TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KUMMALINE HAIGUS EPILEPSIA Uurimustöö bioloogias Koostaja: Agnes Poom 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2012 Mõisted...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast.......................................................................
Tundes, et te ei saa oma ülesandega hakkama, kutsuge kedagi appi Vajadusel alusta elustamisega Juba abi alustanud abistamist, ära lõpeta enne kiirabi saabumist Hoidke tee kiirabiauto ja kannatanu vahel vaba Olge käepärast, et vastata küsimustele o Osutatud abi ülevaade o Abista, kui seda palutakse Ärge õpetage meedikuid Ei ole viisakas piiluda sisse kiirabiauto aknast. EPILEPSIA (langetõbi)- Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on
EPILEPSIA Mis on epilepsia? • Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks korduvalt esinevad krambihood. • Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Millised on epileptilised hood? Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid
Epilepsia Epilepsia Epilepsia ehk langetõbi närvisüsteemi haigus tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood peamiselt krampidega kulgev tervisehäire põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid Ülevaade ei ole pidev seisund krooniline haigus haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde väga erineva raskusastmega ei ole üldjuhul päritav mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Tekkepõhjused Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei
KORDAMINE PARKINSON, EPILEPSIA 1. Millise neuromediaatori puudusega KNS seostatakse parkinsonistlike sümptomite teket? Dopamiin 2. Millised on iseloomulikud motoorsed sümptomid, mis mängivad rolli haiguse diagnoosimisel? Treemor, bradükineesia, hüpokineesia, rigiidsus. 3. Millised on spetsiifilised parkinsoni lisasümptomid, millele ka ravimid hästi toimet ei avalda? Postulaarne ebastabiilsus, kehahoiak ja kõnnak; kõne ja neelamisprobleemid: hüpomiimia. 4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid. Psüühikahäired (psühhoos, depressioond); uenehäired; väsimus; väu; autonoomse NS häired; mõtlemisaeglus. 5. Millised on erinevad ravivõimalused Parkinsoni tõve esinemisel? Mittefarmakoloogiline ravi: kõneravi, füsioteraapia, toitumisnõuanded, psühhoteraapia.
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks
(kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronitevaheliste ühenduste, sünapsite formeerumist. Nende varaste protsesside hulka kuuluvad 1) loote esmase närvisüsteemi kujunemine; 2) närvirakkude ehk neuronite sünd primitiivsetest eellasrakkudest; 3) peamiste ajustruktuuride moodustumine; 4) neuronite migratsioon oma sünnikohast lõppasukohta
jõudluse langus, palavik, mis kestab mitu nädalat, öine higistamine, kõhulahtisus hoogudena või pidevalt, kuiv köha, suurenenud lümfisõlmed kaelal, kubeme piirkonnas, kaenlaalustes. Nahal või suu limaskestal võivad tekkida sinikasarnased plekid. 10. Epilepsia- Epileptilised hood on tingitud lühiaegsest närvirakkude ebanormaalsest tegevusest peaajus. Mõnedel inimestel aga vallandub epileptiline hoog selgete väliste mõjutusteta, nagu "iseenesest". Tervise seisundit, mille korral sellised väliste põhjusteta epileptilised hood tekkivad korduvalt, nimetataksegi epilepsiaks. Enamasti on inimene hoogudevahelisel perioodil täiesti terve oma tavaliste võimete ja vajadustega. Epilepsia on tervise üldseisund, mille tunnuseks on korduvad selge välise põhjuseta epileptilised hood. Epilepsiat ei saa välja ravida, aga saab hoogusid kontrolli all hoida, s
OAE (Otoacoustic emission) - Kuulmisskriining enne haiglast välja kirjutamist. Aitab tuvastada ummistusi välimises kuulmekanalis või vedeliku olemasolu keskkõrvas Milles seisnevad EA neuroloogilised probleemid? EA on ohustatud kognitiivsest defitsiidist, sellele lisanduvatest õpiraskustest ning madalamast akadeemilisest võimekusest ● Sünnivigastused: HIE – hüpoksilis-isheemiline ajukahjustus, IVH – intraventrikulaanre hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on
..................23 15.5. SEENEMÜRGITUS .......................................................................................26 16. ELEKTRITRAUMA..............................................................................................27 16.1. VÄLGULÖÖK ...............................................................................................28 17. SOKK.....................................................................................................................29 18. EPILEPSIA ............................................................................................................30 19. PUTUKAHAMMUSTUSED ................................................................................31 20. MAOHAMMUSTUS.............................................................................................32 21. TEADVUSETUS...................................................................................................33 22. ELUSTAMINE ........................................
korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele. Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on). Valu tekib valu kaob: Valu tundmine on kehale suur stress peame reageerima kaitsma või põgenema Ülitugev stress surub valu alla Peaajus protsess, mis ütleb, et valu piisavalt kaua tundnud, aitab, pole hea tunda pikka aega metsikut valu. Sõltumata sellest, mitu korda valu tunneme, on see ikkagi emotsionaalne
Paanikahäire Üldjuhul algab ootamatult. Sageli pöördutakse somaatilise meditsiini spetsialisti poole. Hirm hoo kordumise ees: ootusärevus. Vältiv käitumine. Sageli kaasneb agorafoobia – avalike kohtade hirm. Lühiajalised ravitulemused on head, sümptomid kipuvad korduma. 40% sümptomivabad. 40% kergemad sümptomid. 20% psühhosotsiaalselt invaliidistunud. Prognoosi mõttes on oluline hoogude raskus ja sagedus, vältiva käitumise raskus, samaaegne depressioon, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine, isiksusehäire jne. Agorafoobia Tavaliselt tekib koos paanikahoogudega. Kujutab endast ärevust kohtades või olukordades, kust lahkumine võib olla raske või piinlikkust tekitav või, kus abi pole käepärast. Tüüpilisemad situatsioonid on: kodunt üksi lahkumine, rahvahulgas
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs
Näiteks hallutsinatsioonid, luulemõtted jne. Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole. Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti omavad tänapäeval skisofreenia raviks kasutatavad vahendid tunde- ja tahteelus esinevatele häiretele. Pildid Skisofreeniast Epilepsia ehk langetõbi Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud.
Inimene on ühtne tervik, arvestada tuleb inimese kõigi vajadustega Usladuslik vahekord Pikaaegne tegevus 10. TIA. Insult. Riskifaktorid Insult akuutselt tekkinud lokaalsete neuroloogiliste ärajäämanähtude või üldsümptomitega kulgev sündroom, mis kestab üle 24 tunni ja millel on tõenäoliselt vaskulaarne põhjus. TIA transitoorne isheemiline atakk. Neuroloogiline defitsiit taandub täielikult ööpäeva jooksul. Riskifaktorid: · Peaaju anatoomilised iseärasused · Ateroskleroos · Vaskuliidid · Kardiovaskulaarse süsteemi haigused · Vere koostise muutused · Diabeet, suitsetamine, alkoholism, rasvumine, väheliikuv eluviis, perekondlik eelsoodumus 11. Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel · Partsiaalsed hood o Lihtsad partsiaalsed hood teadvus pole häiritud o Komplekssed partsiaalsed hood
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on
Alzheimeri tõve varajane diagnoos on komplitseeritud, kuna enamasti puuduvad inimest häirivad subjektiivsed vaevused. Ka objektiivsed muutused on tagasihoidlikud ning vähemärgatavad. Hiljem pannakse tähele lihastoonuse suurenemist, ettekummardunud asendit, mälu halvenemist ja kõhnumise märke. Alzheimeri tõve kindlat diagnoosi võimaldab ainult histoloogiline uuring ajukoe proovitüki uuring. Diagnoosimisel kasutatakse sageli ka peaaju kompuutertomograafiat ja magnetresonantstomograafiat, kuid antud uuringud ei võimalda kindlat AT diagnoosi. Sageli tehakse patsiendile EEG - aju elektrilise aktiivsuse uuring, mis AT puhul näitab nö. ajutegevuse aeglustumist. Ravivõimalused Parandavat või profülaktilist ravi pole, kuid praegu kasutusel olevate ravimitega saab sümptomeid leevendada. Selleks kasutatakse peamiselt ravimeid, mis võtavad ära rahutuse, ärevuse ja pidurdavad
nägemisvälja defektid ja koordinatsioonihäired (need häired võivad ilmneda hiljem). 4. Orgaanilise amnestilise sündroomi diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) mälu alanemine, eeskätt lähimälu (uue materjali omandamine on halvenenud), antero- ja retrograadne amneesia ning varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine (ajaliselt pöördvõrdeliselt nende omandamisega); (b) anamneesis on objektiivsed andmed peaaju kahjustuse või haiguse kohta (eriti kui see haarab bilateraalselt dientsefaalseid või mediaalseid temporaalseid struktuure); (c) ei ole vahetu mälu defekti (nt. ühekohaliste arvude kordamise test), tähelepanu- ja teadvushäireid, intellekti globaalset halvenemist. 5. Traumajärgse ajukahjustuse sündroomi diagnoosimise kriteeriumid Diagnoosimiseks peab avalduma alljärgnevatest kriteeriumitest vähemalt kolm: (a) püsivalt on vähenenud eesmärgipärase tegevuse võime, eriti kui see
