millest kasvaja areneb, väikeserakuliseks ja mitteväikeserakuliseks kopsuvähiks. Mitteväikeserakuline kopsuvähk moodustab üle 70% kõikidest kopsuvähkidest. Neile on iseloomulik suhteliselt aeglane kasv ja ettearvatav metastaseerumine. Kasvaja ei reageeri enamasti kemoteraapiale ning on ravitav kirurgilise ja kiiritusraviga või nende kahe kombinatsiooniga. Kui kopsuvähk areneb kopsutorude ehk bronhide ja väiksemate bronhioolide seina katvast epiteelist, nimetatakse seda tsentraalseks vähiks. Kui kasvaja on alguse saanud kopsualveoolide epiteelist, nimetatakse seda kasvajat perifeerseks vähiks. Niisugune jaotus on oluline kui me hindame kasvajast põhjustatud sümptomeid (Labotkin 2004). Kopsuvähki haigestumise riskifaktorid: · Suitsetamine · Passiivne suitsetamine · Eelnev kopsuhaigus (N: kopsupõletik) · Vanuse kasv · Kokkupuude kantserogeenselt toimivate toksiinidega (tolm, gaasid jne )
Tallinna Polütehnikum Nahk Kenert Värk SA-17 September 2017 Mis on Nahk? Nahk on organ mis peamiselt kaitseb siseorganeid haiguste eest. Inimeste nahk koosneb kolmest kihist. Need kihid on: marrasnahk, pärisnahk ja alusnahk. Naha omadused Naha omadused on järgmised: Nahk on pehme, See on pooleldi läbipaistev, See on inimese suurim organ, nahka on mitut erinevat liiki ja tüüpi. Marrasnahk Marrasnahk koosneb mitmest epiteelist kihist. Marrasnahas asuvad nahale värvi andvad pigmendi rakud. Selles nahakihis uuenevad rakud pidevalt. Naha elutsükli käigus tekib kõige alumistes kihtides tüvirakkudest uued rakud, pealmistes kihtides aeglaselt rakud apoptoosi mõjul degenereeruvad, rakud muutuvad lamedamaks. Välimises kihis asuvad tuumatud, lamedad ja surnud rakud, need meenutavad enamasti soomuseid. Pärisnahk Pärisahk koosneb enamuselt tihkest sidekoest. Selles nahakihis
pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust. PAPILLOOM ehk näsakasvaja Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist. Papilloomid lokaliseeruvad näole, kaelale, käte sirutuspindadele ja mujale kehale. Algfaasis on kolle teravalt piiritletud, väike “ liha” värvi või tuhmkollane pehme sõlmeke, mis kasvab nahapinnast väljapoole. Keratiniseerunud kolded võivad olla kuni 1 cm. Tavaliselt kasvavad papilloomid terve naha pinnale ja nende eemeldamine pole vajalik. Mehhaanilisele hõõrdumisele
Tunnus Selgroogsed Selgrootud Toes Skelett paikeb kehas, Toes pakineb keha pinnal. koosneb: lüliline selgroog, Kas kitiin-, räni- või jäsemete- ja koljuluud. lubiainest või lihastikust ja Jäsemeid asendavad luulise epiteelist moodusutunud toesega uimed. nahklihasmõik. Lihastik Tugev ja massiivne, annab Pakineb kihtidena, ümbritseb kuju. keha või on keha sisemuses. Närvisüsteem Keha selgmisel poolel peaaju Peaaju ja närviväädid ja seljaaju. kõhtmisel poolel. Need
funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskesta pärislestmes asetsevad verekapilaarid, lümfikapilaarid, väiksemad näärmed, leidub sidekoelisi näsasid ja silelihas rakke, mis moodustavad lihaslestme. Lihasleste võimaldab limaskesta aktiivsetliikumist (kurdude moodustamine ja kaotamine), reguleerib ka lümfi ja verevoolu ning näärmete tegevust.
