TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku.................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees.
..............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte.........................................................................................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................16 2 Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Eesti peaministritest. Kirjeldatud inimesed olid ametis 1992 aastast kuni praeguseni
.................................................................................................... 7 Abielud ja lapsed.........................................................................................................................8 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 2 Vanemad ja sünd Tema vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgari ema neiupõlve nimeks oli Buresin, ta elas Vastse-Kuustes, hüüdnimeks oli Mann. Buresin on küllalt haruldane perekonnanimi. Elatist teenis ta turul müües aedmaasikaid ja seeni. 1949 aasta suvel arreteeriti vanemad, kuna nad olid müünud hobuse ära vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa määrati 15 aastaks Siberisse vangilaagrise ja emale mõisteti viieks aastaks vangistus. Vello Latiku andmetel arreteeriti vanemad juulis
Erki Varandi 9.a klass Edgar Savisaar Edgar Savisaar on tunnustatud Eesti poliitik. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980
Edgar Savisaar Edgar Savisaar (sünd. 31.05.1950) on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 ning Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001-2004 ning on ka alates 2007-dast aastast Tallinna linnapea. Hariduskäik: 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametialane tegevus ENSV ajal: 1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide
Aastal 2004 13. septembril nimetati Andrus Ansip Meelis Atoneni asemel majandus- ja kommunikatsiooniministriks. Oli ilmselge, et Ansip peaks Tallinnasse kolima, ning seetõttu pidi ta kaks kuud oma tütre juures elama, kuni tal õnnetus osta oma korter. Tema naine Anu ja nooremad tütred jäid elama Tartusse Tammelinnas asuvasse majja. 5 Ansip peaministrina 31 märtsil, 2005 peale Juhan Partsi lahkumist anti Ansipile ülesanne president Arnold Rüütli poolt moodustada valitsus. (Ansipi peaministriks saamist toetas 101-st 53 parlamendiliiget ning 40 oli vastu. Tema ja ministrid pühitseti ametisse järgmisel päeval.) Aprilli keskel, sõlmisid Keskerakond, Rahvaliit ja Reformierakond valitsusleppa ning samal päeval andis Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel Ansipile loa valitsus moodustamiseks. Seda koalitsiooni on ka nimetatud küüslaugu koalitsiooniks ja ka Ansipi Moskva tsirkuseks.
· subjektsuse tasandid · subjektsuse institutsioonid · subjekti legaalsus ja legitiimsus · subjekti tegevuse siu ja suunitlus Subjektsuse tasandid: · globaalne tasand · rahvusvaheline tasand · rahvuslik e. riiklik tasand · riigisisene piirkondlik või kohalik tasand Poliitiline eliit e. ladvik (kuuluvad eliiti): Vabariigi juhtkond, president, riigikogu juhatus, esimees, 2 ase-esimeest, riigikogu komisjonide esimehed, fraktsioonide juhid (RE, IRL, SDL (valitsuses), KE, RL, R). Valitsus (ministreid 14), erakondi 3. Arvamusliidrid- kellel ei ole ametlikku poliitilist staatust, kuid tema avaldused on suure tähelepanu all, autoriteetsed (Lennart Meri, Jaan Kross). Poliitilise eliidi sihtgrupp (tulnud erinevatest kasvulavadest): · Endised-nõukogude ajal tugev olupoliitika, nõrgaks kohaks minevik. (Arnold Rüütel-teise
kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond · Asutatud 1991 · Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995-1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar · Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, K. Laanet, D. Borodits, A. Must, T. Vitsut, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, R. Tammus, M. Tuus, M. Korb, P. Võsa · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 28 kohta · Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus
nimetada maksevahendina. Niisuguse süsteemiga oleks kaasnenud erikaupluste võrgu moodustumine, kus maksevahendite eest oleks saadud defitsiitkaupu. Käidi välja krediitkaardi süsteem, kus igal vabariigi elanikul oleks olnud krediitkaardi kasutamise limiit. Sellel ideel oleks olnud erinevaid puudusi. Oleks hakatud kasutama rublasid ja krediitkaarte, mille tõttu tekkiks kaks kaubandusvõrku. Selline krediidisuhete juhtimine oleks siiski jäänud Moskva kätte. 5. aprillil ilmus ajalehes Rahva Hääl ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsus ,,Eesti NSV Isemajandamise koondkontseptsiooni ja Eesti NSV seaduse ,,Eesti NSV Isemajandamise alused" projekti rahvaaruteluks esitamise kohta". Nii toodigi avalikkuse ette tiibateta lind. Rahvaarutelule esitatud koondkonseptsioonis on öeldud: ,,Eesti Panga peaülesandeks on raharingluse korraldamine ja valuuta hulgikaubanduse reguleerimine. Vajaduse korral võetakse kasutusele maksekaardid, mis tagavad elanike
EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS Referaat SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.EESTI VABARIIGI PRESIDENT.................................................................................4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI..............................
