalu või silmade kahjustusi Keyboard pro Keyboard Pro on mõeldud masinakirja õppimiseks/õpetamiseks 10-sõrme süsteemis. Programmist on võimalik saada nii ühe kasutaja kui ka võrgu versiooni. Viimane variant sisaldab täiendavalt õpetajale mõeldud klassihaldamist ning sobib kasutamiseks koolide arvutiklassides. Kasutaja juhendamisel ja tulemuste kommenteerimistel kasutatakse Microsoft Agenti tehnoloogiat.
Sisendseadmed ja väljundseadmed Sisukord Sisendseadmed........................................................................................................Leht 2 · Klaviatuur..................................................................................Leht 2 · Hiir.............................................................................................Leht 3 Väljundseadmed........................................................................................................Leht 4 · Printer....................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5
..................................4 1. ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID............................................................................................4 ERGONOOMIA......................................................................................................................................................6 2. MIS ON ERGONOOMIA?.....................................................................................................................................6 3. ERGONOOMILINE ARVUTITÖÖKESKKOND..........................................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................................8 2 1.Sissejuhatus
2008 Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardilugeja, veebikaamera. Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid, kõrvaklapid. Mälukaardid, kontorikombainid. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Üks arvuti olulisemaid komponente. On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö mugavusest, seega on soovitav klaviatuuri ennem proovida. · Tüüpiline klaviatuur ja tähtsamad klahvid. · Mõningate erimärkide nimesid · ~ tilde ` rõhumärk (graavis) ´ rõhumärk (akuut) # numbriosund ' ülakoma (apostroof) * tärn & "ja"märk ¤ rahamärk % protsendimärk ^ katusemärk (tsirkumfleks) _ alajoon Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatuuri
....... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .............................................................. 18 7. Seadusandlus ............................................................................................................ 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine.............................................................................................................. 20 Lisa B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes......................................................... 24 Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks töökeskkonnas....27 2 Sissejuhatus
vertikaalselt mõlemale poole). liigu, puudub piisav kalle 16. Nurk seljatoe ja istme vahel: soovitatavalt 90 – 105 kraadi 98 kraadi Jah 17. Nurk istme ja sääreosa vahel: 60 – 100 kraadi. 80 kraadi Jah 18. Nurk õlavarre ja küünarvarre vahel klaviatuuri suhtes: 70 – 135 100 kraadi Jah kraadi. Käed peavad olema sirged võrreldes küünarvarrega. 7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus B) MAGNETVÄLJA MÕÕTMINE Tabel 6. Magnetilise induktsiooni tugevus Mõõtmiskoht
SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Sisendseadmed.................................................................................................................5 1.1 Klaviatuur...................................................................................................................5 1.2 Hiir............................................................................................................................. 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.............................................................................................
Kindlat põhjust ei ole veel teada. Kuid on tõenäoline, et võib olla tegemist kuiva õhu, staatilise elektri ja individuaalse tundlikkuse kombinatsiooniga. Sellisel juhul saab abi õhuniiskuse suurendamisest ja ruumi sagedasest õhutamisest. KAS ON TÕSI, ET ARVUTIHIIRE KASUTAMINE VÕIB TEKITADA VAEVUSI? Hiire (teiste osutusseadiste) intensiivne kasutamine võib olla sõrmede, käte, randmete, käsivarte või õlgade valulikkuse põhjustajaks. Samuti võib põhjuseks olla klaviatuuri pidev kasutamine, kuid hiire kasutamisel on pidevalt töös käsi ja käsivas (ja üks või kaks sõrme) ning seega tõenäosus valuaistingute tekkimiseks on tunduvalt suurem. Riski saab vähendada käe õige asendi ja hiire õige kasutamistehnikaga. Väga vajalik on teha puhkepause - isegi lühikesed pausid on kasulikud. Pauside ajal võib teha teisi, arvutiga mitteseotud töid. Kui te kasutate hiirt pidevalt, võiksite proovida hiirega töötamist nii vasaku kui parema käega.