OPEREERITUD RINNANÄÄRME KARTSINOOMIGA (rind eemaldatud) PATSIENDI POSTOPERATIIVNE ÕENDUS Koostajad:Oksana Vislapu Silva Themas Merje Remmelgas 1.Ülevaade haigusest. Kõige sagedasem vähivorm naistel (23% kõikidest vähkidest). 25% naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugelearenenud. Rinnavähk kui pahaloomuline kasvaja saab alguse rinna epiteelist kust vähirakud tungivad ümbritsevasse rinnakoesse levides vere ja lümfi kaudu edasi. Sellise metastaatilise rinnavähi sobivaks ravimeetodiks on kogu rinna eemaldamine. 1.Ülevaade haigusest. Rinnavähi kujunemisel eristatakse 4 staadiumi, mis jagunevad erinevatesse raskusastmetesse. Staadiumitesse jaotamine võimaldab hinnata haiguse prognoosi ja määrata vajalikku ravi iga staadiumi jaoks eraldi. Haiguse prognoos sõltub
närides. RÕNGUSSID 1. Väheharjaussid 2. hulkharjaussid 3. kaanid 1) VIHMAUSS · Lüliline keha, mis aheneb mõlemast otsast · Keha esimese kolmandikus on paksenenud vöö · Pea puudub · Nahk sisaldab limanäärmeid · Iga lüli külgedel on väiksed paari kaupa paiknevad harjased (silmale mitte nähtavad, aga käega tuntavad), mis aitavad tal edasi liikuda · Toeseks on nahklihasmõik, mis moodustab epiteelist ja lihastest: ringlihased ja pikilihased · Ringlihased kokkutõmbel muutub uss pikaks ja peenikeseks · Pikilihaste kokkutõmbel aga ussi keha lüheneb · Kehaõõs on täiendatud vedelikikuga ja iga lüli on eraldatud vaheseinaga · Selle tõttu pole 1 keha lüli vigastus vihmaussile eluohtlik SISEHITUS · Peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett · Silmad puuduvad, ei kuule
kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi usside toes, mis koosneb epiteelist, ringlihastest ja pikilihastest k iminapad esinevad kaanidel, mis asuvad mõlemas keha otsas täppsilmad esinevad kaanidel selgmisel poolel Siseehitus: Närvisüsteem- Koosneb närvitängust ja kõhtmisest närviketist. Ülesanneteks on juhtida organite tööd ja reageerida välisärritustele. Seedeelunkond- Seedesüsteemi osad on suuava, söögitoru, pugu(toidumahuti), magu, sool ja pärak. Vihmaussid toituvad taimejäänustest need sisenevad ussi seedeelundkonda koos mullaga
Selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest. Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu ja muid aineid. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha, tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele. Ööpäevas eraldub täiskasvanult 10-15 g surnud naharakke. Elu jooksul kaotab keha mitukümmend kilo pindmisi naharakke. MARRASNAHK Marrasnahk koosneb kihilisest lame-epiteelist. Sügavamates epidermise kihtides (kasvukihis) on mitoosi teel paljunemiseks võimelised rakud keratinotsüüdid. Nendes kihtides leidub ka pigmenti sisaldavaid rakke (melanotsüüte), millest sõltub naha värvus. Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides uusi rakke, pealmistes kihtides muutuvad rakud lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad tuumatud lamedad rakud, mis meenutavad soomuseid. Nende eemaldumist nimetatakse deskvameerumiseks
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik
Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb kõhtmiselt poolel ning on kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri, mille paneb ringlema süda. Vereringesüsteem on suletud: veri ringleb oma teel ainult veresoontes. Selgroogsed organismid, kellel toese põhiosaks on keha sisemuses paiknev luuline selgroog ja sisemised skeletiluud. SELGROOTUD Toes: Toes paikneb keha pinnal. See võib olla kas kiritiin, räni või lubiainest või lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik. Lihastik: lihastik paikneb enamasti kihtidena ja ümbritseb keha või paikneb kimpudena keha sisemuses. Närvisüsteem: kesksed osad on peaaju ja närviväädid ning need paiknevad keha kõhtmisel poolel. Peaaju on väike ja lihtsa ehitusega. Sellest lähtuvad närviväädid (pikad närvirakkude jätkete kimbud). Lülilise ehitusega loomadel on see kõhtmise närviketina ( igas kehalülis on närvirakud, mis on
LOOMAD TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD Toes ehk skelett paikneb Toes paikneb keha pinnal. keha sisemuses, on See võib olla 1) kitiin-, räni- enamikul luuline ja koosneb või lubiainest või 2) järgmistest osadest: lüliline lihastikust ja epiteelist Toes selgroog, jäsemete- ja moodustunud nahklihasmõik. koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik on tugev ja Lihastik paikneb enamasti massiivne, moodustab kihtidena ja õmbritseb keha
Südame sein koosneb sise-, lihas- ja väliskestast. Sisekest e. endokard vooderdab kogu südame sisepinda ning sarnaneb ehituselt ja arengult veresoone seina sisekihiga. Lihaskest e. müokard on paks vöötlihaskoest moodustis, mis koosneb omavahel ühenduses olevatest vöötlihaskiududest. Kodade lihaskest on 2-, vatsakeste lihaskest 3- kihiline. Südame väliskiht e. epikard koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast ainukihilisest epiteelist (EE 9, 1996). Südamelöökide sagedus võib olla inimestel erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, vastsündinutel aga umbes 140 korda minutis. Südamelöökide arv sõltub treenitusest: mida treenitum on inimene, seda vähem peab süda tööd tegema, et verd vereringesse paisata. Südame löögisagedus võib vastavalt hetkevajadustele kas kiireneda või aeglustuda. Südame löögisagedusele avaldavad mõju nii füsioloogilised kui ka psühholoogilised faktorid nt
(Lobotkin 2004). Riskigruppi kuuluvad naised ja mehed, kes on üle 40-aastased suitsetajad (Haagedoorn jt 1996). See on ravitav haigus, kuid tervenemist saavutatakse harva. Oma käitumise poolest on kopsuvähk heterogeenne ning teda jagatakse vastavalt rakkudele, millest kasvaja areneb, väikeserakuliseks ja mitteväikeserakuliseks kopsuvähiks. (Labotkin 2004) Kopsuvähi arenemisel kopsutorude seina katvast epiteelist nimetatakse seda tsentraalseks ehk hiilusvähiks ning kui kasvaja on alguse saanud kopsualveoolide või bronhiaalharude epiteelist, siis perifeerseks vähiks (Podar jt 1988). Niisugune jaotus on oluline kui hinnatakse kasvajast põhjustatud sümptomeid (Lobotkin 2004). MITTEVÄIKSERAKULINE KOPSUVÄHK Mitteväikeserakuline kopsuvähk on aegalse kasvuga ja ettearvatava metastaseerimisega ning moodustab üle 70% kõikidest kopsuvähkidest (Labotkin 2004). Kui kasvaja on eemaldatav, siis
