Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ergonoomika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ergo, ergonoomika, ergonoomia, töötaja, ekraanil, parnu, raulpage, hiir, sülearvuti, statsionaarse, üla, vahetevahel, magnetväljad, lugedes, kontrast, kombinatsioon, nüüdisaja, ekslik, printsiipe, valides, disainerid, psühholoogid, insenerid, pedagoogid, meeskonnatöö, pangad, haiglad, lahendite, arvutitega, kõigepealt, halvem, liigesteArvutiklassi ergonoomia Arvutiga ohutult töötades peab kindlasti järgima mõningaid nõuandeid. Need nõuanded on: Tööasend ·Töölaud peab olema küllalt suur (pikkusega ca 11/2 m), et töötaja peaks tegema suurema ulatusega liigutusi. ·Töötool peab kergesti liikuma, nt olema ratastega, soodustama üla- ja alakeha, sealhulgas jalgade, liigutusi. ·Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele. ·Töökoht peab olema kergesti ja operatiivselt kohaldatav vastavalt töötaja soovile ja konkreetse päeva töö iseloomule. ·Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja tööreziimi: teha lülisamba-, kaela-
ARVUTIKLASSI PLANEERMINIE JA SELLE OHUTUS SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva ergonoomika nõuded on läinud aastate jooksul karmimaks ning erinevad asutused peavad ka neid järgima, et säiliks töötajate tervis, ohutus ja heaolu. On hakkatud pakkuma erinevaid tooteid ja lisasi mis muudavad töökohal töötamise tervislikumaks ja vähem väsitavaks. Töökohti on hakkatud paremini projekteerima ja sisustama. Kõik see on vajalik, et töötajate tervist hoida. Tähtsamad töötervishoiu nõuded arvutitega töötamisel on toodud ISO standardis 9241.
Stressi tööl põhjustavad mitmesugused tegurid. Tööülesanded võivad olla konkreetsele inimesele liialt rasked. Halvad töötingimused: füüsikalised töötingimused, halb psühhokliima, tunnustuse puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht. Inimene hindab oma suhteliselt normaalseid töötingimusi raskeks, tunnetab enda sobimatust. Vastutustunne. Mis juhtub, kui tööd tehakse halvasti? Keskkonna optimeerimine Tegureid, mis mõjutavad töötaja tervist: a)mürgised ained b)infrastruktuur- ja ultrahelid c)sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid d)füüsilised koormused e)muutused tehnoloogilise protsessi kulgemises jne. Mikrokliima Mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Olulisemad tegurid: 1) õhutemperatuur; 2) õhuniiskus; 3) õhu liikumiskiirus;
Nt käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Üldine filosoofia Uue "Eesti keele sõnaraamatu" järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. · Sageli uuritakse süsteeme inimene - seadmed - ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoomika metodoloogia lähtub inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega.
Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile ja töölise ettevõttes kui ka koduperenaisele. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist
.......................................................7 1.1.6 PEAVALU...........................................................................................8 1.1.7 PRINTERIGA SEOTUD OHUD ........................................................8 2.1 PSÜÜHILISED HÄIRED...................... .................................................9 2.2 KAHJUSTUSI PÕHJUSTAVAD ASJAOLUD......................................9 2.3 HAIGUSTE JA KAHJUTUSTE ENNETAMINE ...............................10 2.4 ERGONOOMIKA ................................................................................12 KOKKUVÕTE .....................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................14 2 SISSEJUHATUS Arvuti on saamas paljude inimeste lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks
TÖÖOHUTUS ASUTUSES, ÜHISELAMUS JA KODUS Tööohutus on tänapäeval väga tihedalt kasutatud teema, eriti olles töö juures, kodus või ühiselamus. Seekord räägime eelnevas lauses öeldud kohtades arvutitööd ja selle tööohutust. Tööohutust saab teisiti nimetada ka ergonoomikaks. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Näiteks käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Nii ühe kui ka teisega tuleb enamikul inimestel kokku puutuda. Asutuses on tööohutus möödapääsmatu teema. Tööohutuse eeskiri või protokoll peab olema loetud igal töötajal ja tööandjal, et nad teaks oma õiguseid, mis tulevad kasuks, kui on toimunud mingi tööalane õnnetus, mis tekitab töötajale füüsilist või vaimset kahjustust.
.............................................................8 1.6 Nahaärritus........................................................................................................................8 1.7 Printeritega seotud ohud....................................................................................................9 Ergonoomia.................................................................................................................................9 2. Mis on ergonoomia?............................................................................................................9 3. Ergonoomiline arvutitöökeskkond....................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 1. 2 Sissejuhatus
Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui 1 http://www.annaabi.ee/Arvuti-kahjulikkus-tervisele-o.html 2 http://www.ti.ee/index.php?article_id=1390&page=349&action=article& Tööinspektsioon 2008 sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada. Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest nägemistingimustest tekib koormus nii nägemis- kui ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad
Käsitledes arvuti mõju, tuleb kõigepealt eristada kaasaskantavaid sülearvuteid ja elektronkiiretoruga arvuteid statsionaarsetel töökohtadel. Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada . Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest nägemistingimustest tekib koormus nii nägemis- kui ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvuti mõju tervisele. Ergonoomia Referaat Ingo Saunik 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 ARVUTI MÕJU TERVISELE.........................................................
SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1 Ergonoomika....................................................................................................................................3 2 Arvutiklassi ehitus............................................................................................................................4 1.1 Arvutiklassi asend......................................................................................................................4 1.2 Pindala...........................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT Ergonoomia Lõputöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 2 Ele-Riin Kirik Ergonoomia Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................lk 3 Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad....................................................lk 4 Töötajate heaoluvõimaluse.............................................................................lk 5 Müra ja vibratsioon........................................................................................lk 7 Ohtlikud kemikaalid.........................
Ergonoomiliselt hea töökoht Tõnis Kalda AT10 Sissejuhatus Ergonoomia on Eestis veel vähetuntud, kuid siiski tehakse kõik selleks, et see saaks osaks meie elust. Selle abil on võimalik vältida tööõnnetusi kui ka õnnetus kodus. Õiged töötingimused on just need, mis on inimese tervise hoidmiseks kõige tähtsamad. Töös käsitlen nelja ergonoomia alla kuuluvat teemat, mis on minu jaoks ühed tähtsamad, et töötajatel oleks ohutum ja tervislikum töödata. Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad Ergonoomika eesmärk on töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine inimesele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Vale oleks arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe
ARVUTIKASUTAJA TERVISERISKID Arvutitöötaja terviseriskid Töötaja ja tööandja õigused-kohustused Ülepinge Sundasendid Tööstress Ergonoomika Terviseriskid Kehaline ülepinge Silmade ülekoormus Kontoritolm Psühhoemotsionaalne pinge Üha enam: töö arvutiga http:// www.sekretar.ee/default.aspx?publicationid=04219ce7-1d35-4459-bf5b-a989bc2ed7 Kriisiaastad on inimeste tervisele oma jälje jätnud (05.04.2011) Kehaline ülepinge Arvuti + töölaud = suurem osa (t)ööpäevast
Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega. · Sagedasemad peavalu põhjused seoses arvutitööga on: · Peegeldav või pimestav ekraan · Kujutise kehv kvaliteet · Sobimatud prillid · Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress · Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress · Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta · Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. Arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Zanna Jakovleva ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA Iseseisev töö Juhendaja: Anne Murov, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 VAATLUSOBJEKTID Ergonoomika alased soovitused Valgustingimused Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val- gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi- Töötamiskoha paigutus val- seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad gusallikate suhtes heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell-kardinad. Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust
paigutamiseks laual, sundasend, korduvad liigutused. · Psühholoogilised ohutegurid tööaeg, töökoormus, emotsionaalsed pinged ning vaimne ülekoormus. Terviseriski hindamine Riskihindamise eesmärgiks on välja tuua olulisuse järjekorras töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud terviseriskid töötajatele kui ka ettevõtte varale (nt. tuleohutus). Töökeskkonna riskianalüüsi käigus hinnati ohutegurite mõju töötaja tervisele. Käesolevas töös võeti riskimaatriksis oleva ohuteguri mõjulepääsemise tõenäosuse hindamisel arvesse järgmist: ohuteguri ekspositsiooniaega (töötajate reaalset kokkupuutekestust ohuteguriga pikema tööperioodi jooksul); töötajate poolseid ohutus- ja ergonoomikanõudeid; töötervishoiu ja tööohutusalast olukorda ettevõttes (ohutusabinõude rakendamine). 4
Järva-Jaani Gümnaasium Rasmus Roos Arvutitöö mõju tervisele. Kahjuliku mõju vältimise viisid. Ergonoomia põhitõed Referaat Juhendaja Silva Kärner Järva-Jaani 2013 Sisukord Arvutitöö mõju tervisele Mõju nägemiselundile Kuvaritöötaja pilk on väga suure osa tööajast suunatud ekraanile, mistõttu saab väita, et arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundkonnale. Kuvari ekraanil toimuva
kõvaketas ja cd-seade. Siin tuleb ainult jälgida, et ei tekiks mingisugust väga häirivat kärinat-kolinat-plärinat. Kui midagi taolist tekib ning mõne minuti möödudes see heli ei kao, on siiski targem arvuti parandusse viia. Tavaliselt ei ole lärmis just kõige parem töötada ning see hakkab häirima ka samas ruumis viibijaid. Kuid pisike krigin on kõvakettaga töötamisel suhteliselt tavaline ning sellega peab harjuma. ARVUTI ERGONOOMIKA Enam- vähem pideva arvutitööga kaasas käiv silmade kiire väsimine, kipitus ja peavalu on ühelt poolt tingitud pikaajalisest silmade pingutamisest ilma puhkepausideta, sagedasest vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest mheledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus, töökoha asend akende suhtes, seinte värvus jne
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava SOBILIK TEHNILINE VARUSTUS JA KESKKOND ARVUTI KASUTAMISEL referaat Läbiv pealkiri: Arvutitöö ergonoomika Tartu 2014 Sobilik tehniline varustus ja keskkond arvuti kasutamisel Arvutitöö ergonoomika Tänapäevases ühiskonnas pole ammu enam arvutiga töötamine inimese jaoks valik, vaid pigem paratamatus. Kiirelt arenevas infoühiskonnas veedab üha enam inimesi suure osa oma päevast arvuti taga. Statistikaameti andmetel (2014) veedab keskmine eesti mees oma vabast
tööga seonduva vastu. Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool.
