Eesti Vabariik 1. Kuidas valitseti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament- riigikogu- ja täidesaatva võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustusele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastateil osalesid Eesti poliiitka kujundamisel paljud erakonnad. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Oli olemas riigipeaametikoht ja Eesti oli demokraatlik vabariik, kus olid inimõigused. 2. Mis oli peamine sisepoliitiline probleem Eestis 1920ndail (tulenes osaliselt põhiseadusest)? Parteisid oli palju, kelle vahel sai valida. 11 kuud valitsust. Riigipea ametikoht puudus. 3
Ajutine valitsus võttis suuna demokraatliku riigi kehtestamisele, riigis kuulutati välja demokraatlikud vabadused (sõna-, koosoleku-, trüki- ja usuvabadus) ning legaliseeriti kõik parteid. Samas omasid ühiskonnas väga suurt mõjuvõimu tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, kes olid palju radikaalsemate ja vasakpoolsemate vaadetega. Näiteks esindas töölisi Petrogradi Nõukogu, mis koosnes enamlastest ja mille eesotsas kükitas Lenin ning millel oli väga suur mõju. Autonoomia Eestis Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala üheks administratiivalaks Eestimaa kubermanguks, millele anti 1917.a. 30. märtsil piiratud autonoomia. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska. Maanõukogu Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates
4. Kuidas ja millistes tingimustes toimus iseseisvuse väljakuulutamine Eestis? Kuidas nimetati I valitsust? Veebruaris 1918 hakkasid enamlased Eesti pinnalt lahkuma. Selles nägi Saksamaa võimalust ning suunduti Eesti poole, et see okupeerida. Eesti oli jõudnud aga täpselt kahe sündmuse vahel vabariigi välja kuulutada. 23. veebruar Pärnus, 24. veebruar Tallinnas. 25. veebruar algas juba saksaokupatsioon. · Keerulistes tingimustes. · Asutav Kogu. 5. Millal ja miks puhkes Vabadussõda? Milline oli sündmuste käik esimestel sõjakuudel? 1918, 28. november. Sakslased olid sunnitud Compiegne vaherahu tingimuste tõttu oma väed igalt poolt välja viima. Venemaa nägi selles võimalust ning tungis Eestisse. Detsembris oli Venemaa edukas ning suudeti vallutada pea pool Eestit. Jaanuarist hakkas Eesti aga vastu peale tungima ning siis saavutas juba Eesti edu. 6. Millal toimus murrang sõjas? Milles see seisnes? Kellelt sai Eesti abi? 1919. aasta 7. jaanuaril
* Rahvas sai riigikogu valida (valimisõigus). * Võimul oli üks parlament (valitav). * Kehtis põhiseadus. 2. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: * Kuulutati välja kaitseseisukord. * Riigikogu saadeti laiali. * Jälgiti ajakirju ja ajalehti (tsensuur). * Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse riigikorraga. 3. Miks vallutasid Saksa väed 1918. aasta algul Eesti? * Sellepärast, et Saksamaa tahtis kaitsta siinseid baltisakslasi. * Et rünnata Venemaa pealinna Petrogradi. 4. Vabadussõda algas 28.november 1918. aastal, sest Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. 5. Tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 6. Millised ohuallikad olid Eestil välispoliitiliselt 1930ndatel? Natsi-Saksamaa ja NSVL 7. Millist osatähtsust on Rahvasteliit mänginud Eesti ajaloos? Eesti osales väga aktiivselt Rahvasteliidu töös, liitus kõigi kokkulepetega ja lootis välja kujundada kollektiivse julgeolekusüsteemi
erapooletust.24.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti etteIseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmeel oli eesmärk taastada oma mõjuvõim Eestis ning liita Eesti taas Venemaa külge. Sõjaväed viidi aladelt välja. Seejärel Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondusid Narva jõe taha. Punaarmee pealetung 28nov 1918- vallutas Narva. Punaarmee ründas Eestis 2suunas: 1) Narvast Tallinna poole, jõudsid Tapale
Referaat Eesti Vabariik (1918-1940) Nimi Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus · Majandus · Eluolu · Kultuur · Eesti välispoliitika · Eesti sisepoliitika · Tartu rahuleping · Eesti Vabadussõda · Kokkuvõte Sissejuhatus 1918. aastal, kui Nõukogude Liidus tulid võimule enamlased, leiti võimalus kuulutada Eestis välja võimalikult kiiresti Eesti Vabariik. 24. veebruaril see otsus läks teoks ning õnnestus. Sealhulgas loodi ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Järgmiseks päevaks olid riiki marssinud Saksa väed, kes ei tunnustanud riiki demokraatlikuna ning alustasid oma okupatsiooni
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks.