kogu keha toesskeleti. -Talletusfunktsioon(rasvkude) – energia talletamine rasvkoe kujul, lisaks omab ka soojust säilitavat eesmärki. -Reparatsioonifunktsioon(fibrotsüüdid)-sidekude nimetatakse ka paikamiskoeks. Sidekude – Organismi mesenhümaalse päritoluga sisekeskkonna koed, mis koosnevad rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist, ning omavad olenevalt ajast ja kohast spetsiifilist funktsiooni. Sidekoe erinevus epiteelist -Epiteelid on vabad rakkudevahelisest ainest, sidekoed on ümbritsetud vastavast ainest. -Epteel on praktiliselt vaba vere ja lümfisoontest, siis sidekude on otseselt seotud vere- ja lümfisoontega ning närvidega. -Sidekude pärineb ainult mesenhüümist,epiteel pärineb kõigist lootelehtedest. Sidekudede iseloomustus -Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist (ECM) -Rakuline koostis on väga laialt muutuv nii rakkude arvult, morfoloogiliselt kui ka füsioloogilistelt omadustelt
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%),
häbememokad, kõdisti M -- munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, sugutisibulanäärmed, suguti, munandikott tööt.: N -- munasarjad -- koores munasarjafolliikulid -> valminud tertsiaarfolliikul lõhkeb -> munarakk välj. munasarjast -> kõhukelmeõõnde -> munajuha = ovulatsioon M -- munandid -- vääniliste seemnetorukeste seintes spermatogeenne epiteel -> spermatogenees -> epiteelist aren. spermid -> munandimanused -- spermide valm., reservuaar erektsioon - suguti korgaskehad täit. verega, imissioon, friktsioon, orgasm, ejakulatsioon - munandimanusejuhad -> seemnejuhad -> seemnepõiekesed -> eesnääre -> sugutisibulanäärmed -> kusiti -> tupp -> emakas -> munajuha = viljastumine viljast. munarakk -> emakas -> idulane pesastub = rasedus
24. Selgroogsete ja selgrootute võrdlus. TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD Toes ehk skelett paikneb Toes paikneb keha pinnal. keha sisemuses, on See võib olla 1) kitiin-, enamikul luuline ja räni- või lubiainest või 2) koosneb järgmistest lihastikust ja epiteelist Toes osadest: lüliline selgroog, moodustunud jäsemete- ja koljuluud. nahklihasmõik. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik on tugev ja Lihastik paikneb enamasti massiivne, moodustab kihtidena ja õmbritseb
12. Nimetage 2 inimese parasiiti, selgitage. 7 8. INIMENE Ø Koed Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. v Epiteelkude (kattekude)- katab organismi välispinda, seedekulglat jne. Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Rakud on kiire jagunemisvõimega, seetõttu kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. § Näärmed tekivad epiteelist sissepoole kasvades, seega on vooderdatud epiteelirakkudega. v Sidekude (tugikude)- ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi. § Liigid: Kohev sidekude- esineb seal, kus pole muud kude. Näiteks elundite vahel ja veresoonte ümber. Tihe sidekude- sisaldab rohkem kiude ja vähem rakke. Kiud jagunevad: elastsed kiud ja kollageensed kiud. Kõõlused ühendavad luid ja lihaseid ning sidemed ühendavad luid. Need sisaldavad hulgaliselt
(Citrus) perekonnas. Vili areneb umbes kümnest viljalehest. Esineb tsentraalne marginaalne platsentatsioon. Vilja ümbritsev kollane kude -- eksokarp ehk flavedo koosneb kutiniseerunud epidermist ja tihedast subepidermaalsest põhikoest, milles esineb õlikäike ja kristalle. Valge mesokarp ehk albedo on suurte rakuvaheruumidega, haruliste jätketega rakkudest moodustunud aerenhüüm. Endokarp koosneb epiteelist ja mõnest tihedast põhikoekihist. Sigimikupesade vahel asetsevad kelmed kujutavad endast endo- ja mesokarbi jätkeid. Valminud vilja "koor" koosneb ekso- ja mesokarbist. Endokarbis paiknevad mahlaga täitunud kotikesed. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad ning sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu.