ülaosas ja küünarnukkidel. Ligi 40%-l patsientidest esineb valguskartus ehk päikesevalgus ja ultravioletvalgus on tugevalt ärritava toimega. Neerumuutused võivad olla healoomulised ja mitte anda sümptoome. Neerukahjustus (kui ta juba tekkinud on) on luupuse korral süvenev ning sageli viib neerupuudulikkuse ning surmlõppeni. Ligi pooltel luupushaigetest neerukahjustust aga ei tekigi. Lisaks võivad esineda peavalud, isiksuse muutused, epilepsia ning psühhoosid. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Varajane SLE on raskesti eristatav teistest sidekoehaigustest, näiteks reumatoidartriidist juhul, kui haiguspildis domineerivad liigeskaebused. Seetõttu ei pruugi esmasel pöördumisel diagnoos sugugi selguda. Vereanalüüsidest määratakse antikehasid ehk vastuaineid, samuti põletikunäitajaid. Ravivõimalused Ravi sõltub haiguse raskusastmest. Põhiliselt on see suunatud selleks, et maha suruda immuunne
seeneliik selle põhjustas ning hoida alles kõik toidujäänused, sest see võimaldab hiljem täpsemalt ravi määrata. Maoloputust ei tehta siis, kui kannatanu on joonud söövitavaid aineid. 4. Mürgituste vältimine · Alkoholimürgistust on võimalik ennetada seda mitte tarbides või kui, siis mõõdukalt! · Narkootikumide mürgistuse tekke ennetamise parim viis on neid mitte tarbida! · Hoida ravimid lapsele kättesaamatus kohas! · Depressiivsele enesetapule kalduvale haigele ei tohi kätte anda kogu kuu ravimivaru. · Ärge proovige kordagi narkootikume või ravimi sarnaseid aineid, mida tuttavad Teile soovitavad hea enesetunde loomiseks või rahustamiseks, teadmata nende toimet ja nime. · Ärge hoidke joogipudelites mürgiseid aineid, kust janu korral võib juua tavalise joodava asemel mürki. · Ärge tarbige toiduks taimi ja seeni, mida te ei tunne
Naiste D: süü- ja väärtusetusetunne, vähenenud seksuaalsed huvid, suurenenud söögiisu, kehakaalu tõus, ärevus Vanemaealiste D: aktiivsuse alanemine, huvide vähenemine, krooniline väsimus, jõuetus, päevane unisus, öine unetus, isutus ; mälu käepärasuse-,tähelepanu-,keskendusmishäired ; krooniline valu D komorbiidsus: Puhast D 21% ; Alkoholisõltuvus 25% ; Isiksusehäire 44% ; Ärevushäire 57% Depressiooni põhjustavad ravimid: Digoksiin, L-Dopa, Steroidid, Beeta-blokaatorid, Teised antihüpertensiivsed ravimid, Bensodiasepiinid(pikaajalisel kasutamisel), Neuroleptikumid(pikaajalisel kasutamisel) Depressiooni põhjustavad haigused: Insult,infark ; B1,B2,B6,B12 foolhappe defitsiit; diabeet, hüpo/hüpertüreoos, Hüpo/hüperadrenalism, Hüpo/hüperparatüreoos, Parkinsoni tõbi, Porfüüria, Kasvajad(pankrease vähk) Kompleksus: Sümptomid: Psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, närvisüsteemi muutused,
- Osa neist võimelised omandama põhioskused nt lugemine, kirjutamine ja arvutamine Raske vaimne alaareng - Enamusel olulisi motoorikahäireid või muid kaasnevaid puudeid mis viitavad KNS kliiniliselt olulisele kahjustusele Sügav vaimne alaareng Orgaanilised psüühikahäired - Ühiseks aluseks on kindlalt diagnoositav peaajuhaigus, kahjustus või muu -häire, mille tagajärjeks on tserebraalne düsfunktsioon - Peab olema mingi kahjustus lisaks nt peaaju - Sümptomaatiline – peaaju haaratus on sekundaarne ehk põhihaigus on mingi muu - Ainete kasutamisest tingtitud psüühikahäired Dementsus - Sündroom mida iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus - Häiritud mitu kortikaalset funktsiooni nt mälu, mõtlemine, orientatsioon, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime jne - Dementsus on tavaliselt krooniline kulg
Prsefrontaalne ajukoor - võtab vastu otsitsed ja planeerib, mida tegema hakkame, mida sellega seotud) kas, piklik, OS, TS, taalamus või keskaju). Afa mis häireid võivad alles tahame teha, mida peame tegema. Kui kiiresti ja kuidas alustada seda tegevust. jääda? KORDA ÜLE MIDA KÕIK NEED ajuosad teevad ja mis on nende ülesanded. Kortikaalne (ajukoore mingi häire), mingi põletik, mingi kasvaja epilepsia alusphjused võivad need olla. CT vaadat, (kompuutestomograafia), mis ajuosa oli kahjustatud., kus on ET mõtle, mis juhteteel mis halvatusele viib. Kas on vastaskehapool või mis jne. leid. #exploring epilepsy! vrt seda youtube videot. Olemas on kraniaalnärvid ja perifeersed närvid .