Inglise - Buuri sõda, põhjus teemandi ja kullaleiukohad, sõja tulemusena vähenes Inglismaa roll maailmas põhiprobleem XX saj algul – võitlus maailma ümberjagamise pärast – eriti Saksamaa, kuna ta oli jäänud hiljaks Tehnika areng XX saj algul Masinaehituses tööpingid, mis panid aluse seeriatootmisele Konveieri kasutuselevõtmisega kiirendas H. Ford oluliselt autotootmist F. Zeppelini õhulaev – tsepeliin vendade Wrightide lennuk L.Bleriot lend üle La Manche` i väina Telegraafiline side üle Atlandi 1901.a Maailmamajandus XX saj.algul monopolide kujunemine Monopol- tootmine ja kapital olid enamvähem ühtse võimu all +tootmine oda –kvaliteedi
Suurbritannia ja USA suurendasid samuti oma mõjuvõimu. Euroopa kaardilt kadus neli impeeriumi Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi ja Venemaa. Nende asemele tulid uued riigid Saksa vabariik, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles´rahuleping ja selle sisu. Pariisi rahukonverentsil loodi Versailles' rahuleping Saksamaa ja antandi vaheline leping. Selle allkirjastamise päev oli 28. Juuni 1919. Samal päeval 5 aastat tagasi mõrvati ka Austria- Ungari ertshertsog ja allkirjastamine toimus Versailles' lossi peeglisaalis, kus kuulutati välja Saksa Keisririik. Saksamaa pidi nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa ja ta pidi loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju.
1918.a. 24 veebruaril võtavad pealetungivate sakslaste ja põgenevate enamlaste vahel Tallinnas võimu eestlased. Avalikustati Iseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus. Järgmisel päeval sisenesid Tallinna sakslased. Algas Saksa okupatsioon. Novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, 11. novembril 1918 kapituleerus Saksamaa ja kirjutas alla Compiegne'i vaherahule. Eesti Ajutine Valitsus alustas taas tegevust. 28. novembril 1918 ründas Nõukogude Venemaa Narvat ja algas Vabadussõda. 2. veebruaril 1920. a. kirjutati Tartus alla rahulepingule Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eesti suhtes, tunnustas Eesti iseseisvust ja lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Nõukogude Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Eesti Vabariik 1920-1929 Asutav Kogu Aprillis 1919 valiti Eestis Asutav Kogu, mille esimene istung toimus 23. aprillil. Asutava
Saksamaal novembris 1918. Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. Vabadussõda Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ja ühtlasi korraldada revolutsioonid teistes Euroopa riikides. 1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud. Teiste seas toodi kohale ka Venemaale põgenenud eesti kommunistid. Samal ajal ei suutnud Eesti Vabariik enda kaitseks koondada märkimisväärseid jõude. Eesti Vabadussõda algas 28.novembril 1918. Esimese linnana langes Punaarmee kätte Narva. Seal kuulutati enamlaste poolt välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas J.Anveldiga). Selle eesmärk oli jätta välismaailmale mulje toimuvast kui kodusõjast. Tegelikult polnud tegu mingi riigiga, tegelikult allus kommuun Moskvast tulevatele korraldustele. Sõja algus oli Eestile ebaedukas. Puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest. Meeste võitlusmoraal oli madal, selles oli omajagu süüd sõjatüdimusel