invagineerumise teel) b. Involutsioon e. rakkude sisserullumine, mille käigus roomavad rakud mööda teiste rakkude sisepinda embrüo sisse (Kahepaiksete mesodermi teke, marginaaltsooni rakud rulluvad mööda animaalsete rakkude sisepinda embrüo sisemusse) c. Ingressioon/delaminatsioon – sisseastumine, üksikud epiteeli rakud/rakkude grupid eralduvad EMT käigus epiteelist (muutuvad vabalt migreeruvateks mesenhümaalseteks rakkudeks) (Näiteks lindudel ja imetajatel ürgjutist mesodermi ja endodermi teke ning lindude primaarse hüpoblasti moodustumine) i. EMT käigus muutuvad polaarsed tihedalt naaberrakuga kontaktis olevad epiteelirakud (moodustavad tiheliiduseid, desmosoome, adherentseid liiduseid
produts. meessuguhormoone munandimanused- spermide valmimine ja hoidmine(reservuaar) seemnepõiekesed- lisab seemnevedelikku eesnääre- nõre kuulub sperma koosseisu, lisab seemnevedelikku sugutisibulanäärmed- lisab seemnevedelikku seemnejuhad- sperma väljutamine 102. Spermide teke ja kulg mehe organismis Spermid tekivad munandites terve elu. Spermatogeneesi käigus arenevad epiteelist meessugurakud- spermid…liiguvad munandimanusesse, kus neile lisandub spermavedelikku…eesnäärmesse, lisatakse veel spermavedelikku…läbi eesnäärme mööda purskejuha väljub 103. Naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suured ja väikesed häbememokad- sisemiste elundite kaitse Kliitor e kõdisti- erektsioonivõime Sisemised: munasari(2)- munarakkude ja hormoonide tootmine munajuha- viljastamisprotsess
läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis- sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba.
produts. meessuguhormoone munandimanused- spermide valmimine ja hoidmine(reservuaar) seemnepõiekesed- lisab seemnevedelikku eesnääre- nõre kuulub sperma koosseisu, lisab seemnevedelikku sugutisibulanäärmed- lisab seemnevedelikku seemnejuhad- sperma väljutamine 102. Spermide teke ja kulg mehe organismis Spermid tekivad munandites terve elu. Spermatogeneesi käigus arenevad epiteelist meessugurakud- spermid…liiguvad munandimanusesse, kus neile lisandub spermavedelikku…eesnäärmesse, lisatakse veel spermavedelikku…läbi eesnäärme mööda purskejuha väljub 103. Naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suured ja väikesed häbememokad- sisemiste elundite kaitse Kliitor e kõdisti- erektsioonivõime Sisemised: munasari(2)- munarakkude ja hormoonide tootmine munajuha- viljastamisprotsess
jpg http://www.liverdoctor.com/images/detox_pathways.jpg Maks on suurim keha nääre, kaalub 1,5 kg. Asub epigastriumi paremas osas. Maksa ülemine pind on kumer ja sobitub vastu diafragmat. Alumune pind on nõgus ja suunatud teiste siseorganite poole. Pehme konsistensiga parenhümatoosne organ. (Parenhümatoossetel elunditel ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu; nende sidekoelisse toestikku (stroomasse) on sulundatud elundi põhikude - parenhüüm, mis koosneb peamiselt spetsiifilisest epiteelist ja see teostabki elundi põhifunktsiooni. Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks ja temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. Strooma kaudu tungivad elundisse veresooned, lümfisooned ja närvid.) Maks moodustab täiskasvanul ~1/50 kehakaalust. Kujult meenutab põikisuunas poolitatud muna. Eristatakse kahte pinda ja kahte serva- teravat alumist ning taha suunatud tömpi serva. Pinnad 1
Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis-sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba.
läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis- sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba.
