Eluvormid. Eluvorm on reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud liigile omane eksisteerimisvorm. Üks tuntumaid eluvormide süsteeme pärineb taani botaanikult Raunkiær lt ning põhineb täiskasvanud taimede uuenemisstrateegial: Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või
• puud kasvavad korrustena aastane sademete hulk üle 2000mm • plankjuured; tugijuured tõusvad õhuvoolud • võrad läbi põimunud rohkesti jõgesid, järvi (Amazonase ja • igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • lehed paksud, vahaga kaetud INIMESED • asutus on hõre • küttimine; korilus ja algeline põlluharimine • arengumaad Toodetakse: maitsetaimi; kohvi; vanill; kakao; kookos; banaan; ananass; bataat; maniokk; jamss; riis
otse tüvedele ja jämedatele okstele. Mitmed taimeliigid kasutavad valguse ja toitainete hankimiseks teisi taimi. Kiiresti kasvavate vartega liaanid ronivad võsutippudega puutüvele kinnitudes võradesse, kus nad kasvatavad oma õisi ja vilju. Võrasse jõudnud liaanid väänlevad edasi teistele puudele, et kandurpuu hävimine ei tooks kaasa ka liaani hukkumist. Tüüpilisemad liaanid on rotangpalm, monstera, vanill, filodendron ja must pipar. Pealistaimed ehk epifüüdid, kasvavad teiste taimede okstel, tüvedel ja lehtedel neile sellega erilist kahju tekitamata. Toitained saavad nad õhujuurtega õhust ja vihmaveest. Epifüüdid on näiteks orhideed, samblad, samblikud, paljud sõnajalaliigid, aga ka väiksemad puud ja põõsad. Liaanepifüüdid alustavad oma elu liaanina, kuid hiljem ühendus põhitüvega kaob ja nad jätkavad epifüütidena. Epifüütliaanid toimivad vastupidiselt, lämmatades aja jooksul kandurpuu
Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitsevad peamiselt värvuse järgi nime saanud puna- ja kollamullad, esineb ka raua- ja alumiiniumisetetest moodustunud ferraliitmuldi. Need mullad pole kuigi viljakad: taimed- loomad kõdunevad küll kiiresti, kuid teised organismid kasutavad või uhutakse vihmavete poolt ära toitained. Floora. Kasvab pool maailma taimeliikidest. Kuna puid on palju ja ei lase valgust läbi, siis maapinnal kasvavaid rohttaimi on vähe või puuduvad üldse. Levinud on epifüüdid , enamikel on suured valged õied, et meelitada ligi tolmeldajaid putukaid. Erakordselt liigirikas ja lopsakas, Kolm puuderinnet, taimed õitsevad, viljuvad üheaegselt, Epifüüdid, liaanid(pole tüve), parasiittaimed, Suured lehed, et suurendada aurumist, Fauna. Loomadel on kohastumus elada niinimetatud "korrustes". Nad peavad olema head ronijad, lindudel on lühikesed tiivad, milledega puude vahel "manööverdada". 4) Vihmametsade tähtsus
Seal on kaks aastaaega. · Vihmametsades on päeval palav ja öösel jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, konnad. Taimed: · ronitaimed e. liaanid mille pikad puitunud varred väänlevad ühelt puult teisele näiteks viigipuu. · epifüüdid e. pealistaimed kasvavad puude okstel näiteks sõnajalad,orhideed. · kägipuud alustavad elu puu otsa sattunud seemnest. Puutüve külge kinnitatud juured hakkavad paksenema ja laienema, viimaks on puu kägipuu haardes ja sureb. Kägipuust aga kasvab uus puu. Probleemid vihmametsades: · Vihmametsi hävitatakse väga palju, sest inimesed rajavad sinna põllumaid, karjamaid ja kasutavad puitu. · Taimedest saadakse palju erinevaid ravimeid.