Neerud – neerupuudlikkus Silmad - silmarõhk tõuseb Süda - infarkt, aordi lõhkemine Aju - insult Kuidas hüpertooniatõbi kahjustab silmi? Silmarõhk tõuseb Silmakapillarid lõhkevad Mis on äge kardiovaskulaarne puudulikkus? Tuleb ootamatult ja järsku, tromb Mis on krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus? Pärast infarkti tekib alati südame puudulikkus, sest infarkti kolle ei taastu. Võib tekkida aja jooksul ahenenud arteritest ja süda ei jaksa seetõttu verd ringi pumbata. Nefroloogilised haigused. Nimeta neerufunktsiooni peamised ülesanded organismis Väljutada jääkained, mürgid Toota hormoone Vererõhu reguleerimine Neerudest sõltub punaliblede teke, et hapnikku laiali viia Veetaseme reguleerimine Vere filtreerimine Selgita mõisted:
Migreen Referaat Koostaja: Liis Pirnpuu, 12.a Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme, 2009 SISSEJUHATUS Valisin teema migreeni, kuna mul on endal on tihti olnud probleeme peavaludega ja olen selle probleemiga palju tegelenud ka väljaspool kooli. Kartsin, et ka minu peavaludega võib seotud olls migreen ja tahtsin sellest haigusest lähemalt teada saada kuidas seda diagnoosida, millised on selle haiguse tüübid ja ravimid. Peavalud ja migreen on inimkonda piinanud juba aastatuhandeid. Igaüks meie hulgast kannatab vahel peavalude all. Migreen on üks enimlevinuim peavalu tüüp. Juhul, kui inimestel esinevad tihedad peavalud, kiputakse kohe arvama, et tegemist on migreeniga, kuna see on peavalutüüpidest levinuim. Tegelikuks põhjuseks võib olla, aga pingetest tingitud peavalu. Referaadi allikateks kasutasin tunnustatud raamatuid ja veebisaite, mis on ikka üle
o Teratogeenid välised toimeained (kemikaalid), mis läbivad platsentabarjääri ja põhjustavad loote arengu häireid. Oluline on teratogeenidega kokku puutumise aeg mida varasemas loote arengus, seda raskemad tagajärjed, kuna siis formeeruvad kõik olulisemad organkonnad. o Looduslikud, nt tubakas, lapsed sünnivad vaesema stardipagasiga, kaalus väiksemad, raskem kasvada ja areneda. Enneaegsus. o Kunstlikud, nt ravimid (talidomiid e nõrk rahusti varases rasedusperioodis võtmisel tekitas luude arenguhäireid), pestitsiidid (Minamata sündroom Jaapanis elavhõbedaga reostatud vees elanud kalade söömine, kaela nõrkus, krambid, närvihäired, kasvupeetus, vaimne alaareng), alkohol (loote alkoholi sündroom, väiksem pea, madal ninasild, kitsas ülahuul, intellektuaalne võimekus madalam, käitumisprobleemid)
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlikul
Esineb sagedamini kui krupoosne kopsupõletik. Tegemist on ühe või mitme väikese põletikukoldega ühepoolselt või kahepoolselt. Põletikukolded haaravad sagariku, segmendi või osa segmendist. Tekitajateks on: pneumokokk, klamüüdiad, mükoplasmad, streptokokk jne). Kliiniline pilt: Alaäge algus, eelneb sageli gripp, bronhiit. Mõõdukas temperatuuri tõus. Köha mädase rögaga Nõrkus, peavalu Koputlusleid ei ole muutunud, kui kolle on väike. Auskultatsioonil märjad räginad. Veres: SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos. Röntgenis:ebaselgelt piirdunud varjustuskolded ühes või mõlemas ala- või kesksagaras. Võib mõnikord olla ka atüüpiline. Kulg: mõnevõrra lühem ~2-4 nädalat. Eakatel ja südamehaigetel võib ka haigus pikale venida. Bronhiaalastma.Allergiline kopsuastma- millised allergeenid põhjustavad?