ja Leydigi rakkude kujunemine, AMH, testosteroon; millised struktuurid tulevad Wolffi juhast ja mesonefrose torukestest, ning mis saab Mülleri juhast) a. Isasgonaadi ehk testise areng munaväädid - moodustuvad Sertoli rakkudest ja peritubulaarsetest müoidsetest rakkudest, mis ümbritsevad ürgseid idurakke b. Isasgonaadi e testise areng Sertoli ja Leydigi rakkude kujunemine - tsöloomi epiteelist ja gonaadi- mesonefrose piiri rakkudest tekivad Leydigi rakud, mis hakkavad tootma testosterooni; osa genitaalvalli rakkudest diferentseerub Sertoli rakkudeks c. Isasgonaadi e testise areng AMH – (anti-Mülleri hormoon) takistab Mülleri juha arengut; toodetud loote Sertoli rakkude poolt d. Isasgonaadi e testise areng testosteroon- toodetud
Munandeid katab serooskest, selle all valkjaskest (tunica albuginea). Munandi parenhüümi moodustavad mikroskoopilised torukesed, milles toodetakse isassugurakke. Eristatakse väänilisi ja sirgeid seemnetorukesi (tubuli seminiferi: contorti et recti). Sirged ühendavad väänilisi munandivõrgustikuga (rete testis). Väänilise seemnetorukese epiteeliks on spermatogeenne epiteel ja esineb õhuke sidekoeline proopia. Väänilise tuubuli sein koosneb sidekoelisest proopriast ja spermatogeensest epiteelist (epiteeli moodustavad isassugurakkude erinevaid arenguvormid). Kõige alumises reas paiknevad spermatogoonid (lähterakud), mis paljunevad mitootiliselt. Järgmises reas paiknevad prim. spermatotsüüdid (epiteeli suurimad rakud). Prim jagunevad meiootiliselt, tekivad sek. spermatotsüüdid ja seejärel spermatiidid. Spermiogeneesi käigus muutuvad spermatiidid spermatosoidideks. Lisaks on epiteelis Sertoli rakud (tugirakud). Torukestevahelises sidekoes asuvad
õhiline ülesanne just imendumises ja sekretsioonis osalemine Seedekanali algus- ja lõpposad on seestpoolt kaetud mitmekihilise lameepiteeliga, keskosas katab limaskesta pinda ühekihiline prismaatiline epiteel Näärmed paiknevad endo- (soolestik) või eksoepiteliaalselt prooprias (söögitoru) ja submukoosas (söögitoru, kaksteistsõrmiksool) Limaskesta päriskihti eraldab epiteelist basaalmembraan ja kihi moodustab seedetrakti algusosas kollageenseid kiude sisaldav kohev sidekude Limaskesta lihaskiht koosneb mõnes silelihasrakkude poolt moodustatud kihist Limaskesta epiteeliga kaetud pinnareljeef on kogu seedekanali ulatuses erinev – see võib olla sile (põsed), võib moodustada foveoole (magu), krüpte (sooled), volte, ja epiteelrakkude apikaalsel pinnal võivad olla mikrohatud (peensool)
tagama selle, et epiteelkude oleks selektiivne barjäär Tiheliidusel 2 funktsiooni: takistada vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude kihi. takistada membraanvalkude difundeerumist; raku apikaalses osas omad valgud, mis tegelevad ainete sissepumpamisega; basolateraalses osas jällegi omad valgud, mis lasevad aineid välja. Kuigi tiheliidused on mitteläbilaskvad makromolekulidele, sõltub nende permeaablus vees lahustunud ioonide suhtes konkreetsest epiteelist. 2. Ankurliidused Võimaldavad rakkudel funktsioneerida robustse struktuurse ühikuna. Ühendades rakkude tsütoskeleti elemendid, annavad nad epiteelkoele mehaanilised omadused. Neid on kõige rohkem seal, kus kude peab pidevalt taluma mehaanilisi pingeid (näit. südamelihas, naha epiteel). Enamtuntud transmembraansed valgumolekulid ankurliiduste moodustumiseks on kadheriinid ja integriinid. Kadheriinid on Ca2+ ioonidest sõltuvad adhesioonimolekulid.