Aastas sajab 20003000mm vihma Talvel 8001500mm 5 Jõed ja järved Suurim jõgi on Kalimantani Suurim järv on Sumatra 6 Muld Üldiselt lateriitmullad Mägedes pruunid metsamullad Vahest ka leetmullad ja kamarmullad 7 Taimed 10001500m Kõrguseni kasvavad liaanid ja igihaljad epifüüdid 3000m Kõrgusel on lähistroopilised metsad ja okasmetsad 4000m Kõrgusel alpivõsad ja niidud Mets katab maast üle 60% Sumatras kasvab must pipar, muskaatpähkel ja ingver 8 Loomad Väga liigirohke: India elevant India ninasarvik Tiiger Hiidvaraan Orangutang Krokodill Paabulind Kõik eelnevad hävimisohus 9 10 Inimesed 150 Indoneesia keelerühma rahvast ja hõimu
Kolga-Jaani Põhikool 2010 Asend Vihmamest laiub ekvaatori lähistel o KeskAafrikas o LõunaAmeerika o KaguAasias Kliima Palav ja niiske. Aastaläbi ühesugune. Kraadid on ööpäevas jooksul 2526 vahel. Sademeid langeb aastas u. 2000mm. Taimestik Taimkate tihe ja lopsakas. Ühel ha võib kasvada 200 erinevat puu liiki. Rindeid on seal erinevaid. Puudel väänlevad liaanid. Epifüüdid ehk pealistaimed. Saprofüüdid ehk lagundajad (näiteks orhidee). Vihmametsa taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Taimede kohastumused Kõrgete taimede lehed on Lõhelised Teravatipulised Vahaga kaetud Õied on Erineva suurusega Erineva kujuga Erineva värvusega
1. Lähisekvatoriaalsete loodusvööndite hulka kuulub savann.Amazonase madaliku loodusvöönd on vihmamets.Kõige vähem on aastas sademeid troopilises kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida
loomaliikidest. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Paiknemine Ekvatoriaalses kliimavöötmes Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Valgus Varjulembesed taimede osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid. Valgust vajavad taimed liaanid, epifüüdid. Ööloomad - ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad, seepia. Kohastumused temperatuurile Kõrge õhuniiskus võimaldab osadel veeloomadel elada ka maapinnal ja kõrgetel puudel. Taime lehed on pealt poolt läikivad ja nahkjad. Taime lehed on alt poolt tuhmid, kaetud karvakestega või viltjad. Sümbioos Näiteks putukad ja möiraahv. Putukad söövad teisi endast väiksemaid putukaid ja toidutükikesi möiraahvi karva seest. Sageli nad
Pärastlõunal äikesepilved ja tugev vihmasadu Loomastik Erakordselt liigi- ja eluvormiderohke Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu Palju erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid Vihmametsade loomad ja linnud väga lärmakad ja erksavärvilised Taimestik Kõrged võrad Kirjud õied Plank- ja tugijuured Lehed paksud ja nahkjad Õhujuured Liaanid Epifüüdid Taimede kohastumised puude lehed vahaga kaetud teravatipulised lõhedega puudel tihti tugijuured liaanidel õhujuured õied suured erikujulised värvikirevad Loomade kohastumised Ööloomadel hiiglasuured silmad või väga tundlikud kõrvad ja nina Paljud mardikad helendavad ööpimeduses Värvikirevad linnud, erksad värvid aitavad nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda,
Taimed 17% maismaast, 90% taimeliikidest! Vihmamets on: · tihe · lopsakas · liigirikas ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi · kalendrita taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt · palju ravim- ja maitsetaimi · rohkesti liaane · "puukägistajad" - teatud liiki viigipuu, mis kasvatab kandurpuu ümber tiheda juurtevõrgu ja tapab viimase valguse varjamisega · puude tüvedel epifüüdid · saprofüüdid Taimede kohastumused: · puude lehed vahaga kaetud teravatipulised lõhedega · puudel tihti tugijuured · liaanidel õhujuured · õied suured erikujulised värvikirevad Loomad · tingimused eluks väga mitmekesised liikide arvukuselt ainulaadne koduks pooltele loomaliikidele · väga palju linnuliike · vees ligi 5000 kalaliiki arvatakse, et umbes 2000 on veel avastamata
Loodusvööndid. Vihmametsad. 8 klass 1. Mille poolest erineb vihmametsade taimestik meie parasvöötme metsade taimestikust? (3) 2. Kuidas kaitseb vihmamets põlisrahvaste eluviisi? (2) 3. Kuidas mõjutab vihmametsa tööstuslik raiumine eluslooduse liigilist koosseisu? (2) 4. Miks on maakera liigirikkama loodusvööndi vihmametsa muld toitainevaene? (1) 5. Millised taimed on epifüüdid? Too näiteid. (2) 6. Vali õige variant kaldkriipsu ees/taga. (3,5) a. vihmametsas sajab palju laskuvate/tõusvate õhuvoolude tõttu b. vihmametsa puud kasvavad kiiresti/aeglaselt c. vihmametsas on rikkalik/on vähene alustaimestik d. põhjapoolkera savannis sajab alati siis, kui meil on talv/suvi e. vihmametsas on aastaringselt jahedad/palavad ilmad f
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas.