- Üks osa projektsioone läheb edasi esmasest topograafilisest prohektsioonikohast sekundaarsetele aladele ka kontralateraalselt. - Osa projektsioone on hajusad – tõenäolised hoiatavad teise poolkera olulisi piirkondi ette et teine on juba aktiivne Kognitiivsete funktsioonide areng poolkerades – mis juhtub kui üks ajupool kaob? - Mida vanem olen seda rohkem on aju lateraliseerunud; nooremana ollakse plastilisemad ja funktsioonid suudavad üle kolida. Lõigatakse läbi, et epilepsia teisele poolele ei koli, tahetakse et info ei koliks teisele poole. - Ka auditoorne info saadetakse mõlemasse poolkerra läbi mõhnkeha. Et öelda seda mida kuulsin või nägin peab info minema läbi mõhnkeha vasakule poole. - Nägemisteed ristuvad seetõttu on mõlemad nägemisväljad esindatud mõlemas poolkeras. Seevastu jääb info jagamine poolikuks st näiteks hirmu ei tunta või ei suudeta sõnaliselt väljendama mida nähti.
... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV............................................................................................... 7 Alkohol......................................................................................... 8 Suitsetamine.................................................................................. 8 Ravimid ja rasedus........................................................................ 9 Spontaan abort............................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................ 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini
Harvad raporteeritud kõrvaltoimed on olnud neuropsühhoaatrilised kõrvaltoimed. Amantadiin eritub neerude kaudu muutumatul kujul uriiniga. Doosi redutseerimine eakatel ja neerufunktsiooni languse esinemisel. Rimantadiini doosi redutseerimine ägeda maksa düsfunktsiooni esinemisel ja eakatel. Hästi on kirjeldatud amantadiini KNS poolseid kõrvaltoimeid nagu ärevus, unetus, segadus, hallutsinatsioonid ja peapööritus. Rimantadiin on andnud vähem KNS kõrvaltoimeid. Mõlemad ravimid võivad esile kutsuda krampe nendel, kellel on epilepsia anamneesis. Amantadiin omab lisaks antikolinergilisi kõrvaltoimeid. 10. Millal tuleks ajaliselt alustada gripi vastast ravi, et see oleks kõige efektiivsem? Gripivaktsiini tehakse igal aastal enne gripihooaega (september/oktoober). 11. Kui kiiresti tekivad antikehad gripivaktsiini kasutamisel? Gripivaktsiin põhjustab organismis antikehade teket umbes 2 nädala pärast peale vaktsineerimist. 12
Kõige sagedamini kahjustub esimesena suure varba põhiliiges, sageduselt järgmised on jalapöid, kand, hüppeliiges ja põlv. Üldiselt on haaratud rohkem alajäsemed. (Reumatoloogia, 2000) Podagra ägeda hoo ajal esineb mõõdukas leukotsütoos, kiireneb SR. (Reumatoloogia, 2000) Intermiteeruv podagra. Haigushood korduvad ja sagenevad, alguses mõne aasta järel, siis 2-3 korda aastas. Haigushoo kestus on pikem ja iga uue hoo ajal haaratakse haigusprotsessi uusi liigeseid. Hoogude vaheajal taastub liigeste funktsioon täielikult. (Reumatoloogia, 2000) Kroonilist podagrat iseloomustab kroonilise deformeeriva liigesepõletiku arenemine ja uraatide kogunemine kudedesse podagrasõlmede ehk toofuste teke. Toofused ilmuvad tavaliselt 5-10 aastat pärast haigestumist kõrvalestade sisepinnale, küünarliigeste, hüppeliigeste ja labakäte piirkonda, harvem põlveliigeste ja Achilleuse kanna piirkonda. (Reumatoloogia, 2000)
CCTG kordusjärjestuspiirkond 3. Kromosoomi ZNF9 geeni intronis Retti sündroom X kromosoomi pikas Pisipealisus, taandareng, Platsenta õlas paikneva geeni ataksiad, mutatsiooniuuring mutatsioonist hingamishäired, raseduseajal epilepsia väike kasv PEO Põhjustatud mtDNA Avaldub 20-80 ea vahel. Sümptomite põhjal, üksikdeletsioonis, mis Kahekordne nägemine ülddiagnostikaks pole harilikult päritav hämaras, üldine sobib laktaasi vaid juhuslikku laadi lihasnõrkus, alanenud määramine veres ja koormustaluvus, ülalaua liikvoris. Peamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