vaba ruumi KUVAR 15" kuvarile tuleks eelistada 17" Pildi parim sagedus silmadele oleks 85 Hz Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega Ära tööta kuvariga pimedas ruumis KLAVIATUUR Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm. Liigutatava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga Käte asend PC klaviatuuril korrektne ebakorrektne HIIR Hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega hiir. Väga hea on rolleriga optiline hiir
KUVAR 0 15" kuvarile tuleks eelistada 17" 0 Pildi parim sagedus silmadele oleks 85 Hz 0 Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm 0 Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all 0 Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes 0 Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega 0 Ära tööta kuvariga pimedas ruumis Kahjustuste ennetamine KLAVIATUUR 0 Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega 0 Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm. 0 Liigutatava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga Kahjustuste ennetamine HIIR 0 Hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega hiir. Väga hea on rolleriga optiline hiir
Ekraani regulatsioon l Kuvar tuleks asetada sellisesse kaugusesse, et näed väiksematki märki vaevata; üldiselt loetakse heaks kauguseks 50-80cm; l Reguleeri ekraani kõrgust silmade tasapinnaga võrreldes: soovitav on, et ülemine tekstirida paikneb vähemalt 10-15 cm allpool silmade tasapinda, nii on ka kaelale väiksem koormus; kui suurtel kuvaritel on alusjalg, siis kuvari tasapind on allpool klaviatuuri tasapinda; l Eakatele või nägemishäiretega töötajatele võivad eelpool öeldu kohta olla erinevad vajadused; näiteks juhul kui kasutatakse kombineeritud prille, siis on soovitav lasta ekraan veel allapoole, 20-30 cm silmade kõrgusele, ja kasutada kaugusena 50-60cm; l Kui kasutatakse kaugnägemise prille, siis võib ekraan paikneda juba meetri kaugusel; l Ekraanile on kasulik vaadata nii, et see paikneb risti vaatesuunaga, st kallutatud
diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval. Võib öelda: kui õppija suudab neile küsimustele vastata, on ta materjalist põhilise omandanud. Neljas peatükk koosneb praktilistest töödest, millest enamiku läbiviimiseks on tarvis lauaar- vutit, klaviatuuri ja monitori koos mõningaste töövahendite ja lisaseadmetega multimeeter, printer, puhastusvahendid (suruõhk, puhastuslapid ja -kettad), alglaadedisketid, erinevate operatsioonisüsteemide paigalduskettad, alglaaditavad laserplaadid System Rescue CD ja Ultimate Boot CD ning emaplaatide juhendid. Viiendas peatükis on täiendavat informatsiooni, mille tundmaõppimine võimaldab eelnevat materjali sügavamalt mõista. Selles peatükis olevate palade kasutamine nõuab eelteadmisi
Töötaja peab olema antud tööks välja õpetatud ja ohutuse alal juhendatud: ta peab oskama kasutada tööks ette nähtud tarkvara ning kasutada ja reguleerida riistvara. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all või tervislikus seisundis, mis takistab kõikide ohutusnõuete täitmist. b. Nõuded arvutitöökohale Töölaud või -pind peab olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri ja osutusseadiste (hiir), dokumendihoidja ning kuvariga ühenduses olevate välisseadmete sobivat paigutamist. Sobivaks paigutuseks tuleb lugeda sellist, kus ekraan, klaviatuur ja töötaja ise asuvad ühel sirgel Töölaua all peab olema jalgadele vaba ruumi vähemalt 45 cm põlvede kõrgusel ja 65 cm põranda tasapinnal Töölaua kõrgus peab olema töötajale kohane: töötamine ei tohi tekitada vaevusi kätes
See on ebamugav, rääkimata lähedalt monitori vaatamise kahjulikkusest silmadele. Ruumi peab olema ka toolile, millel tavaliselt istutakse, kui arvutiga töö jälle lahti läheb. Loomulikult ei keela teil keegi arvutiga töötades seista, kuid et seegi asend oleks sama mugavalt kohandatud kui istumine, peab rakendama pisut rohkem lisavarustust. Arvuti peab lauale mahtuma vabalt ja nii, et ei tekiks probleeme klaviatuuri ja hiirega. Need atribuudid käivad tavaliselt koos monitoriga laual. Ülejäänud seadmed võib paigutada juba oma parema äranägemise järgi. Kuna arvuti on siiski mingis mõttes ka mehaaniliste seadmetega varustatud, tekitab ta tahes-tahtmata pisikest müra. Seda tekitavad eelkõige ventilaatorid, kõvaketas ja cd-seade. Siin tuleb ainult jälgida, et ei tekiks mingisugust väga häirivat kärinat-kolinat-plärinat. Kui midagi taolist tekib ning mõne minuti möödudes see heli ei
enam midagi peale mõtlemise vaja. Litsalt su ajju paigaldatakse kiip ( mis on lisaseade) ja sellega sa saad kõike elektroonikategevust jälgida ja sellega toimetada. Preagused lisasedmed Lisasedmed on arvutile juhtmetega lisatavad seadmed ja mis pole arvutitele esmavajalikud. Tänu lisasedmetele ongi hetkel arvutiga toimetamine lihtne. Kujutle, kuidas sa kasutaksid arvutit ilma hiire või klaviatuurita. See oleks praktiliselt võimatu. Tänapäeva laptopidel enam hiirt ja klaviatuuri enam lisasedmeks ei peeta kuna see on juba laptopile sisse ehitatud. Samamoodi kõlarid mis on lisaseade lauaarvutil(enamustel), kui juba intergreeritud laptopidel. Põhilised lisaseadmed mida hetkel kasutatakse on: printerid, skännerid,monitorid, prosektorid ja muud. Muidugi on olemas ka väga palju lisasedmeid mänguritele, millega tehakse mängude mängimine elule reaalsemaks. Näiteks: Usb kaudu lisatavad lennukipuldid, relvad,roolid ja auto osad ning väga palju muud
annaabi.ee 