1.Pilet Vabadussõda 1918 – 1920, Venemaa ja Eesti vahel Landeswehr'i sõda mis leidis aset 1919 Rahvaväe ja landesweerlaste vahel. Tartu rahuleping sõlmiti 2.veebruaril 1918 aastal Tartus, mis kuulutas välja esimest korda Eesti iseseisvumise. Tartu rahuleping sõlmiti Nõukogude Liidu ja Eesti vahel, mis pani paika kahe noore riigi piirid. Vene võimu alt vabanenud Eestis oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu ja koostas Eesti esimese põhiseaduse aastal 1920, selle koostas seadusandlikku võimu ühekohaline parlament – riigikogu - ja täidesaatvat võimu valitsus.Valitsuse määras ametisse riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Erakondades
Sellest pärineb Võidupüha 23.juuni 1919 e Võnnu lahingu võit. Oluline, sest baltisakslased olid eestlaste üle aastasajandeid valitsenud(hunt, katk). NB! Riia polnud eestlaste käes. V 1919.aasta teine pool: piirilahingud NVm üritab võimalikult sügavale Eestisse sisse tungida ja vastupidi, et saada paremaid tingimusi rahuläbirääkimisteks. Hakatakse juba pindasondeerima, et sõlmida rahu. Oli olnud I ms ja Vabadussõda, Eestil ressursse sõja pidamiseks vähe ja sõjatüdimus. 3.jaanuar 1920.aastal relvarahu e sõjategevus kahe poole vahel lõppes. Ametlik rahu 2.veebruaril 1920 Tartus. Eesti armees sõja lõpuks 75 000 80 000 meest, venelasi 75 000 80 000???. Venemaa sai vägesid nüüd ümber paigutada. NVm ka huvitatud rahu sõlmimisest, sest uus riik ja vajas sidemeid läänega, selleks kohaks saigi Eesti Vabariik. Raha saamiseks müüdi maha läände kalliskive jms.
Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena · Läksid pankrotti paljud tehased, ärid ja talud · Kasvas tööpuudus · Langes elatustase Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Leiti, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et ta päästaks maa ja rahva raskustest ning paneks uuesti maksma kindla korra. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadusõjalaste Keskliit, millest kujunes tolle aja suurim poliiitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vapsid. · See nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise
f) Saksa okupatsioon 24. veebruar kuni 11. november 1918. Kavas oli luua Balti Hertsogiriik. Abinõud: · Saksa keel poliitilises asjaajamises ja koolides. · Baltisakslased määrati ametnikeks. · Rahvusväeosad saadeti laiali. · Eestlaste poliitiline tegevus katkestati. ' · Trükisõna allutati tsensuurile. · Rahvuslikud poliitikud vangistati või hukati. · Majandus allutati Saksamaale. 2) Eesti Vabadussõda 28. november 1918 kuni 2. veebruar 1920. a) Poliitiline eellugu: Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik. Nõukogude Venemaa tühistas Saksa keisririigiga sõlmitud Bresti rahu ja alustas sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses. Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale.
Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi, vallutades Balti riigid ning suurema osa Ukrainast. Seejärel aga enamlased andsid alla ja nõustusid Saksamaa tingimustega ning 3. 03. 1918 sõlmiti Bresti vaherahu, millega läks sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstustest ning ligi kolmandik põllumajanduslikust maast. Lenin kinnitas enamlaste juhtidele, et tegemist on ajutise lepinguga, mille Venemaa esimesel võimalusel tühistab. Venemaa väljumine sõjast oli aga raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Tagajärjed hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavatuid 20 miljonit. Sõda neelas terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunud. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. Demokraatia kriis ja äärmuslikud liikumised. Ei õnnestunud lahendada ühtki suurt
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis
riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Dem. Asendus autoritaarse riigikorraga mis on tagant järele saanud nimetuse Vaikiv Ajastuse
Ungari hakkas rahu otsima (kuid novembris kapituleerus Austria Itaaliale). 1918. aasta novembris hakkas Saksamaal revolutsioon sõjalise lüüasaamise mõjul ning Wilhelm II kaotas trooni ja Saksamaa kuulutati vabariigiks (Weimari vabariik). 11. novembril 1918 kirjutasid sakslased alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõda – Keskriigid kaotasid sõja ja selle kohaselt pidi Saksamaa oma väed okupeeritud aladelt välja viima. 7. Versailles' rahuleping. 18. jaanuaril 1919. aastal algas Pariisis rahukonverents. Selle dokumentidest tähtsaim oli Versailles'i leping, mis sõlmiti Antanti ja Weimari Saksamaa vahel 28. juunil 1919. Saksamaa ja territoriaalsed kärped: 1. kaotas kõik oma kolooniad 2. Elsass-Lotring läks Prantsusmaale 3. Sudeedimaa läks Tšehhoslovakkiale 4. Saksamaa arvelt moodustati Poola koridor Sõjaväelised piirangud: 1. armee vähenes 100 000 meheni 2. ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja lennukeid 3
Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Rijgikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud siikski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinemid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud
Ajaloo kontrolltöö Õp lk 64-87. 1. Mõisted. 1) Vabadussõda Eesti võitlus Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920. 2) Landeswehri sõda Eesti võitlus baltisakslaste vastu aastal 1919. 3) Riigivanem isik, kes juhtis riigikogu poolt ametisse määratud valitsuse tegevust. Tegeles nii peaministri kui ka presidendina. 4) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suurim poliitiline liikumine Eestis, mis algselt koondas Vabadussõja veterane. Nõudis põhiseaduse muutmist.
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB
Hiljem ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume ning liiduvabariikide arv tõusis 15-ni. Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. · NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku
Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda. Autoritaarne Eesti (1934-1940) Päts ja Laidoner ei soovinud vapside võitu, niisiis nad teostasid 12.aprill 1934
2. veebruaril 1920. Leping lõpetas sõja, tagas eestile soodsa idapiiri ning lahendad mitmed majanduslikud probleemid. Venema tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 5. Kirjelda Eesti valitsemist 1920-1934 aasta märtsini (korraldus, parteid, tähtsamad seadused) 1920. koostati Eesti esimest põhiseadust Võim oli parlamendi Riigikogu käes. Riigivanem täitis peaministri ja riigipea kohust, sest presidendi kohta polnud loodud. Nelja aasta jooksul tekkis palju erakondi e. parteisid ja selle tõttu riik ei suutnud midagi tähtsat otsustada, sest kõigil olid erinevad meeled. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. 1930. aastal tabas eestit kriis, mis algas maailmakriisist, mille tulemusena paljud tehased, ärid läksid pankrotti. Inimesed kaotasid töökohti ja majandus langes. Inimesed süüdistasid kõiges parlamenti
Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 2.1.4.NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle
· Balti hertsogiriik · ``Keelan, käsen, poon ja lasen`` Saksamaa I okupatsioon Novembrirevolutsiooni tõttu 3. november 1918. a. (ülestõus Kielis) väljub Saksamaa sõjast ja annab võimu Eesti valitsusele. Relvasis Eesti armeele ei anta. · 9. november 1918. a. Wilhelm II põgeneb Hollandisse. · 11. november 1918. a. Compiegne`i vaherahu; EV AV taas koos. · 13. november 1918. a. Nõukogude Venemaa tühistab ühepoolselt Bresti rahu. Eesti Vabadussõda 1918-1920 · 1918. a. 22 november enamlaste I rünnak Narvale. · 1918. a. 27. novembril võtab Eesti Valitsus pärast pingelist arutelu vastu otsuse hakata Nõukogude Venemaale vastu Vabadussõja algus. Eesti Vabadussõda 1918-1920 VABADUSSÕDA 1918. a. 28. 11- 1920. a. 2. 02. Eesti Vabadussõda 1918-1920 1918. a. 29. novembril kuulutavad bolsevikud Narvas välja EESTI TÖÖRAHVA KOMMUUNI (J. Anvelt) eesmärgiga näidata, et Eestis toimub kodusõda.