arvutid, mida sai kaasas kanda ja mis töötasid akudega. Ja lõpuks 90 aastate keskel tekkisid ka pihuarvutid, mis mahtusid taskusse olles tegelikult PC'ga samaväärsed arvutid, lihtsalt väiksemate mõõtmetega. Peale IBM hakkas 1980 aastatel tootma arvuteid ka Apple, nimelt aastal 1984 aastal valmistati esimene Macintosh tüüpi arvuti, mis oli oma ehituselt PC'st erinev. Macintosh oli PC'st erinev selle poolest, sellel oli olemas hiir ja ka operatsioonisüsteem, mis oli graafiline, mitte textipõhine nagu see PC'l algselt oli. Mõlemad arvutitüübid PC ja Macintosh on olemas ka tänapäeval, kuigi PC on rohkem levinud. 11 Kui arvutid muutusid võimsamaks leiutati neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega leiutati arvutivõrk. Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti
13 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 14 SISSEJUHATUS Ergonoomika töö juures on inimese tervise huvides välja töötatud, selle kohta on väga palju uuringuid tehtud ja materjale kogutud. Palju on muudetud sellega istuva töö ehk sundasendi olukorda paremaks. Kus on välja mõõdetud täpsed mõõdud, kuidas istuda mis kõrgusel silmad arvutist on jne. See kõik on omakorda istuvat tööd mõjutanud paremuse poole. 1. ERGONOOMIKA Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Näiteks käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Nii ühe kui ka teisega tuleb enamikul inimestel kokku puutuda. Vahel kasutatakse traditsiooniliste tööohutuse või töötervishoiu (töötervise) probleemide puhul terminit tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine),
Pimestamine jaotub otseseks ja kaudseks. Otsene pimestamine võib aset leida kui väga tugevalt valgusallikalt langeb kiir silmale. Kaudset pimestamist tähendatakse arvutustehnika korral kui kuvarile langeb mõni ere kiir aknast või valgustist Pinnaheledus- valgusvoog mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt(cd/m2) Stroboskoopiline efekt esineb päevavalguslampide korral, kui võib täheldada valgusvoo kõikumist. Töötaja võib selle tõttu näha liikuvat eset seisvana, mis omakorda võib põhjustada töötaja vale liigutuse ja õnnetusjuhtumi Steradiaan on ruuminurk, mis hõlmab raadiuse ruuduga võrdset sfääri pinda; seega on sfääri ruuminurkade summa 4? steradiaani. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkusega vahemikus 380...700 nanomeetrit. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 Sandra Suviste ERGONOOMIKA Referaat Juhendaja: Kristiina Klaas Mõdrku 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.ERGONOOMIKA...................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 12: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Kuupäev: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Nimi: 06.05.2014 Joonas Hallikas b) Magnetvälja mõõtmine töökohal Kursus: Kellaaeg: c) Igapäevase töökoha ergonoomia MAHB-41 10.00 uurimine töötaja enesetunde alusel TÖÖ EESMÄRGID Uurida arvutiga töötamisega seotud nõudeid. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. Õppida neid suurusi mõõtma. Tutvuda põhimõtetega, mille abil on võimalik hinnata töökoha ergonoomilisust ja mõju tervisele. TÖÖVAHENDID ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Vabariigi valitsuse määrus nr.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ERGONOOMIKA.......................................................................................................4 2.TÖÖKOHA FENG SHUI........................................................................................
vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIST? KAS KUVAR OHUSTAB MIND? Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppetool Ä15 RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Mõdriku 2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis. Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav
sioone (nohu vms) Bioloogilised ohutegurid Viirused Võimalikud gripi, II Järgida isiklikke hügeeninõu- paragripi viirused. deid, pesta haigusteperioodil Töökeskkonnas on tihedmalt käsi. võimalik nakkusoht seotud seoses pere- liikmetega. Füsioloogilised ohutegurid Sundasend Töötamine arvutiga. III Sülearvuti ja hiir ühel tasandil. Töötoolil puudub Reguleerida tooli kõrgust nii, et seljatoe reguleerimi- käsi saaks toetada tooli se võimalus. Mõjud: käetugedele lauaga samal silmade kuivus, kõrgusel. Teha regulaarseid nägemishäired, pea- puhkepause püsti tõustes. valu, seljavalu.
Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse
annaabi.ee 