pinnasest väga suurelt alalt ning ka ning liiguvad t pikki vahemaid.Kuivaks sügaval paiknevast vihmaveest.Paljud perjoodiks koonduvad jõgede ja järvede puud langetavad oma lehed juurde kus leidub pisutki eluks vajaliku põuaperioodiks maha. vett. 9.Ekvatoriaalsed Epifüüdid ja liaanid kasvavad Ahvid ,laisikud ja kameelionid on abiks vihmametsad puutüvedel ja okstel kuna metsa all tugevad küünised ja pikk saba.Laisikutel napib valgust ja mullas on toiteelemente on karv suunatud kõhult selja poole,et vähe.Vett ja toiteelemente hangivad vihmavesi kiirelt ära voolaks.Kameelonil need õhust varisest ja on erakordne võime kiiresti värvi sademeteveest.Sama taime erinevad muuta
Olelusvõitlus ja looduslik valik. 1. Olelusvõitlusest Olelusvõitlus on organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest Olelusvõitluse põhjuseks on organismide paljunemine. Too näiteid paljunemise intensiivsusest a. taimedel : võilillel on palju seemneid, seda just sellepärast, et ainult vähestest seemnetest läheb kasvama uus taim, paljud seemned hävivad lihtsalt. b. loomadel: Konna kudu koosneb paljudest munadest, kuna paljudest ei arene kulleseid ja paljudest kullestest ei saa ka konnad. Kudu ja kullesed võivad keskkonnas hävida ja toiduks sattuda, seetõttu peabki olema neid palju. Konnasid areneb neist suhteliselt vähe Olelusvõitluse vormid: a. liigisisene näit: võideldakse tihti just toidu ja elukohtade pärast(hundikari- tugevamad saavad kõhu täis nõrgemad tõrjutakse karjast välja) b. erinevate liikide vaheline näit: Talvel näeme erinevat liiki linde, ...
liigid surevad. Hakkavad arenama soprofüütsed miko.org.Tugev saastatud ala-üldarv miljonites. Ühes kuupcentimeetris. Orgaaniliste ühendite sisalduse vähenemisega, väeneb saprofüütide arv-läheb üle mõõduka saastumise faasi. Toimub pidev vähenemine, bakterid kasutavad veel ainurakseidja neid hävitatakse faagide poolt.Taastub mikrofloora.Isepuhastamine!!! 18. Taimede risosfääri mikrofloora Maapealne-lehed, varred, õied, pead jen. Epifüüdid-paljunevad ja aenevad koos taimede kudedega(Pseudomonas Herbicola)kuivisega arvukus langeb, . Eelkõige bakterid, pärmid,hallitused, aktinomütseedid.Mikroobidele aluse panemine: rakkudes eksosmoosi tulemusel erituvad org.ained ning süsiv, AH. Kasvu soodustaad epidermise surnud rakud. ARV SUUREM- ÕITSEMISE AEG. Algusfaasis epifüüdid vähendavad idanevust, kuid moodustavad taimedel biloogilise barjääri, takistades parasiitide tungimist kudedesse. 19. Taimede epifüütne mikrofloora
kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; loomaliikidele; kalendrita; palju ravim- ja väga palju linnuliike; vees ligi maitsetaimi; rohkesti liaane; 5000 kalaliiki; eriti palju ,,puukägistajad"; puude tüvedel putukaliike; epifüüdid; saprofüüdid; loomadel hea ronimis- ja puude lehed vahaga kaetud, hüppamisvõime; hästi arenenud teravatipulised, lõhedega; puudel küünised; tundlikud kõrvad ja tihti tugijuured, liaanidel nina; sageli vees toituvad; tihe õhujuured; õied suured, karvkate; mitmetel liikidel
4 Sõnajalad on ürgse päritoluga – üle 300 milj aasta tagasi moodustasid nad suurema osa maakera taimkattest, kuid enamik neist on välja surnud. Tänapäeval teatakse umbes 11 000 liiki. Sõnajalgu võib leida peaaegu igal pool maismaal: kaljudel, kivipragudes ja rusukalletel (litofüüdid), veekogudes (hüdrofüüdid), maa(mulla)pinnal (terrafüüdid) ning teistel taimedel, puutüvedel ja nende okstel olemata siiski parasiidid (epifüüdid), lisaks ka sõnajalgu-liaane. Sõnajalgu on vähe või nad ei kasva üldse ainult kõige külmemates, kõrgemates ja kuivemates kohtades. Samuti on erinev nende kasvukõrgus, ulatudes paarimillimeetristest taimekestest kuni paarikümnemeetriste puukujuliste vormideni. Ühte inimesest kõrgemat sõnajalavormi Tartu Botaanikaaiast võib näha joonisel 1. Sõnajalal on juured, vars e risoom ja lehed. Kuna sõnajalgadel õisi pole, on nende tundmaõppimisel väga oluline lehe ehitus