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas
Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Soontaganasse ja Saaremaale; kevadel 1216 saarlaste retk Põhja-Lätisse; suvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Harjusse ja Revalasse; sügisel venelaste retk Ugandisse. Jaanuaris sakslaste ja ugalaste retk Pihkvamaale; kevadtalvel sakslaste, lätlaste, liivlaste ja ugalaste retk Järva- ja Virumaale ning Järvamaa alistumine; lääne- eestlased ja venelased piirasid Otepääl olevaid sakslasi ja sundisid need lahkuma; 1217 sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Sakalasse, vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing (21. sept), kus eestlased said lüüa ja Lembitu langes; Lõuna- ja Kesk-Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega rahu ja lasksid end ristida. Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Läänemaale, läänlaste ristimine ja
Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele? Vastus: Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? Vastus: Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? Vastus: Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseeerima hädaabitöid. ● Suurendati ametiühingute õigusi.
1 o Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused - juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised; o Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada:
1. Türgi (Ottomani impeerium) Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu 1919-1923 Türgi vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan hukutati Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahestus Türgi ja Kreeka vahel Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvuslikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiiguste suurendamine (valmisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem
o Parlamendil oli kohus asjaga tegeleda o Küsimus läks rahvahääletusele Hiljem rahvahääletustest loobuti Mis polnud demokraatlik? I tasand institutsionaalne tasand · Autoritaarne suund (1938) · Otsustati suurendada valimisiga (20lt 22ni 1938 aasta PS). Otsust suurt põhjendada ei suudetud. Peamine argument oli vastutustundlikkuse puudumine noorematel. · 1938 ei saanud valida ka ajateenijad · President sai peaaegu absoluutse võimu, mille tekitas võimu koondumine ühe isiku kätte · Ükski eelnõu ei saanud ilma presidendi nõusolekuta jõustuda · Riigikogu puhkuse ajal (või laiali oleku ajal) sai president ikkagi eelnõusid teha ning parlament pidi need lihtsalt vastu võtma(nt dekreetide rahastamine) · President oli ka valitsuse juht (oli ka peaminister allus otseselt presidendile, mitte parlamendile, nagu ülejäänud valitsus)
teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase, hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklameerimise auks sõjaväeparaad, et iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja tugevamalt rõhutada. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. Vabariigi piires elavatele rahvusliste vähemusele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused.
Juhil on vahetu side rahvaga läbi oma partei. Seetõttu on parlament mittevajalik institutsioon. Kuna fašism eitab individualismi ning üritab võita enda poole töölisklassi, siis on sarnasus sotsialismiga. Samuti on sarnasusi natsionalismiga ja rassismiga: võeti üle šovinism ja ekspansionism- aaria rass on teistest kõrgem ning peab olema maailmas valitsev. Ideoloogia vormid: 1) Itaalia- fašism põhineb riikluse rõhutamisel. See on seletatav Itaalia enda näite kaudu. 1871 ühendati Itaalia, kuid see ei toonud kaasa ühtsust. Mussolini leidis, et riikluse idee võimaldab kõrvaldada erisused. Sisuks totalitarism- indiviidi allumine riigile. 2) Saksamaa- tuntud eelkõige natsionaalsotsialismi nime all ning oli seotud rassi ja rahvuse ideega. Antisemitism ja pseudoteadused rahvustest. Soovitav on, et koos elaksid vaid ühest rassist inimesed (valged on kõrgemad)
Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti üsna erineva mahuline, aga väga suur kõigis tänapäeva arenenud riikides. Rune Holmgaard Andersen: Politolooge peetakse tihti gurudeks, kes iga kell on valmis andma täpseid vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Kas Savisaarest saab kunagi president? Kas Ansipi päevad peaministrina on loetud? Kas Putin kandideerib järgmistel Venemaa presidendivalimistel ja mida teeb sellisel juhul Medvedev? Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist? Kas puhkeb uus külm sõda ja kui, siis mis saab Eestist? Millal – kui üldse kunagi – läheb Eesti majandus jälle tõusuteed? Sageli oskavad politoloogid anda paremaid vastuseid kui „tavalised” inimesed, kuid mõnikord eksivad nad ka rängalt. Kas
aastapäeval selle tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma pigem Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. 1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne, sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad keeldusid jätkuva okupatsiooni tingimustes valmistel osalemast. Peaministriks sai Edgar Savisaar, nimetus "Eesti NSV" asendati samal aastal "Eesti Vabariigiga", ehkki NL-st väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Ka rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid ka vaidlused, kas taastada või luua "uus" iseseisvus. 1991
*Pidi ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid *Teotöö kohustus *Talupojad jäid isiklikult vabadeks, neil oli oma maa, lubatud oli kaubitsemine Läänistamine maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest Mõõgavendade ordu Liivimaa tugevaim relvastatud jõud Riia piiskopkond Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja Maapäev kokkusaamine, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased: sakslased, venelased, rootslased Talurahva kihistumine jaguneti jõukuse ja positsiooni järgi kihtidesse Adratalupoeg kõige arvukam, pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalg talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise ääremaale, pisike talu, halb maa Vabatalupoeg olid end koormistest raha eest lahti ostnud Maavaba talupoeg ülik, kes sai talu läänikirja alusel, talupoja kohustusi ei täitnud Vabadik maata talupoeg, et ära elada pidi end palkama sulaseks või toatüdrukuks
Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes.
tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus. 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks. USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria, mille järgi ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise Nõukogude Liidu mõjusfääri. USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast. Sisside vastu saadeti lennukeid ning eriüksusi. Lõuna-Vietnamis käis partisanisõda. Ho Chi Minhi rada - see oli varustussüsteem, mille abil kommunistid toimetasid varustust ja inimesi Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami
RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled
RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled
RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled
RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled
auastmeid ja aumärke. Viimastest sai ta rahuajal Kotkaristi I, Punase risti 1. Järgu teenetemärgi ja erisuurpaelaga Valgetähe teenetemärgi. Auameteist sai ta 1938.aastal Riiginõukogu liikmeiks. Tänapäevaks unustuse hõlma vajunud Riiginõukogu oli oma lõpuaastail totalitarismi poole kalduva esimese Eesti Vabariigi Riigikogu 40- liikmeline teine koda, kuhu 6 liiget kuulus ameti poolest, 10 liiget määras president ja 24 liiget valiti omavalitsuse ning ühiskondlike organisatsioonide poolt. Uue auastmena sai Laidoner 24.veebruaril 1939 kindraliks. Arvati, et selle auastme oleks ta pidanud saama juba 19 aastat tagasi. 1940. aastal Nõukogude Liidu vägede poolt okupeeritud Eestis vabastas K. Päts venelaste nõudel Laidoneri 22.juunil sõjavägede ülemjuhataja ametikohalt. Ligi kuu aega hiljem, 19. juulil 1940 küüditati Johan ja Maria Laidoner Venemaale
Neid põhimõtteid peab järgima seaduste väljatöötamisel. Õiguse üldtunnustatud põhimõteteks on: inimväärikuse ja inimõiguste austamine (mida tunnustab ka Euroopa Inimõiguste Kohus) võrdne kohtlemine - tähendab, et võrdseid olukordi tuleb käsitleda ühtemoodi. See ei tähenda täielikku võrdsustamise nõuet. Mõjuvatel põhjustel on lubatud kohelda erinevalt (Nt. Naiste parlamendis esindatuse suurendamiseks kehtestati suuremaid eelistusi naistele) proportsionaalsuse põhimõte s.t eesmärgi saavutamiseks rakendatav vahend ei tohi isiku jaoks olla ülemäära koormav. Kui riigil on võimalik valida leebemaid vahendeid, siis neid kasutada õiguskindlus Sellel on mitu aspekti ja vahel neid esitatakse iseseisvate üldpõhimõtetena: tagasiulatuva jõu keeld. Karistusõiguses on see keeld absoluutne ja tähendab seda, et ei tohi karistada teo eest, mis toimepanemise ajal polnud karistatav
rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u. Iseseisvat välispoliitikat ei teostatud liidu vabariikides. Hans Kruus on oluline figuur Nõukogude teaduskorralduse ülesehitaja. Kõige tähtsaim isik sõjajärgses ENSV. Eesti NSV teadusakadeemia president 1947. Nõukogude teaduskorralduse keskuseks on erinevad eriala instituudid (teadusakadeemia keskne). Tõsiste asjadega tegeles teadusakadeemia. Ülikoolidel ja kõrgkoolides oli ülesanne anda algteadmised ja ettevalmistada inimesed teadusakadeemiasse. Teadusakadeemia haaras kõiki erinevate teadusharude instituute (Füüsika, Ajalugu, Meditsiin, Keemia jne). Igas liidu vabariigis olid oma teadusakadeemiad, kus sees olid eriala instituudid. Eesti teadusakadeemia ajaloo
liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. 19. Riigielu küsimuse ja seaduseelnõu vahe rahvahääletusel (olemus, tagajärjed Riigikogule) Põhiseaduse järgi: kui riigielu küsimus ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president ei kuuluta välja riigikogu erakorralist valimist, aga kui seaduseelnõu ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president kuulutab välja riigikogu erakorralised valimised. Riigikogu võib mingi küsimuse rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda. 20. Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