Neid tuntakse vähemalt viit liiki, kuid kõige patogeensem on karpkalale S. inermis. Selle parasiidi pikkus on kuni 1 mm ning ta parasiteerib arteriaalsetes vere soontes, eriti lõpuste arterites ja kõhuaordis.Parasiidi munad kanduvad koos verega lõpuste, neeru ja maksa, harvemini teiste elundite kapillaaristikku, kus jäävad peatuma. Munades arenevad miratsiidid, kes väljuvad munast peremehe organismis, puurivad end eesotsas oleva stileti abil veresoonte seinast ja lõpuste epiteelist läbi ning satuvad vette. Vees ringi ujudes otsivad miratsiidid aktiivselt vahepe remehi, kelleks on teod Limnaea, Galba, Radix'i ja Bithynia perekonnast. Teo organismis tungivad miratsiidid maksa, kus muutuvad sporotsüstideks ning tserkaarideks. Tserkaar väljub teost vette ja ründab kalu, tungides läbi kala naha või lõpuste nende veresoontesse, kus kaotab saba ja lõpetab arengu imaginaalse trematoodina (joonis 50). Parasiidid munevad kogu aasta, kuid eriti
väheses hulgas S. flexneri ja S. sonnei. n Pärsib valgu sünteesi 60S ribosoomil. See põhjustab soole haavandumist. n Välismembraani valgud ja sekreteeritud valgud. ¨ Neid valke toodetakse kehatemperatuuril ja kontakti korral M rakkudega, põhjustades bakterite fagotsütoosi vakuooli sisse. ¨ Shigella purustab vakuooli ja liigub raku tsütoplasmasse. ¨ Siit levib lateraalselt naaberrakkudesse, polümeriseerides aktiini filamendid ja neid mööda liikudes. Mikroobid ei tungi epiteelist väljapoole. Haigus n Düsenteeria = shigelloos. n Levik fekaal-oraalselt n Infektsioosne annus väga väike -10-200 mikroobi. n Inkubatsiooniperiood 1-7 päeva, järgneb palavik, soolespasmid, diarröa1-3 päeva. n Järgneb sage iste, väheproduktiivne roojamine, kuid seal veri ja lima, mäda tingitud invasioonist limaskesta. n Dissemineerub harva. n Haiguse raskus sõltub tekitaja liigist - S. dysenteria kõige raskem, siis S. flexneri, S. sonnei ja S. boydii.
Parietaal- ja kapsulaardetsiidua ühinevad raseduse III-IV kuul, kui lootemuna on kasvanud juba nii suureks, et täidab kogu emakaõõne. Koorion e. kõldkest koosneb siledast kõldkestast ja tihedahatulisest kõldkestast. Tihedahatuline kõldkest moodustab plastenta lootepoolse osa. Amnion e. loote vesikest moodustab suletud ümbrise lootele ja teda ümbritsevale looteveele. Amnion asub vahetult koorionil ning läheb üle nabaväädile. Amnion koosneb silindrilisest ja kuubilisest epiteelist ning sidekoerakkudest, ta eritab lootevett. Raseduse kasvades suureneb amnioniõõs kiiresti ning loodet ümbritseva lootevee hulk kasvab. Platsenta Platsenta talitlus algab raseduse 12.-14.nädalal. Platsenta moodustub basaaldetsiiduast ja tihedahatulisest kõlkestast ning kinnitub tavapäraselt emaka eesmisele või tagumisele seinale. Raseduse lõpul on platsenta läbimõõt 15-18cm, paksus 2-4cm ning kaal 500-600g. Platsenta lootepoolne pind on kaetud amnioniga, mis läheb üle ka
Kõikide vererakkude eellasteks peetakse müeloblaste – hemotsütoblastide järglasi. Müeloblastid arenevad edasi protoerütroblastide ja promüeloblastide liinis. Protoerütroblastidest arenevad erütrotsüüdid, promüeloblastidest granulotsüüdid. Müeloblastidest arenevad ka suured megakarüoblastid. Luuüdi retikulaarse sidekoe rakud võivad muutuda makrofaagideks. Tüümus ehk harkelund on kahest sagarast koosnev paariline elund. Ta tekib neelu epiteelist. Oma arenemise haripunkti jõuab tüümus varajases lapseeas, suguküpsuse saabumisel hakkab atrofeeruma ja tema kude asendub rasvkoega. Tüümus on kaetud sidekoelise kihnuga, millest elundi sisse ulatuvad vaheseinad ning jaotavad ta sagarikkudeks. Sagarikud koosnevad omakorda koorest ja säsist. Koores on väga palju väikesi lümfotsüüte, säsis on neid märksa vähem. Lümfotsüüdid pärinevad luuüdist, kust nad liiguvad veretee kaudu tüümusesse
annaabi.ee 