6%-i rahvuslikust SKP-st. See protsent on selle regiooni ehk Kongo jõgikonna riikide seas kõrgeim. Kaart Metsad ja puuliigid · Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30- 50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi, sõnajalgu jt. Puidul kasvavaid epifüüte nimetatakse epiksüülideks ja lehtedele kinnituvaid epifüllideks. · Maapinnal kasvab rohttaimi vähe. Orgaaniline aine laguneb kiiresti. · Kameruni ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvavad õlipalmid, mahagonipuud, eebenipuud, papayad, kookospalmid ja paljud teised puud.
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal
Taimede ja loomade kohastumised kõrbes. Savann. Levik, kliima, struktuur. Pinnamood, aineringe. Taimestiku ja loomastiku eripärad. Subtroopilised metsad. Vahemere-tüüpi subtroopiliste metsade paiknemine, kliima. Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele. Tähtsamad puude perekonnad. Niiskete subtroopiliste metsade paiknemine ja kliima. Tähtsamad puude perekonnad. Troopilised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Troopiliste vihmametsade struktuur. Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid. Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud taimestiku ja loomastiku esindajad erinevates maailmajagudes. Ookean. Sügavus- ja valgustsoonid maailmameres. Toiduahel ookeanis. Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused. Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres. Korallriffide ja vetikametsade levik ja iseloomustus. Pelaagiliste tsoonide elustiku iseloomustus. Bentose elustiku iseloomustus. PALEOBIOGEOGRAAFIA Jääperioodide tekke seletusi. Laamtekoonika olemus
puudelt kukub alla oksi ja langeb lehti. Tugijuured, liaanide rägastik ja mahalangenud surnud puud teevad liikumise metsa all peaaegu võimatuks. Kõrged puud vajavad lisatoestust ja seda ülesannet täidavad tugijuured. Sellel pildil on näha ka puud mööda kõrgustesse pürgiva liaani varsi. Vihmametsades on palju erilise õiekuju ja suure värvikirevusega taimi. Nende eripärase välimuse pärast on nad hinnatud meilgi. Väga palju kasvab õistaimi puude tüvedel, nad on epifüüdid. Paljudele meeldivad suurte ja kaunite õitega orhideed, papagoililled ja paljud teised. Sellel pildil on helikoonia õis. Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit. Paljudel puudel moodustuvad õied ja viljad tüvedele, mitte võsude tippudesse nagu teistes loodusvööndites kasvavatel taimedel
· Tihe asustus · Istanused, terrasspõllunuds · Mitmekesine loomastik SAVANNID: · Asuvad pöörijoonte vahel · Kuiv talv , vihmane suvi · Punakaspruunid, viljakad mullad · Rohusööjad, kiskjad, suured lennuvõimetud linnud jne. · Istandused, loomakasvatus · Ülekarjatamine, tulekahjud, salaküttimine EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD: · Igavene kuum ja niiske suvi · Väheviljakad ferraliitmullad · Väga kiire aineringe · Aasta läbi veerikkad jõed · Epifüüdid, kägistajataimed · Hõre inimasustus · Alepõllundus, istandused, väärispuidu varumine jne
armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised puud kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad happelisemat, lehtpuude
pidevalt suure õhuniiskusega alade igihaljas taimekooslus. Vihmamets on tavaliselt liigirikas, eriti palju leidub puuliike. Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30-50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi, 5 sõnajalgu jt. Puidul kasvavaid epifüüte nimetatakse epiksüülideks ja lehtedele kinnituvaid epifüllideks. Maapinnal kasvab rohttaimi vähe. Orgaaniline aine laguneb kiiresti. Kameruni ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvavad õlipalmid, mahagonipuud,
Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500 m liigirohked ekvatoriaalsed vihmametsad, 1500–3000 m kõrgusel igihaljadlähistroopilised metsad ja okaspuumetsad ning veelgi kõrgemal mäestikumetsad. Kaguosas esineb ka savanne ja savannimetsi. Ekvatoriaalse kliima tingimustes kujunevad vihmametsade all punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire,toimub ulatuslik uhtumine ja soostumine.Tüüpilised on õhujuured,liaanid epifüüdid. Suured imetajad, nagu sumatra tiiger, jaava jasumatra ninasarvik, orangutanid, india elevant ja leopardid on laialdaselt levinud kuni Bali saareni. Rannikualade ökosüsteemide hulka kuuluvad veel rannad, liivaluited, estuaarid, mererohu ja vetikate kasvupiirkonnad, mudast moodustunud märgalad ja väikesaarte ökosüsteemid Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjad linnud maod. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad
seda ülesannet täidavad tugijuured. Sellel pildil on näha ka puud mööda kõrgustesse pürgiva liaani varsi. Vihmametsades on palju erilise õiekuju ja suure värvikirevusega taimi. Nende eripärase välimuse pärast on nad hinnatud meilgi. Väga palju kasvab õistaimi puude tüvedel, nad on epifüüdid. Paljudele meeldivad suurte ja kaunite õitega orhideed, papagoililled ja paljud teised. Sellel pildil on helikoonia õis. Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit. Paljudel puudel moodustuvad õied ja viljad tüvedele, mitte võsude tippudesse nagu teistes loodusvööndites kasvavatel taimedel.
3. Mullastik: Punakaspruunid ehk ferralliitmullad, rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire, toimub ulatuslik uhtumine ja soostumine. Taimed omastavad mineraalid mullast kiiresti. 4. Taimestik: Värvilised ja lõhnavad õied meelidavad tolmlejaid. Tugijuured toetavad puid. Õhujuured, aitavad vihma vett omastada- kakaopuu. Liaanid on puude tüvedel siuglevad kuni 300m pikkused puitunud tüvega taimed- must pipar, vanill Epifüüdid ehk pealistaimed, kinnituvad puude tüvele, okstele, lehtedele, ilma neid kahjustamata, toituvad õhus ja sademetevees olevatest ainetest, samblad, orhideed,väiksemad puud ja põõsad. Kägipuu hävitab suureks saades puu. 5. Loomastik: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, metssead, inimahvid, gorillad, konnad, laisikud, puuma, anakonda, leopard, piraaja 6. Inimtegevus: Hõreda asutusega. Alepõllundus, mets raiutakse maha ja ära põletatakse,
*OLELUSVÕITLUS *Looduslik valik *KONKURENTS (liigisisene, liikidevaheline) * KISKLUS *Herbivoorid ( taimtoidulised) *Koloonia ja linnulaat Mikroorganismid Loomad, linnud *SÜMBIOOS Taimeriigis loomariigis *Parasitism ja parasiidid *Epifüüdid TOIDUAHELAD (TOITUMISAHEL) ja TOITUMISVÕRGUSTIK TOITUMISPÜRAMIID 15 Bioloogia TÜNK MV Toiduahel ALGAB ALATI ......................... ja lõpeb ............................, ................................... või .................................