Enamlased ajasdi Maanõukogu jõuga laiali, ent nende tegevus siiski ei lõppenud - Maanõukogu võlitused läksid üle selle vanematekogule - korraldati illedaalsed nõupidamised - jõuti veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada - loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse (vastukajad olid lootustandvad) Vabadussõda * puhkes 28. nov 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale - Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Jaan Anvelt) enamlaste sõnul iseseisev riik, ent tegelikult juhiti seda Venemaalt - Punaarmee hõivas Narva - Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eesti sõjalise ebaedu põhjused: * vastaste ülekaal * rahva meeleolu * valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata (Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud)
Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha
EESTI VABADUSÕDA 11.11.1918 lõppes I ms Saksamaa kapituleerumisega. Nõukogude Venemaa aga ei kavatsenud loobuda Baltikumist ja kutsus siinseid rahvaid üles taastama Nõukogude võimu. Vene punaarmeenlastest ning Eesti ja Läti punastest küttidest moodustatud väeüksused tulid Narva kaudu Eestisse, Pihkva kaudu Läti aladele ning algas relvakonflikt Vabadussõda. 28.11.1918 üritasid punaväelased vallutada Narvat, nad löödi esmalt tagasi, kuid järgmisel päeval Narva alistus. Eesti Vabadussõda 28.11.1918-02.02.1920. Pärast Saksamaa kapituleerumist alustas NV sõjategevust Baltimaade vastu. 29.nov 1918 kuulutasid Eesti kommunistid Narvas välja Kommuuni Nõukogu, esimeheks kinnitati Jaan Anvelt. Kommuuni väed saavutasid Eestis kiiresti edu ja detsembris 1918 kujunes murranguliseks: kommuuni väed jõudsid Valklani. 1) Eestis viidi läbi sundmobilisatsioon 20-24aastastele noortele (Saaremaal osutati vastupanu). 2)
sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei o Nõukogude Liidus kommunistlik partei · Rahva allutamiseks oma tahtele hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega. o Kui tegelikku ohtu polnud, mõeldi see välja o Välisvaenlasteks teised riigid o Sisevaenlasteks teised rahvused (juudid, mustlased või slaavlased)
rahvuslike jõudude poole ja andsid loa Ajutise valitsuse kokkukutsumiseks. 11.novembril 1918 toimus Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi relvastatud kaitsestruktuur Eesti Kaitseliit. Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21.novembril, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele. Kokku astus ka Maanõukogu. Nüüdsest hakkas Eesti riiklus toimima tegelikult. 1.4 Vabadussõda 1.4.1 Sõja algus Väikeriike hakkas ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased tungisid edasi kogu detsembrikuu vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast, sh. Rakvere, Tartu, Võru ja Valga
Iseseisva Eesti tähtsaim ülesanne oli iganenud mõisamajanduse asendamine talumajandusega. Selleks viidi vastavalt seadustele läbi maareform. 1. Maareform 1920.aastatel Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad Maad jagati soovijatrele asundustaludena Maareformiga rajati 56 000 uut talu, kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes tugi omariiklusele. 2. Pärast Vabadussõda uuendati sidemeid Venemaaga 3.Loodi tuhandeid tööstus- ja kaubandusettevõtteid 4. Eesti Pank andis kergekäeliselt suuri laene 5. Riik andis eraettevõtlusele vabad käed, ei sekkunud 1923 tekkis majanduskriis, raha väärtus langes,müüdi maha kullavarud, vaja oli ümberkorraldusi. Uus majanduspoliitika Riiklike kulutuste vähendamine Sisseveo piiramine Väljaveo suurendamine Raskendati pangalaenude saamist Rahareform (margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