seetõttu on nad väheviljakad. taimestik heletaiga: mänd, lehis, hämaruse tõttu vähe põõsaid, vähenõudlikud mullad: liivased, puhmasid ja õistaimi. mööda kuivad, taluvad pakast, tüvesid ronivad LIAANID(taim). valgusküllased, lehis langetab okkad Epifüüdid (taimed, mis kasvavad sügisel. teistel taimedel) nt sõnajalg, tumetaiga: kuusk, nulg, viljakam kaktus. palju parasiittaimi, muld, niiskem kasvukoht, pehmem kõdutaimed e saprofüüdid, kliima, varjuline metsaalune hiigesuure võraga igihaljad puud, orhideed, papagoililled, sidrun,
Ronimisel on abiks okslikkus, astlad, ronijuured, väänlad, väänduvad võsutipud. Et kiireks kasvuks vajavad liaanid valgust, siis ronivad nad üles häiludes või raiestike serval. Seetõttu on nad sekundaarsetes metsades eriti arvukad. Jõudnud võrasse, jätkab liaan kasvu naaberpuudele, nii et mõne toeks olnud tüve väljalangemine ei tingi veel pikaealise liaani hävimist. Liaani pikad varred saavad vett edasi kanda üksnes hea niiskusreziimi korral. Epifüüdid, taimed, mis kasvavad teiste taimede tüvedel, okstel ja isegi lehtedel (epifüllid), on algusest peale soodsamates valgustingimustes, kuid vee kättesaamine on neil raske. Enamik epifüüte kasutab ainult vihmavett, seega oleneb nende kasv vihmade sagedusest, mitte aga vihmade kestusest või sademete koguhulgast. Vihmavee varumiseks on epifüütidel lehe, varre- või juuremugulad, laiad lehterjad lehetuped (bromeelialistel) või siis loob taim endale orblehtedesit mullamahuti (Platycerium).
langeb lehti. Tugijuured, liaanide rägastik ja mahalangenud surnud puud teevad liikumise metsa all peaaegu võimatuks. Kõrged puud vajavad lisatoestust ja seda ülesannet täidavad tugijuured. Sellel pildil on näha ka puud mööda kõrgustesse pürgiva liaani varsi. Vihmametsades on palju erilise õiekuju ja suure värvikirevusega taimi. Nende eripärase välimuse pärast on nad hinnatud meilgi. Väga palju kasvab õistaimi puude tüvedel, nad on epifüüdid. Paljudele meeldivad suurte ja kaunite õitega orhideed, papagoililled ja paljud teised. 6 Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit. Paljudel puudel moodustuvad õied ja viljad tüvedele, mitte võsude tippudesse nagu teistes
[1] 8 3. Samblikud Samblikud, sümbiootilised liitorganismis, mis koosnevad seenest (mükobiont) ja vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi). Samblike on umbes 20 000, Eestis umbes 700 liiki. Nad on elutingimuste suhtes väga vähenõudlikud, asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil, luudel jm. Samblikud on õhu saastumise suhtes tundlikud ja seepärast selle head indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [4] 9 3.1. Samblike üldiseloomustus Samblik koosneb üldiselt erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest
3. Samblikud Samblikud, sümbiootilised liitorganismis, mis koosnevad seenest (mükobiont) ja vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi). Samblike on umbes 20 000, Eestis umbes 700 liiki. Nad on elutingimuste suhtes väga vähenõudlikud, asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil, luudel jm. Samblikud on õhu saastumise suhtes tundlikud ja seepärast selle head indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [4] 3.1. Samblike üldiseloomustus Samblik koosneb üldiselt erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on
mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised puud kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad
4. Samblikud Samblikud, sümbiootilised liitorganismis, mis koosnevad seenest (mükobiont) ja vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi). Samblike on umbes 20 000, Eestis umbes 700 liiki. Nad on elutingimuste suhtes väga vähenõudlikud, asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil, luudel jm. Samblikud on õhu saastumise suhtes tundlikud ja seepärast selle head indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [1] 4.1 Samblike üldiseloomustus Samblikud kujutavad endast kahe organismi vastastikku kooselu vormi. Need organismid on seened ja üherakulised rohevetikad või sinikud. Sellise
Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad. · Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar. · Metsaaluse niisketes tingimustes kasvavad hästi seened. · Kõrged puud vajavad lisatoestust ja seda ülesannet äidavad tugijuured. · Vihmametsades on palju erilise õiekuju ja suure värvikirevusega taimi. Nende eripärase välimuse pärast on nad hinnatud meilgi. Väga palju kasvab õistaimi puude tüvedel, nad on epifüüdid. · Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingvei taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit. Vihmametsa loomad. · Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. · Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad
mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised puud kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad
armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised puud kased, ka haavad jäävad kahevahele)
Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). PROTOKOOPERATSIOON- MUTUALISM- 50. Konsortsium 51. Ökoloogilised reeglid (Alleni, Bergmani, Glogeri, Aljohini ja Walteri reeglid) 52. KASVUKOHT- ÖKOLOOGILINE NISS- MUUTLIKKUS POPULATSIOONIDES- MUTUATSIOONID- VABA RISTUMINE- MUTUATSIOONID- KUNSTLIK VALIK-
Paksud lehed. · Tähtsamad puude perekonnad: Loorber, tamm, õlipuu, eukalüpt. Niiskete subtroopiliste metsade paiknemine ja kliima. · 25. ja 35. laiuskraadide vahel kontinentide idaservades · vihm aastaringselt, maksimum suvel, tsüklonid sageli · igihaljad vihmametsad Tähtsamad puude perekonnad: Magnoolia, jugapuu Troopilised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Troopiliste vihmametsade struktuur. Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid. Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud taimestiku ja loomastiku esindajad erinevates maailmajagudes. · Ekvaatoris 20.-30. laiuskraadini. · Sesoonsetes vihmametsades sademeid vähem kui 2000 m/a. · Humiidsetes vihmametsades rohkem kui 2000 mm/a. · Temperatuur ei lange kunagi alla 0oC. · Vihm tuleb tugevate valingutena enamasti pärastlõunati. · Pilves ilmaga on temperatuur peaaegu püsiv ja relatiivne õhuniiskus 100% lähedal
Läänemere Eesti vetes 18-20 m, Eesti lahtedes mõni m. On mõistetav, et sublitoraali enda piires valguse intensiivsus tugevasti varieerub, vastavalt sellele paigutuvad erinevad liigid erinevatel sügavustel, liikidevaheline konkurents on tugev. Troopikameredes asub sublitoraali alumine piir sügavusel, kus merepõhjale ulatub ainult 0,05% - 0,001% pinnale langevast valgusest. Tuleb veel märkida, et kõigis nimetatud sügavusvööndites on vetikaid, mis kinnituvad teistele taimedele (nn. epifüüdid -epiphytic) või mitmesugustele loomadele(epizoic), samuti võivad mõned liigid elada teiste organismide sees (endophytic or endozoic). Käsitlesime vertikaalset levikut, mis on eelkõige tingitud valguse intensiivsusest, aga ka valguse koostisest erinevatel sügavustel. Maapinnale langev päikesevalgus on elektromagnetkiirgus, lainepikkuste vahemikus 290-4-3000 nm (nanomeetrit, 1 nm = 10 Å. 2
Ammensalismi puhul üks liik mõjub teisele negatiivselt, teine aga esimest mingil viisil ei mõjuta. Ammensalism näiteks olukordades, kus ühe organismi ainevahetuse jäägid takistavad mingil kombel teise liigi kasvu või levikut (hallitusseened ja bakterid). Kommensalism on suhe, mis tuleb ühele kasuks, teist ei mõjuta. Kommensiaal võib sõltuda peremeesorganismist toidu, kaitse, elupaiga või transpordi osas (nt lestalised, epifüüdid (taimed, mis kasvavad suurematel puudel, nt orhideed, saades valgust, kuna kasvavad kõrgemal, kui muidu saaksid)) Antagonistlikud suhtetüübid: konkurents, parasitism, herbivooria. Antagonistlike suhete puhul domineerivad liikide vahel negatiivsed tagasisidemehhanismid (nt kui mingi osapoole arvukus tõuseb, siis järgneb selle peatselt teise osapoole tõus, mis võtab esimese liigi arvukuse tõusu kontrolli alla). Need suhted tasakaalustavad liikide arvukust
eluvormid Eluvormid Eluvorm ehk ökobiomorf on vormitekkeprotsessi elementaarühik, mis tekib keskkonnatingimuste kompleksi mõju tulemusena Eristumine geneetilise kontrolli all, ainult tugeva mõjutuse tõttu võivad mutatsioonide, rekombinatsioonide ja polüpoidseuse alusel toimuda hüppelised muutused Eluvormide süsteem C. Raunkiaeri järgi: ◦ Fanerofüüdid, kamefüüdid, hemikrüptofüüdid, krüptofüüdid, terofüüdid, epifüüdid, aerofüüdid ◦ Süsteem erineb oma lihtsuse ja loogilisuse poolest ◦ Arvestab füsioloogilist ja morfoloogilist aspekti ◦ Universaalne kõigi taimede jaoks Ökoloogilised rühmad Ühe vormitekkelise tähtsusega kohastunud taimed ühendatakse ökoloogilisteks rühmadeks Niiskustingimustega kohtastumise alusel: ◦ Kserofüüdid: kasvukohtades ajutine või alaline veepuudus; iseloomulikud mitmed transpiratsiooni vähendavad kohastumused ◦ Mesofüüdid: taimed, mis elavad
Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). · Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia).
on kasulik ühele osalisele – kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid – orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia).
ravimtaimedena. Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. Klass päriskeerdlehikud- Leptofilipsida. Liikide arv umbes 10 000. eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars kujutab endast maa-alust risoomi. See on lühike, paks, mustjaspruun, hästi väljendunud dorsoventraalse
paradiisilinnulillelised kannalised Selts kõrreliselaadsed – Poales Enamasti tuultolmlejad, õied väikesed, sageli tugevasti redutseerunud ja koondunud keerukatesse liitõisikutesse 12 sugukonda, meile olulisemad on: bromeelialised jõgitakjalised hundinuialised loalised lõikheinalised kõrrelised Sugukond bromeelialised - Bromeliaceae Troopilises Ameerikas levinud sugukond, üle 2000 liigi Rohttaimed, sageli lühivarrelised epifüüdid Lehed juurmise kodarikuna, rööproodsed, kseromorfsed Paljud koguvad vett lehekodariku keskele lehtrisse Õiekate kolmetine, tupp- ja kroonlehed Õied värvikates õisikutes, kandelehtedega Vili: mari või kupar Toataimed Ananass Ananas comosus Liitvili Sugukond jõgitakjalised – Sparganiaceae Üks perekond põhjapoolkera parasvöötmes, veetaimed Rohttaimed, lehed varrel vahelduvalt Õisikud koosnevad ümaratest osaõisikutest, asetsevad
kõrgemal. Tänu neile saavad nad troopikametsade epifüütidele (taimed, ronida kõrgemale, kus on rohkem mis elavad teistel taimedel, kuid pole valgust ja kasvamiseks soodsamad parasiidid), õhujuurtega imevad tingimused. epifüüdid õhust veeauru. 12 Võsu PALJUNEMINE VEGETATIIVNE SUGULINE Uued taimed arenevad juurest, varrest või Sugulise paljunemise organiks on õis. lehest. Võsuks nimetatakse taime maapealset osa, so vart koos tema harude, lehtede, pungade, õite ja viljadega.
Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline jada, milles kasutatakse ATP ja NADPH2. Reaktsiooni katalüüsib riboloos-bisfosfaadi karboksülaas ehk rubisco, mida kasutatakse CO 2 sidumiseks(?) Süsinikdioksiidi varu peab olema küllaltki rikkalik. Looduses ei ole ühtegi kohta, kus ta oleks defitsiidis. Ränivetikaid on hirmus palju. Epifüüt teise peal kasvav organism. Vetikad on epifüüdid. Ränivetikad toodavad ränist rakuseina, mis on ilusa mustriga. Nad on tähtsaks toiduallikaks zooplanktonile, kes temast otseselt toitub. Samas kasutavad neid toiduks ka väikesed kalakesed. Põhiliselt aerjalalised ja hiigelvähid. Neil räniääristega mandiigulad(mingi suuasi), purustavad sellega koja. Ränivetika kaitsekohastumus: jäävad kinni kalade lõpustesse. Zooplanktonis on aga palju organisme, kes on kohastunud ränivetikaid sööma. CO2 ja fotosüntees
annaabi.ee 
